2-24-4610/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-4610

Kohtuasi

Kroonikeskus OÜ hagi L P vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Kroonikeskus OÜ, registrikood: 10691092, asukoht:

Iirise tn 8, Näpi alevik, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

Hageja lepinguline esindaja: Signe Paap, e-posti aadress:

signe@athenalaw.ee

Kostja (eestkostetav): L P, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): V P, isikukood: xxxx,

elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest alates.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-4610 Kroonikeskus OÜ hagis L P vastu

võlgnevuse nõudes seoses hagist loobumisega.

2. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista Kroonikeskus OÜ-lt L P menetluskulud 1751 eurot.

4. Tagastada hagejale tasutud riigilõivust ½, so 455 eurot.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-4610 Kroonikeskus OÜ hagis L P vastu

äriruumi üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Muul õiguslikul alusel hageja nõuet

esitanud ei ole.

2. Hageja esitas 31.12.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Hageja

avaldab, et kostja esindaja on väitnud, et ta teavitas kostja seisundist kõiki, aga ehkki ta oli

üürisuhtest teadlik, jättis ta hageja sellest teavitamata. Kuna hageja ei olnud kostja dementsuse

ilmingutest 2022. aasta alguses ning edaspidi teadlik, siis ei olnud tal võimalik olukorda

mõistlikult lahendada ning ta oli sunnitud esitama hagi kohtule. Seetõttu, samuti arvestades

asjaolu, et kogu kõnealune üürinõue läheb hageja kahjumisse, oleks kostja kulude

1(4)

väljamõistmine hagejalt tulenevalt TsMS § 162 lõikest 4 äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja palub võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-4610; jätta

kulud poolte endi kanda; tagastada hagejale tasutud riigilõivust 910 eurot pool, so 455 eurot.

3. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja oli vähemalt osaliselt teadlik kostja haigusest ja just

selle asjaolu pärast venitas üürilepingu lōpetamisega ja esitas hagi kohtule. Hageja lootis sellele

et vana ja asjaolusid unustav naine ei jaksa käia kohtus. Sellepärast palume et hageja kes on oma

tegevusega pōhjustanud kulusid kostjale ja tema esindajale kompenseeriks minimaalses ulatuses

V P reisikulud ja eksperditasu, so laevapiletid, kütusekulud (xxxx)- 120€+70€; 2 päeva palga

kaotus-500€ = 690€; ema viimine xxxx kohtupsühiaatrilisse ekspertiisi (xxxx) – 120€+140€; 3

päeva palga kaotus 750€; ekspertiisitasu 1580€. Kokku 3280€.

4. Kohus edastas pooltele 21.01.2025 e-kirja, milles mh selgitas, et poolte poolt esitatu alusel

saab kohus asja lahendada, so menetluse lõpetada seoses hagist loobumisega. Et lahendada ka

menetluskuludesse puutuv, tuleb esmalt kostjal esitatud menetluskulude osas esitada tõendid.

Kohus määrab selleks tähtaja, so 31.01.2024. Hagejal on võimalik kostja menetluskulude osas

esitada enda seisukoht hiljemalt 07.02.2025. Asjas tehtavas lahendis hindab kohus mh ka hageja

taotlust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

5. Kostja esindaja esitas 28.01.2025 vajalikuks peetud kuludokumendid ja selgituse, et

kütusekviitungeid ei ole kahjuks esitada aga arvab et igaüks on võimeline kilomeetrite ja kütuse

hinna põhjal summad arvestama. Palgalehe kulu/20 päeva ajalt, mille põhjal võib arvestada ühe

päeva palga.

Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse

väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (lg 3). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt

lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Hageja on kohtule esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja on oma seisukoha esitanud. Kohus

võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-4610 menetluse Kroonikeskus OÜ

hagis L P vastu võlgnevuse nõudes.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiavaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiavalduse eseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagiavaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud

2(4)

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja on seisukohal, et kostja kulude väljamõistmine hagejalt on tulenevalt TsMS § 162 lõikest

4 äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kuna hageja ei olnud kostja dementsuse ilmingutest 2022.

aasta alguses ning edaspidi teadlik, seega ei olnud tal võimalik olukorda mõistlikult lahendada

ning ta oli sunnitud esitama hagi kohtule. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kogu kõnealune

üürinõue läheb hageja kahjumisse.

Kostja leiab, et hageja oli vähemalt osaliselt teadlik kostja haigusest ja just selle asjaolu pärast

venitas üürilepingu lōpetamisega ja esitas hagi kohtule. Hageja lootis sellele et vana ja asjaolusid

unustav naine ei jaksa käia kohtus. Kostja leiab, et hageja kes on oma tegevusega pōhjustanud

kulusid kostjale ja tema esindajale peab kompenseerima minimaalses ulatuses V P reisikulud ja

eksperditasu, so laevapiletid, kütusekulud (xxxx) - 120€+70€; 2 päeva palga kaotus -

500€=690€; ema viimine xxxx kohtupsühiaatrilisse ekspertiisi (xxxx) - 120€+140€; 3 päeva

palga kaotus 750€; ekspertiisitasu 1580€. Kokku 3280€.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta

hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Riigikohus on märkinud, et

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007). Hageja ei toonud kohtu ette selliseid erandlikke asjaolusid,

mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mida oleks õiglane ja

mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Kohus märgib,

et hagejal tuli kohtusse pöördumisel arvestada võimalusega, et tal tuleb hüvitada vastaspoolele

tekkinud kulutused. Samuti tuleb arvestada sellega, et menetluskulude jaotus hageja hagist

loobumise korral sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Eksperdikulud (sh eksperditasu) on

asja läbivaatamise kulu (TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1). Asja läbivaatamise kulud tasub kohtu

määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus

ei määra teisiti (TsMS § 148 lg 1). Käesolevas asjas on kostja esindaja tasunud ekspertiisitasu

ettemaksuna 1580 eurot, mis on Viru Maakohtu 04.11.2024 määruse alusel kohtu deposiitkontolt

välja makstud. Kohus leiab, et tehtud kulu oli vajalik ja põhjendatud ja see tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista.

Kohtuvälised kulud

on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS §

176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Kohus on määranud kostjale tähtaja menetluskulude osas tõendite esitamiseks. Kostja on

tõenditena esitanud laevapiletid, mida saab seostada käesoleva asjaga, so istungi toimumise ajaga

3(4)

ja ekspertiisi teostamisega, kokku summas 171 eurot. Vastav kulu on ka põhjendatud ja vajalik

ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Kuna kostja ei ole esitanud kütusekulu osas tõendeid, siis jätab kohus vastava kulu välja

mõistmata. Kostja esindaja palgaleht ei ole esitatud aja eest, mil kostja esindaja viibis

kohtuistungil ja täitis ekspertiisiga seonduvat kohustust. Seega ei ole kohtul võimalik esitatud

tõendi alusel ka saamata jäänud töötasu välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud kuludeks kokku 1751 eurot (ekspertiisikulu 1580

eurot ja sõidukulud 171 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

9. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 455 eurot. Hageja on

tasunud hagilt riigilõivu 910 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele 1/2 tasutud riigilõivust, so 455

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)