2-23-134940/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

11.02.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-134940

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi A J vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8,

Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja kuni 31.01.2025

Külli Reinfeld

KOSTJA A J, ik xxxx, viibimiskoht hagiavalduses xxxx,

elukoht rahvastikuregistris xxxx

Hagi hind 3254,14 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Jilt hageja AS Swedbank kasuks 20.01.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 2356,46 eurot, intressid

summas 173,42 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 11.02.2025 seisuga summas

524,60 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A Jilt hageja AS Swedbank kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (2356,46

euro) tasumata jäägilt alates 12.02.2025 kuni põhinõude 2356,46 euro tasumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja A Ji kanda ning välja mõista kostjalt A Jilt hageja AS

Swedbank kasuks menetluskulude katteks 440 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A Jilt hageja AS Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt (440

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. AS Swedbank esitas 01.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 08.04.2024 hagi A Ji vastu võla nõudes ning 05.06.2024 hagiavalduse täienduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja A J 20.01.2022 hageja Swedbank AS-ga

laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 3500

eurot, intressimääraga 17,9% aastas, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 18.01.2025.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20,95% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, laenulepingus kokkulepitud intressimäära,

tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus

fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid

makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust

kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma

intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kui

arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada

viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates

hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,033% päevas, 12% aastas.

Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate

nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või

osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka

kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna

kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed

tähtaegselt tasumata, saatis hageja 10.07.2023 kostjale kirjalikult lepingu ülesütlemise teatise,

milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (dtl

110). Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata

jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks 11.08.2023, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

Põhivõlgnevus tekkis alates 18.04.2023. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult

või osaliselt tasumata 18.04.2023, 18.05.2023, 18.06.2023 põhiosa maksed kogusummas 203,16

eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus

sissenõutavaks ka 18.07.2023 põhiosa makse (99,19 eurot) ja kogu tagastamata laenujääk 2054,11

eurot. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus 2356,46 eurot.

Tasumata on intressimaksed alates 18.04.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 173,42

eurot järgnevalt: 18.04.2023 37,70 eurot, 18.05.2023 35,10 eurot, 18.06.2023 36,27 eurot,

18.07.2023 35,10 eurot, 11.08.2023 28,08 eurot, 11.08.2023 1,17 eurot.

Intressimaksed perioodil 18.04.2023 – 18.06.2023 olid samuti lepingu ülesütlemise aluseks.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 87-89), mis on lepingu osa, 3. punktis on

märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt

seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,022% päevas ja 8% aastas. Hinnakirja

järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras

aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 17,9% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

Viivise arvestus seisuga 08.04.2024 summas 282,45 eurot:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka edaspidine viivis põhinõudelt 2356,46 eurolt alates

08.04.2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 2 832,33 eurot, millest põhiosa 2356,46 eurot, intress

173,42 eurot, viivis 282,45 eurot ning menetluskulud 20 eurot (dtl 111-113).

Laenuandja Swedbank AS on enne lepingu xxxx sõlmimist hinnanud laenusaaja

maksevõimelisust kliendi Swedbank AS-is asuva pangakonto väljavõtte ning laenutaotluse (dtl

133) põhjal. Hageja selgitab, et laenu taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul töötas võlgnik

ettevõttes Xxxx OÜ ja tema keskmine sissetulek oli 933 eurot kuus. Võlausaldajale teadaolevalt

laenulepingu sõlmimise ajal ei eksisteerinud võlgnikul Swedbank AS-i ega teiste võlausaldajate

ees muid kohustusi. Kliendil oli Swedbank AS ees kohustus, mille tähtaeg saabus 15.12.2021,

mistõttu oli nimetatud kohustus käesoleva laenu väljastamise hetkeks lõppenud. Seega

moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega 131,29 eurot

laenusaaja sissetulekust 14,1%. Laenusaajal jäi peale kohustuste tasumist igakuisteks (sh

majapidamis-) kuludeks 801,71 eurot ning arvestades võlgniku kontolt nähtuvat elatise tasumist,

siis jäi võlgnikule kuludeks 521,71 eurot. Laenusaaja oli ka maksevõimeline, kuivõrd omab

kinnisvara xxxx (dtl 138-139). VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuse täitmist kinnitab muuhulgas

asjaolu, et laenusaaja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle aasta. Järelikult oli laenusaaja

lepingu sõlmimisel maksevõimeline.

Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka seadusjärgne viivis

menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 07.10.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 07.10.2024, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 21.10.2024. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A J on Swedbank

AS-ga sõlminud 20.01.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 3500 eurot. Lepingu intressimäär on 17,9% aastas, krediidi kulukuse määr on 20,95%

aastas ning laenulepingu ülesütlemisel on viivis määraga 17,9% aastas. Laenuandja on lepingu

üles öelnud 11.08.2023.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14,

3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud

aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

10. 20.01.2022, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 20,95%

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

14. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Swedbank on kontrollinud kostja

andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid

enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul, krediidikohustusi

AS-s Swedbank ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja maksekäitumist.

Analüüsi tulemusel saadi kostja kuue kuu keskmiseks sissetulekuks 933 eurot kuus. Maksehäired

puuduseid, kostja omas kinnisvara. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja

on krediidivõimeline. Kostja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt üle aasta.

18. Hagiavalduse kohaselt on kostja 20.01.2022 laenulepingu nr xxxx alusel saanud laenu 3500

eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 1143,54 eurot, tagastamata on laen 2356,46 eurot.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab

hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

19. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 17,9% aastas. Kostjal on tasumata intressi osamaksed perioodil 18.04.2023 –

11.08.2023 summas 173,42 eurot (vt. hagi p. 1.12). Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on

põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

20. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

21. Hageja on arvestanud viivist kuni 08.04.2024 summas 282,45 eurot, s.h. lepingu kehtivuse ajal

seadusjärgse määraga ning alates lepingu lõpetamisest 11.08.2023 – 08.04.2024 lepingujärgse

määraga 17,9% aastas. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd

hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 2356,46 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis

alates 09.04.2024 – 11.02.2025 (k.a) 309 päeva eest, on

242,15 eurot

(vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 11.02.2025 seisuga kokku summas 524,60 eurot (282,45 + 242,15).

22. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 2356,46 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei

tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse

suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1831,86 eurot (2356,46 –524,60).

23. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada

26. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuluna 20 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude

maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 484²).

27. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

29. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik