2-24-8640/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8640

Tsiviilasi

W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise

väljamõistmiseks ja kaasomandite lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.H (isikukood XXX)

Kostjad:

M.W (isikukood XXX);

O.P (isikukood XXX);

W.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.H vastuväide kohtu tegevusele.

2. Keelduda W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise väljamõistmiseks ja

kaasomandite lõpetamiseks menetlusse võtmisest.

3. Jätta menetlusabi taotlus läbivaatamata.

4. Jätta hagi tagamise taotlus läbivaatamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda; kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

2-24-8640

Asjaolud

1. Maakohtule on esitatud W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise väljamõistmiseks

ja kaasomandite lõpetamiseks.

2. 19.12.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama

puudused hagiavalduses ning esitama asjaoludega põhjendatud nõue, mis oleks täidetav ja

arusaadav, ning tasuma nõudelt riigilõivu vastavalt hagihinnale.

3. 07.02.2025 esitas W.H taotluse riigilõivu ositi tasumiseks.

4. 07.02.2025 esitas W.H hagiavalduse.

5. 07.02.2025 esitas W.H menetlusabi taotluse.

6. 12.02.2025 esitas hageja vastuväite TsMS § 333 lõike 1 alusel menetlussätte rikkumise

osas kuna kohus on jätnud hageja 07.02.2025 hagi tagamise abinõu kaasomandi lõpetamise

nõudes TsMS § 384 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja jooksul läbi vaatamata. Hageja taotleb

esitatud vastuväite rahuldamist ja hagi tagamise abinõu kohaldamist. Juhul kui kohus leiab, et

taotlus on esitatud veel mingite puudustega, määrata TsMS § 384 lõikest 2 kohtu poolt

tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille jooksul saab hageja puudused kõrvaldada.

Kohtumääruse põhjendus

7. Kohus rahuldab hageja vastuväite kohtu tegevusele ning lahendab hageja taotlused.

8. Kohtu hinnangul ei ole hageja 07.02.2025 menetlusdokumendiga hagiavalduse puuduseid

kõrvaldanud. Kohus leiab, et korduva tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks ei ole

põhjendatud. Kui hageja jõuab selgusele, millist nõuet ta soovib kohtule esitada, on tal

võimalus esitada kohtule uus nõuetekohane hagi või avaldus, mida kohus menetleb uue

tsiviilasjana.

9. Kohus on selgitanud hagejale 19.12.2024 määruses, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese).

TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt

Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

Hagi esemest ehk selgelt väljendatud nõudest peab selguma mida hageja kohtuotsusega

soovib saavutada ja millises ulatuses – kas ta soovib kostjalt mingi soorituse tegemist,

õigussuhte või selle puudumise tuvastamist või ümberkujundamist.

Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis

peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 02.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-

09, p 15). Kui näiteks hagi on suunatud rahalise nõude rahuldamisele, siis tuleb nõudes

väljendada kellelt ja kelle kasuks nõuab hageja konkreetse raha suuruse väljamõistmist.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Seetõttu ei saa kohus omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi

resolutsiooni.

Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus, mille kõrvaldamata

jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 9).

TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus).

See tähendab, et hageja esitatud faktiväited peavad olema selgelt jälgitavad ning täitma kõiki

nõude rahuldamise eeldusi. Juhul kui hageja nõue on esitatud näiteks lepingu rikkumisest

tuleneval alusel, siis tuleb esitada mh kõik asjas tähtsust omavad kokkuleppe tingimused,

2-24-8640

tingimuste rikkumise asjaolud ja võlgnevuse kujunemise ja sissenõutavaks muutumise

detailid.

Tsiviilasjas 2-XX-xxxx on kohus hagejale selgitanud muuhulgas seda, et kaasomanike

kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on

kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel,

kus kahju on kaotatud kasutuseelised või kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel või

alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037-1039 alusel, mille ese võib olla alusetult

saadud kasutuseelised. Kohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel

saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist,

muuhulgas on kaasomanikul õigus esitada nõue kasutuseelise hüvitamiseks teise kaasomaniku

vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa. Kohus on selgitanud, et

kasutuseelise puhul tuleb nõude eeldusena teha kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja

kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, sh takistanud kaasomandis oleva asja

kasutamist. Kohus on selgitanud, et kasutuseelise hüvitamise nõudmiseks tuleb välja tuua

asjaolud, millele tuginedes hageja leiab, et kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud

tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud hagejal kaasomandis oleva asja kaaskasutust.

Kohus on hagejale selgitanud, et hagi aluse ja eseme ebaselgus, samuti õiguskaitsevajaduse

puudumine või nõuete perspektiivitus on hagiavalduse olulised puudused ja selliste

puudustega avalduse menetlusse võtmisest võib kohus keelduda.

Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kuidas on võlgnevus kujunenud. Kohus märgib, et

kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest endast ja

kohus ei otsi faktilisi asjaolusid hagi lisadest.

Kaasomandi lõpetamise nõudesse puutuvalt märgib kohus, et selle nõude osas kohtu

hinnangul ei esine põhimõttelist asja olemusest tulenevat menetlusse võtmise välistust. Kohus

märgib, et esitatud kujul on nõue jätkuvalt ebaselge.

TsMS § 363 lg 1 p 3 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See tähendab, et faktilise

asjaolu esitamisel tuleb asjaolu kinnitamiseks viidata konkreetsele hagi lisale (tõendile), mille

hindamisel saaks kohus faktilist asjaolu kontrollida.

TsMS § 363 sätestatu sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt

hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

10. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata,

kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi

kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jätab kohus läbi vaatamata

taotluse hagi tagamiseks, samuti jätab kohus läbi vaatamata hageja taotluse menetlusabi

saamiseks ning riigilõivu ositi tasumiseks.

12. Tsiviilasjas 2-XX-xxxx on kohus määranud hagejale riigi õigusabi, millest W.H

loobus. Arvestades, et tsiviilasjas 2-DD-ssss menetleb kohus W.H avaldust kaasomandi

kasutuskorra kindlaksmääramiseks S osas M.W ja O.P vastu ning nimetatud menetluses on

W.H-le antud riigi õigusabi, samuti on nimetatud menetluses W.H teinud 12.2.2024

kompromissiettepaneku muuhulgas kaasomandis olevate L S, K ning P kinnistute

jagamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks, jääb kohtule ebaselgeks, kuidas oleks osaliselt

kattuvate nõuete lahendamine mitmes paralleelses menetluses kooskõlas

menetlusökonoomiaga. Kohtu hinnangul on selline osaliselt kattuvate nõuete korduv

esitamine kohtumenetlusse õigusemõistmist eksitav. Kohus on seisukohal, et hageja võimalus

2-24-8640

oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole

hagiavalduse asjaoludel eeldatavasti edukas.

13. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik