2-24-14094/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14094

Tsiviilasi

A. J. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): A. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (J. Poska 12-4, 10126 Tallinn,

e-post XXX; telefon XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A. J. (isikukood XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Jätta A. J. kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Svetlana Pilden usaldusisiku kohustustest A. J. pankrotimenetluses.

4. Jätta menetluskulud võlgniku A. J. kanda.

5. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1 268,80 eurot (käibemaksuga).

6. Hüvitada Svetlana Pildenile usaldusisiku tasu 644,16 euro ulatuses riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arveldusarvele EEXXX SEB Pank AS-

s.

7. Ülejäänud osas, 624,64 euro ulatuses, mõista usaldusisiku tasu välja A. J.lt. Võlgnikul

tuleb tasu tasuda Business Law Firm OÜ arveldusarvele EEXXX SEB Pank AS-s.

8. Avaldada teade A. J. pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on A. J. maksejõuetusavaldus. Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 23.09.2024 määrusega

menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Svetlana Pildeni.

Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 18.10.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku

teadaolevad kohustused hinnanguliselt 25 415,72 eurot. Kõik nõuded on alates 2022. aastast

täitemenetlustes. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus 600 eurot. Võlgnikul puudub arestitav

sissetulek ning realiseeritav vara. Seetõttu on ilmne, et lähitulevikus ei ole võimalik võlgniku varast

või sissetulekust kohustusi täita.

Swedbanki konto väljavõttelt selgub, et võlgnik hakkas võtma laene alates 2021. aasta septembrist,

ning suurem osa laenurahast kulutati online-kasiinodes või spordipanuste portaalides.

Hasartmängukulutused jätkusid kuni 17.09.2024. Lisaks selgub, et võlgnikul oli vähemalt Revolut

maksekonto, mille kohta ei ole ta andmeid esitanud.

FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui

võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või

raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Vara raiskamist loetakse samuti

võlausaldajate huvide kahjustamiseks.

Lisaks võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara, sissetulekute,

võlausaldajate või kohustuste kohta (FIMS § 45 lg 3 p 5). Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud

täielikke andmeid oma maksekontode ja laenuraha kasutamise kohta.

Usaldusisik on selgitanud, et võlgnikul on kohustus kohustustest vabastamise menetluse käigus

tegeleda tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida. Võlgnik on aga teatanud, et ta ei otsi tööd,

kuna on lapseootel. Seetõttu on võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus, isegi osaliselt,

praktiliselt olematu.

Arvestades, et kohustustest vabastamise menetlusel puudub perspektiiv, ei pruugi pankrotimenetlus

võlgniku huvides olla. Peale selle, kui võlgnik jäetakse kohustustest vabastamata, algab nõuete

aegumistähtaeg uuesti pankrotimenetluse lõppemisest (TsÜS § 157 lg 3). Seega on alust kaaluda

avalduse tagasivõtmist. Võlgnik teatas, et pigem ootaks, mis juhtub kolme aasta pärast.

Kui esinevad alused menetluse algatamata jätmiseks, peab võlgnik arvestama, et menetluskulud

jäävad tema kanda. Võlgnik on väljendanud seisukohta, et üks lisanduv võlg ei avaldaks tema

olukorrale enam märkimisväärset mõju.

Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Kohus tegi 11.12.2024 määrusega ettepaneku A. J. pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda

kohtu deposiiti 2 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 20.12.2024. Kohtul

puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2

alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud

pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata.

FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg

2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete

kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. J. on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara,

mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 25 415,72 eurot.

Sissetulekuks on sotsiaaltoetus 600 eurot. Võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu oma vara ja

kohustuste kohta ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste andmete esitamisel.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda

lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29

lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS§ 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine ja lg 3 p 5 kohaselt võlgnik on

tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus olles tutvunud usaldusisiku aruandega asub samuti seisukohale, et võlgnik on olnud viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Tulenevalt eeltoodust

asub kohus seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata FiMS § 45 lg

3 p 4 ja p 5 alusel.

Kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.12.2024 ettepaneku

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 20.12.2024.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on

tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS §

23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2024. aastal oli kuupalga alamäär 820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1

kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot

poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi, sh 1 tund asja materjalidega

tutvumisele ja võlgnikuga suhtlemisele, 1 tund päringute tegemine, 3 tundi vastuste ja

kontoväljavõtete analüüs, 4 tundi hinnangu, vara- ja võla nimekirja koostamine. Töötasu

arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata

usaldusisiku tasuks 1 268,80 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub

väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka

usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi

vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 × 33)

644,16 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada

riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1268,80 – 644,16) tuleb jätta võlgniku

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik