2-16-2763/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-2763

Kohtuasi

D.R kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) D.R (isikukood XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad)

Swedbank AS (registrikood 10060701)

kohtutäitur Hille Kudu

PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105)

Saue vald, Ääsmäe küla, Kasesalu tn 6 korteriühistu

(registrikood 80171419)

OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

AS SEB Pank (registrikood 10004252)

Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

kohtutäitur Katrin Vellet

ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474)

Eesti Energia AS (registrikood 10421629)

Aktiva Finants Group OÜ (registrikood 10746479)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus ja saata asi maakohtule D.R

kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

2-16-2763

4. Avaldada määruse jõustumisel teade väljaandes Ametlikud Teadaanded Harju

Maakohtu 14.06.2024 määruse tühistamise ja D.R kohustustest vabastamise

menetluse jätkamise kohta.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 29.02.2016 välja D.R (avaldaja, võlgnik) pankroti.

2. Maakohus lõpetas 28.03.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates

võlgniku täitma enda usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud

nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt:



Swedbank AS 45 078,22 eurot ja 2236,91 eurot;



kohtutäitur Hille Kudu 26,77 eurot;



PlusPlus Baltic OÜ 424,40 eurot;



Saue vald, Ääsmäe küla, Kasesalu tn 6 korteriühistu 3134,34 eurot;



OMEGA INVEST OÜ 3689,99 eurot;



AS SEB Pank 2093,09 eurot;



Telia Eesti AS 299,79 eurot;



kohtutäitur Katrin Vellet 24,36 eurot;



ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ 604,55 eurot;



Eesti Energia AS 692,81 eurot;



Aktiva Finants Group OÜ 835,68 eurot.

3. 28.03.2022 möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli võlgnik esitanud kohtule 5 usaldusisiku

aruannet (21.03.2018 (täpsustatud 11.04.2018), 29.03.2019, 19.04.2020, 09.04.2021 ja

07.04.2022). Võlgnik ei olnud võlausaldajatele makseid teinud, võlausaldajad ei nõustunud

võlgniku kohustustest vabastamisega.

4. Maakohus pikendas 23.05.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

kuni 28.03.2024. Maakohus leidis, et kuna üheselt ei saa järeldada, et võlgnik on rikkunud

süüliselt oma kohustusi, siis on võlgnikul võimalik menetluse pikendamise puhul näidata oma

tahet võlgnevusi vähendada. Kohus rõhutas siiski, et viimase aasta sissetulekute suurus on

viidanud võimalusele teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest

nähtub, et võlgnikule on laekunud 02.09.2021 II pensionisamba väljamakse 5197,97 eurot ja

17.09.2021 II pensionisamba täiendav väljamakse 40,76 eurot. Kohus selgitas võlgnikule

võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suuruse arvutamist ja märkis, et võlgnikul tuleb

võlausaldajatele välja maksta 3052,77 eurot. Maakohus leidis, et võlgnik ei olnud oma

kohustusi täitnud, kuid menetluse pikendamise korral on võimalus regulaarselt tööhõives

osalemisega võlausaldajate ees kohustusi senisest oluliselt suuremas ulatuses rahuldada.

2-16-2763

Võlgnikul on kolm alaealist last, võlgnik on registreerinud end töötukassas töötuna ja plaanib

koolitada end vastavalt tööturu vajadustele. Võlgnikul on võimalus edaspidi näidata üles tahet

teha võlausaldajatele väljamakseid. Kuivõrd antud olukorras on siiski reaalne võimalus ja

perspektiiv, et võlgnik suudab täita oma kohustusi suuremal määral, oli põhjendatud

menetlust pikendada, sest see oleks võlausaldajate huvides.

5. 28.03.2024 möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 7 aastat.

Võlgnik esitas peale 23.05.2022 määrust kohtule kaks usaldusisiku aruannet (30.05.2023 ja

17.04.2024).

5.1. 30.05.2023 aruande kohaselt töötas võlgnik aruandeperioodil lühiajaliselt testostajana,

rühmajuhina, ringijuhina ja lapse tugiisikuna, mille eest sai tasu 7,70–236,70 eurot, kokku

765,78 eurot. Aruandeperioodil sai võlgnik lapsetoetust 8959,34 eurot, tarbeesemete müügist

106,65 eurot, Maksu- ja Tolliametilt 167,92 eurot ja riikliku hinnatõusu leevendust 150 eurot.

Võlgnik märkis, et on vastavalt võimalustele töötanud ja õppinud ning kandideeris

noorsootöötajaks, kus ei osutunud valituks. Võlgnikul aitas kulusid kanda abikaasa.

Võlausaldajatele ei teinud võlgnik väljamakseid .

5.2. 17.04.2023 aruande kohaselt sai võlgnik aruandeperioodil sissetulekut lühiajalistest

töödest (5–10 päeva) rühmajuhina ja noorsootöötajana (400,49 eurot, 295,20 eurot ja 282,90

eurot). Lisaks sai võlgnik töötutoetust 379,80 eurot ja 453,65 eurot ning tulumaksutagastuse

24,90 eurot. Võlgnik sai peretoetust 729,18 eurot. Võlgnik kandideeris kahele kodulähedasele

töökohale, kuhu ei saanud puuduva hariduse tõttu. Võlgnik asus õpingutele, et lõpetada

gümnaasium. Igakuiseid kulutusi aitas võlgnikul kanda abikaasa. Võlgnik ei teinud

võlausaldajatele makseid.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise osas esitasid seisukoha võlausaldajad AS SEB Pank,

OMEGA INVEST OÜ ja Swedbank AS, kes kinnitasid, et võlgnik ei ole teinud

võlausaldajatele makseid . Swedbank AS ja OMEGA INVEST OÜ asusid seisukohale, et

võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

Maakohtu määrus

7. Maakohus lõpetas 14.06.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja vabastas

võlgniku enda usaldusisiku kohustustest.

8. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 51, mille kohaselt menetluse

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Maakohus leidis, et

puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamiseks.

8.1. Maakohus keeldus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kuna

kohtu hinnangul oli võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, s.o jättis täitmata

kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud aktiivselt sissetulekut.

Võlgnik tegi lühiajalisi töid ja oli töötuna arvel. Võlgniku selgituste kohaselt kandideeris ta

viimasel kahel aastal kolmel korral, kuid puuduliku hariduse tõttu ei osutunud ta valituks.

Kohtu hinnangul võis olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldada, et võlgnik oli tulutoova

tegevuse otsimisel kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel üldiselt passiivne või siis

varjas enda tegelikke sissetulekuid. Võlgniku tegevust ei saa lugeda aktiivseks tulutoova

tegevuse otsimiseks.

2-16-2763

8.2. Samuti jättis võlgnik täitmata kohustuse loovutada tulu usaldusisikule ja PankrS § 172

lg-s 2 sätestatud kohustuse teha võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

väljamakseid. Võlgnik ei teinud võlausaldajatele ühtegi makset, kuigi kohus märkis

23.05.2022 määruses, et viimase aasta sissetulekute suurus viitas võimalusele teha

väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et võlgnikule

laekus 02.09.2021 II pensionisamba väljamakse 5197,97 eurot ja 17.09.2021 II pensionisamba

täiendav väljamakse 40,76 eurot. Kohus selgitas võlausaldajate väljamaksete suuruse

arvutamist ja märkis, et võlgnikul tuleb võlausaldajatele välja maksta 3052,77 eurot. Võlgnik

võlausaldajatele nimetatud summat ei tasunud. Võlgniku käitumisest võis järeldada, et

võlgnikul puudus tegelik huvi oma kohustuste täitmise vastu.

8.3. Võlgnik rikkus tahtlikult kohustust otsida tulutoovat tegevust, samuti võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohustust, kahjustades seega võlausaldajate huve.

Määruskaebus

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest. Juhul, kui kohus ei pea

määruskaebuse väiteid piisavaks, taotleb võlgnik enda ärakuulamist.

10. Kohustuste suurus Swedbank AS-i ees kokku 47 315,13 eurot ei ole korrektne. Tegemist

on võlgniku ja tema abikaasa Ervin D.R (abikaasa) solidaarvõlgadega.

10.1. 23.05.2022 määruse, millega pikendati võlgniku kohustustes vabastamise menetlust,

kohaselt olid võlgnik ja abikaasa mõlemad laenude saajad ning abikaasa kohustustest

vabastamise menetluses laekus Swedbank AS-ile väljamakseid. Abikaasa kohustustest

vabastamise 18.10.2021 määruses toodi välja, et Swedbank AS-i ees täitmata jäänud nõue on

13 987,19 eurot. Seega ei saa Swedbank AS-i täitmata kohustus olla 47 315,13 eurot.

10.2. Lisaks ei nõustu võlgnik, et abikaasa kohustustest vabastamise menetluses tehtud

laekumisi ei saa arvesse võtta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Abikaasa tegi

enda menetluses väljamakseid nii töötasu kui kogumispensioni arvelt. Järelikult toimus

vähemalt mingis ulatuses abikaasa kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete

tegemine ühisvara (töötasu) arvelt.

11. Võlgnik ei nõustu maakohtu etteheitega töö otsimise kohustuse rikkumise osas.

11.1. Tasuva töökoha leidmisel tuleb arvesse võtta perekondlike kohustuste täitmist, sh laste

kasvatamist ja eriti siis, kui seda tehakse üksikvanemana, elukorraldust, sh võlgniku elukohta

ja sellega kaasnevaid võimalusi tasuva töö leidmisel ning võlgniku haridust.

11.2. Võlgnik on menetluse ajal elanud maapiirkondades, kus puuduvad vabad töökohad. Pere

ainukest autot kasutab abikaasa tööl käimiseks ja seega sõltub võlgnik täielikult

ühistranspordist. Võlgnikul on alaealised lapsed, kes on sündinud 09.01.2010, 30.06.2011 ja

10.09.2018, keda võlgnik kasvatab enamuse ajast üksinda, kuna abikaasa töötab

transpordiettevõttes autojuhina ning sõidab igapäevaselt Soome ja Eesti vahet, olles kodus

üksnes nädalavahetustel.

11.3. Võlgnik on pidanud iga kuu käima lastega arsti juures. Võttes arvesse, et abikaasa kodus

ei viibi, ei ole võlgnikul võimalik seda kohustust ka kellegagi jagada. Võlgnik toob esile, et

ühel lapsel on bronhiaalastma, tal on olnud veremürgitus ja erinevaid operatsioone. Ühtlasi

2-16-2763

sattus laps lasteaia viimases rühmas ja 1. klassis kiusu alla, mille tagajärjel käidi lapsega 5

aastat terapeutide ja psühholoogide juures.

11.4. Võlgnikul on põhiharidus ja ta õpib hetkel gümnaasiumis. Ühtlasi juhib võlgnik

tähelepanu asjaolule, et alates 2020 oli Eestis Covid pandeemia, mis omakorda raskendas töö

leidmist. Ettevõtted ei laiendanud majandustegevust ega palganud uusi töötajaid. Kõik

eeltoodud asjaolud on teinud võlgnikul töö leidmise raskeks. Võlgnik on tööd otsinud.

Võlgnik on töökuulutuste peale ka helistanud, mida ta ei saa tõendada.

12. Isegi, kui võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust ja oleks seda

teinud süüliselt, ei ole rikkumine kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajad ei oleks

saanud väljamakseid ka siis, kui võlgnik oleks saanud püsivalt tööl käia.

12.1. Võlgniku sissetulekust arvestatakse maha töötasu alammäär (täitemenetluse seadustik

(TMS) § 132 lg 1), millest täiendavalt arvestatakse maha 1/3 töötasu alammäärast iga

ülalpeetava kohta (TMS § 132 lg 2). Kuni septembrini 2018 oli võlgnikul 2 ülalpeetavat ja

sealt edasi 3 ülalpeetavat. Tulemusest saab arestida 2/3 (TMS § 132 lg 3), millest kuulub

võlausaldajale väljamaksmisele 75% (PankrS § 173 lg 4). Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik

pidanud väljamakseid tegema järgmisi igakuiseid sissetulekuid ületavatelt summadelt: 2017. a

783,33 eurot ületavalt sissetulekult; kuni september 2018. a 833,33 eurot ületavalt

sissetulekult; alates septembrist 2018. a 1000 eurot ületavalt sissetulekult; 2019. a 1080 eurot

ületavalt sissetulekult; 2020. ja 2021. a 1168 eurot ületavalt sissetulekult; 2022. a 1308 eurot

ületavalt sissetulekult; 2023. a 1450 eurot ületavalt sissetulekult; 2024. a 1640 eurot ületavalt

sissetulekult. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik oleks saanud teenida eeltoodud summasid

ületavat igakuist sissetulekut.

12.2. Alates noorima lapse sünnist 10.09.2018 oleks võlgnik saanud 140 kalendripäeva

sünnitushüvitist ja lisaks 435 päeva vanemahüvitist. Tulenevalt sellel ajal kehtinud PankrS §

173 lg-st 5, ravikindlustuse seaduse § 50 lg 3 p-st 2 ning TMS § 131 lg 1 p-dest 61 ja 8 ei

oleks võlgnik pidanud neid sissetulekuid võlausaldajatele maksma.

13. Võlgnik nõustub maakohtu etteheitega, et ta on kogumispensioni arvelt väljamakse

tegemata jätmisega oma kohustusi rikkunud, kuid ta ei ole seda teinud süüliselt.

13.1. Maakohus leidis, et võlgnik oleks pidanud väljamakseid tegema 3052,77 eurot. Võlgnik

ei ole oma sissetulekuid varjanud, vaid märkis need aruandesse. Võlgnik sai aru, et arvestus

käib kogu arvestusperioodi kohta, s.t kui ülejäänud kuudel jäi alla TMS § 132 lg 1 määra, sest

töötasu alammäära ja ülalpeetavate osas mittearestitavad summad ületasid sissetulekuid, siis

sai need katta nende kuude arvelt, kui sissetulekud ületasid mittearestitavaid summasid.

Seetõttu oli võlgnik arvamusel, et ta ei pidanud kogumispensioni arvelt väljamakseid tegema.

Sellisele arvamusele jõudis võlgnik abikaasa kohustustest vabastamise menetluse alusel.

13.2. Seda, et võlgnik oleks pidanud kogumispensioni arvelt siiski väljamakse tegema,

selgitati võlgnikule alles siis, kui 2022. aastal otsustati tema kohustustest vabastamist. Selleks

ajaks oli võlgnik raha elamiseks juba ära kulutanud. Võlgnikul puudub võimalus seda raha

võlausaldajatele tasuda, sh laenu saada. Lisaks märgib võlgnik, et ta ei oleks üldse pidanud

kogumispensioni välja võtma, mistõttu ei saa see olla aluseks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks.

14. Maakohus ei kuulanud võlgnikku ära, rikkudes sellega PankrS § 175 lg-t 3.

Ärakuulamisel oleks võlgnik saanud määruskaebuses toodud asjaolusid selgitada. Võlgnik

soovib olla ärakuulatud ja anda selgitusi.

2-16-2763

Menetluse edasine käik

15. Puudutatud isikud Aktiva Finants Group OÜ, ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ,

PlusPlus Baltic OÜ ja Swedbank AS paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus

tuleb TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

18. Võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamisel tuleb füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi lähtuda kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS

redaktsioonist.

19. PankrS § 175 lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus

vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

20. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut,

kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4

järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku

ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei

pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku

või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult

saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad

olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3

ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Toimiku

materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne vaidlustatud määruse tegemist võlgniku ära

kuulanud või andnud talle selleks võimaluse, rikkudes õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Kohus ei tohi teha lahendit isiku kahjuks, tagamata talle reaalselt võimalust olla ära kuulatud

(TsMS III komm (2018), § 477, p 3.5.2. b). Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

normi, mis annab aluse tühistada maakohtu määrus.

21. Võlgnik on määruskaebuses toonud esile hulgaliselt uusi asjaolusid ja esitanud tõendeid,

kuid see ei asenda tema ärakuulamist. Võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise otsustamine eeldab praegusel juhul võlgniku ärakuulamist ning sellega seonduvate

oluliste asjaolude väljaselgitamist ja hindamist. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise

puudusi kõrvaldada ja saadab asja seetõttu maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna siinses

2-16-2763

asjas on välja selgitamata ka kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise otsustamiseks

vajalikud asjaolud, ei ole võimalik puudust kõrvaldada ringkonnakohtus. Maakohtul tuleb asja

uuel läbivaatamisel nõuetekohaselt analüüsida ja hinnata PankrS § 175 lg 2 p-s 2 toodud

asjaolude esinemist, arvestades ka määruskaebusele lisatud tõendeid, ning anda võlgnikule

võimalus esitada täiendavaid selgitusi ning vajadusel kohustada teda andma vande all teavet

oma kohustuste täitmisest (PankrS § 175 lg 4).

22. Võlgnik esitas koos määruskaebusega uued tõendid ja esitas hulgaliselt uusi väiteid,

millega seonduvad asjaolud saab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitada.

Ringkonnakohus ei anna praeguses määruses hinnangut võlgniku määruskaebuses esile

toodud asjaoludele ja esitatud tõenditele, kuna need seisukohad ei oleks maakohtule asja uuel

läbivaatamisel kohustuslikud. Määruskaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab

maakohus asja uuel läbivaatamisel. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel muu hulgas välja

selgitada asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, kas võlgniku elukoht, transpordivahendi

puudumine või laste haigused on oma olemuselt sellised, mis takistasid võlgnikul tegelikult

töö leidmist. Väljaselgitatavatele asjaoludele tuginedes saab maakohus anda hinnangu PankrS

§ 175 lg 2 p 2 alusel sellele, kas võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid

kohustusi ja kas võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

23. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et isegi, kui oleks alus võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, on maakohus ennatlikult otsustanud võlgnikku kohustustest

mitte vabastada ja menetluse lõpetada. Maakohus ei ole enne kohustustest vabastamisest

keeldumise otsustamist võlgnikku ära kuulanud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki

asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all

teabe andmist oma kohustuste täitmise kohta ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (PankrS §

175 lg 4).

24. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

jätta maakohtu otsustada.

25. Määruse peale, millega ringkonnakohus kohustustest vabastamise menetlust jätkab, saab

enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 järgi koosmõjus FIMS § 68 lg-ga 2 esitada

Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)