Legislator Case Law & Legislation
2-24-136703/5 AI generated

2-24-136703/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-24-136703/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista M U välja Bigbank AS-i kasuks 511,06 eurot, millest 5 eurot sissenõudekulu, jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Legislator headnote

AI generated

2-24-136703/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista M U välja Bigbank AS-i kasuks 511,06 eurot, millest 5 eurot sissenõudekulu, jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-136703

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-136703

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi M U vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

579,79 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja M U (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M U välja Bigbank AS-i kasuks 511,06 eurot, millest 5 eurot sissenõudekulu,

22,61 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 29,19 eurot viivis, 446,30 eurot

tagastamata krediidisumma.

3. Mõista M U välja Bigbank AS-i kasuks alates 18.01.2025 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 15,40% tagastamata krediidisummalt

aastas.

4. Mõista M U välja Bigbank AS-i kasuks menetluskulud 175 eurot.

5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

1 / 4

2-24-136703

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohus 06.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude

võlgniku vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule, sest

võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul.

Hageja esitas 17.01.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes,

mille kohus võttis menetlusse 17.01.2025 määrusega.

Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr

CL-EEC-22000697. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 700 eurot.

Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 15,40% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0428% päevas). Lepingus on väljendatud

krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 26,94%. Krediidi

kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 700 eurot, krediidileping kehtib

60 kuud, intress on 15,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 45 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,99 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja

täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.

Krediidisumma 700 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 45 eurot, maksti välja kostja

arvelduskontole XXX kuupäeval 17.01.2022. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu

sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.

Hageja hoiatas 17.07.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei

reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja

oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida hageja pidas

ülesütlemise aluseks: 15.05.2024 osamakse summas 15,29 eurot; 15.06.2024 osamakse

2 / 4

2-24-136703

summas 18,86 eurot; 15.07.2024 osamakse summas 18,86 eurot. Hageja ütles 16.08.2024

ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 482,92 euro tasumist, millest

446,30 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 22,61 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 1,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5,00 eurot võla sissenõudmisega seotud

kulu. Alates 17.01.2022 (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.08.2024 on

kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 563

eurot.

Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 446,30 (700-253,70) eurot, lepingu

ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 22,61 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, seisuga 17.01.2025 sissenõutavaks muutunud

viivised 29,19 eurot ja lepingu haldustasu 7,96 eurot.

Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse

sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Laenutaotlusel märkis

klient oma igakuiseks sissetulekuks kokku 1500 eurot: sealhulgas töötasu summas 1050

eurot neto ettevõttest O AS ja muud sissetulekud 450 eurot. Kostja Maksu- ja Tolliameti

sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu vältel töötasu

975,98 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 350 eurot.

Krediidilepingust nr CL-EEC-22000697 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus

18,86 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 975,98 eurot kuus,

moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste

kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca

37,79((18.86+350,00)/975,98*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas

praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega

igakuiste elamiskuludena kasutusse 62,21% sissetulekutest ehk siis 607,12 eurot. Arvestati,

et kostjal ei ole ülalpeetavaid, ta ei ole abielus ja elab üürikorteris. Krediidiandja kontrollis

ka andmed maksehäirete registritest ja Maksu- ja Tolliametist maksuvõla või esitamata

deklaratsioonide osas. Pank analüüsis kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega ning

tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kliendi kohustuste osakaalu

sissetulekutest määras 37,79% leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud

krediidikohustusi kandma.

Viru Maakohus 17.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale kätte 28.01.2025 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga.

Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.

Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi

üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi

rahuldamist takistavaid asjaolusid.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3 / 4

2-24-136703

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, §

76, § 94 lg 1, § 100, § 101, 108, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ning TsMS § 367.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv)

175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4