3-23-2750/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit

ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2750

Haldusasi

Y.C kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2750.

2. Jätta Y.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. detsembri

2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2750 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 2 p 1, § 235 lg-d 1 ja

3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 29.10.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/970 Y.C tööle

majandustöödele abitööliseks alates 01.11.2023 kuni 30.04.2024 tunnitasuga 0,74 eurot, mida

makstakse vastavalt töötatud tundidele. Y.C esitas 17.11.2023 vaide käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks ja taotles ühtlasi 27 500 euro suurust hüvitist mittevaralise kahju eest. Tallinna

Vangla jättis 27.11.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/203-2 vaide rahuldamata, selgitades lisaks,

et kahjunõue on registreeritud (17.11.2023 nr 5-37/23/90-1) ja seda menetletakse eraldi.

2. Y.C esitas Tallinna Halduskohtule 01.12.2023 kaebuse, milles palus Tallinna Vanglal,

Justiitsministeeriumil, Tööinspektsioonil ja Vabariigi Valitsusel hüvitada temale tekitatud

mittevaraline kahju 27 500 eurot ning tühistada Tallinna Vangla 27.11.2023 vaideotsus nr 5-

15/23/203-2 osas, mis puudutab kahju hüvitamisest keeldumist. Kaebaja leiab, et õiglane

töötasu oleks 3 eurot tunni eest ning kuna seda ei ole tagatud, siis on vangistusseaduse

(VangS) § 37 (töökohustus) ning VangS § 43 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse

nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 3 (ajatöö

3-23-2750

tunnitasu alammäär) vastuolus põhiseaduse ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooniga. Sedavõrd väike töötasu on inimväärikust alandav ja diskrimineeriv ning

rikub kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi dokumentide

tõlkimiseks.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

ja lg 2 p 21 alusel ning andis kaebajale menetlusabi kohtule esitatavate avalduste tõlkimise

kulude kandmiseks, jättes muus osas (s.o seoses kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisega)

menetlusabi taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla vastu esitatud kahjunõue tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kohustuslik kohtueelne menetlus (vt VangS § 11 lg 8) on

läbimata. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude 17.11.2023 ja vangla on 27.11.2023 selgitanud,

et kahjunõue on registreeritud ning seda menetletakse eraldi. Kahjunõue tuleb lahendada kahe

kuu jooksul selle saamisest (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1) ning see tähtaeg ei

ole veel möödunud. Kaebusest ei selgu, kuidas on Justiitsministeerium ja Tööinspektsioon

tekitanud kaebajale liiga väikese töötasu maksmisega mittevaralist kahju. VangS § 43 lg 2

järgi kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus

(vt 28.11.2000 määrus nr 382). Tööinspektsioon teeb järelevalvet erinevate seaduses

sätestatud nõuete täitmise üle, kuid mitte seaduste ja määruste endi üle. Kuna kaebajale

määratud töötasu 0,74 eurot tunnis ületab nii 10% töötasu alammäärast (0,43 eurot) kui ka

määruses nr 382 nimetatud alammäära (0,57 eurot), siis ei oleks Tööinspektsioonil ka alust

tuvastada kaebaja väidetud rikkumist. Justiitsministeeriumi, Tööinspektsiooni ja Vabariigi

Valitsuse vastu esitatud kahjunõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2023 määrus nr 3-22-1433, p-d 9–10;

27.05.2016 otsus nr 3-14-53191, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2013 otsus nr 3-11-1750,

p 9; õiguskantsleri 22.05.2015 seisukoht nr 6-1/150605/1502316; 06.03.2015 seisukoht nr 6-

1/150287/1501020).

Kaebajat koheldakse küll erinevalt vabaduses viibijatest, kuid tal ei ole vanglas vajadust

teenida endale ülalpidamist, sest kinnipeetava esmavajadused tagab riik, sõltumata tema

töötamisest ja töötasu suurusest. Seetõttu esineb erinevaks kohtlemiseks mõistlik põhjus.

Kaebusest ei nähtu, kuidas saaks töötasu suurus intensiivselt riivata kaebaja eraelu

puutumatust. Kuigi kaebusest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul tööle määramisega, ei ole

kaebuses taotletud 29.10.2023 käskkirja tühistamist. Selles osas ei ole otstarbekas anda

kaebajale võimalust kaebust täiendada, sest kaebaja on senist kogemust arvestades suuteline

nõudeid eristama ja muutuksid nii kaebuse nõue kui ka alus. Vaides ei ole kaebaja

vaidlustanud töötamise kohustust, vaid töötasu suurust. Töökohustuse vaidlustamiseks

esitatav kaebus oleks samuti perspektiivitu, sest kaebaja ei ole toonud välja ühtegi

töötamisega temale tekkivat intensiivset riivet. Töötamine majandustöödel ei riiva kaebaja

pereelu intensiivsemalt kui vanglas tegevusetult viibimine. Vanglas töötamine on ka

kinnipeetava huvides ja teenib eeskätt vangistuse täideviimise eesmärke (nt Riigikohtu

15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p 17). Vangla majandustöödele rakendamise eesmärk ei ole

anda kinnipeetavale võimalus teenida toimetulekuks rahalisi vahendeid, vaid eelkõige

taotletakse tööharjumuse kasvatamist ja säilitamist ning tööoskuste ja majandusliku

toimetuleku õppimist (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus nr 3-19-1962, p 16). Seega

oleks tühistamisnõue perspektiivitu sõltumata sellest, kas kaebaja sooviks vaidlustada

ainuüksi töötasu suurust või töötamise kohustust üldse. Vaides ja kaebuses avaldatu pinnalt

on riive väheintensiivne.

Tõlkeabi andmise osas järgib halduskohus ringkonnakohtu kujundatud praktikat, et Y.C tuleb

vabastada kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude kandmisest, kuid mitte kohtulahendi

2(4)

3-23-2750

tõlkimise kulude kandmisest, sest kaebaja keeleoskus on vähemasti lihtsamatest

kohtulahenditest arusaamiseks piisav (nt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2023 määrus

nr 3-23-1579, p 9).

4. Y.C palub 22.12.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus

määrus, millega saata tema kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuse

tagastamine ei olnud põhjendatud. Kaebajale tuleb anda menetlusabi kohtulahendite

tõlkimiseks. Vastupidine oleks vastuolus seadusandja tahtega (HKMS § 111 lg 4) ja

tähendaks sisuliselt, et kohtulahendite tõlkimine ongi välistatud. Kaebajal puuduvad piisavad

teadmised kohtulahendi kui juriidilise teksti tõlkimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-de 52–54 ja 205

nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1;

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohus on mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 121

lg 2 p 21 alusel õigesti tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.12.2023 määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4; § 203 lg 2).

7. Tallinna Vangla oli 27.11.2023 vaideotsuses nr 5-15/23/203-2 arusaadavalt selgitanud,

et vaideotsuses ei käsitleta kahjunõuet ja Y.C 17.11.2023 taotlus nr 5-37/23/90-1 maksta

temale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 27 500 eurot lahendatakse eraldi menetluses.

Kaebajal ei olnud 01.12.2023 kaebust esitades vähimatki põhjust järeldada, et Tallinna

Vangla on jätnud tema kahjunõude rahuldamata, ning samuti ei saanud ta eeldada, et vangla ei

lahenda kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 ettenähtud 2-kuulise tähtaja jooksul.

Y.C oli 01.12.2023 kaebuse esitamise seisuga jätkuvalt kinnipeetav (kaebaja vabastati

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 12.12.2023 määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis jõustus 15.12.2023) ning VangS § 11 lg 8 kohaselt tuli

tal vangla tegevusega seotud kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöördumiseks

eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mis oli 01.12.2023 seisuga pooleli. Kuna

hüvitamiskaebus oli ennatlik, siis tagastas halduskohus selle HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

õiguspäraselt.

8. Haldusasjas nr 3-24-469 esitatud dokumentide kohaselt lahendati Y.C 17.11.2023

hüvitisenõue Tallinna Vangla 18.01.2024 vastusega nr 5-37/24/90-2, millega jäeti tema

taotlus rahuldamata. Y.C esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2024 hüvitamiskaebuse, milles

palus mõista Tallinna Vanglalt välja 27 500 eurot. Tallinna Halduskohus tagastas 18.03.2024

määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult, sest kaebus oli võõrkeelne ja

tasutud ei olnud seaduses ettenähtud riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.06.2024

määrusega nr 3-24-469 Y.C määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 18.03.2024 määruse

muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 09.07.2024. Eeltoodust nähtub,

et Tallinna Vangla lahendas kaebaja kahjunõude õigeaegselt ning kaebaja on saanud esitada

hüvitamiskaebuse, mis küll tagastati kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

9. Y.C on vangla majandustöödel töötamise eest makstava tasu suurusega seonduvalt

taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist ka varem. Tallinna Ringkonnakohus pidas

09.03.2023 määruses haldusasjas nr 3-22-1433 Y.C samasisulise kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

3(4)

3-23-2750

21 alusel tagastamist põhjendatuks. Ringkonnakohus leidis, et kaebajale vanglas määratud

töötasu, mis oli kooskõlas VangS § 43 lg-s 2 sätestatuga, ei olnud inimväärikust alandav ega

kaebajat diskrimineeriv. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal. Kaebajale oli

ajavahemikuks 01.11.2023–30.04.2024 määratud tunnitasu 0,74 eurot, mis ületas VangS § 43

lg-s 2 ettenähtud miinimumi, seega on varasemad hinnangud asjakohased ka praegu ja HKMS

§ 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused olid täidetud, olenemata sellest, kelle vastu lugeda

kahjunõue esitatuks.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et Y.C-le oli praeguses asjas

põhjendatud anda menetlusabi üksnes tema poolt kohtule esitatud avalduste tõlkimiseks, kuid

mitte kohtulahendite tõlkimiseks. Kohtud on Y.C-le tõlkimiseks menetlusabi andmise

küsimust korduvalt lahendanud ning tuvastanud tema piisava eesti keele valdamise vähemasti

lihtsamatest kohtulahenditest arusaamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2023 määrus

nr 3-23-1522, p-d 10–11; 04.10.2023 määrus nr 3-23-1579, p-d 9–10; 14.07.2023 määrus nr

3-23-797, p 13). Y.C on lisaks 15.12.2023 vangistusest vabanenud ning asjaolude muutumise

tõttu ei ole varasemad seisukohad menetlusabi andmise põhjendatuse kohta enam relevantsed.

Kaebajal on võimalik kasutada kohtudokumentide (sh kohtulahendite) vene keelde

tõlkimiseks vabalt kättesaadavate tõlkeprogrammide (nt Google Translate) abi (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-24-469; 11.04.2024 määrus nr 3-24-431, p 6).

11. Eelneva põhjal jääb Y.C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

10.12.2023 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)