2-20-3322/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Maris Kuurberg ja Gea

Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3322

Kohtuasi

O.N hagiavaldus L.V vastu rahalise hüvitise nõudes

seltsinguvara jagamisel

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.08.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

L.V apellatsioonkaebus, hind 18 656,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): O.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Peeter Malve

Kostja (apellant): L.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Janno Perv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.V poolt esitatud 27.07.2015 maksekorraldus (lisa nr 1) asja juurde

võtmata.

2. Pärnu Maakohtu 31.08.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu

O.N osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse kinnistute nr XXXXXX ja nr

YYYYYYY L.V ainuomandisse jätmise nõudes (resolutsiooni p 1) ning osas,

milles maakohus jättis hagi 31 343,55 euro ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p

4).

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.08.2023 otsus osas, milles maakohus mõistis L.V-lt

O.N kasuks välja hüvitise rohkem kui 11 212,35 eurot. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi 11 212,35 eurot ületavas osas rahuldamata.

4. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus

otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus 22,42% ulatuses L.V kanda ja

77,58% ulatuses O.N kanda.

5. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha selles

osas uus otsus, millega mõista L.V-lt O.N kasuks hüvitamisele kuuluvate

2-20-3322

maakohtu menetluskuludena välja 425,98 eurot ja O.N-ilt L.V kasuks

hüvitamisele kuuluvate maakohtu menetluskuludena 3803,38 eurot.

6. Tühistada maakohtu otsus ka poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise osas ja

teha uus tasaarvestus.

7. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

8. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Rahuldada hagi osaliselt.

8.2. Mõista L.V-lt O.N kasuks välja 11 212,35 eurot.

8.3. Jätta hagi rahuldamata 38 787,65 euro ulatuses.

8.4. Jätta maakohtu menetluskulud 22,42% ulatuses L.V kanda ja 77,58%

ulatuses O.N kanda.

8.5. Määrata kindlaks maakohtumenetluses hüvitatavate menetluskulude suurus

ning mõista L.V-lt O.N kasuks välja 425,98 eurot ja O.N-ilt L.V kasuks välja

3803,38 eurot.

8.6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 60,1% ulatuses O.N kanda ja 39,9%

ulatuses L.V kanda.

8.7. Määrata kindlaks ringkonnakohtumenetluses hüvitatavate menetluskulude

suurus ning mõista L.V-lt O.N kasuks välja 239,40 eurot ja O.N-ilt L.V

kasuks välja 1620,90 eurot.

8.8. Välja mõista L.V-lt O.N kasuks lõplike vastastikuste nõuete tasaarvestamise

korras 6453,45 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 8.2, 8.5 ja 8.7

väljamõistetud summade tasaarvestus).

8.9. Mõista L.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja O.N vähem tasutud riigilõiv

summas 89,68 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.N esitas 02.03.2020 L.V vastu hagi, milles palus välja mõista rahalise hüvitise summas

50 000 eurot poolte seltsinguvara jagamisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hageja tegutses väikeettevõtjana suitsutatud lihatoodete valmistamise ja turustamise

valdkonnas. 2008. aastal asus kostja hagejaga seotud ettevõttesse tööle müüjana. Alates 2010.

aastast elasid hageja ja kostja ühise perekonnana mitteabielulises kooselus.

1.2. Ühise ettevõtluse (lihatootmise) arendamiseks ja ühise kodu loomiseks osteti 22.05.2015

Otiku külas Paide linnas Järvamaal asuv Kõpu kinnistu (kinnistu nr XXXXXX,

2-20-3322

katastritunnusega XXX) (Kõpu kinnistu). Hiljem osteti juurde ka teine, Otiku külas Paide

linnas Järvamaal asuv Kõlu kinnistu (kinnistu nr YYYYYYY, katastritunnusega YYY). See

on Kõpu kinnistu kõrval asuv hoonestamata kinnistu. Mõlemad kinnistud osteti poolte

kokkuleppel kostja ainuomandisse, kuna hageja ei saanud tema suhtes pooleliolevate

täitemenetluste tõttu kinnistuid oma nimele vormistada.

Panused Kõpu kinnistu soetamiseks

1.3. Kõpu kinnistu ostuhind oli 20 000 eurot. Hageja tasus müüjale sissemaksena 5000 eurot

oma onu Q. N käest saadud rahast. Müügilepingujärgne ostuhind (s.o 15 000 eurot) tasuti OÜ-

lt Külm ja Kliima võetud laenuga, mille tagasimaksed tehti lihatoodete müügist teenitud

rahast.

Panused Kõpu kinnistu parendamiseks

1.4. Kõpu kinnistul on renoveeritud nii elumaja kui rajati tööruumid liha suitsetamiseks ja

säilitamiseks. Vahetatud on katus, avatäited ning elektri- ja sanitaarsüsteemid.

1.5. Mõlemad osapooled on teinud seltsingusse nii rahaliselt hinnatavaid panuseid (millised

kuuluvad tagastamisele) kui panustanud tööga. Ehitustööd teostati nii palgatud tööjõu kui ka

poolte isikliku tööpanuse abil. Ehitustöödeks kasutati hageja onu (Q. N) poolt varasema ühise

ettevõtte likvideerimisel saadud vahendeid, ning valdav osa töid finantseeriti lihatoodete

müügist laekunud vahenditest. Hageja ega kostja ei omanud kooselu ajal muid töökohti ega

sissetulekuid kui ühisest ettevõtlusest saadud tulu.

1.5.1. Hageja sõlmis 22.07.2015 ehitise töövõtulepingu nr.09/15P koguväärtusega 12 641,77

eurot Kõpu kinnistul asuva ehitise katuse ehitustööde tegemiseks.

1.5.2. Hageja isiklik tööpanus kolme aasta jooksul oli töö viiel päeval nädalas, keskmiselt 4

tundi päevas, seega 4 aasta jooksul kokku 4x52x4=832 töötundi. Hageja arvestab enda töö

rahaliseks väärtuseks ca 9,37 eurot/tunnis ja kokku 832x9,37=7800 eurot, mille ümardab

8000 euroni (netos).

1.5.3. Kostja on osaliselt panustanud kinnistul asuva hoone ehitustöödesse oma emalt tema

korteri müügist saadud rahaga. Osaliselt kasutati kostja emalt saadud raha ka igapäevasteks

väljaminekuteks (mitte üksnes ehitustöödeks). Hageja 23.01.2023 hagiavalduse täpsustuse p.-

s 5 hindab hageja kostja rahaliseks panuseks ehistustöödesse 20 000 eurot.

1.6. Kostja esitas 2018. a juunis hagejale suuliselt soovi kooselu lõpetamiseks ning nõudis

hageja väljakolimist. Kostja lahkus 2018. a augustis poolte ühisest ettevõttest. Kostja palus

28.12.2018 kirjaga hagejal Kõpu kinnistu vabastada ja välja kolida hiljemalt 27.01.2019. Seda

kuupäeva käsitleb hageja seltsingu lõppemise ajahetkena. Hageja kolis välja ja lõpetas

kinnistute kasutamise.

1.7. Hageja on seisukohal, et kinnistute ostmine ja renoveerimine toimus pooltevahelise

seltsingulepingu alusel. Hageja hinnangul oli poolte ühiseks eesmärgiks lihatöötlemise

vajadustele vastava kinnistu ostmine kostja nimele ning soetatud kinnistu renoveerimine nii

ärilistel eesmärkidel kui ka pere elamistingimuste parandamiseks. Seltsinguvarana käsitleb

hageja kinnistuid.

1.8. Seltsingu tegevus toimus O.N-i CCC kaudu. Äriühing oli vormistatud kostja nimele, kuid

sisuliselt oli kostja variisik ning ühing oli tema nimele vormistatud hageja võlgnevuste tõttu.

Poolte vahel oli selgelt määratletud tööjaotus – hageja tegeles liha tootmisega ning kostja

osales toodangu müügiprotsessis, juhtiv osa ühises majandustegevuses oli hagejal. 17.07.2018

kinkelepingu alusel sai äriühingu ainuomanikuks hageja.

2-20-3322

1.9. Hageja palub seltsinguvara jagamist. Hageja palus jätta Kõpu ja Kõlu kinnistud kostja

ainuomandisse ning palub selle eest rahalist hüvitist kinnistute väärtusest poole ulatuses (s.o

50 000 eurot). Hageja loobus 14.07.2023 kohtuistungil kinnistute kostja ainuomandisse

jätmise nõudest. 30.05.2023 kokkuvõtlikes seisukohtades nõuab hageja Kõlu ja Kõpu

kinnistute soetamiseks tehtud rahaliste panuste ning 2015-2018 kinnistutel tehtud parenduste

hüvitamist summas 50 000 eurot. Hageja hindab parendustega kinnistu väärtuseks 100 000

eurot ning leiab, et tema panus sellest on 50 000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Hageja ei ole

tõendanud seltsingu sõlmimist poolte vahel. Kostja kinnitab, et ei ole seltsingu asutamise

kokkulepet hagejaga sõlminud. Hageja ei ole Kõpu kinnistu müügilepingu pool ning

müügileping ei sisalda poolte kokkulepet kinnistu kostja ainuomandisse vormistamise kohta.

Hageja ei ole tõendanud, et Kõpu kinnistu soetati ettevõtluse arendamise eesmärgil ja

vormistati kostja omandisse poolte kokkuleppel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 596 sätestab

seltsingu lõppemise ammendava nimekirja. Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi seltsingu

lõppemise aluse esinemist.

2.2. Kõpu kinnistu ostmiseks võetud laenu tagasimaksed summas 21 450 eurot ja 8208,50

eurot tehti kostja pangakontolt ja need rahalised vahendid sai kostja oma emalt tema korteri

müügist saadud rahast. Hageja ei ole kinnistutesse panustanud.

2.3. O.N-i CCC kuulus kostjale. Kostja ostis ise ja müüs ise lihatooteid oma äriühingu kaudu,

millega hageja ei olnud poolte kooselu ajal seotud. 17.07.2018 kinkelepinguga kinkis kosja

ühingu hagejale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja

panuste eest ning hageja panusele vastava osa ülejäägist, kokku summas 18 656,45 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas poolte ühise tahte ühise varalise väärtuse (lihatoodete valmistamiseks

mõeldud tootmisruumidega ja elamiseks mõeldud kinnisasja) kestvaks loomiseks. Samuti

tuvastas maakohus, et pooled lubasid nimetatud eesmärgi saavutamiseks teha panuseid. Asjas

ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja oleks omandanud kinnistu muu kui hagejaga

seotud eesmärkide saavutamiseks. Seega luges maakohus tõendatuks, et poolte vahel oli

konkludentselt, s.o poolte tegevusest järelduvana, sõlmitud seltsinguleping VÕS § 580 lg 1

tähenduses.

3.2. Maakohus luges kõik kinnistu parendamiseks tehtud kulutused kantuks kas kostja emalt

saadud raha arvel (kostja panus) või O.N-i CCC tegevusest saadud tulemi arvel (poolte ühine

panus võrdsetes osades). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et faktiliselt tegeles hageja liha

tootmisega ja vähemalt osaliselt äriühingu juhtimisega, ning laatadel toodangu müügist

saadud sularaha anti hageja kätte. Kostja tegeles mingil määral laatadel toodangu müümisega.

Maakohus asus seisukohale, et pelgalt ainuosaluse omamine ja juhatuse liikmeks olemine ei

võimalda arvestada saadud rahasummade arvelt tehtud kulutusi kostja panuseks, ning kuna

pooled ei ole esitanud kohtule muid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et ühingu tulust

tehtud kulutused tuleks arvestada emma-kumma poole isiklikuks panuseks või muus

proportsioonis kui võrdsetes osades, siis luges maakohus O.N-i CCC tulemi arvelt tehtud

kulutused poolte ühiseks panuseks võrdsetes osades.

3.3. Tõendamata on hageja väited tema tööpanuse mahu ja väärtuse kohta. Hageja tööpanus

oleks objektiivselt välja arvestatav, kuid hageja ei ole esile toonud, milles konkreetselt hageja

2-20-3322

tööpanus seisnes. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks teinud Kõpu

kinnistul nelja aasta vältel keskmiselt iga päev 4 tundi tööd.

3.4. Maakohus tuvastas poolte panused järgnevalt:

Hageja panus:

1) 2500 eurot – ettemaks Kõpu talu ostuhinnast ½ ulatuses;

2) 3280,89 eurot – AS-ile Toode makstud katuse tööde eest ½ ulatuses;

3) 5500 eurot – AKle ehitustööde eest makstud töötasu ½ ulatuses;

4) 2500 eurot – kanakuudi maksumus ½ ulatuses.

Kostja panus:

1) 2500 eurot – ettemaks Kõpu talu ostuhinnast ½ ulatuses;

2) 3280,89 eurot – AS-ile Toode makstud katuse tööde eest ½ ulatuses;

3) 5500 eurot – AKle ehitustööde eest makstud töötasu ½ ulatuses;

4) 2500 eurot – kanakuudi maksumus ½ ulatuses;

5) 25 846 eurot – Kõpu talu omandamiseks laenu tagasimaksmine;

6) 1654 eurot – ehitustööde eest maksmine;

7) 5000 eurot – AS-ile Toode katuse ehitustööde eest makstud raha.

3.5. Ülaltoodust lähtudes luges maakohus hageja rahaliseks panuseks kokku 14 320,89 eurot

(2500+3820,89+5500+2500) ning kostja panuseks kokku 46 820,89 eurot (25

846+1654+2500+5000+3820,89+5500+2500). Panuste suuruseks on kokku 61 141,78 eurot ja

mõlemad pooled on teinud Kõpu talu kinnistu omandamiseks ja parendamiseks arvestatavaid

panuseid, millest tulenevalt tuleb lugeda Kõpu kinnistu seltsinguvaraks. Kõpu kinnistuga ei

olnud seotud kohustusi ning VÕS § 603 lg 1 järgi tuleb hagejale tagastada tema panus

summas 14 320,89.

3.6. Poolte panuseid ületavat kinnistu väärtust käsitles maakohus seltsingu kasumina, mis

tuleb jagada poolte vahel vastavalt nende panustele. Maakohus lähtus kasumi suuruse

tuvastamisel Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 10.08.2020 hindamisaktist. Kinnistu väärtus 78

000 eurot ületab poolte panuseid 16 858,22 euro võrra. Arvestades poolte panuste mahtu on

hageja osa 23,42% panustest (14 320,89*100/61 141,78), mis 18 512,22 euros suurust

kasumit arvestades on 4335,56 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kokku 18 656,45

eurot (s.o panused 14 320,89+panustele vastav protsent kasumist 4335,56).

4. Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jaotas maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ning jättis need 62,69% ulatuses hageja kanda ja

37,31% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kokku 3116,58 eurot, sh menetluse venimisest

tingitud menetluskulu 225 eurot ning kostjalt hageja kasuks 708,89 eurot. Menetluskulude

nõuete tasaarvestamise tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2407,69 eurot. Lõplike vastastikuste nõuete tasaarvestamise

tulemusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 16 248,76 eurot. Lisaks mõistis

kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja hageja vähema tasutud riigilõivu summas 149,24

eurot.

2-20-3322

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus hagi rahuldas, jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks

menetluskulude suuruse. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus on hinnanud valesti poolte esitatud väiteid ja tõendeid ning seetõttu jõudnud

otsuses valedele järeldustele.

5.2. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu on otsus üllatuslik, ning

millest tulenevalt on kostjal õigus esitada apellatsioonimenetluses lisatõendeid. Kostja esitab

uue tõendina 27.07.2015 maksekorralduse, millelt nähtub Ü. L.V poolt 5000 euro suuruse

makse tegemine AS-ile Toode. Selle tõendiga soovib kostja ümber lükata maakohtu ebaõigeid

põhjendusi ja tõendada asjaolu, et AS Toode lepingu eest tasus osaliselt Ü. L.V.

5.3. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuna kohus käsitles nii faktilisi

asjaolusid kui tõendeid selektiivselt ning jättis hindamata kostja väited. Kostja on kogu

menetluse vältel eitanud seltsingu loomise kokkulepet ega ole erinevalt maakohtu otsuse p-s

21 märgitust omaks võtnud asjaolu, et hageja tegi ühise ettevõtluse arendamiseks ja elamiseks

kostjale ettepaneku Kõpu talu kinnistu ostmiseks, mida kostja aktsepteeris. Tunnistaja Ü. L.V

on oma ütlustega kinnitanud, et kostjal ei olnud hagejaga mingeid kokkuleppeid, millest saaks

teha järeldusi seltsingu loomise osas. Ajalehe Järva Teataja 08.05.2018 artikliga ei ole

võimalik ka kaudselt tõendada seltsingu loomise kokkuleppe olemasolu poolte vahel, kuna

artikli sisu on ajakirjaniku tõlgendus ega vasta tegelikule olukorrale. Tegelikkuses olid

osapoolte isiklikud suhted sellel ajal juba praktiliselt lõppenud ja ühise seltsingu nimel

tegutsemist ei toimunud. Hageja ei ole suutnud maakohtu istungitel vastata küsimustele,

millal täpselt väidetav seltsing loodi ning seda ei olegi võimalik ajaliselt tuvastada. Samuti ei

osanud hageja vastata kohtu küsimusele seltsinglaste kohta.

5.4. Hageja ei ole tõendanud tema poolt 5000 euro maksmist Kõpu kinnistu soetamiseks. MJ

05.05.2021 e-kiri ei sisalda viidet konkreetsele kinnisvaratehingule ega viidet, et raha

üleandmine toimus vaidlusaluse Kõpu kinnistu tehingu jaoks, samuti ei ole tuvastatav, kes on

kirjas mainitud O.N ning kirjast nähtuvalt ei tea raha saaja, kelle raha see on. Kohus on jätnud

tuvastamata hageja sissetulekud ja võimaluse sellise summa tasumiseks.

5.5. Hageja ei ole esitanud tõendeid AS Toode lepingu alusel rahaliste kulutuste tegemise

kohta ning kohus ei ole otsuses viidanud, et hageja oleks nende eest tasunud, mistõttu on

väärad maakohtu põhjendused otsuse p-s 23.

5.6. Maakohus on jätnud arvestamata tunnistaja Ü. L.V ütlused tema poolt kostjale antud raha

kohta, sh tema poolt katuse ehitustööde jaoks AS-ile Toode tasutud 5000 euro tasumise kohta.

Hageja rahaline panus katuse remonti on tõendamata ja maakohus ei ole selle tõendamise

vajadust ka selgitanud.

5.7. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu arvestus hageja ja kostja panuste kohta. Maakohus

ei ole selgitanud ega põhjendanud arvestuse käiku ega algandmeid.

5.8. Maakohus on jõudnud valele järeldusele Kõpu kinnistu seltsinguvarasse kuulumise osas.

Kostja on esitanud kohtule tõendina müügilepingu, mille kohaselt on Kõpu kinnistu

ainuomanik kostja. Kõpu kinnistu arvamist seltsinguvarasse ei ole hageja tõendanud ning

kohtu vastav väide on meelevaldne.

5.9. Kostja palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning mõista

kostja menetluskulud täies ulatuses hagejalt kostja kasuks välja. Maakohtu seisukoht kostja

2-20-3322

menetluskulude põhjendamatuse ja ülepaisutatusse osas on põhjendamata. Kostja

menetluskulude nimekirjas esitatud tegevused ja ajakulu on tegelik kulu.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Edasine menetlus Ringkonnakohtus

7. Ringkonnakohus määras 24.10.2024 pooltele tähtaja Kõpu kinnistu väärtuse juurdekasvu

osas seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kuna maakohus lähtus üksnes Kõpu kinnistu

turuväärtusest ega selgitanud välja vara väärtuse juurdekasvu, milleks on vajalik tuvastada ka

parendusteta kinnistu väärtus vara jagamise seisuga, palus ringkonnakohus esitada pooltel

tõendid ja seisukohad parendusteta kinnistu väärtuse kohta.

8. Hageja hinnangul ei oleks Kõpu kinnistu tänane väärtus ilma tehtud parendusteta kõrgem

esialgsest ostuhinnast ning ka täna oleks õiglane hind parendusteta Kõpu kinnistu eest 20 000

eurot. Ühtegi uut tõendit hageja Kõpu kinnistu väärtuse juurdekasvu tõendamiseks ei

esitanud. Hageja hinnangul saab lisandväärtuse (s.o vara väärtuse juurdekasvu) arvestada

Kõpu kinnistu ostulepingus sätestatud ostuhinna ja pärast parendust tehtud kinnisvara

hindamisakti alusel.

9. Kostja hinnangul on parendusteta kinnistu väärtus hageja poolt tõendamata ja kõik hageja

seisukohad paljasõnalised. Sisulisi seisukohti ega tõendeid kinnistu väärtuse kohta kostja ei

esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise rohkem kui 11 212,35 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi

11 212,35 eurot ületavas osas rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, sh menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus võttis vastu

hageja loobumise kinnistute kostja ainuomandisse jäämise nõuetest ning lõpetas nende nõuete

osas menetluse (otsuse resolutsiooni p 1) ega osas, milles kohus jättis hagi 31 343,55 eurot

ületavas osas rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 4). Hageja ei ole apellatsioonkaebust

esitanud. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

12. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti

järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, millest ringkonnakohus otsuse tegemisel

lähtub:

-

kostja asus 2008. a hageja juurde tööle ning aastatel 2010 kuni 2018 olid hageja ja kostja

elukaaslased;

-

hageja tegi kostjale ettepaneku osta Kõpu kinnistu ühise ettevõtluse (suitsutatud

lihatoodete valmistamine ja müük) arendamiseks ja ühiseks elamiseks. Kostja aktsepteeris

seda hageja ettepanekut;

2-20-3322

-

Kõpu kinnistu renoveeriti ja kinnistul teostati ühist ettevõtlust;

-

hageja tasus kinnistu ostmisel Kõpu kinnistu ostuhinnast 5000 eurot, mis saadi O.N-i CCC

tulemist. Ülejäänud ostuhind tasuti kostja ning OÜ Külm ja Kliima vahel sõlmitud

laenulepingu alusel väljastatud laenu arvel. Kostja on oma emalt saadud rahaga tasunud

laenuandjale 25 846 eurot, millest vähemalt 5658,50 eurot oli intress;

-

hageja sõlmis 22.07.2015 AS-iga Toode kirjaliku lepingu Kõpu talu kinnistul asuva hoone

katuse ehitustööde tegemiseks summas 12 641,77 eurot. Sellest 5000 eurot tasus kostja

ema Ü. L.V otse töövõtjale. Ülejäänud osas tasuti O.N-i CCC kaudu lihatoodete müügist

saadud rahadest;

-

hageja tasus Kõpu kinnistul ehitustöid teinud isikule AKle erinevate kinnistuga seotud

ehitustööde eest 10 000 – 11 000 eurot aastas. Lisaks ehitas AK kinnistule kanakuudi,

mille materjal maksis ca 5000 eurot. Nimetatud summad tasuti O.N-i CCC kaudu

lihatoodete müügist saadud tulust;

-

kostja oli O.N-i CCC OÜ ainuke juhatuse liige ja osanik perioodil 06.09.2016 –

28.08.2018, kuid faktiliselt tegeles hageja liha tootmisega ja vähemalt osaliselt ka

äriühingu juhtimisega. Kostja tegeles osaliselt toodete müümisega.

13. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud

seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti

tuvastanud, et poolte tegevus vastab seltsingulepingu tunnustele.

13.1. Seltsingulepingu eeldusteks on seltsinglastel ühise eesmärgi olemasolu ja

kaasaaitamiskohustus ning viimane seondub eelkõige seltsinglaste poolt panuste tegemisega

(VÕS III komm, § 580, p 3.7.1 ja p 3.7.2). Asja materjalide põhjal, sh poolte endi väidete

alusel saab asuda seisukohale, et pooltel oli ühine soov tegeleda lihatoodete tootmise ja

müügiga ning omandada nii selleks kui ühiseks pereeluks kostja nimele kinnistud. Kostja on

menetluses väitnud mh järgmist: „Mingil hetkel tekkis soov ennast ise tõestada ja sealt tuli ka

mõte, et sellise väljanägemisega nagu tema ettevõte, see ei vastanud ühelegi nõudele ja et teha

siis paremini, oli selleks vaja kohta, mis vastaks nõuetele. Ja nii tuli mõte osta maja“.

Küsimusele, „Kelle mõte see oli?“ Vastas kostja: „O.N käis mulle selle idee välja ja minule

see idee sobis ja nii sai see maja ostetud ja firma loodud ja ma tegelesin selle ettevõtlusega. /

…/“ (vt 31.03.2021 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:32:41, dtl 200). Lisaks on kostja

selgitanud järgmist: „Eesmärk ühisest ettevõtlusest alguses oli, aga kahjuks teine pool ei

tulnud oma lubadustega järgi. Ka rahaline panus oli ainult lubadus. Alguses oleks pidanud nii

olema, aga see ei kujunenud nii, kuna ei tulnud neid rahasid, mis pidid tulema“ (06.12.2022

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:17:15, dtl, 336). Seega on kostja enda ütluste alusel

tuvastatav nii poolte ühine majanduslik eesmärk – lihatootmise ja müügiga tegeleva

ettevõtluse arendamine ning selle tarbeks sobiva kinnistu ostmine ja parendamine (äriline

eesmärk), kui poolte lubadus selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata

(kaasaaitamiskohustus).

13.2. Samuti on maakohus hinnanud seltsingusuhte olemasolu tuvastamiseks õigesti kogumis

kõiki asjas esitatud tõendeid, sh hageja esitatud Järva Teataja 08.05.2018 artiklit (dtl 9).

Lisaks on tunnistajate AK, EM ja ML ütlustega tõendatud ka ühise ettevõtluse faktiline

teostamine Kõpu kinnistul (dtl 444-451).

13.3. Seltsingusuhte olemasolu ei lükka ümber ka kostja vastuväide, mille kohaselt ei osanud

hageja vastata kohtuistungil küsimusele, „kes teil seltsinglased on?“. 06.12.2022 kohtuistungi

protokollist nähtuvalt vastas hageja sellele küsimusele „Juriidiliselt ei oska öelda“ (ajamärk

00:39:08, dtl 338). Samast protokollist nähtuvalt osales hageja sellel istungil ilma esindajata

ning hagejalt endalt ei saagi eeldada juriidiliste teadmiste olemasolu. Seltsing ja seltsinglane

2-20-3322

on õiguslik mõiste, mitte faktiline asjaolu, mille osas peaks hageja ise oskama selgitusi anda.

Samas on hageja kirjalikest menetlusdokumentidest ja seisukohtadest siiski selgelt arusaadav,

et seltsinglasteks peab hageja ennast ja kostjat.

13.4. Maakohus on lugenud õigesti poolte seltsingulepingu sõlmituks konkludentselt, st poolte

tegevusest järelduvana, mistõttu ei oma tähtsust ka apellandipoolse sõnaselge nõusoleku

olemasolu tuvastamine, kuna kaudse tahteavalduse puhul sõnaselget pakkumust ja nõustumust

ei väljendatagi, vaid tahteavalduse olemasolu hinnatakse poolte tegevusest lähtuvalt.

14. Lisaks seltsingusuhte olemasolule on tuvastatud, et mõlemad pooled on ka faktiliselt

seltsingusse panustanud. Panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine,

sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule

teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Maakohus asus seisukohale, et mõlemad pooled tegid

ühise eesmärgi saavutamiseks rahaliselt hinnatavaid panuseid. Maakohus luges kostja

panuseks kostja emalt saadud raha arvelt tehtud maksed Kõpu kinnistul asuva hoone katuse

ehitustöödeks, muudeks ehitustöödeks ning kinnistu ostmiseks võetud laenukohustuse

täitmiseks ja O.N-i CCC rahast tehtud maksed kinnistu ostmisel ettemaksu tasumiseks, katuse

ehitustööde eest maksmiseks, muude ehitustööde eest maksmiseks ja kanakuudi maksumuse.

Hageja panuseks luges maakohus O.N-i CCC rahast tehtud maksed kinnistu ostmisel

ettemaksu tasumiseks, katuse ehitustööde eest maksmiseks, muude ehitustööde eest

maksmiseks ja kanakuudi maksumuse. Maakohus arvestas äriühingu O.N-i CCC rahast

tehtud maksed poolte panusena võrdses osas, s.o luges vastava makse kummagi panuseks ½

ulatuses.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud äriühingu rahast tehtud maksete

arvestamine poolte isikliku panusena.

15.1. Õige on kostja väide, et O.N-i CCC ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli

panuste tegemise perioodil kostja, ja selle on maakohus äriregistri andmete alusel õigesti

tuvastanud. Samas on hageja väitnud, et äriühing ei olnud seltsinglane (09.05.2023

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:07:17, dtl 412). Hageja selgitas 09.05.2023 istungil, et

seltsing ja äriühing tegutsesid paralleelselt. Seltsingu eesmärk oli luua äriühingu

tootmistegevuse jaoks vajalikud eeldused. Poolte eesmärk oli luua tootmiskompleks selleks,

et äriühing saaks edukamalt tegutseda (09.05.2023 istungi protokoll ajamärk 00:10:47, dtl

412). Samas avaldas hageja 30.05.2023 kokkuvõtlikes seisukohtades, et kogu liha käitlemine

alates toore liha ostmisest kuni valmistoote (suitsuliha) müümiseni toimus poolte

seltsingutegevuse raames, seda tegevust ei kajastatud ühegi ettevõtte raamatupidamises.

Suitsuliha müügist saadud sularaha laekus seltsinglastele ning seda kasutati ühiselt

igapäevaste kulutuste katmisel, ühise kodu ja ettevõtluse arendamisel, sh kinnistute

parendamisel (dtl 424). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et liha tootmise ja müügiga

tegeleti O.N-i CCC kaudu ja nimel. AK ütluse kohaselt „Sinki müüdi O.N-i CCC nime alt“

(14.07.2023 istungi protokoll, ajamärk 01:11:46, dtl 447) ning ML ütluste kohaselt

„Kaardimakseterminali väljaprinditud kviitung näitas, et raha läks O.N-i CCCle /…/“

(14.07.2023 istungi protokoll, ajamärk 01:41:16, dtl 451). Hageja on 09.05.2023 kohtuistungil

väitnud, et: „Juriidiliselt oli see ilmselt äriühingu raha kuivõrd majandustegevusest see raha

tekkis“ (09.05.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:20:21, dtl 413). Eeltoodust järeldub, et

kogu lihatoodete müügist saadud raha kuulus O.N-i CCCle, mitte hagejale ega kostjale

isiklikult.

15.2. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et äriühing oli üksnes juriidiline keha, mille kaudu

seltsing tegutses ja mille kaudu täideti seltsingu eesmärki, mille üheks eesmärgiks oli ka

lihatoodete tootmine ja vastava ettevõtluse arendamine, oleks lihatoodete kui seltsingu

tegevuse tulemusel tekkinud tulu puhul VÕS § 589 lg 1 järgi siiski tegemist seltsinguvaraga,

2-20-3322

mitte poole isikliku varaga. Õiguskirjanduse kohaselt tekib seltsinguvara ka seltsinglaste poolt

seltsingu jaoks omandatud varast, eelkõige asjadest ja õigustest. Vaidlusi ei ole nende asjade

ja õiguste kuulumises seltsinguvara hulka, mis omandatakse tehingu alusel, mis on sõlmitud

kas kõigi seltsinglaste poolt või esindusõigusega seltsinglase poolt kõigi teiste seltsinglaste

nimel. Näiteks loetakse seltsingu jaoks omandatud varaks seltsinglaste poolt ühist bürood

majandades saadud raha (nt notaritasud).“ (VÕS III komm, § 589, p 3.4.2). Seltsinguvara

hoitakse eraldi seltsinglase isiklikust varast ning tegemist ei ole hageja (ega ka kostja) isikliku

rahaga (VÕS § 590 lg 1; vt ka VÕS III komm, § 590, p 1 ja p 3.1). Seega ei ole äriühingu

rahast tehtud maksed käsitletavad poolte rahalise panusena Kõpu kinnistu parendamiseks.

15.3. Lähtudes eeltoodust ei saa hageja panustena arvestada järgmiseid kulusid: 2500 eurot –

ettemaks Kõpu talu ostuhinnast ½ ulatuses; 3280,89 eurot – AS-ile Toode makstud katuse

tööde eest ½ ulatuses; 5500 eurot – AKle ehitustööde eest makstud töötasu ½ ulatuses; 2500

eurot – kanakuudi maksumus ½ ulatuses, kuna nimetatud summad olid makstud O.N-i CCC

tulemi arvelt.

15.4. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt kostja panusena arvestada järgmiseid kulusid: 2500

eurot – ettemaks Kõpu talu ostuhinnast ½ ulatuses; 3280,89 eurot – AS-ile Toode makstud

katuse tööde eest ½ ulatuses; 5500 eurot – AKle ehitustööde eest makstud töötasu ½ ulatuses;

2500 eurot – kanakuudi maksumus ½ ulatuses. Kostja panusena on arvestatavad vaid

järgmised kostja ema poolt kostja nimel tehtud maksed kinnistu parendamisse kogusummas

32 500 eurot: 25 846 eurot – Kõpu talu omandamiseks laenu tagasi maksmine; 1654 eurot –

ehitustööde eest maksmine; 5000 eurot –AS-ile Toode katuse ehitustööde eest makstud raha.

15.5. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud kostja vastuväidetele maakohtu poolt panuste

tuvastamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt

tuvastatud asjaolu, mille kohaselt sõlmis hageja 22.07.2051 AS-iga Toode kirjaliku

töövõtulepingu Kõpu kinnistu katuse ehitustöödeks. Kostja etteheidete kohaselt on maakohus

jätnud arvestamata Ü. L.V ütlused tema poolt katuse ehitustööde eest raha maksmise kohta.

Kostja leiab, et hageja rahaline panus katuse ehitustöödesse on tõendamata. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti asjaolu, et hageja sõlmis (allkirjastas) lepingu AS-

iga Toode katuseehitustöödeks. Tõendist (töövõtuleping, dtl 218-220) nähtuvalt ei ole

võimalik muule seisukohale asuda. Maakohus on õigesti eristanud kohustuse võtmist ja selle

täitmist/kulutuse tegemist. Seega ei ole maakohtu otsuse p-d 23 ja 25 vastuolulised. Punktis

23 tuvastas maakohus ehitise töövõtulepingu (dtl 218-220) alusel õigesti, et selle sõlmis

(allkirjastas) hageja, ning tuvastas seejärel, et osaliselt tasuti selle eest O.N-i CCC tulemist

ning osaliselt (5000 eurot ulatuses) kostja ema Ü. L.V poolt. Viimast arvestades on väär ka

kostja etteheide, mille kohaselt on maakohus jätnud arvestamata Ü. L.V antud ütlused AS-ile

Toode 5000 euro tasumise kohta. Vaidlustatavast otsusest nähtub üheselt, et maakohus on

vastavaid ütlusi arvestanud ning 5000 eurot kostja panuseks arvestanud.

16. Hageja väitel on ta lisaks panustanud seltsingu eesmärkide saavutamisse ka oma isikliku

tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega hageja isiklik tööpanus tõendatud.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja tegeles liha tootmisega ja selle müügiks

korraldamisega ning ühingu tegeliku ja sisulise juhtimisega (AK ütlused 14.07.2023 istungi

protokolli ajamärgid 00:38:57 ja 01:11:46, dtl-d 444 ja 447, EM ütlused 14.07.2023 istungi

protokolli ajamärgid 01:20:27 ja 01:28:01, dtl-d 448 ja 449, ML ütlused 14.07.2023 istungi

protokolli ajamärgid 01:36:15 ja 01:41:16, dtl 450). Samuti on maakohus vaidlustatava otsuse

p-s 24 tunnistaja AK ütluste alusel õigesti tuvastanud, et tunnistaja teostas töid koos hagejaga.

AK ütluste kohaselt „O.N pani ikka ka käed tööle külge. O.N koguaeg kas ajas oma lihaasju

või ehitas koos minuga maja“ (14.07.2023 protokolli ajamärk 00:44:00, dtl 447). Panuseks

saab olla ka teenuse osutamine või töö tegemine (VÕS III komm, § 581, p 3.1). Seejuures on

näiteks ehitustööd rahaliselt hüvitatavateks panusteks (RKTKo 16.05.2007, 3-2-1-36-07, p

2-20-3322

16) (vt ka VÕS III komm, § 581, p 3.1.3). Samas on maakohus ehitustööde osas õigesti

tuvastanud, et töö väärtust ei ole hageja tõendanud. Lisaks tuleb arvestada, et VÕS § 603 lg 3

ls 2 kohaselt ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises.

17. Vaatamata sellele, et vastavalt ülaltoodud põhjendustele ei ole praegusel juhul hagejale

VÕS § 603 alusel tagastatavaid panuseid, on ta siiski oma isikliku tööga seltsingusse

panustanud, mistõttu on hagejal õigus oma osale ülejäägi jagamisel VÕS § 604 kohaselt.

18. Õige on apellandi väide, mille kohaselt on maakohus valesti tuvastanud Kõpu kinnistu

kuulumise seltsinguvarasse. Kinnisasi saab kuuluda seltsinguvara hulka ehk seltsinglaste

ühisomandisse VÕS § 589 lg 1 kohaselt vaid juhul, kui eseme omandamiseleping

(seltsinguleping) on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-142-

05, p 14; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-117-09, p 17, RKTKo 2-20-10878 p 14). Praegusel juhul

ei olnud seltsinguleping sõlmitud notariaalselt. Kui seltsinguleping ei ole sõlmitud

notariaalselt tõestatud vormis, saab kinnisasja sõltuvalt asjaõiguslepingust omandada üksnes

kas seltsinglaste kaasomandisse või mõne seltsinglase ainuomandisse (RKTKo 26.06.2024,

2-20-10878, p 14). Praegusel juhul on Kõpu kinnistu omandatud kostja ainuomandisse (dtl

36). Seega ei kuulu Kõpu kinnistu seltsinguvara hulka.

19. Kinnistu kuulumine ühe seltsinglase (kostja) ainuomandisse ei välista seltsingu

likvideerimise sätete kohaldamist. Olukorras, kus suurema väärtusega ese (kinnisasi) ei kuulu

seltsinguvara hulka, kuid täidetud on seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eeldused, on

võimalik nõuda eseme väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse

jagamist VÕS § 600 lg 1 alusel sõltumata sellest, kellele kuulub suurema väärtusega ese

(kinnisasi) (RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878 p 16; (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17).

Praegusel juhul oli pooltel ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks

loomiseks, mis seisnes Kõpu kinnistu parendamises sobivaks nii elamiseks kui liha

tootmiseks/vastavaks ettevõtluseks. Samuti on mõlemad pooled teinud panuseid, sh hageja

isikliku tööga. Seega on praegusel juhul võimalik Kõpu kinnistu väärtuse juurdekasvu

jagamine VÕS § 600 lg 1 alusel.

20. Seltsinguvara jagamise nõude eeldus VÕS § 604 mõttes on seltsingu lõppemine, mille

maakohus on jätnud tuvastamata. Ringkonnakohus saab selle asjas esitatud tõendite alusel

tuvastada. VÕS § 596 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on seltsingu lõppemise aluseks seltsingulepingu

ülesütlemine seltsinglase poolt või seltsingu eesmärgi saavutamise võimatuse ilmnemine.

Kostja palus 28.12.2018 kirjaga hagejal Kõpu kinnistu vabastada ja välja kolida hiljemalt

27.01.2019 (dtl 143). Seda kuupäeva käsitleb hageja seltsingu lõppemise ajahetkena. Hageja

lõpetas kinnistute kasutamise 27.01.2019, mistõttu saab sellest hetkest pidada lõppenuks ka

seltsingulepingu, kuna Kõpu kinnistu edasine parendamine ja kasutamine lihatootmise tarbeks

muutus võimatuks.

21. Seltsingu likvideerimise sätete alusel vara jaotamisel poolte vahel tuleb esmalt VÕS § 602

kohaselt jagada või täita kõik kohustused, kui neid on, seejärel VÕS § 603 kohaselt tagastada

seltsinglastele kõik panused ning lõpetuseks VÕS § 604 kohaselt jagada ülejääv osa (RKTKo

26.06.2024, 2-20-10878, p 16.3). Maakohus on õigesti tuvastanud, et Kõpu kinnistuga ei ole

seotud mistahes kohustusi. Ringkonnakohus on eelpool asunud seisukohale, et hagejale

hüvitatavad panused puuduvad ning kostjale hüvitatava panuse suuruseks on 32 500 eurot.

21.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud seltsinguvara jagamisel hageja

panusele vastava ülejääva osa väljaselgitamisel ebaõigesti üksnes Kõpu kinnistu

turuväärtusest. Riigikohus on selgitanud, et kui kinnisasi ei kuulu seltsinguvara hulka, nagu

praegusel juhul, siis tuleb seltsinguvara jagamise all mõista vara väärtuse juurdekasvu ehk

ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist (RKTKo 2-20-10878, 2-20-10878, p 16.2).

Seejuures on Riigikohus samas lahendis selgitanud, et vara väärtuse juurdekasvu leidmiseks

2-20-3322

tuleb hinnata, milline on eseme (kinnisasja) väärtus vara jagamise aja seisuga poolte ühise

tegutsemise tulemusel, ning võrrelda seda väärtusega, mis oleks esemel (kinnisasjal) vara

jagamise ajal siis, kui pooled ei oleks ühiselt tegutsedes selle väärtust tõstnud. Eseme

(kinnisasja) tegelikku väärtust ja väärtust, mis esemel oleks olnud, kui seda ei oleks ühise

tegutsemise tulemusel parendatud, tuleb hinnata vara jagamise aja seisuga“ (RKTKo 2-20-

10878, 2-20-10878, p 16.5). Praegusel juhul on esitatud Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ

10.08.2020 hindamisakt Kõpu kinnistu turuväärtuse tõendamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul saab see hindamisakt tõendada kinnisasja väärtust poolte ühise tegutsemise

tulemusel.

21.1.1. Ringkonnakohus andis 24.10.2024 pooltele tähtajad vara väärtuse juurdekasvu

tõendamiseks. Kumbki pool uusi tõendeid ei esitanud, kuid hageja hinnangul on parendusteta

kinnistu väärtus vara jagamise hetkel sama nagu ostmise hetkel. Müügilepingu kohaselt oli

Kõpu kinnistu ostuhinnaks 20 000 eurot. Arvestades poolte esitatud täiendavad seisukohti, mh

asjaolu, et kostja ei esitanud tõendeid teistsuguse väärtuse kohta, tuleb parendusteta kinnistu

väärtuseks lugeda 20 000 eurot.

21.1.2. Arvestades Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 10.08.2020 hindamisaktis (dtl 259-310)

nimetatud Kõpu kinnistu hinda 78 000 eurot, mida saab arvestada parendustega kinnistu

väärtusena, ning kinnistu ostuhinda 20 000, mida saab arvestada parendusteta kinnistu

väärtusena, on vara väärtuse juurdekasv 58 000 eurot (78 000-20 000).

21.1.3. Pärast tagastamisele kuuluvate panuste (32 500 eurot) maha arvestamist vara väärtuse

juurdekasvust (58 000 eurot), on jagamisele kuuluv ülejääva osa suuruseks 25 500 eurot.

21.2. Ülejääv osa jagatakse eelduslikult võrdsetes osades (RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p

16.3 ja seal viidatud kohtupraktika). Samas tuleb panuste erinevust proportsionaalselt

arvestada siis, kui panused eseme soetamisse või parendamisse olid oluliselt erinevad

(RKTKo 26.06.2024, 2-20-10878, p 16.5 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul

leidis vastavalt ülaltoodule tõendamist, et kostja tegi kinnistu soetamisse ja parendamisse

rahalisi kulutusi ning hageja panustas isikliku tööga. Seda arvestades on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud arvestada kostjale kuuluva ülejäägi suurus proportsionaalselt tema

poolt tehtud kulutustele vara väärtuse juurdekasvu (s.o 32 500*100/58 000=56,03%) ning

sellest ülejääv osa hagejale kuuluva ülejäägi osana.

Seega on kostja kulutustele vastava ülejäägi osa 25 500*56,03/100=14 287,65 eurot ning

hageja isiklikule tööpanusele vastava ülejäägi osa 25 500-14 287,65=11 212,35 eurot.

Tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamine

22. Kostja esitas apellatsioonkaebusega uue tõendina 27.07.2015 maksekorralduse, millelt

nähtub Ü. L.V poolt 5000 euro suuruse makse tegemine AS-le Toode (dtl 501). Kostja soovib

sellega tõendada asjaolu, et AS-i Toode lepingu eest on osaliselt tasunud kostja ema Ü. L.V.

Vastav tõend esitati alles apellatsioonimenetluses põhjusel, et apellant soovib sellega ümber

lükata maakohtu ebaõigeid põhjendusi. Samas on maakohus tunnistaja Ü. L.V ütluste alusel

tuvastanud, et kostja ema selle raha üle kandis ja on vastava summa arvestanud kostja

panusena. Seega ei ole tõend asjakohane, kuna vastav asjaolu on juba tõendatud ja seda kostja

kasuks, mistõttu ringkonnakohus jätab selle tõendi TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud maakohtus

23. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes

menetluskuludest 62,69% kostja kanda ja 37,31% hageja kanda. Kuna ringkonnakohus

2-20-3322

muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja

taotles maakohtus 50 000 euro väljamõistmist, kuid ringkonnakohus rahuldas hagi 11 212,35

euro ulatuses. Seega rahuldati hagist 22,42% (11 212,35*100/50 000). Seega on põhjendatud

jätta maakohtus kantud menetluskuludest 22,42% kostja kanda ja 77,58% hageja kanda.

24. Ühtlasi vaidlustas kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise, leides, et maakohus

ei ole põhjendanud oma seisukohta hageja menetluskulude põhjendatuse ja kostja

menetluskulude osalise põhjendamatuse osas. Ringkonnakohus nõustub selle kostja

etteheitega osaliselt, hageja menetluskulude põhjendamise osas.

24.1. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma

hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille

kohus teeb arvestades kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust, aga ka

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eelnev ei tähenda, et kohus peaks üksikasjalikult välja

toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning hindama igat

kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12, vt ka RKTKm 12.05.2021, 2- 20-

114596/21, p 11).

24.1.1. Vaidlustatava otsuse p-st 41 jj nähtub, et maakohus on piisava põhjalikkusega

hinnanud kostja menetluskulude nimekirjas loetletud toiminguid ning põhjendanud, miks ta

neist ühte või teist toimingut menetluskulude nimekirjas kajastatud ulatuses põhjendatuks ei

pea. Samuti ei ole maakohus kostja menetluskulu sisulisel hindamisel kaalutlusvigu teinud.

Asjaolu, et kostja väitel oli tegemist tegeliku kuluga, ei tähenda, et tegemist oleks ka vajaliku

ja põhjendatud kuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, sh põhjendatud ajakuluga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning hageja (menetlus)dokumentide sisu ja mahtu, millega tutvumise eest on kostja

ajakulu arvestanud, on kostja menetluskulude nimekirjas (dtl 463-464) kajastatud

esindamisele kulunud aeg ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatu.

24.1.2. Maakohus on lugenud kostja põhjendatud ajakuluks 30,75 tundi, arvestades seejuures

asjaolu, et 16.02.2023 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine kohtuistungil ajakuluga 1,5

tundi tuleb jätta TsMS § 169 lg 1 alusel täielikult hageja kanda, kuna hageja ei teatanud

õigeaegselt kohtuistungi edasilükkamise vajadusest, olles sellest ise varasemalt teadlik.

24.1.3. Maakohus mõistis menetluskuluna välja 4612,50 eurot (koos käibemaksuga), seega

pidas maakohus põhjendatuks kostja esindaja tunnihinda suuruses 150 eurot/tunnis (koos

käibemaksuga). Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole maakohus kontrollinud, kas kostja nõuab

põhjendatult käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja (dtl 463-

464) kohaselt on õigusabikulud tasutud käibemaksuga, kuid kostja ei ole

käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi. Seega on põhjendatud kostjale

menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.

24.1.4. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja jättis kostja menetluskuludest

77,58% hageja kanda, kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 3578,38 eurot

(4612,50*77,58/100), millele tuleb lisada TsMS § 169 lg 1 alusel täielikult hageja kanda

jäetud 16.02.2023 istungiga seotud õigusabikulu summas 225 eurot. Seega on kostjale

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks maakohtumenetluses kokku 3803,38 eurot.

24.2. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt ei ole maakohus põhjendanud

hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Vaidlustatava otsuse p-s 40 on maakohus

üksnes märkinud, et nõustub hageja õigusabikulude suurusega, kuid vaidlustatavast otsusest ei

nähtu, et maakohus oleks hageja menetlustoiminguid mingilgi määral sisuliselt hinnanud ega

2-20-3322

oma otsustust nende põhjendatuse ja vajalikkuse osas põhjendanud. Seega on ringkonnakohus

rikkunud põhjendamise kohustust TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus

saab selle rikkumise kõrvaldada ning hindab alljärgnevalt ise hageja menetluskuldude

põhjendatust ja vajalikkust.

24.2.1. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt palub hageja menetluskuluna hüvitada

riigilõivu summas 600 eurot ja õigusabikulud kokku summas 1300 eurot (ilma käibemaksuta).

Õigusabikulud koosnevad tsiviilasja materjalidega tutvumisest (4 tundi), ettevalmistus

kohtuistungiks ja 09.05.2023 kohtuistungil osalemine (kokku 2 tundi), kohtunõude täitmine ja

nõude täpsustamine (3,5 tundi), ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtumine kliendiga (1 tund)

ning 10.07.2023 kohtuistungil osalemine (2,5 tundi). Ühe hageja esindaja töötunni

maksumuseks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on alljärgnevatel

põhjendustel kogu vastav ajakulu mõistlik ja põhjendatud.

-

Arvestades asjaolu, et hageja võttis endale lepingulise esindaja menetluse kestel (alates

21.02.2023, vt dtl 369) on kvaliteetseks esindamiseks põhjendatud vaidluse asjaolude ja

tsiviilasja materjalide tutvumine. Eelnevalt esindas hagejat nõustaja, kelle kulusid

käesolevas menetluses ei hüvitata. Arvestades eelnenud menetluse mahtu (menetlus algas

2020 märtsis ning hageja lepingulise esindaja liitumise hetkeks oli tsiviilasja toimikust

nähtuvalt vahetatud mitmeid menetlusdokumente, sh hagiavaldus, vastus hagile,

kompromissläbirääkimistega seotud dokumendid ning oli toimunud ka kohtuistungeid), on

põhjendatud 4 tunnine ajakulu eelnevalt toimunud kohtumenetluse materjalidega

tutvumiseks.

-

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt algas 09.05.2023 kohtuistung kell 10:17 ja lõppes 11:32,

s.o ca 1 tund 15 min (dtl 412-416). Seega tuleb pidada põhjendatuks 2 tunnist ajakulu

kokku istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks.

-

Hageja esitas 30.05.2023 maakohtule vastavalt 09.05.2023 kohtuistungil kohtu poolt

määratule kokkuvõtlikud seisukohad, mille mahuks on ca 5 lehekülge (dtl 423-428).

Seega tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja 3,5 tunnist ajakulu nende

seisukohtade koostamiseks (kohtunõude täitmiseks).

-

Kuigi hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud 10.07.2023 kohtuistungile, siis

tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimus kohtuistung 14.07.2023 (10.07.2023 ühtegi

kohtuistungit ei toimunud). 14.07.2023 kohtuistung algas 10:00 ja lõppes 13:08 (dtl 438-

460). Seega tuleb hageja esindaja 2,5 tunnist ajakulu istungil osalemise kohta pidada

põhjendatuks ja vajalikuks. Sellises mahus kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu on

samuti hageja märgitud 1 tunni osas mõistlik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on seega maakohtu menetluses tehtud hageja toimingute

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 13 tundi (4+2+3,5+2,5 +1). Arvestades, et hageja

esindaja tunnihinnaks oli 100 eurot, on põhjendatud õigusabikulud kokku 1300 eurot ning

koos 600 euro suuruse riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud

maakohtumenetluses kokku 1900 eurot (käibemaksuta), nagu leidis lõppjäreldusena ka

maakohus.

24.3. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja jättis hageja menetluskuludest

22,42% kostja kanda, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 425,98 eurot

(1900*22,42/100).

25. Pärnu Maakohtu 30.07.2020 määrusega vabastati hageja hagiavalduse esitamisel osaliselt

riigilõivu tasumisest summas 400 eurot (dtl 238-239). Kuna ringkonnakohus muutis

menetluskulude jaotust ja jättis hageja menetluskuludest 22,42% kostja kanda, tuleb muuta ka

kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kuuluvat hageja vähemtasutud riigilõivu, mis

2-20-3322

TsMS § 190 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb osaliselt kostjalt välja mõista. Hageja vabastati riigilõivu

tasumisest summast 400 eurot, sellest 22,42% on 89,68 eurot.

Menetluskulud ringkonnakohtus

26. Kolleegiumi hinnangul on ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud

lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Kostja

esitas apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, s.o 18 656,45 eurot.

Apellatsioonimenetluse tulemusena rahuldatakse hagi 11 212,35 euro ulatuses. Seega

rahuldatakse apellatsioonkaebus 60,1% ulatuses (11 212,35*100/18 656,45). Seega on

põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohtus 60,1% ulatuses hageja kanda ja 39,9%

ulatuses kostja kanda.

27. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27.1. Kostja esitatud 11.10.2024 ja 13.01.2024 menetlusekulude nimekirjade järgi on tema

menetluskuludeks ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas

1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku summas 2196 eurot (koos käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi.

27.1.1. Ringkonnakohus peab kõiki kostja menetluskulude nimekirjades loetletud esindaja

toiminguid vajalikeks, kuid leiab, et osa toimingutele kulunud ajakulu tuleb vähendada.

-

Kostja 11.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus tal apellatsioonkaebuse

koostamisele ja e-toimiku keskkonnas edastamisele 4,5 tundi. Apellatsioonkaebuse

sisuline maht (apellatsioonkaebuse põhjendused) on ca 4,5 lehekülge (dtl 493-499), kuid

suurel määral sisaldab see tsitaate vaidlustatud maakohtu otsusest, mistõttu peab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi (koos

apellatsioonkaebuse esitamisega e-toimikus), arvestades seejuures ka, et e-toimiku kaudu

menetlusdokumendi lisamine ei ole ajakulukas toiming olukorras, kus ei ole arvukalt

lisasid ning alustada ei tule uut asja.

-

Kostja 13.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus tal hageja 07.10.2024

seisukohtadele vastuse koostamiseks ja e-toimiku kaudu edastamiseks 1,5 tundi. Kostja

18.11.2024 seisukoht on ca 1,5 lehekülge pikk, kuid sisulisi seisukohti kohtu küsitud

Kõpu kinnistu parendusteta väärtuse kohta ega sisulisi vastuväiteid hageja 17.10.2024

seisukohale ei sisalda see rohkem kui poole lehekülje ulatuses. Arvestades kostja

kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul 18.11.2024

seisukohtade koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 tundi.

Muudele toimingutele kulunud aega kohus ei vähenda, kuivõrd tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on need kooskõlas vastavate toimingute sisu ja mahuga. Seega peab

ringkonnakohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 9 tundi.

27.2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 183 eurot (koos käibemaksuga), s.o 142,74

eurot (ilma käibemaksuta). Kohtupraktikas on peetud turuhinnale vastavaks ning põhjendatud

ja vajalikuks juristist lepingulise esindaja tunnihinda 120-140 eurot (ilma käibemaksuta)

(TlnRnKo 20.12.2024, 2-21-12012, p 55 ja TlnRnKo 30.10.2024, 2-21-14108, p 33). Seega

tuleb pidada kostja juristist esindaja tunnihinda 142,74 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks.

Kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane ning on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei

saa käibemaksu tagasi, siis on põhjendatud ka menetluskulude hüvitamine koos

käibemaksuga.

2-20-3322

27.3. Arvestades kostja esindaja põhjendatud tunnihinda 183 eurot (koos käibemaksuga) ning

ajakulu 9 tundi, on kostjale hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 1647 eurot (koos

käibemaksuga), millele lisandub tasutud riigilõiv summas 1050 eurot, seega on kostja

apellatsioonimenetluse kulud kokku 2697 eurot.

27.4. Kuna ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonimenetluse kuludest 60,1% hageja kanda,

kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 1620,90 eurot (2697*60,1/100).

28. Hageja esitatud 08.10.2024 ja 17.01.2024 menetlusekulude nimekirjade järgi on tema

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kokku summas

600 eurot (ilma käibemaksuta). Kuigi hageja on esitanud kaks menetluskulude nimekirja,

sisaldub kogu apellatsioonimenetluse kulu viimases 17.01.2025 menetluskulude nimekirjas

ning 08.10.2024 menetluskulude nimekirjas esitatud kattuvat toimingut arvestatud ei ole.

28.1. Hageja 17.01.2024 menetluskulunimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi, millest 3,5 tundi kulus maakohtu otsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüsile, kliendiga suhtlemisele ja apellatsioonkaebuse osas kirjalike

seisukohtade koostamisele ning 2,5 tundi 07.11.2024 kohtunõude täitmisele (s.o seisukoha

koostamine). Ringkonnakohus peab kõiki hageja esindaja viidatud menetluskulude

nimekirjades loetletud toiminguid vajalikeks ning arvestades nimetatud menetlusdokumentide

mahtu ja sisu ka nende ajakulu põhjendatuks.

28.2. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma

käibemaksuta), mis arvestades ülaltoodud kostja esindaja tunnihinde osas esitatud põhjendusi

vastab keskmisele tasumäärale ning on seega põhjendatud.

28.3. Arvestades hageja esindaja põhjendatud tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning

põhjendatud ja vajalikku ajakulu 6 tundi, on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku 600

eurot. Kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane, on põhjendatud ka menetluskulude

hüvitamine koos käibemaksuga.

28.4. Kuna ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonimenetluse kuludest 39,9% kostja kanda,

kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 239,4 eurot (600*39,9/100).

29. TsMS § 445 lg 1 ls 2 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

29.1. Praegusel juhul tuleb kostjal hagejale hüvitada põhinõudena 11 212,35 eurot, maakohtu

menetluskuludena 425,98 eurot ja ringkonnakohtu menetluskuludena 239,40, s.o kokku 11

877,73 eurot.

29.2. Hagejal tuleb kostjale hüvitada maakohtu menetluskukud summas 3803,38 eurot ja

ringkonnakohtu menetluskulud summas 1620,90 eurot, kokku 5424,28 eurot.

29.3. Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 6453,45 eurot (11 877,73-5424,28).

30. Kostja on taotlenud hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Kuna tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte

vastastikused nõuded kattuvas osas, millest tulenevalt on kostja nõuded hageja vastu

lõppenud, ei ole ka edasiulatuva viivise väljamõistmine võimalik.

31. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

2-20-3322

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Allkirjastatud digitaalselt