2-23-3014/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3014

Tsiviilasi

S.K ja H.M hagi Y.A vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1659,06 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.A apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) Y.A (ik XXX), esindaja L.F Möldre

Vastustajad (hagejad) S.K (ik XXX) ja H.M (ik

XXX), esindaja advokaat Helen Hääl

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas S.K

igakuise elatise nõude 208,64 eurot ületavas osas, H.M igakuise elatise nõude 194,64

eurot ületavas osas ja mõistis alates 22. veebruarist 2023 kummagi hageja kasuks välja

elatise, arvestamata suhtluspäevade arvu.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, jätta hagejate

igakuise elatise nõue p-s 1 nimetatud summat ületavas osas rahuldamata, mõista alates

22. veebruarist 2023 S.K kasuks välja elatis 208,64 eurot ja H.M kasuks 194,64 eurot.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista X S.K Y.A kasuks ajavahemikul 22. veebruarist 2022 kuni 21.

veebruarini 2023 tasumata elatis 2685,19 eurot ja kanda see kohtuotsuse jõustumisel

ühekordse maksena L.F-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3. Välja mõista X H.M Y.A kasuks ajavahemikul 22. veebruarist 2022 kuni 21.

veebruarini 2023 tasumata elatis 2233,23 eurot ja kanda see kohtuotsuse jõustumisel

ühekordse maksena L.F-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Välja mõista X S.K Y.A kasuks alates 22. veebruarist 2023 kuni S.K täisealiseks

saamiseni (s.o XXXXXXXXX) igakuine elatis 208,64 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 7 eurot (s.o. 7 ööpäeva kuus, mis

S.K keskmiselt viibib Y.A juures)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Välja mõista X H.M Y.A kasuks alates 22. veebruarist 2023 kuni H.M täisealiseks

saamiseni (s.o XXXXXXXXX) igakuine elatis 194,64 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 21 eurot (s.o. 10 ööpäeva kuus,

mis H.M keskmiselt viibib Y.A juures), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis jooksva kuu eest tuleb kanda L.F-i arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 5-ndaks kuupäevaks.

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg-le 1.“

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad nõuavad kumbki kostjalt elatist alates hagi esitamisest 215,64 eurot kuus (209,20

eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks

nõuab S.K tagasiulatuvat elatist 2685,19 eurot ja H.M 2233,23 eurot. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda.

Hagejad sündisid kostja ja L.F-i (laste ema) kooselust, elavad koos emaga ja on ema

ülalpidamisel. Vanemate kooselu lõppes 1. jaanuaril 2022. Vanemad leppisid 2022. aasta

veebruaris Rakvere valla lastekaitsespetsialisti juures kokku, et kostja hüvitab poole

hagejatele tehtud kulutustest. Laste ema on kulutuste kohta kostjale pilte saatnud, kuid kostja

ei ole ühtegi kulu hüvitanud. Kostja tasub ainult H.M lasteaia kohatasu, mis kuni 31.

detsembrini 2022 oli 45,78 eurot kuus, 2023. aastal 65,75 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist

2024 on 73,80 eurot kuus.

See, et kostja ei tööta, ei anna alust jätta hagejate nõuet rahuldamata. Kostja on töövõimeline,

tal on kohustus hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kui

mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, ei saa ka vanemate varaline ebavõrdsus viia

selleni, et sisuliselt jääb laste ülalpidamise kohustus üksnes ühele vanemale.

Kuna kostja elab hagejatest eraldi ega osale vahetult nende kasvatamises, on tal seadusest

tulenev kohustus tasuda igakuist elatist vastavalt PKS §-le 101. Miinimumelatist nõudes ei

pea hagejad oma vajadusi tõendama.

Tsiviilasjas nr 2-22-8283 kinnitas Viru Maakohus 7. novembril 2022 kompromisslepingu,

millega lepiti kokku kostja ja hagejate suhtlemise kord. Selle järgi veedab S.K igas kuus

isaga keskmiselt 6,5 ööpäeva ja H.M keskmiselt 9,5 ööpäeva. Seda eeldusel, et lapsed on igal

aastal isaga kaks järjestikust nädalat puhkuse ajal. Kuna 2022. aastal suhtlemiskord selliselt ei

toiminud ning kostja veetis hagejatega marginaalse aja, siis tagasiulatuvast elatisest

mahaarvamisi teha ei tule. Ka edasisest elatisest ei ole põhjust mahaarvamisi teha, sest tuleb

lähtuda sellest, kuidas suhtlemiskord on välja kujunenud ning mitu ööpäeva lapsed tegelikult

igakuiselt isa juures on. Hagejad viibisid hagiavaldusele eelneva 13 kuu jooksul kostjaga

vähem kui seitse ööpäeva keskmiselt ühes kalendrikuus (4–6 ööpäeva).

Kummagi hageja elatise nõue on PKS § 101 alusel 215,64 eurot kuus, kahe lapse peale kokku

431,28 eurot. Kuigi kostja on alates 2022. aasta juunikuust tasunud H.M lasteaia kohatasu,

palub H.M mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas, millest

edaspidi saab laste ema ise tasuda lasteaia kohatasu.

Kuna kostja ei ole enne hagi esitamist ülalpidamist andnud, siis taotlevad hagejad kostjalt ka

tagasiulatuva elatise välja mõistmist vastavalt PKS § 101 määrale alates 22. veebruarist 2022

kuni hagi esitamiseni. Kummagi hageja elatisenõue 22. veebruarist kuni 31. märtsini 2022 on

267,06 eurot ja 1. aprillist 2022 kuni hagi esitamiseni 2418,13 eurot. Lasteaia kohatasu H.M

eest on kostja tasunud kokku 451,96 eurot. S.K tagasiulatuva elatise nõue on seega 2685,19

eurot (267,06 + 2418,13) ja H.M nõue 2233,23 eurot (267,06 + 2418,13 - 451,96).

Kostja viide kaasomandi lõpetamise nõudele ei puuduta hagejaid ja tuleb jätta tähelepanuta.

Hagejate õigus elatist nõuda ei sõltu sellest, kas vanemate omavahelised õiguslikud

küsimused on lahendatud.

Kostja viide kasutuseelisele ei arvesta, et laste ema tasub kõik jooksvad kinnisasjaga seotud

kulud. Ka kasutab kostja ise veel kinnisasja, hoides seal oma asju. Kasutuseelise maha

arvamine on käsitatav ülalpidamisnõude tasaarvestamisena, mis on võlaõigusseaduse kohaselt

keelatud. Kui kasutuseelist arvesse võtta, tuleb arvestada mõlema vanema osa ja igakuisele

elatisele liita 87,5 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kummagi hageja igakuise elatise nõue

oleks siis 303,14 eurot kuus, S.K tagasiulatuva elatise nõue 3735,19 eurot ja H.M

tagasiulatuva elatise nõue 3283,23 eurot.

Kostja on laste ema sissetulekuna arvestanud ka oma kontode vahel tehtud ülekandeid, laste

hoiuste väljamakseid ja hüvitisi, mida ei saa pidada sissetulekuks.

2. Kostja taotleb hagiavalduse rahuldamata jätmist.

Tagasiulatuvalt ei saa hagejad elatist nõuda, sest kostja on täitnud hagejate ülalpidamise

kohustuse ja hagejad ei ole kostjalt varem rahas ülalpidamise tasumist nõudnud. Vanemate

vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejatele kulutatud eelnevalt kokku lepitud suurematest

summadest kuludokumentide alusel 50%. Kokkulepet tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda. Kostja ei tööta, tema asutatud ettevõte on käivitamisfaasis. Kostja elatub pärandvara

jagamisel saadust ja perekonna toetusest. Samuti on ta müünud vallasvara. Kostja sissetulek

on kalendrikuus olnud keskmiselt 1343 eurot.

Kostja ei nõustu, et laste ema peab hagejaid üksi ülal. Hagejad elavad koos emaga kostja ja

laste ema kaasomandis oleval kinnisasjal. Kostja on loobunud oma osa kasutamisest hagejate

kasuks. Eluaseme võimaldamise näol antava ülalpidamise rahalise väärtuse kindlaks

tegemiseks tuleb välja selgitada hagejate saadav kasutuseelis. Kostja hinnangul on kummagi

hageja saadav kasutuseelis 300 eurot kuus, kui võtta aluseks sarnase kinnisasja üür 1200 eurot

kuus. Kui võtta aluseks kogu elamu kasutuseelise suurus 700 eurot, on kummagi hageja

kasutuseelis 175 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejatele elatist rahas alates ajast, mil hagejad

vabastavad kostjale kuuluva kinnisasja mõttelise osa ja võimaldavad kostjal seda kasutada või

kui laste ema hüvitab kostja osa rahas ja kaasomand lõpetatakse. Kostja on lisaks lasteaia

kohatasule maksnud ka H.M poistekoori osalustasu ja toiduraha alates märtsist 2022 kokku

107 eurot.

Hagejad arvestavad kostjaga viibimise aega valesti. Lähtuda tuleb kohtumääruses märgitud

ajast ja mõlema hageja elatist vastavalt vähendada. S.K viibib kostja juures keskmiselt seitse

ööpäeva kuus ja H.M kümme ööpäeva kuus. S.K elatise suuruseks on seega 115 eurot ja

H.M-il 71,78 eurot, millest tuleb maha arvata kasutuseelis. Kostja ei nõua samas kasutuseelise

elatisega tasaarvestamist, vaid palub PKS § 100 lg 1 alusel lubada anda hagejatele

ülalpidamist osaliselt muul viisil kui rahas, st eluaseme näol, mille väärtust saab väljendada

kasutuseelise kaudu.

Kostjale on arusaamatu, milles seisnevad hagejate eluasemekulud olukorras, kus eluaset

annab kostja. Kuna eluaset kasutavad neli inimest ja üks osaühing, tuleb eluruumi kulud

jagada viiega. Kuivõrd kostja panus eluruumi võimaldamise näol on miinimumelatisest

suurem, tuleb hagejatel oma vajadusi tõendada. Kommunaalkulude suurus on vastuolus laste

ema pangakonto väljavõttega. Kummagi hageja osa tegelikest kuludest on 61,16 eurot, mitte

180 eurot. Toidukulud on ülepaisutatud ja transpordikulud arusaamatud.

Vanemate sissetulek ei ole võrdne, laste ema sissetulek on ligi neli korda suurem kui kostja

sissetulek. Laste ema ei ole andnud täielikku ülevaadet oma varandusliku seisu kohta, hoiuse

kohta ei ole andmeid esitatud.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Seega ei ole tagasiulatuva ega ka igakuise elatise nõude eeldused täidetud. Kostja osaleb

otseselt ülalpidamises ja kasvatamises ning annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme

näol.

Menetluskulud tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, sest ta on kasutanud oma

menetlusõigusi pahauskselt.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 26. aprilli 2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt S.K kasuks välja

tagasiulatuva elatise katteks 2685,19 eurot ja H.M kasuks 2233,23 eurot ning edaspidi

kummagi hageja kasuks igakuise elatise 215,64 eurot kuus, mis muutub koos keskmise

brutokuupalga ja lapsetoetuse muutumisega vastavalt PKS §-le 101.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on kostja lapsed ja

kostja on kohustatud neile ülalpidamist andma. Maakohus ei tuvastanud ühtegi erandlikku

asjaolu või mõjuvat põhjust, mis annaks aluse mõista elatis välja alla miinimumsuuruse või

see üldse välja mõistmata jätta.

Maakohtu hinnangul ei saa kostja kaasomandiosa kasutamist samastada ülalpidamiskohustuse

täitmisega. Elatist saab muul viisil kui rahas tasuda ainult kokkuleppel. Kostja ei ole ka

esitanud kasutuseelise nõuetekohast arvestust. Kasutuseelist ei saa nõude lahendamisel

arvestada. Kostja kasutuseelise nõude saab lahendada pooleliolevas kaasomandi lõpetamise

vaidluses.

Asjaolu, kas hagejad on kostjalt varem ülalpidamise tasumist rahas nõudnud või mitte, ei oma

tähendust. Maakohtu meelest ei teki kostjal tagasiulatuva elatise nõude tõttu olulisi

majanduslikke raskusi. Hagejad on tõendanud, et ülalpidamise teemal on enne kohtumenetlust

suheldud.

Hagejate toidu- ja transpordikulud ei ole ülepaisutatud. Hagejad on suurema osa ajast emaga,

sh ajal, mida ei kata toitlustamine koolis või lasteaias. Hagejad elavad linnast väljas, kuid

käivad koolis, lasteaias ja poistekooris linnas. Hagejate eluasemekulud hõlmavad ka

igakuiseid kommunaal- ja hoolduskulusid, mida tasub laste ema. Kuna hagejad nõuavad

elatist miinimummääras, ei pea nad oma kulusid tõendama. Kostja ei ole taotlenud elatise

väljamõistmist miinimumist väiksemas määras.

Suhtluskorra kohta tehtud kohtulahendit ei saa elatise väljamõistmisel arvestada, sest hagejad

ei ole selles märgitud aja vältel kostja juures viibinud ja kostja ei ole viibimist vastavalt

kohtulahendile tõendanud. Kostja esitatud avaldus suhtluskorra muutmiseks näitab, et kehtivat

suhtluskorda ei täideta. Kostja ei ole ka tõendanud, milliseid kulutusi hagejatele on ta teinud

sel ajal, kui hagejad viibivad tema juures.

Kostjat ei saa lugeda majanduslikult võimetuks ülalpidamiskohustust täitma. Talle kuulub

kaasomandiosa kinnisasjast, mille realiseerimiseks ei ole takistusi. Kostja ei ole väitnud ega

tõendanud, et tal oleks takistusi püsivat ja kindlat sissetulekut tagava palgatöö tegemiseks.

Kohatu on kostja väide, et hagejad ei ole ülalpidamist nõudnud. Kostja ei ole elatist maksnud

ka menetluse jooksul. Laste ema suurem sissetulek ei vähenda kostja kohustust.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 otsuse

tühistamist osas, milles kohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude, ja osalist tühistamist osas,

milles kohus rahuldas igakuise elatise nõude.

Kostja hinnangul hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ning jättis kostja esitatud tõendid ja

seisukohad hindamata. Otsus ei tugine tehtud järeldustel ja kogutud tõenditel ega arvesta

menetluses esile toodud Riigikohtu suunistega.

Kostja meelest tuleb tagasiulatuv elatis jätta välja mõistmata, sest kostja on hagejaid vahetult

üleval pidanud ja oma kohustuse täitnud. Igakuise elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta

aega, mille hagejad veedavad kostjaga, ja mõista see välja muutuva summana vastavalt PKS

§-le 101 alates hagejate eluaseme suhtes kaasomandi lõpetamisest.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel jättis maakohus arvesse võtmata, et vanematel oli kehtiv

kokkulepe hagejate ülalpidamiseks selliselt, et kostja tasub hagejatele eelnevalt

kooskõlastatud suurematest kuludest talle edastatud kuludokumentide alusel 50%. Hagejatel

saaks olla maksimaalselt kokkuleppe mittetäitmisest tulenev nõue, aga sellise nõude

olemasolu ei ole hagejad esile toonud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta kokkulepet lahendi

tegemisel ei arvestatud.

Maakohus jättis arvestamata suhtluskorra mõju, mille kohaselt viibib S.K kostjaga keskmiselt

seitse ööpäeva kalendrikuus ja H.M kümme ööpäeva kalendrikuus. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 14.7 selgitanud, et kohus vähendab proportsionaalselt elatise

suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise

aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda

reguleerivast kohtulahendist.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme

võimaldamise kaudu. Kostja hinnangul esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmise

võimaldamiseks osaliselt muul viisil kui raha perioodilise maksmisega – eluaseme andmise

teel. Vahetu ülalpidamise rahaline väärtus tuleb kohtupraktika kohaselt määrata kindlaks

kasutuseelise kaudu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kasutuseelise väärtus on 350 eurot ehk

175 eurot kummalegi hagejale. Lapse eluasemekulude suuruse saab kindlaks määrata

kasutuseelise väärtuse järgi. Vanemate vahel on pooleli eluaseme suhtes kaasomandi

lõpetamise vaidlus. Kuni kaasomandi lõpetamiseni tuleb kummagi hageja elatisest arvata

maha 175 eurot, mille ulatuses annab kostja hagejatele tulenevalt vanemate kokkuleppest

ülalpidamist vahetult.

Menetluskulud tuleb jätta laste ema kanda, kes on menetluse arusaamatult algatanud

olukorras, kus kostja on hagejatele andnud ülalpidamist vahetult ja laste ema on olnud sellega

nõus.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud

vääralt materiaalõigust, hinnanud ebaõigesti või jätnud hindamata kostja esitatud tõendeid ja

seisukohti.

Vanematel oli küll suuline kokkulepe, et kostja hüvitab 50% hagejatele tehtud kuludest laste

ema esitatud tšekkide alusel, kuid kostja ei asunud seda kunagi täitma. Seega ei saa

kokkulepet arvestada ning kostja vastavad viiteid ei ole asjakohased.

Hagejad on viibinud kostja juures marginaalse aja ning seda suhtluskorra määruses näidatust

väiksemas ulatuses, kusjuures S.K ei ole suhtluskorra järgi kostjaga mitte vähemalt viis

päeva, vaid kuni viis päeva. H.M peaks kohtumääruse järgi olema kostjaga keskmiselt

kaheksa päeva kuus, kuid tegelik aeg on alla seitsme ööpäeva kuus. Hagejad ei ole kordagi

veetnud kostjaga kohtumääruses märgitud kahte järjestikust nädalat, mis võiks keskmist

ööpäevade arvu kuu lõikes muuta. Kohtule suhtlemiskorra muutmise avalduse esitamisega on

kostja möönnud, et hagejad ei ole viibinud temaga kohtumääruses märgitud maksimaalset

päevade arvu. Kuivõrd suhtluskorra muutmise asjas ei ole kohus veel teinud lõpplahendit, on

õige lähtuda tegelikust olukorrast.

Vanemate vahel ei ole kokkulepet, et kostja annab hagejatele eluaseme näol ülalpidamist.

Eluaseme arvestamine vahetu ülalpidamisena tooks kaasa olukorra, kus hagejate kõik muud

igakuised püsivajadused jääks kuni kaasomandi lõpetamiseni laste ema kanda või jääksid

üldse katmata. Hagejate meelest peab kostja andma neile ülalpidamist raha perioodilise

maksmisega.

Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt alates 22. veebruarist 2023 kummagi hageja kasuks välja

elatise, arvestamata suhtluspäevade arvu, st S.K kasuks 208,64 eurot ületavas osas ja H.M

kasuks 194,64 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjal S.K kasuks välja

igakuise elatise 208,64 eurot ja H.M kasuks 194,64 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas maakohus oleks pidanud

arvestama vanemate kohtueelset kokkulepet laste ülalpidamise kohta, hagejate ja kostja

kehtivat suhtluskorda ning ülalpidamist eluaseme võimaldamise kaudu.

7.1. Vanemad ei vaidle selle üle, et neil oli PKS § 100 lg-le 3 vastav suuline kokkulepe, et

kostja hüvitab poole hagejatele tehtud kuludest vastavalt laste ema esitatud tšekkidele. Kostja

väitel pidid kulud olema eelnevalt kooskõlastatud, kuid laste ema tegi kulutused ilma

kooskõlastuseta.

Riigikohus on selgitanud, et eelkõige tuleb vanemate kokkulepet arvestada tagasiulatuva

elatisenõude puhul ja seejuures tuvastada, kas kostja kokkulepet täitis ja kas kokkuleppe järgi

oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine, sh kas vanemate kokkuleppes sisalduv

ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste

rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele (RKTKo 26. juuni

2013 nr 3-2-1-78-13, p 13–14).

Ülalpidamiskohustuse täitmiseks saab pidada reaalselt lastega seotud kulutuste kandmist,

ainult kokkuleppe olemasolust ei piisa. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks suulise

kokkuleppe alusel hagejate kulusid laste emale hüvitanud. Seetõttu ei ole ka tagasiulatuvast

elatisest vanemate kokkuleppe alusel põhjendatud midagi maha arvata ja maakohus on

kokkuleppe õigesti jätnud arvesse võtmata ning on seda ka põhjendanud. Samal põhjusel ei

ole alust arvestada kokkuleppega igakuise elatise väljamõistmisel.

7.2. Maakohus ei arvestanud elatise summa määramisel hagejate ja kostja kehtivat

suhtluskorda, sest hagejad ei ole selles märgitud ajal kostja juures viibinud.

Kostjal on iseenesest õigus, et kehtiva suhtluskorraga saab tõendada, kui palju aega laps

keskmiselt kuus kohustatud vanema juures viibib (RKTKo 22. juuni 2022 nr 2-19-19160 p

15.6).

Praeguses menetluses on kostja hagejatega veedetava aja osas lähtunud kohtumäärusega

kinnitatud suhtluskorrast, laste ema hagejate tegelikust viibimisest kostja juures. Viru

Maakohtu 7. novembri 2022 määruse kohaselt veedab S.K kostjaga igas kuus kuni viis päeva,

H.M paaritu nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni st umbes seitse päeva kuus.

Lisaks on hagejad kostjaga üle aasta jõulude, aastavahetuse ja jaanipäeva ajal ning võivad olla

kaks järjestikust nädalat vanema puhkuse ajal. Kostja arvutuste järgi ümardatuna on aasta

lõikes S.K igas kuus suhtluskorra alusel kostjaga keskmiselt seitse ööpäeva ja H.M

keskmiselt kümme ööpäeva. Laste ema väiteil on hagejad olnud koos kostjaga 4–6 päeva

kuus. Kostja ei ole laste ema väidetud tegeliku viibimise aja kestusele otseselt vastu vaielnud,

vaid leiab lihtsalt, et lähtuda tuleb kohtumäärusest. Ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel on õige lähtuda tegelikult lastele tehtud kulutustest.

Riigikohus on märkinud, et eeldust, et kohustatud vanem kannab lapsega seotud kulusid

proportsionaalselt ajaga, mil ta on lapsega koos, saab teine vanem ümber lükata (RKTKo 22.

juuni 2022 nr 2-19-19160 p 15.6). Sarnaselt on ümber lükatav ka eeldus, et laps üldse oli

kohustatud vanema juures, millel kulutuste tegemise eeldus tugineb – eeldatakse, et

kohustatud vanem kannab lapsega seotud kulusid ajal, mil laps on tema juures. Praeguses

asjas on eeldus, et hagejad viibivad suhtluskorra järgi kostja juures ja kostja teeb neile sel ajal

kulutusi, vähemalt kahtluse alla seatud ning kostja ei ole tõendanud hagejate viibimist tema

juures hagejate väidetust rohkem ega ka kulude kandmist seoses sellega. Lisaks väidab kostja,

et laste ema on lastega suhtlemist takistanud, millest saab järeldada, et lapsed ei ole kostja

juures kogu ettenähtud aja vältel olnud. Hagejate jaoks on see, et nad ei ole kostja juures

viibinud, negatiivne asjaolu, mida nad ei saa tõendada. Tõendamiskoormist arutas maakohus

pooltega 11. detsembri 2023 istungil. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud kostjaga viibimise

aja tagasiulatuva elatise välja mõistmisel arvestamata.

Samas ei ole alust eeldada, et kohtumäärust ei täideta ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud

S.K elatist ühele päevale ja H.M elatist kolmele päevale vastava summa võrra vähendada.

Kui hagejate ja kostja suhtlemiseks hakkab kehtima uus kord, võib see olla aluseks elatise

suuruse muutmiseks.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja hagiavalduse vastuses toodud mahaarvamise

arvutus ei ole õige. Perekonnaseaduse seletuskirja järgi tuleb selleks, et saada summa, mis iga

lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, korrutada elatise summa

(ühe lapse puhul 209,20 (elatise baassumma) + 46,44 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40

(pool lapsetoetust) = 215,64) kuude arvuga aastas (215,64 x 12 = 2587,68) ning jagada saadud

summa päevade arvuga aastas (2587,68 / 365 = 7). S.K elatis väheneb seega suhtluskorra

alusel 7 euro võrra ja H.M elatis 21 euro võrra.

7.3. Mis puudutab ülalpidamist eluaseme võimaldamise kaudu, siis on Riigikohus pidanud

vanemate kokkulepet elatise maksmise viisi kohta PKS § 100 lg 3 alusel muul viisil kui raha

maksmisega kohalduvaks ka tagasiulatuvale elatisenõudele (RKTKo 26. juuni 2013 nr 3-2-1-

78-13, p 13). Asjas ei ole tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise maksmiseks

eluaseme võimaldamise kaudu.

Kostja on viidanud lisaks PKS § 100 lg-le 1, mille alusel võib kohustatud vanem mõjuval

põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja meelest koormab

eluaseme arvestamata jätmine teda hagejate ülalpidamisel eluasemekulude osas topelt, sest ta

on hagejate ülalpidamiskohustuse tagasiulatuva elatise nõudes eluaseme võimaldamise kaudu

täitnud täies ulatuses.

Kuivõrd hagejate eluase kuulub kostjale ja laste emale võrdsetes osades kaasomandina,

annavad vanemad eluaseme kaudu hagejatele ülalpidamist võrdsetes osades. Hagejad on oma

kuludena nimetanud kommunaalkulusid, kulutusi toidule, transpordile, riietele,

hügieenitarvetele, tervishoiule, sidekulusid ning kulutusi seoses kooli ja lasteaiaga (dtl 108,

289–290). Eluaseme võimaldamisega ei saa lugeda kogu hagejate ülalpidamiskulu kantuks

ega ole põhjendatud, et kogu ülejäänud kulu peaks jääma ainult laste ema kanda. Eluaseme

ostuks võetud laen on vanemate kinnitusel tagasi makstud. Kostja ei ole vaielnud vastu

sellele, et laenumaksed maksis laste ema, kes tasub ka kinnisasja hooldus- ja

kommunaalkulusid. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kandnud kinnisasjaga seoses kulutusi.

Elatise maksmine ei tekita seega kostjale topeltkohustust ja on õige jätta eluaseme

võimaldamisega elatise arvutamisel arvestamata.

8. Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)