3-23-2721/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2721

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 31.10.2023 korralduse

nr 707 "Ehitusloa andmine Pärnu linn, Tiiru tn 3"

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X

Vastustaja – Pärnu linn

Kolmas isik – Valgre Residence OÜ (registrikood

14187261)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

1. Mõista Xilt Valge Residence OÜ kasuks välja menetluskulud kokku

summas 320 eurot (ilma käibemaksuta).

2. Valge Residence OÜ-l tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb

menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates. Jätta vastustaja ja kaebaja

menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on kinnistusraamatusse registriosa nr 2605005 all sisse kantud

asukohaga Pärnu linnas Tiiru 2 omanikuna (dtl 5-7).

12.09.2023 kaasati elektroonselt ehitisregistri kaudu www.ehr.ee X Tiiru 3

ehitusloa taotluse menetlusse nr 1811271/28353. X esitas 21.09.2023

Tiiru tn 3 ehitusloa menetluses nr 1811271/28353 arvamuse ja 22.09.2023

täienduse arvamusele (dtl 8-10).

2. Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 31.10.2023 nr 707 anti välja

ehitusluba Tiiru tn 3 (katastritunnus 62512:049:0022) kinnistule

äripindadega korruselamu (ehitusregistri kood 121271183) püstitamiseks

(dtl 11-15).

3. 30.11.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 31.10.2023

korralduse nr 707 "Ehitusloa andmine Pärnu linn, Tiiru tn 3" tühistamiseks.

4. Kohus võttis kaebuse oma 11.01.2024 määrusega menetlusse. 07.01.2025 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:

5.1. Ehitusloa väljastamisega kahjustab vastustaja kaebuse esitaja õiguseid ja põhjendatud

huve, kuivõrd kaebuses esitatud asjaoludest nähtuvalt võimaldab ehitusluba

detailplaneeringuga lubatust suurema mahuga hoone ehitamist. Kaebuse esitaja jääb

käesolevas kohtumenetluses täies ulatuses haldusmenetluses esitatud vastuväidete juurde ning

palub nendega asja sisulisel arutamisel arvestada. Ehitusloaga suurendatakse märgatavalt

piirkonna koormust.

5.2. Kaebaja leiab, et ehitusluba on väljastatud õigusvastaselt.

5.2.1. Kaebaja arvates on ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga.

A.H. Tammsaare pst 37 ja 39 detailplaneeringu (Tiiru 1,3,5,7,9) koostamine, menetlemine

ning kehtestamine toimus 2006 aastal rangelt Pärnu linna 2001-2025 üldplaneeringu alusel.

Üldplaneeringu 2001-2025 tingimused detailplaneeringu koostamiseks määrasid

korruselamumaale koormusindeksi: korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste

kogupind + ehitusalune pind. Tiiru tn 3 kinnistu detailplaneering kinnitati seega

üldplaneeringu tingimustel. Detailplaneeringu seletuskirja teises lõigus öeldakse, et

detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on määruse nr

26 alusel kehtestatud Pärnu Linnavolikogu poolt 20.09.2001. Kinnistu suuruseks on 2694 m².

Ehitusalune pind on detailplaneeringus 675 m². Kinnistule ei saa ehitada suuremat hoonet kui

brutopinnaga 2694-675= 2019 m² (dtl 16). Ehitusluba on välja antud brutopinnale 4191 m².

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et korruselamute koormusindeksi osas ei olnud

tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Vaidlustatud ehitusloa menetlusel ei ole arvestatud detailplaneeringu alusdokumendiks olnud

Pärnu linna üldplaneeringuga 2001-2025. Ehitusloaga sisuliselt muudeti detailplaneeringu

menetluse ja kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringut. Antud juhul on üldplaneering 2001-

2025 detailplaneeringu lahutamatu osa, sest detailplaneeringu koormusindeks tuleb sellest

üldplaneeringust. Detailplaneeringu menetlusel lubati 6+1 tehniline korrus tuginedes

üldplaneeringu koormusindeksile. Hoone arvestati olema kaks korda sihvakam, kui välja

antud ehitusluba võimaldab. Kaebaja esitas 08.06.2022 vastustajale kirja vastuolu kohta

üldplaneeringuga (dtl 17-19).

A.H. Tammsaare pst 37 ja 39 detailplaneering (Tiiru 1,3,5,7,9) oli üldplaneeringut 2001-2025

muutev. Uut Pärnu linna üldplaneeringut 2025+ antud detailplaneering muuta ei saa. Uus

üldplaneering 2025+ muudab suuremahuliselt aga korruselamumaa käsitlust. Vastustaja oleks

pidanud läbi viima uue menetluse. Piirkonna elanikke ei ole hoiatatud, et korruselamute

koormus kahekordistub. Vahepeal on kehtestatud A.H. Tammsaare pst 35 detailplaneering,

mida menetleti tingimusel, et Tiiru 1,3,5,7,9 korruselamute maht on üldplaneeringu 2001-

2025 tingimustele vastav.

PlanS § 124 lg 2 kohaselt detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine

ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Tiiru tn 1,3,5,7,9 ruumilise

terviklahenduse kohaselt planeeriti korruselamute kogumahuks brutopinnaga 13 119 m².

Praegu soovitakse ehitada korruselamud brutopinnaga 26 967 m². Täiendav maht 13 835 m² ei

ole läbinud detailplaneeringu menetlust (dtl 16). Koormus piirkonnale kahekordistub.

5.2.2. Tiiru tn 5 ehitusloa menetlusse ei kaasatud piirinaabreid. Ehitusluba anti välja

üldplaneeringu 2001-2025 kehtimise ajal. Ehitusluba anti välja õigusvastaselt kaks korda

suurema mahuga, kui kehtiv üldplaneering ja detailplaneering lubasid. Vastustaja on sellega

juba suurendanud piirkonna koormust mahus, mis ei ole läbinud detailplaneeringu

menetlusprotsessi ja läks vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. Riigikohus (nr 3-17-1930) on

leidnud, et kui detailplaneering on koormusindeksi osas neutraalne, siis tuleb lähtuda ka

üldplaneeringust.

5.3. Ehitusluba ei saa olla vastuolus ka kehtiva PL üldplaneeringuga 2025+.

Ehitusluba on vastuolus kehtiva üldplaneeringu koormusindeksiga. Tiiru tn 3 hoones

planeeritakse 43 korteriomandi ehitamist. Pärnu linna üldplaneering 2025+ ei erista

mitteeluruumi korteriomandit ja eluruumi korteriomandit. Ehitusluba ei arvesta mitteeluruumi

korteriomanditega. Kui äripind jagatakse korteriomanditeks siis peab ka iga selle korteri kohta

olema tagatud 90 m² krundi pinda.

Vastavalt üldplaneeringule 2025+ peab üldreeglina korruselamumaal korteri kohta olema

tagatud vähemalt: 6-8 korruselise hoone puhul 90 m² krundi pinda. Vastavat näitajat võib

vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all. Tiiru tn 3 kinnistu pindala

on 2694 m². Seega saab üldplaneeringu kohaselt Tiiru tn 3 kinnistule kavandada kokku 30

korterit (2 694:90 = 29,93). Hoone mahus soovitakse täiendavalt tekitada 4 parkimiskohta.

Kokku võimaldab üldplaneering 2025+ Tiiru tn 3 kinnistul 34 korteriomandi ehitamist.

Nendest 29 (85%) on eluruumi korteriomandid ja 5 (15%) on mitteeluruumi korteriomandid.

Ehitusloaga aga antakse õigus 43 korteriomandi rajamiseks.

Üldplaneering 2025+ lubab väikseimaks haljastuse osakaaluks 6-8 korruselise hoone puhul

35%. Nii detailplaneering, kui ka üldplaneering 2001-2025 ütlevad, et haljastus peab olema

vähemalt 25%. Selline haljastuse osakaal oli lubatud koormusindeksi korral, kus

korruselamute krundi suuruseks arvestati korruste kogupind + ehitusalune pind. Ka siit

järeldub, et üldplaneering 2001-2025 on detailplaneeringu lahutamatu osa. Kehtiv

üldplaneering 2025+ ei võimalda haljastuse vähendamist. Antud juhul ei saa kõrvale minna

kehtiva üldplaneeringu miinimumnõudest 35%, sest detailplaneering ei kehtesta

maksimumnõuet.

5.4. Kaebaja leiab, et Tiiru tn 1 ja 3 ehitusluba on vastuolus ka kehtiva üldplaneeringu 2025+

punktiga 4.3.1.3., mille kohaselt korruselamute maa-alal ei ole parkimist lubatud paigutada

hoone alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis jäävad tummad seinad või vaid

hoonealune parkimisruum.

Tiiru tn 1 ja 3 ehitusload eiravad kehtiva üldplaneeringu 2025+ nõuet ja lubavad püstitada

hooned nii, et elamute esimese korruse tasandile tänavafrondis on lubatud kogu ulatuses

hoonealune parkimisruum. Kandekonstruktsioonide ette rajatava kitsa seina ribaga üritatakse

sellest üldplaneeringu põhimõttest kavalalt mööda hiilida. Kaebaja leiab, et üldplaneeringu

2025+ põhimõttelist nõuet on rikutud ning palun kohtul võtta seisukoht antud lahenduse

õiguspärasuse osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub jätta

kaebuse rahuldamata.

6.1. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringule 2001-2025 on korruselamumaal (EK) määratud

tingimused detailplaneeringute koostamiseks, mh korruselamute krundi suuruseks arvestada

korruste kogupind + ehitusalune pind (lk 7- tingimused detailplaneeringute koostamiseks

punkt 1, dtl 298).

Detailplaneering teeb ettepaneku Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26

kehtestatud Pärnu Linna üldplaneering 2001-2025 muutmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 detailplaneeringu algatamise otsuse nr 131 näeb ette

detailplaneeringu lähteülesande, mis omakorda kirjeldab detailplaneeringu eesmärki (lk 2) (dtl

559-565): - Hoonestusprintsiibi ja ehitusõiguse määramine, kruntimine, kommunikatsioonide

planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine,

haljastuse ja heakorra planeerimine. - Detailplaneeringu ettepaneku tegija soovib

olemasolevat tennisehalli laiendada. Lisaks olemasolevale soovitakse juurde planeerida äri- ja

elamisfunktsiooni.

Lisaks kirjeldab Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 detailplaneeringu algatamise otsus kehtiva

üldplaneeringu muudatuse ettepanekut (lk 2): - Pärnu linna üldplaneering näeb

planeeringualal maakasutussihtotstarbeks üldmaa kõrval sihtotstarbena ärimaa. - Algatamise

ettepaneku tegija eesmärgiks on olemasolevatele Pärnu linna üldplaneeringuga ette nähtud

sihtotstarvetele planeerida juurde korrus- ja väikeelamumaad.

Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsuse nr 131 seletuskirja (dtl 559-565 lk 6) kohaselt

põhjendatakse üldplaneeringu muutmist järgmiselt: „Üldplaneeringu muutmine on antud

kohas põhjendatud, kuna tegemist on kiirelt areneva Eeslinna ja Mai linnaosa puutekohaga.

Antud detailplaneering võimaldab tihendada ja mitmekesistada olemasolevat

linnastruktuuri…“. Samuti toob seletuskiri välja: „Nii suurt territooriumi (9,4 ha) ei ole

soovitatav hoonestada ainult avalike ja ärihoonetega. Kuna piirkonnas sisuliselt puudub

püsielanikkond, siis ei ole ka antud piirkonnas avalike teenuste kiire areng võimalik.

Elufunktsiooni puudumine soodustab ka liigselt parklate ja transpordi osakaalu. Osaline

elamu funktsioon haakub naaberkinnistute ja Europan 7 ala planeeritava funktsiooniga.

Püsielanikkond suurendab ala turvalisust ja toetab äri- ja üldmaa funktsiooni, muutes

piirkonna mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks“.

Detailplaneering määrab positsiooni EK-37N (Tiiru tn 3 kinnistu) ehitusõiguse (vt

seletuskirjast p 2.2.15).

Vastusaja nõustub, et kaebaja selgituste kohaselt oleks detailplaneeringu kehtestamise ajal

kehtinud üldplaneeringukohase detailplaneeringu puhul pidanud Tiiru 3 (EK-37N) krundi

suurus olema 5400 m2 (korruste kogupind 7x675=4725 + ehitusalune pind 675).

Kuna detailplaneeringut menetleti üldplaneeringut 2001-2025 muutvana, eesmärgiga mh

tihendada olemasolevat linnastruktuuri ja suurendada püsielanikkonda, siis üldplaneeringut

2001-2025 muudeti ning detailplaneeringuga määrati krundile EK-37N (Tiiru 3) krundi

suuruseks 2694 m2. Linnastruktuuri tihendamise all mõisteti Pärnu Linnavolikogu soovi

detailplaneeringu alale moodustada väiksemaid kinnistuid kui üldplaneering 2001-2025 lubas,

et oleks võimalik moodustada rohkem kinnistuid ja neile püstitada rohkem hooneid. Seeläbi

on võimalik suurendada piirkonnas püsielanikkonda, tagada piirkonnas avalike teenuste kiire

areng, suurendada turvalisust ja toetada äri- ja üldmaa funktsiooni, muutes piirkonna

mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks.

Seega ei saanud ehitusloa andmisel lähtuda detailplaneeringu kehtestamisel kehtinud

üldplaneeringust, kuivõrd sellisel juhul lähtutaks kehtetuks tunnistatud õigusaktist selle juures

teisi kehtivaid õigusakte kõrvale jätmata. Ehitusloa nr 707 andmisel tuli lähtuda alale antud

ehitusõigusest, mille on kõnealusele kinnistule antud detailplaneeringu kehtestamisega, mitte

aga üldplaneeringu 2001-2025 alusel.

6.2. Tiiru 3 krundi osas antud ehitusluba võimaldab rajada korruselamu rohkemate

korteritega, kui seda kehtiv üldplaneering 2025+ ette näeb.

Kuivõrd detailplaneeringust kavandatava hoone osaühikute osas täpsustusi, andmeid ega

tingimusi ei selgu, olles selles osas neutraalne, siis tuleb otsustamisel juhinduda kehtivast

üldplaneeringust 2025+.

Kehtiva üldplaneeringu 2025+ seletuskirja p 4.3.1.3. järgi peab üldreeglina korruselamumaal

korteri kohta olema tagatud vähemalt: 6-8 korruselise hoone puhul 90 m² krundi pinda. Tiiru

tn 3 kinnistu (katastritunnus 62512:049:0022) pindala on 2694 m², mis võimaldab kinnistule

kavandada kokku 30 korterit (arvestuskäik 2694:90=29,93).

Kehtiv üldplaneering 2025+ annab võimaluse korterite arvu ja krundi pindala osas teha ka

järeleandmisi (suurust vähendada) järgnevatel juhtudel: (1) kui planeeringuala kontaktvööndis

olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüs ning kavandatava hoonestuse ja

krundistruktuuri eripära seda võimaldavad ja (2) kinnistu omanik on valmis kavandama

parkimist hoone mahus või maa all.

Kolmas isik esitas HG Arhitektuur OÜ koostatud „Tiiru 3 hoonestuse ja krundistruktuuri

analüüs“, töö nr 23/11, 28.07.2023 analüüsi (dtl 566-585), kus on võrreldud planeeringuala

kontaktvööndis paiknevate 5-8 korruseliste korterelamute krundi pinna suhet korterite arvu.

Analüüsis järeldatakse, et Tiiru tn 1, 3, 5, 7 ja 9 kinnistutele kavandatav hoonestus,

krundistruktuur ja nende paiknemine tervikuna võimaldab ehitamist selliselt, et Tiiru tn 3

elamus on kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9 mitteeluruumi, ilma et

sellega kaasneks täiendav koormus, millega poleks arvestatud ja/või mis väljuks kinnistu

piirest või muud negatiivsed mõjud. Ehitusprojektiga on lahendatud nelja sõiduauto

parkimine hoone mahus. Arvestades eelnevat analüüsi, planeeringuala kontaktvööndi

hoonestuslaadi ja krundistruktuuri ning ehitusprojekti lahenduse kohaselt parkimise

kavandamist hoone mahus, võimaldab kehtiv üldplaneeringu 2025+ punkt 4.3.1.3 teha

leevendusi hoonesse kavandavate elamuühikute arvu osas. Kirjeldatud analüüsist nähtuvad

põhjendused, mis toetavad järeldusi selles osas, et piirkonna ja selle kontaktvööndi hoonestus

ja krundistruktuur ühtib kavandatava hoone omadega. Hoonesse mõnevõrra rohkemate

ühikute ettenägemine ei muuda piirkonnale omast hoonestust ning arvestades parkimise

lahendust ei mõjuta ka piirkonna kasutusintensiivsust.

Eelnevaga samaväärsed põhjendused on leitavad ka vaidlustatud ehitusloas, kus on

põhjendatud Tiiru 3 korterite arvuga seotud krundistruktuuri eripärasid, kirjeldatud

krundistruktuuri ja tehtud kaalutletud otsus soovitud elamuühikute rajamiseks.

6.3. Kaebaja lähtub Tiiru tn 3 detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringust

2001-2025 sätestatud korruselamumaa koormusindeksist, mis tähendab, et korruselamute

krundi suuruseks arvestatakse korruste kogupind + ehitusalune pind, mis ei luba Tiiru 3

kinnistule ehitada suuremat hoonet kui brutopinnaga 2 019 m2.

Kuivõrd detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtis Üldplaneering 2001-2025, siis selles ette

nähtud ehitusõiguse piiranguid nagu kaebaja väidab, sh brutopinna nõuet, detailplaneeringust

ei selgu.

Uus kehtiv üldplaneering 2025+ kehtestati 20.05.2021, misjärel üldplaneering 2001- 2025

kaotas kehtivuse ja 30.08.2023 kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotlusele kohaldus kehtiv

üldplaneering 2025+.

Kehtiv üldplaneering 2025+ (seletuskirja punkt 4.3.1.3) näeb ette üldreeglina 6-8 korruselise

korterelamu hoone puhul ühe korteri kohta 90 m2 krundi pinda ehk on jäetud võimalus seda

näitajat täpsustada lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete

vastavate näitajate analüüsist ja lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri

eripärast.

Kolmas isik esitas ehitusloa menetluse käigus vastava analüüsi, mistõttu vastustaja leidis

kaalutlusõigusele tuginedes ehitusluba andes, et Tiiru tn 3 kinnistule võib püstitada seitsme

korruselise hoone ehitusaluse pinnaga 25% kinnistu pindalast, millel on kuni kuus elukorrust

ja lisaks üks tehniline korrus (ehk kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9

mitteeluruumi).

Vastustaja hinnangul saab siiski lähtuda kehtivatest õigusaktidest, antud juhul ehitusloa

andmisel kehtinud üldplaneeringust 2025+, kuna detailplaneering jäi antud näitaja osas

neutraalseks.

6.4. Eeltoodule tuginedes on Tiiru 3 antud ehitusluba kooskõlas kehtivate õigusaktidega,

mistõttu tuleb kaebaja kaebus koos esitatud taotlustega jätta rahuldamata.

6.5. Üldplaneeringu nõuet ei ole rikutud. Tiiru 1 ja 3 hoonete puhul ei ole tänavafronti ehk

Tiiru tn poole kavandatud tummad seinad või muul viisil oleks tegemist üksnes hoonealuse

parkimisruumiga. Projekti vaadetest (vaade põhjast) nähtub, et tänavafronti on kavandatud

hoone peamine sissepääs ja abiruumide uksed (dtl 603-606). Seda ei saa lugeda tummaks

seinaks või kuidagi parkimisruumiks.

6.6. Vastustaja selgitab seoses kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlusega, et ei ole

kolmanda isiku vastaspooleks, millest tulenevalt vastutajalt kolmanda isiku menetluskulude

välja mõistmine ei ole põhjendatud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.

7.1. Tiiru tn 3 ehitusluba oli menetluses alates 2019. a aastast ning Tiiru tn 2 omanik X on

meelevaldseid ja alusetuid vastuväiteid esitanud ka varem. Ehitusloa menetluses on arendaja

korduvalt ehitusprojekti muutnud, seda eelkõige kooskõlas Pärnu linnaga. Suvel 2023 esitas

arendaja Pärnu linnale täiendavalt ka nõutava hoonestuse ja krundistruktuurianalüüsi (millele

on viidatud ka vaidlustatud korralduses), kus on esile toodud kõik asjaolud, mis võimaldavad

Tiiru tn 3 korterelamu puhul ka kooskõla Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga kontrollida ja

üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.1.3 sätestatud kaalutlust teostada. Seega on ehitustegevuse

kooskõla nii detailplaneeringuga kui ka üldplaneeringuga vastustaja poolt äärmiselt

põhjalikult enam kui 5 aastat kestnud haldusmenetluse raames kontrollitud ning kolmas isik

on kogu aeg menetlusesse kaasatud olnud.

X esitas ehitusloa haldusmenetluses 21.09.2023 ja 22.09.2023 oma vastuväited ning arendaja

esitas nende osas ka haldusmenetluses oma põhjendatud seisukohad (dtl 272-275). Vastustaja

on Xi vastuväiteid korralduses analüüsinud ning nendega mittenõustumist põhjendanud.

7.2. Käesoleval juhul on kavandatav ehitustegevus ja ehitusluba kooskõlas nii

detailplaneeringu kui ka kehtiva üldplaneeringuga. Vastustaja on korduvalt selles äärmiselt

pikas haldusmenetluses veendunud ja vastustaja järeldused vaidlustatud korralduses on

arusaadavad ja põhjendatud.

7.3. Kaebaja seisukohad on valdavalt esitatud ja leidnud käsitlemist ka haldusmenetluse

raames. Kolmas isik on esitanud neile vastuväited ja Pärnu linn on neid ehitusluba väljastades

ka arvestanud.

Esiteks, kaebuse esitatud seisukohtades sisuliselt väidab kaebaja, et ehitusloa väljastamisel

tulnuks mh jälgida ka varem, s.o detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud

üldplaneeringut. Kaebaja seisukohal puudub õiguslik alus ning seda ei toeta ka kohtupraktika.

Täitmiseks kohustuslik on kehtiv üldplaneering (HMS § 60, RKHKo 3-17-1930/93, p 14).

Lisaks on vastustaja seda ka vaidlustatavas haldusaktis käsitlenud ja selgitanud, miks kaebaja

seisukoht ei ole õige ja miks sellega arvestada ei saa.

Teiseks on kaebuses esitatud väited ja viited Tiiru 1, 3, 5, 7 ja 9 terviklahendusele hetkel

asjakohatud, kuivõrd vaidlustatud haldusakt puudutab üksnes Tiiru 3 ehitusluba.

Kolmandaks väidab kaebaja, et Tiiru 5 ehitusloa menetlusse ei kaasatud piirinaabreid.

Kaebaja väide on väär ning ei oma käesolevas vaidluses ka tähtsust. Vaidlustatud

haldusaktiga anti ehitusluba Tiiru 3 kinnistul ehituseks ning viited Tiiru 5 ehitustegevusele

(mis on tänaseks ammu lõpetatud) ei oma selles menetluses mistahes mõju ega puutumust.

Neljandaks väidab kaebaja, et Tiiru 3 ehitusluba on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Ka

see ei vasta tõele. Kolmas isik on esitanud oma sellekohased seisukohad 28.09.2023

dokumendi p-des 2.5-2.6 ning vastustaja on vastavaid kaebaja väiteid käsitlenud põhjalikult

vaidlustatud haldusakti p-s 4.

7.4. Kolmas isik on seisukohal, et haljastuse osas tuleb lähtuda detailplaneeringust.

Kaebuses leiab kaebaja, et kehtiv üldplaneering ei võimalda haljastuse vähendamist ning et

üldplaneeringus on nähtud ette haljastuse miinimumnõudena 35%. Kaebaja jätab

tähelepanuta, et haljastuse osas näeb detailplaneering ette 25%, seega sai ehitusloa

väljastamisel lähtuda detailplaneeringus toodud põhimõtetest. Üldplaneeringust saab lähtuda

juhul, kui detailplaneering on vastavas küsimuses neutraalne. Kuna käesoleval juhul polnud

detailplaneering viidatud küsimuses neutraalne, ei saanud ega pidanudki üldplaneeringust

haljastuse määra kavandamisel lähtuma. Ehitusprojekt ja ehitusluba on ka haljastuse määra

osas kooskõlas detailplaneeringuga ning korraldus on õiguspärane.

7.5. Olukorras, kus ehitusprojekt oli kooskõlas nii detailplaneeringu kui ka üldplaneeringuga,

oli ehitusloa väljastamine linna poolt kooskõlas seadusega. Kaebaja meelevaldsed,

emotsionaalsed ja segased argumendid nii ehitusloa haldusmenetluse raames kui ka

halduskohtumenetluse raames on alusetud ega too kaasa kaebuse rahuldamist.

Kaebuses puuduvad igasugused viited kaebaja subjektiivsete õiguste riivele. Olgugi, et on

inimlikult mõistetav, et kaebajale ei pruugi naaberkinnistul toimuv ehitustegevus meeldida, ei

too see kaasa tegevuse õigusvastasust. Ehitustegevuse aluseks olev detailplaneering on ca 18

aastat vana ja kaebaja oli juba kinnistut 2007. aastal ostes teadlik kõrval kinnistutel olevast

detailplaneeringust ja tulevasest ehitustegevusest. Riigikohtu praktika järgi tuleb isikutel

leppida, et isikuid ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-12-07, p

13). Seda enam tuleb ümbritseva elukeskkonna muutusega leppida isikul juhul, kui ellu

viiakse kehtivat detailplaneeringut, mille realiseerimist pidi kaebaja enda kinnistut soetades

juba ette nägema.

7.6. Ehitustegevus on kooskõlas detailplaneeringu ja üldplaneeringuga. Kaebajale oli tagatud

ärakuulamisõigus, ta on oma vastuväited esitanud ka haldusmenetluses ning neid on ka

vaidlustatud korralduses kajastatud ja nendega mittenõustumist põhjendatud. Kaebaja üritab

oma kaebusega pelgalt takistada detailplaneeringu elluviimist, mis ei saa olla praegusel juhul

kaitsmisväärt huviks. Puuduvad mistahes õiguslikud alused ja ehitustegevusega seotud mõjud,

mis mõjutaksid käesoleval juhul õiguspäraselt väljastatud ehitusloa kehtivust.

7.7. Kolmas isik palub kaebajalt ja vastustajalt välja mõista kolmanda isiku poolt kantud

menetluskulud kokku summas 320,00 eurot ilma käibemaksuta vastavalt kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjale (dtl 589-594).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

9. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

10. Käesolevas asjas tuvastatud faktilised asjaolud:

10.1. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestati Pärnu linna üldplaneering

2001-2025 (dtl 292-336) (üldplaneering 2001-2025).

Üldplaneeringu 2001-2025 seletuskiri nägi ette korruselamumaa: 1) Korruselamute krundi

suuruseks arvestada korruste kogupind + ehitusalune pind. 2) Planeerida haljastusala

vähemalt sama suurusega kui kogupinna suurus. 3) Parkimine korraldada parkla

(varikatusega), parkimismaja või garaažiühistu näol.

10.2. Pärnu linnavolikogu 20.04.2006 otsusega nr 56 kehtestati A. H. Tammsaare pst 37 ja 39

kinnistute ja piirneva maa-ala detailplaneering (detailplaneering) (dtl 337-379).

Vaidlust ei ole, et nimetatud detailplaneeringu seletuskirja p 2.2.15 kohaselt: Lubatud suurim

hoonete alune pind maaüksusel EK-37N (tänane Tiiru tn 3) on kokku 675 m2 ja sellisel juhul

on kinnistu täisehituse protsent 25 (dtl 81).

Samuti näeb detailplaneering ette, et maaüksuse suurus on 2694 m2 ja maakasutuse

sihtotstarve on osaliselt (85% ulatuses) korruselamumaa (EK6-90011) ning osaliselt (15%

ulatuses) ärimaa (Ä002) (detailplaneeringu seletuskiri p 2.1.2 dtl 72).

Asjas on tõendamist leidnud ka see, et nimetatud detailplaneeringuga muudeti üldplaneeringut

2001-2025 (detailplaneeringu seletuskiri dtl 62-63).

Vaidlust ei ole, et detailplaneeringus ei ole kindaks määratud maaüksuse EK-37N (Tiiru tn 3)

ega teiste kruntide koormusindeksit.

10.3. Pärnu Linnavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 87 väljastati detailplaneeringut täpsustavad

projekteerimistingimused (dtl 380-383).

10.4. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asutusüksuse

üldplaneering 2025+ (dtl 384-554) (kehtiv üldplaneering 2025+). Otsus jõustus 01.06.2021.

Kehtiva üldplaneeringu 2025+ p 4.3.1.3 sätestab korterelamute maa-ala (Ek) kohta mh

järgmist:

Täisehitusprotsent: 6-8 korruselise hoone puhul – kuni 25%. Täisehituse protsendi

täpsustamisel tuleb lähtuda naabruses olevate või kavandatavate hoonete täisehituse

protsentide analüüsist. Kohalik omavalitsus võib lubada suuremat täisehitust kesklinna

lähedastel aladel või kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa all.

Üldreeglina peab korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt: 3-5 korruse hoone

puhul 100 m² krundi pinda 6-8 korruselise hoone puhul 90 m² krundi pinda. Vastavat näitajat

täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete

vastavate näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri

eripärast. Vastavat näitajat võib vähendada, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või

maa all.

Parkimist ei ole lubatud paigutada hoone alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis

jäävad tummad seinad või vaid hoonealune parkimisruum (vt pt 8.2 Liikluskorraldus ja

parkimine).

Väikseim lubatud haljastuse osakaal: 6-8 korrust - 35% (vt dtl 425-427.)

10.5. Pärnu Linnavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 33 väljastati „Linnavolikogu 21.09.2017

otsuse nr 87 detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine muutmine“ (dtl

555-558).

10.6. Pärnu Linnavalitsusele esitati 30.08.2023 ehitusloa taotlus Tiiru 3 kinnistule

äripindadega korterelamu püstitamiseks. Pärnu Linnavalitsus andis 31.10.2023 korraldusega

nr 707 ehitusloa Pärnu linn, Tiiru tn 3 äripindadega korterelamu püstitamiseks koos ehitise

teenindamiseks vajaliku veevarustuse, reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni,

elektrivarustuse ja sidevarustuse rajamisega (ehitusluba nr 2312271/09067) ( dtl 12-15 ja

www.ehr.ee ehitusluba nr 2312271/09067).

Nimetatud ehitusloa alusel on lubatud ehitada 7 korruseline äripindadega korterelamu

ehitusaluse pinnaga 674,7 m², suletud brutopinnaga 4191,5 m² ja suletud netopinnaga 3515,9

m², haljastuse osakaaluga 29% (vt ka dtl 585 ja www.ehr.ee ehitusluba nr 2312271/09067

kogu projektdokumentatsioon).

11. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 kohaselt antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt

vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või

projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. EhS § 44 p 1

täiendab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta

detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele muudele nõuetele või muudele avalik-

õiguslikele kitsendustele.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ehitusloa andmisel arvestada nii detailplaneeringus kui ka

ehitusloa andmise ajal kehtivas üldplaneeringus toodud nõudeid, sh tuleb detailplaneeringu

suurema täpsusastme tõttu üldplaneeringu ja detailplaneeringu omavahelise vastuolu korral

üldjuhul lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Juhul kui detailplaneering on mingis küsimuses

neutraalne, tuleb lähtuda kehtivast üldplaneeringust (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1930 p 14.2).

Muul juhul on täitmiseks kohustuslik kehtiv üldplaneering kui haldusakt (HMS § 60,

Riigikohtu otsus nr 3-17-1930, p 14).

12. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud ehitusloa leides, et see vasta

detailplaneeringule, viimase kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringule ega ka kehtivale

üldplaneeringule. Kaebaja leiab, et ehitusloaga antud ehitusmaht toob piirkonnale kaasa liialt

suure koormuse. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, sest

kaebajale kuulub kinnistu asukohaga Tiiru tn 2, Pärnu linn. Vastustaja ja kolmas isik

kaebusega ei nõustu ning leiavad, et vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane haldusakt. Lisaks

leiab kolmas isik, et kaebaja ei ole üldse näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist.

13. Kohus peab oma otsust põhjendades kõigepealt vajalikuks märkida seoses kolmanda

isiku väitega kaebeõiguse puudumisele, et kohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu.

Nimelt võib pikaaegse kohtupraktika kohaselt kaitstav õigus muu hulgas võrsuda ka isiku

huve kaitsvast planeeringust. Käesoleval juhul viitas kaebaja üldplaneeringutest tuleneva

korruselamute koormusindeksi nõude rikkumisele. Koormusnormid loovad kaebajale

subjektiivse õiguse selleks, et tema elamu lähedusse ei ehitataks liiga palju kortereid. Seega

võib ehitusprojekti mittevastavus koormusindeksile riivata kaebaja õigusi ning kaebajal on

selles osas kaebeõigus. Samuti ei saa eitada kaebeõigust haljastusprotsendi nõude järgmise

osas, sest see on muuhulgas seatud kaebajale planeeringuga ettenähtud visuaalse

elukeskkonna tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on kaebeõigus

olemas.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga siiski selles, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga ja

seetõttu õigusvastane. Kohus märgib, et kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb ehitusloa

vastuolu kehtiva detailplaneeringuga. Kõik kaebaja väited taanduvad sisuliselt sellele, et

ehitusluba ei ole kooskõlas ei detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringuga

2001-2025 ega ka kehtiva üldplaneeringuga 2025+ ja eriti nendes korterelamutele kehtestatud

koormusindeksiga.

Kohus rõhutab kõigepealt veelkord, et ehitusloa väljastamisel tuli vastustajal kontrollida

üksnes selle vastavust kehtiva detailplaneeringuga (ja muuhulgas arvestada, et viimast on

muudetud projekteerimistingimustega) ning kehtiva üldplaneeringuga 2025+. Kaebaja väited

sellest, et vastustaja oleks pidanud ehitusloa vastavust kontrollima ka ehitusloa väljastamise

ajaks kehtivuse kaotanud üldplaneeringuga 2021-2025, ei ole kooskõlas seaduse ega

kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja väited ehitusloa vastuolust

üldplaneeringuga 2021-2025 kaasa tuua ehitusloa õigusvastasust ega tühistamist ning kohus

ei pea vajalikuks neil väidetel pikemalt peatuda.

Kohus ei tuvastanud kaebaja väiteid uurides ehitusloa vastuolu kehtiva detailplaneeringuga.

Kaebaja eksib leides, et detailplaneering ei olnud üldplaneeringut muutev. Nii

detailplaneeringu lähteülesandest kui ka seletuskirjast nähtub, et tegemist oli üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuga. Arvestada tuleb sellega, et vastav planeering kehtestati

13.11.2002 vastu võetud planeerimisseaduse alusel tolleaegseid nõudeid järgides. Vastav

detailplaneering on kehtiv ning täitmiseks kohustuslik (kaebaja ei ole detailplaneeringut

vaidlustanud). Seejuures detailplaneering koormusindeksi osas midagi ei ütle ehk on selles

osas neutraalne. Järelikult ei saa ehitusluba olla selles osas ka kuidagi vastuolus

detailplaneeringuga.

15. Kaebaja leiab, et ehitusluba on lisaks detailplaneeringule vastuolus ka kehtiva

üldplaneeringu 2025+ koormusindeksiga ning haljastuse protsendiga.

Kohus juhib siinkohal esmalt kaebaja tähelepanu sellele, et üldplaneering 2025+ näeb ette, et

käesoleva üldplaneeringu jõustamisel jäävad kehtima kõik varem kehtestatud

detailplaneeringud (dtl 398). Seega tuli vastustajal ehitusloa väljastamisel esmalt lähtuda

kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringus oli kindlaks määratud täisehitusprotsent,

milleks oli 25%. Vastavat nõuet on järgitud, kuivõrd hoonealust pindala ei ole muudetud.

Samuti oli detailplaneeringus kindlaks määratud haljastuse protsent - 25% (vt

detailplaneeringu seletuskirja p 2.4, dtl 364-365). Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti

kohaselt on haljastuse osakaaluks 29% (dtl 585). Seega kaebaja väited haljastusprotsendi

mitte järgimisest ei ole asjakohased, kuivõrd selles osas tuli lähtuda detailplaneeringust, mitte

kehtivast üldplaneeringust 2025+, mis näeb tõepoolest ette haljastuse osakaaluks 35%.

Vaidlust ei ole selles, et kehtiv detailplaneering koormusindeksit kindlaks ei määranud.

Vaidlust ei ole ka selles, et uue üldplaneeringu kehtestamisel ei antud erinormi vana

üldplaneeringu sisunormide ülekandmisest juba kehtestatud detailplaneeringutele.

Õiguspraktikas on selgelt juurdunud põhimõte, et uute materiaalõiguse normide kehtestamisel

rakendatakse neid alates kehtestamisest, kui kehtestamisel ei ole ette nähtud erinorme

(üleminekunorme) materiaalõiguse varasemate normide rakendamiseks. Nii tuli vastustajal

ehitusloa väljastamisel arvestada ehitusloa väljastamise ajal kehtiva üldplaneeringuga 2025+

ja seal kehtestatud regulatsiooniga koormusindeksi osas (see on materiaalõiguse norm).

Kohus leiab, et vastustaja on seda õiguspäraselt teinud.

Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja p A.1.2.3. on asjakohaselt välja toodud, et

üldreeglina peab korruselamumaal 6-8 korruselise hoone puhul korteri kohta olema tagatud

vähemalt 90 m² krundi pinda“. Tiiru 3 hoone puhul on kinnistu suurus 1 korteri kohta 79 m2.

Samas on kehivas üldplaneeringus 2025+ lubatud selle nõude osas kaalutlusõiguse alusel teha

järeleandmisi.

Vaidlustatud ehitusloa kehtestamise otsuses ongi vastustaja teinud kaalutlusõiguse alusel

otsuse ning lubanud vähendada krundi pinna nõuet korteri kohta ehk teisisõnu

koormusindeksit suurendada.

Vastustaja on vaidlustatud korralduses asjakohaselt välja toonud, et: „Üldplaneering annab

võimaluse korterite arvu ja krundi pindala osas teha järeleandmisi (suurust vähendada),

kuid seda üksnes juhul, (1) kui planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate

hoonete vastavate näitajate analüüs ning kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripära

seda võimaldavad ja (2) kinnistu omanik on valmis kavandama parkimist hoone mahus või

selle all.

Ehitusloa taotluse esitaja ongi esitanud HG Arhitektuur OÜ koostatud „Tiiru 3 hoonestuse ja

krundistruktuuri analüüs“, töö nr 23/11, 28.07.2023 analüüsi, kus on võrreldud

planeeringuala kontaktvööndis paiknevate 5-8 korruseliste korterelamute krundi pinna suhet

korterite arvu.

Analüüsis järeldatakse, et Tiiru tn 1, 3, 5, 7 ja 9 kinnistutele kavandatav hoonestus,

krundistruktuur ja nende paiknemine tervikuna võimaldab ehitamist selliselt, et Tiiru tn 3

elamus on kokku 43 korteriomandi ühikut, sellest 34 elukorterit ning 9 mitteeluruumi, ilma et

sellega kaasneks täiendav koormus, millega poleks arvestatud ja/või mis väljuks kinnistu

piirest või muud negatiivsed mõjud. Ehitusprojektiga on lahendatud nelja sõiduauto

parkimine hoone mahus.

Arvestades eelnevat analüüsi, planeeringuala kontaktvööndi hoonestuslaadi ja

krundistruktuuri ning ehitusprojekti lahenduse kohaselt parkimise kavandamist hoone mahus,

võimaldab üldplaneering punktiga 4.3.1.3 teha leevendusi hoonesse kavandavate

elamuühikute arvu osas.

Kirjeldatud analüüsist nähtuvad põhjendused, mis toetavad järeldusi selles oas, et piirkonna

ja selle kontaktvööndi hoonestus ja krundistruktuur ühtib kavandatava hoone omadega.

Hoonesse mõnevõrra rohkemate ühikute ettenägemine ei muuda piirkonnale omast

hoonestust ning arvestades parkimise lahendust ei mõjuta ka piirkonna kasutusintensiivsust.

Vastupidiselt väidetule näeb kehtiva üldplaneeringu seletuskiri p 4.3.1.3 ette, et üldreeglina

peab korruselamumaal korteri kohta olema tagatud vähemalt 6-8 korruselise hoone puhul

90 m2

krundi pinda ning vastavat näitajat täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala

kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ja lähtuvalt

kavandatava hoonestuse ja krundistruktuuri eripärast. Tiiru tn 3 kortermaja ehitusloa

taotluse juurde on lisatud kontaktvööndi hoonestuse ja krundistruktuuri analüüs, kus on esile

toodud asjaolud, mis võimaldavad Tiiru tn 3 korterelamu puhul teostada üldplaneeringu

seletuskirja p-s 4.3.1.3 sätestatud kaalutlusõigust ja lähtuvalt asjaoludest vastavat näitajat

vähendada. Arvestades eelnevaid põhjendusi võib ehitusprojektis esitatud lahendust lugeda

põhjendatuks ja see vastab kontaktvööndi hoonestuse ja krundistruktuuri eripäradele.“

Kaebaja ei ole kohut veennud, et vastustaja oleks vastavat otsust tehes eksinud

kaalutlusreeglite vastu. Kehtivas üldplaneeringus 2025+ sätestatud tingimused on täidetud

ning kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtule ei ole ka ära tuntav, milliseid asjaolusid

oleks vastustaja veel pidanud kaaluma või analüüsima. Ka kaebaja ei ole ise ühtegi sellist

asjaolu välja toonud.

Kaebusest võib veel aru saada, et üheks kaebaja etteheiteks on ka see, et seda otsust ei tehtud

detailplaneeringuga. Kohus selgitab, et kehtiv üldplaneering 2025+ ei sätesta nõuet, et vastav

otsus peaks olema igal juhul tehtud detailplaneeringu menetluses. Seega võis käesoleval juhul,

kus olemas oli kehtiv detailplaneering, mis küsimust aga ei reguleerinud, teha vastava otsuse

ka ehitusloa, mis määrab ehitusõiguse lõplikud parameetrid, andmise korralduses. Eeltoodust

tulenevalt on ehitusluba ka selles osas õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu.

16. Veel leidis kaebaja, et Tiiru tn 3 ehitusluba on vastuolus ka kehtiva üldplaneeringu 2025+

punktiga 4.3.1.3. selles osas, milles see sätestab, et parkimist ei ole lubatud paigutada hoone

alla selliselt, et 1. korruse tasandile tänavafrondis jäävad tummad seinad või ainult

hoonealune parkimisruum.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab eelprojekti analüüsinult, et kaebaja poolt

viidatud nõuet ei ole rikutud. Esiteks ei ole hoone all üksnes parkimisruum ja selle üle vaidlus

puudub. Samuti ei saa nõustada kaebajaga selles, et tänavafrondis on üksnes tummad seinad.

Projekti vaadetele (vaade põhjast) nähtub, et tänavafronti on kavandatud hoone peamine

sissepääs ja abiruumide uksed (dtl 603-606).

17. Viimaseks viitas kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisele märkides, et Tiiru tn 5 ehitusloa

menetlusse ei kaasatud piirinaabreid. Kohtule jääb kaebaja seisukoht arusaamatuks, kuivõrd

kaebaja on olnud käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa menetlusse kaasatud ning selle

jooksul ka korduvalt oma arvamust avaldanud (dtl 8-10). Käesolevas asjas ei ole vaidluse all

Tiiru tn 5 ehitusloa, vaid Tiiru tn 3 ehitusloa õiguspärasus. Kaebaja ega kohus ei saa väljuda

kaebuse esemest. Samal põhjusel ei ole asjasse puutuvad ka kaebaja muud väited seoses teiste

Tiiru tänava hoonetega. Kaebaja seisukohtade ja vastuväidete osas seoses Tiiru tn 3

ehitusloaga on vastustaja võtnud seisukoha vaidlustatud korralduses (dtl 11-15). Eeltoodust

tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et rikutud oleks tema ärakuulamise õigust.

18. Ka kaebuse muud väited (kaebaja viited haldusmenetluses esitatud seisukohtadele) ei too

kaasa ehitusloa õigusvastust ega tühistamist. Vastustaja on kaebaja seisukohtade osas

haldusmenetluses seisukoha võtnud ja oma vastuväiteid piisavalt põhjendanud. Kohus

nõustub siinkohal vastustaja poolt vaidlustatud korralduses ning käesolevas kohtumenetluses

avaldatud seisukohtadega neid kordamata (vt ka HKMS § 165 lg 2).

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja kohus jätab selle

rahuldamata.

Menetluskulud

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kaebaja kahjuks.

Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

20. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik osales menetluses vastustaja

poolel.

Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 320,00 eurot ilma käibemaksuta

vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 589-594). Menetluskulud on välja

mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1).

Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust, et kolmanda isiku menetluskulud

põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmandal

isikul tuleb teatada kaebajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik