1-24-1626/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-1626 (23244051283)

Kohtukoosseis

Deniss Minzatov (eesistuja),

Reelika Vinni, Gunnar Karindi (rahvakohtunikud)

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Valentina Michelson

Prokurör

Liina Pikma

Kriminaalasi

Konstantin Nikitin’i süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi,

üldmenetluses

Süüdistatav

Konstantin Nikitin, isikukood 36212272242,

xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, xxx, viibib

vahi all Viru Vanglas, kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – vahistamine alates 29.12.2023.

Kaitsja

Igor Belugin

Asja läbivaatamise kuupäev

8., 9., 10., 17.01.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2

kohus

O T S U S T A S :

1. Süüdi tunnistada Konstantin Nikitin kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista

talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 29.12.2023 ning

lugeda vangistuse kandmise alguseks 29.12.2023.

3. Konstantin Nikitini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni ja selle alusel vangistuse kandmisele asumiseni.

4. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Konstantin Nikitini suhtes lisakaristus ning saata teda Eesti

Vabariigist välja, keelates tal sisenemist Eesti Vabariiki 4 (neljaks) aastaks.

5. Vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 rahuldada xxx tsiviilhagi ning mõista Konstantin

Nikitinilt Kohtla-Järve linnavalitsuse kasuks välja 695 eurot, mis tuleb kanda Kohtla-Järve

linnavalitsuse pangakontole nr XXX.

6. Välja mõista Konstantin Nikitinilt riigituludesse menetluskulud:

2215 eurot sundraha,

399 + 136 + 2600 + 8400 eurot ekspertiisikulud,

689,76 + 212,49 + 129,69 + 374,42 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses,

1(24)

389,18 + 1548,79 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses.

Kokku 17094,33 eurot.

7. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti pangakontole

SEB pangas nr EE351010052031000004;

SWEDBANK nr E522200221013264447;

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300;

LHV Pank nr EE957700771001523585;

märkides viitenumber 99925700004146

ning selgitus „Konstantin Nikitin 1-24-1626 menetluskulud“.

Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

Tumesinist värvi vest; rohekas puuvillane T-särk; nuga plastik käepidemega; suitsukonid;

läbipaistev klaasist pits; korteriukse võtmed; must-valge triibuline T-särk; puuteproovid (9 tk),

mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr

24ATH27992 alusel (II kd tl 105); samuti

klaasist pudelid „Poolik“ (3 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 14.02.2024 asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise akti nr 24ATH28380 alusel (II kd tl 191)

– hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel.

Musta värvi jope; musta värvi püksid; tumesinist värvi pikad aluspesu püksid; musta värvi

jalanõud; vöörihm; kokkumurtav nuga; mobiiltelefon Nokia, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris

16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel (II kd tl 105) –

tagastada K.Nikitinile antud kohtuotsuse jõustumisel.

DVD+R plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul ehk hiljemalt 14.03.2025. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates

kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 15.03.2025 kui ükski menetluspool ei esita

apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Konstantin Nikitin’it süüdistatakse selles, et tema 29.12.2023 täpselt tuvastamata ajal, kuid

ajavahemikul kella 15:19 kuni kella 19:19 paiku aadressil xxx, Ida-Viru maakond asuvas korteris

lõi N Fi ühel korral noaga rindkerre vasakule poole. Saadud vigastuste tagajärjel suri N F

sündmuskohal.

Surnu ekspertiisiaktiga nr 24E-AOS0016/KJ4 tuvastati kannatanul südameõõnde tungiv torke-

lõikehaav vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku

vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne verirind ja

arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus.

2(24)

Oma teoga pani Konstantin Nikitin toime teise inimese tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS §

113 lg 1 järgi.

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Avakõnes viitas prokurör, et süüdistatav elas korteris

üksi, siis umbes 4 aastat tagasi lubas tulla elama heale tuttavale N File. Fil puudusid

sissetulekud. Lubas kannatanul enda juurde elama. Nad tarvitasid tihti koos alkoholi, häirides ka

teiste majaelanike rahu, mille tõttu oli korduvalt kutsutud ka politsei. 29.12.2023 taas tarvitasid

Nikitin ja F alkoholi, mille käigus Nikitin lõi Fit ühel korral noaga rindkerre, millest kannatanu

suri sündmuskohal. Kahju tekitatud Kohtla-Järve linnavalitsusele 695 eurot, s.o matusekulud.

Lõpukõnes märkis prokurör, et Nikitin on tarvitanud alkoholi nii enne kui pärast seda kui

kannatanu F asus tema juurde elama. Tunnistaja N teatas, et alkoholijoobes süüdistatav muutub

agressiivseks, tõstab häält, naabrid on kutsunud politseid, süüdistatav ja kannatanu tarvitasid tihti

alkoholi. Naabrite sõnul süüdistatav ja kannatanu tarvitasid alkoholi kahekesi.

xxx tähistati sünnipäeva, xxx et sai vanaisaks. 29.12 käis süüdistatav poes, kannatanu oli siis

kodus. Keegi sel ajal ja ka 29.12 üleüldse nende juures ei käinud. 29.12 tarvitasid koos alkoholi.

Süüdistatava versioon on, et kannatanul oli kalduvus enesetapu teha. Sünnipäev ja vanaisaks

saamine on positiivsed sündmused. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu soovis sooritada

enesetapu.

Köögilaua taga istudes, kui oleks üles tõusnud, oleks süüdistatav ulatunud ka kannatanuni. S.t tal

oli võimalus kannatanut lüüa. Nuga asetses köögilaual just selle külje äärel, kus istus süüdistatav,

tool millel kannatanu istus on verega määrdunud. See lükkab ümber süüdistatava versiooni, et

kannatanu tahtis magama minna oma tuppa, aga kukkus ja jäi lebama põrandale. Süüdistatav ei

rääkinud midagi, et enne magamaminekut kannatanu oleks teinud mingeid enesetapu katseid.

Samuti see koht, kus istus kannatanu – see on kitsas koht laua ja seina vahel. Kannatanu oli

paremakäeline, seda kinnitas ka tema vend A F, esitas ka fotosid, millel on näha kuidas

kannatanu teeb tegevusi parema käega. Ka süüdistatav kinnitas, et kannatanu oli paremakäeline.

On vähetõenäoline, et nii kitsas kohas paremakäeline kannatanu sellise kehavigastuse endale

tekitada sai. Isegi kui kannatanu tegi seda, siis ei ole usutav, et pärast seda pani ta noa köögilaua

teisele servale, üle lauda. Loogiline oleks, kui asetaks enda ette lauale või kui nuga kukuks

põrandale.

Ekspert V leidis, et sellise vigastuse endale tekitamine on vähetõenäoline, samuti puudusid

pindmised haavad, kui inimene proovib kuidas nuga paremini hoida ja selline vigastus endale

tekitada. Kannatanu surm saabus üsna kiiresti. Süüdistatav ei suutnud selgitada vastuolu, mis

moel sai ta veremäärdumise randmele, mis sisaldas kannatanu bioloogilist materjali.

Lüües kannatanut rindkerre piisavalt pika teraga noaga pidi süüdistatav vähemalt möönma, et

võib vigastada elutähtsaid organeid, mis oligi juhtunud.

Kannatanu oli süüdistatavast materiaalses sõltuvuses. Süüdistatav oma süüd ei tunnista. Ta ei ole

varem karistatud. Süü on keskmisest väiksem, oli vaid üks noalöök, kutsus ka kiirabi pärast.

Karistuseks mõista 7 aastat vangistust.

Vangla taotlus lisakaristuse määramiseks on põhistatud. Ei ole alust jätta süüdistatav Eestist välja

saatmata. Tegemist on xxx kodanikuga. Kui tal ei ole mingit seost xxx, miks ta on endiselt xxx

kodanik, ei ole ära õppinud eesti keelt ega taotlenud kodakondsust. Lisakaristusena välja

saatmine sissesõidukeeluga 6-ks aastaks. Ts hagi tuleb rahuldada, Kohtla-Järve linnavalitsusele

tekitati materiaalset kahju. Asjaolu, et kannatanu oleks kandnud kulu ka mittevägivaldse surma

korral, ei välista, et siin kulud tekkinud just süüdistatava teo tagajärjel, kes pani toime

isikuvastase kuriteo.

Süüdistatav K.Nikitin süüd ei tunnistanud: ei ole kannatanut tapnud, hagi ei tunnista. xxx olid

normaalsed suhted. Mul ei olnud mingit mõtet teda tappa. Kui ta rääkis, et tahab ennast üles

3(24)

puua, ütlesin talle, et „pole vaja seda teha“. Rääkisin „käi venna juures“, ta ütles, et ei taha

tema juurde minna. Sain aru nii, et temale tehti etteheiteid, et on asotsiaalne. Seetõttu xxx ei

tahtnud temaga suhelda ega kohtuda. Teda ei rahuldanud, et elu ei läinud korda. Ta õppis

keevitajaks. Siis töötas keevitajana. Tundis, et teda vajatakse. Tal oli perekond, ta armastas

lapsi, aga oma lapsi tal ei olnud, mida ta kahetses. Oli iseenda peale pahane, hakkas palju

jooma, oli pahane ka selle peale, et ei elanud enam kui normaalne inimene. Et tal ülejäänud

vennad ja õed on korralikud, ainult tema on selline, süüdistas ennast selles… Viimasel ajal lõi

ennast käega vastu pead ja rääkis seejuures „et ma kõngeks“. Ma rääkisin, et „ära tee nii“.

Inimesena oli ta normaalne ja heatahtlik. Ei olnud agressiivne. Mind loeti agressiivseks, sest

räägin valjusti kõva häälega. Kui olen joobes siis veel kõvema häälega, seetõttu teistele tundub,

et olen agressiivne. Tegelikult on mul kuulmisega probleem ja pean rääkima kõvema häälega. Ei

ole teda tapnud. Ei olnud seda mõteteski. Kahju, et ei kuulanud mind ja sooritas enesetapu.

Rääkisin, et kristlased nii ei tee. Aga sinna midagi parata ei saa. Ei saanud teda ümber veenda.

Kaitsja palus mõista K.Nikitin’it õigeks. Ekspert ei välistanud võimalust, et vigastuse võis

tekitada endale kannatanu ise. KrMS räägib, et kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks. Ekspert ei osanud vastata, kas kehavigastus tekitati kannatanule keha

avastamise kohas või mujal ning ei saanud välistada, et enesetapu korral võis ta iseseisvalt võtta

noa haavast oma käega välja. Süüdistatava sõnul noahaavast sai ta teada vaid kiirabitöötajate

käest. Süüdistatav selgitas, et võis veremäärdumised saada, kui roomas põrandal kannatanu

juures või sai vigastuse kukkumisest õues.

Teada on, et alkoholi mõjul mälu halveneb, aga siis, aja möödudes, mälu taastub. Lähtuda tuleb

süüdistatava kohtus antud ütlustest.

Kuulmisprobleemide tõttu võis süüdistatav korteris kõva häälega rääkida. Kannatanu ebakindlat

kõnnakut nägid naabrid. Kukkuva keha häält kuulis naabrinaine alt. Ei olnud ühtegi juhtumit, mil

kiirabi oleks kutsutud seoses kannatanule kehavigastuste tekitamisega. Süüdistatav pole

kannatanu suhtes kunagi vägivalda kasutanud. Kannatanu kehal ei avastatud peksmise

tundemärke. Süüdistatava puhul ei ole näha mingit motiivi kannatanu noaga löömiseks. Nad

suhtlesid pikemat aega, suhted alati olid sõbralikud. Varem kannatanu on avaldanud

süüdistatavale enesetapu soovi. Kannatanu oli masenduses, sest tema arvates elu oli

ebaõnnestunud, seetõttu ei soovinud ka suhelda sugulastega, sh vennaga. 29.12 oli, naabrinaise

sõnul, korteris vaikus. Kannatanu kavatses ja sooritas enesetapu. Süüdistatav tuleb õigeks

mõista.

Hagi on põhjendamata. Kohalik omavalitsus matab linnakulul sõltumata surma põhjusest.

Kui kohus siiski tunnistab süüdi, siis ei kuulu ta väljasaatmisele. xxx pole tal mingit seost. Ta

pole seal ammu käinud. Arvestada tuleb ka tema vanust.

Eelvangistusega tekitatud kahju tuleb süüdistatav hüvitada. Vahi all on 386 päeva. 2024.a 3

kvartali keskmine brutopalk oli 1959 eurot. Isikule tuleb välja maksta hüvitiseks 25205,80 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et mõned aastad enne 29.12.2023 süüdistatav Nikitin ja

kannatanu F on elanud koos Nikitini korteris aadressil xxx.

Süüdistatava ütluste järgi:

Tutvusin Figa 1986-87.a. Suhted Figa olid head, sõbralikud, austasime teineteist… xxx korteris

hakkas ta elama umbes viis aastat tagasi. Ma kutsusin ta enda juurde elama. Teist elukohta tal

faktiliselt ei olnud, ta ei elanud seal. Teda paluti sealt välja, sissekirjutus oli tal xxx ühiselamus.

4(24)

Enne minu korterisse elama asumist elas ta kellegi tuttava juures... Siis inimesed linnas ütlesid,

et nad läksid tülli ja xx läks ära. F tahtis minu juurest ka ära minna. Selline katse oli. Ta läks

kuhugi kirikusse, kogudusse. Seal teda toideti, aga tal oli halb tervis, jalad olid haiged. Kõndis,

aga raskustega. Kui ta sealt minu juurde tagasi tuli, rääkis, et teda viidi sealt kiirabiga, ta

kaotas teadvuse ja kukkus. Need inimesed kutsusid kiirabi ja ta viidi Puru haiglasse. Seda rääkis

mulle K ise. Ta rääkis, et tahab minna nende juurde, et seal töötada ja elada, et mitte koormata

kedagi. Pärast seda juhtumit elas F minu juures veel kaks aastat vähemalt. Minu juures elades F

tegi mõnikord võimlemisharjutused jalgadele, võttis torust kinni ja tegi kükke, et harjutada

jalalihased. Hoidis torust kinni, sest tal olid probleemid tasakaalu hoidmisega…

Vaidlust ei ole ka selles, et nii Nikitin kui F on (kuri)tarvitanud alkoholi. Sellest rääkisid nii

süüdistatav ise oma ütlustes, kui ka tunnistajad (sh sama maja elanikud).

Nikitin: Fjodorov ka tarvitas alkoholi minuga, sest kui ma ise joon, siis on ebaõige kui ma

temale ei kalla. Tarvitasime alkoholi alati kahekesi, sest ta ju elas minuga koos. Üksi juua ei ole

õige.

Enne seda juhtumit politsei käis (minu juures) 2022–2023. Sain aru, et naabrid kutsusid

politseid, sest me Kga tarvitasime alkoholi, ma rääkisin kõva häälega ja TV oli sees. Mina

magasin. Politseinik äratas mind üles.

Kas kiirabi kutsuti korterisse ka – jah, kui N T oli minu juures, ta käis kunagi meie juures. Peale

seda juhtumit T kiirabi minu korteris ei käinud. KÜ esinaisega rääkisime korra ja vaikuse

säilitamisest 2023.a ühe korra. Kui tänaval nägin teda, tegi ta mulle märkusi, et naabrid

kaebavad. Siis oli koosolek, esimees tuli korterisse, et neil oli koosolek ja „me hoiatame Nikitinit

ja kui kordub korrarikkumine, siis tõstame teid välja“, pidin sellele alla kirjutama.

Kui tihti esimees käis korteris 2023. a – veel oli juhtum kui oli veeleke. Võib olla veel oli

juhtumeid. Teinekord helistas telefonitsi.

Politsei infosüsteemis on registreeritud mitu juhtumit seoses K.Nikitin’iga ja viidatud korteriga:

-

13.02.2014 – juhtumi sisu: joobes mees peksab naist. K.Nikitin tuli koju alkoholijoobes

ja hakkas skandaalitsema. M N sõnul muutubki Konstantin alkoholi tarvitades

„vastikuks“. Nikitin toimetati kainenema.

-

01.01.2016 – teataja läks külla, kuid seal peretüli, joobes mees huligaanitseb ja vehib

kätega, kõne käigus viskas joobes mees külalise korterist välja. Joobes mees tuli koju ja

muutus naise suhtes agressiivseks. Skandaalitses kodus ja sõimas naist. Naine kartis ja

jooksis sõbranna juurde. Mees lukustas end korterisse ega lasknud politseid sisse.

Naisega vesteldes selgus, et mees muutub kogu aeg agressiivseks kui tarbib alkoholi.

Järelkontroll: … Konstantini sõnade kohaselt ta ei mäleta mida juhtus, kuna oli raskes

joobes.

-

28.01.2017 – Konstantin Nikitin joobes ning tuleb naisele kallale. Mees jõi puskarit, tuli

koju ning hakkas karjuma. Samuti lõi saapaga naise jalga. Toimetatud kainenema.

Järelkontroll: mees saabus kainenemiselt tagasi ning ähvardas sõnaliselt teda füüsilise

vägivallaga. Mees jätkuvalt tarbib alkoholi, naine püüab mehega koos olla nii vähe kui

võimalik (ööbib sõbranna juures) ja kaalub anda sisse lahtustust.

-

19.04.2022 – naaberkorteris mehed kaklevad omavahel… asjad kukkuvad, kuulda, et

keegi kukkus… vaja päästet ust avama… Naabri sõnul kestis lärm ca 1 tund… Saadi

korterisse sisse pääste abiga, korteris isikud raskes joobes.

-

4.01.2023 – KÜ esimees teatas, et korteris on kaklus, jooming, lärm hommikust alates ja

juba uue aasta algusest, kogu aeg joomingud ja lärm… kuulda, et korteris on kaklus.

5(24)

-

5.03.2023 – korteris kaklus, mööbli laamendamine, teatajaks KÜ esinaine, Konstantin

elab korteris koos sõbraga ja mõlemad tarvitavad rohkelt alkoholi. Mingit tüli ega kaklust

ei olnud. Isikud nii joobes, et kukkuvad. Hetkel sõber magas voodi all.

-

17.06.2023 – korterist tuleb suitsulõhna ja kaklus. Korteris elavatel meestel puudusid

füüsilised vigastused. Kaklust eitasid. Mõlemad joobes. Toit oli unustatud pliidile. (II kd

tl 128-129)

-

29.07.2022 – korteris kaklus, korteris on mehed ja üks naisterahvas, vajatakse PA abi

ukse avamisel. Isik sees karjub, ei avata… Korterist kuulda karjumist… PA abiga korteri

uks avatud. Kogu seltskond tugevas alkoholijoobes. Keegi vigastatud ei olnud. Kiirabi

vaatas naise üle ja hospitaliseerimist ei vajanud. Konstantin soovis, et N T. jääks

kohapeale. Naine juba magama jäänud kohapeal. Kolmas mees toimetatud kainenema.

Avaldaja – N S. Korteris viibisid N T, Konstantin Nikitin ja N F. Järelkontroll – kodus oli

Konstantin, N ja N. Isikud olid joobes. (II kd tl 130)

KÜ elanikud on esitanud esinaisele N S’le pöördumise, milles palusid kutsuda K.Nikitin’it

korrale seoses tema ebaadekvaatse käitumisega ebakaines olekus (II kd tl 161). KÜ juhatus tegi

K.Nikitinile ka hoiatuse seoses majaelanike kaebustega tema suhtes (II kd tl 163).

Ka tunnistaja N S (korteriühistu esinaine) ütlused kinnitavad, et Nikitin ja F on kuritarvitanud

alkoholi. Tema ütluste järgi …olen xxx KÜ juhataja... 2002.a sain KÜ esimeheks, siis sain teada,

kes majas elab ja sellest ajast tunnen süüdistatavat. Selles korteris ta elas koos abikaasaga ja

tütrega. Umbes 6 aastat tagasi, umbes 2018-2019 hakkas süüdistatav elama selles korteris üksi.

M (s.o süüdistatava endine abikaasa) ütles, et (Nikitin) hakkas väga palju tarvitama alkoholi ja

skandaalitsema.

Kas joobes võis tarvitada vägivalda abikaasa suhtes – ei tea.

Kas süüdistataval oli probleeme naabritega – 4 aastat tagasi esimesele korrusele süüdistatava

korteri alla kolis L U. Ta pidevalt helistas, et süüdistatava korteris on müra ja kaklused. Ka

teised naabrid kaebasid, et süüdistatav joob, kakleb, rikub rahu. 2023.a oli vist esitatud see

avaldus naabrite poolt süüdistatava vastu.

Kas süüdistatava juures käisid külalised – kui seal alaliselt hakkas elama N ja hakkas veel

rohkem juua, siis käisid (tema juures) ka kõrvalised isikud. Siis nendega liitus N T meie majast.

Nad jõid kord tema juures, siis süüdistatava juures. Oli just kaklusi, sest sealt oli kuulda

kukkumisi jne. L kord helistas, et seal on kaklus ja naine nuttis, et „ära peksa mind“. Ma läksin

ülesse, tuli politsei. Kuulsime, et naisterahvas karjus „ära peksa mind“, see oli N T.

Kas oli kaklusi süüdistatava ja kannatanu vahel – ei tea. Üks kord nad mõlemad olid joobes,

kannatanu oli hirmunud, küsisin talt, „kas süüdistatav peksab sind?“, ta vastas „ei“, aga oli

hirmunud. Ise peksmist pealt ei näinud. L rääkis, et nad kaklevad ja süüdistatav peksab

kannatanut. Ei tea, kuidas ta sai sellest aru. Mina kuulsin vaid, kui süüdistatav peksis Nt.

Milliseks süüdistatav muutub alkoholijoobes – agressiivseks, ta sõimab, on taltsutamatu. Kui ise

tulin sinna, siis ta oli agressiivne ka minu suhtes. Väljendas ebatsensuurselt. Rääkis, et „ei tee te

mulle mitte midagi, politseid ma ei karda, tahate kutsuge välja“, ja sõimas edasi. Kirjutasime

avaldusi politseisse, sotsiaalabiametisse. Nad käisid kohal, aga ta oli kaine ja käitus

adekvaatselt. KÜ koosolekul arutasime kuidas ta korterist välja ajada. Tegime talle ka kirjaliku

hoiatuse. See anti temale üle. Ta lubas, et ei hakka korda rikkuma. Mingi aeg pidas sõna, siis

jälle…

Mis korterist oli kuulda, et N T nutab – xx korterist, kus elas süüdistatav.

Kes veel oli sel ajal korteris – K oli ja politsei viis teda ära. N oli selles korteris tihti, kuni teda

viidi insuldiga haiglasse. Ei mäleta, mis aasta see oli. Vist oli august 2022.

Kes veel käis süüdistatava korteris – ei tunne neid, xxx. Nõbu käis.

6(24)

Kui sageli pidite süüdistatavaga isiklikult rääkima – 2 aastat tagasi umbes iga nädal, väga tihti,

mõnikord kaks korda nädalas.

Kas süüdistataval on kroonilisi haigusi – ei tea. Süüdistatava kuulmine – M rääkis, et ta kuuleb

halvasti, ma ise ei oska seda hinnata.

Ka süüdistatava endine abikaasa M Nikitina kinnitas, et K.Nikitin kipub liigtarvitama alkoholi.

…xxx-st olime abielus, xxx lahutasime. Ta (s.t K.Nikitin) hakkas palju jooma, tülitses. Seetõttu

lahutasime. Alkoholijoobes ta sõimas (mind), loopis asju. Kui oli kaine, siis oli lahke. Üks kord

ta lõi mind vastu jalga, kutsusin politseid. Veel kord naabrid kutsusid politseid. Ma karjusin,

keegi naabritest kutsus politseid.

Kuidas süüdistatav käitus politsei juuresolekul – ta istus kööki, et ei teinud midagi, aga politsei

nägi, et mul jalg verine ja nutsin. Kui oli kaine, siis palus vabandust. Mina kolisin välja ja tema

jäi sellesse korterisse. Tean, et tema juures hakkas elama meesterahvas, N F, elasime varem

ühiselamus ja tundsin teda varasemast ajast. Elasime ühes ühiselamus.

Mida süüdistatav ja kannatanu koos elades tegid – küsisin kui tulin, „mida K siin teeb?“.

Süüdistatav ütles, et „las ta elab siin, tal pole kuskil elada“. N sissetulekust ei tea midagi. Kui

üks kord naabrid helistasid ja tulin korterisse, tahtsin öelda, et kannatanu ei elaks seal. Ajasin ta

välja, ta kolis välja, aga pärast tuli jälle tagasi. Süüdistatav rääkis, et „ära puuduta Kt“.

Küsisin: „miks ta peab siin elama?“. Ta (s.t F) ütles, et „mul pole dokumente“. Süüdistatava ja

kannatanu vahel olid sõbralikud suhted. Ta tõi teda tänavalt korterisse. Ei tea midagi

nendevahelistest tülidest. Üks kord (KÜ) esimees Nadja helistas mulle. Ma helistasin

süüdistatavale, küsisin „Mis teil toimub? Kas sa peksad Kt?“, ta vastas et „ei“.

Mida KÜ esinaine ütles telefonitsi – ta ütles, et naabrinaine alt helistas esimehele, et „neil on

seal midagi kukkumas“. Süüdistatav vastas, et „Mina ei tee midagi. Miks pean peksma

kannatanut?“.

Millal viimati selles korteris viibisite – enne seda olin ammu, väga kaua aega tagasi. Korteri

välisuks ei olnud korras kui käisin viimati. Kui politsei käis nad võtmete järele ei tulnud. Politsei

murdis välisukse lahti.

Kas seda sai lukustada – lukustasin, aga siis naabrinaine ütles, et „sul on uks lahti“, lukk on

väga halb. Teibiga panin ukse lukku.

Kas kõrvalised isikud tihti käisid kui süüdistatav elas seal – räägiti, et väikest kasvu

meesterahvas karjus seal akende all.

Kas süüdistatav põdes kroonilisi haigusi – ei tea. Peale peatraumat kirjutati talle tabletid välja.

Trauma oli ammu, selgroog on tal haige ka. Kuulis ta halvasti, seetõttu kogu aeg karjus, mind

see häiris, tema vali hääl. Kui juba tutvusime rääkis, et on probleeme kuulmisega. Siis see veel

süvenes.

Ka allkorrusel elava naabrinaise L U sõnul süüdistatav ja kannatanu on regulaarselt tarvitanud

alkoholi: …süüdistatav elab minu kohal, kannatanut nägin paar korda tänaval. Viis aastat tagasi

ostsin korteri… Umbes aasta elas süüdistatav üksinda. Siis mina käisin töötamas Saksamaal.

Kui tagasi tulin oli tal juba sõber, K. Siis algas põrgu. Siis hakkas (Nikitin) alkoholi rohkem

tarvitama. Kui elas üksi samuti tarvitas alkoholi, oli mingi müra, aga mitte nii suur. Aga kui

ilmus sõber, siis (tarvitasid alkoholi) juba päevad järjest. Kolm nädalat kuus oli lihtsalt põrgu…

Kõik algas väga ootamatult, varahommikul, kell 5-7. Põhiliselt magasid nad päeval. Õhtul kella

22-st algas see, kella 3-5 ajal kutsusin politseid välja. Mul on kõrge vererõhk, siis helistasin KÜ

esimehele, ta kutsus politseid ja võttis politseid vastu. Esimees kuulis isegi läbi telefoni neid

hääli, mis ülevalt korterist oli kosta. Kaklused olid pidevalt. Mulle akna visati kive, nõuti, et

avaksin ukse. Köögiaken oli tihti oksega koos… Kainena oli ta (s.t Nikitin) rahulik. Politsei

juuresolekul ta naeratas, naeris, tegi nalja. Politsei pole kunagi teda kaasa võtnud. Pärast

politseid rahunes maha. Lühikeseks ajaks. N T elas teises trepikojas. Ta käis süüdistatava

7(24)

juures, võis seal nädalate kaupa elada. Ilmselt tarvitas temaga koos alkoholi. Politsei on teda

trepikojast välja viinud ebaadekvaatsena. Kui T seal oli, ka siis olid kaklused. Kutsuti ka

politseid. See oli umbes 1,5 a tagasi. Kannatanu häält ei olnud kuulda. Ta rääkis vaikse häälega.

Samuti tunnistaja V M (süüdistatava õe) ütluste järgi: Ei tea, kui tihti ja kui palju süüdistatav on

alkoholi tarvitanud, aga üsna tihti… Sain tema eest pensioni, tal oli xxx seoses... Pension laekus

minu kontole. Muidu raiskaks kogu raha korraga. Tema kulutaks kogu raha alkoholi peale…

Kannatanut tunnen natuke ka. Suhtlesime temaga tihti telefoni teel, mõnikord käis minu juures...

Peale abielu lahutamist elas (Nikitin) üksi korteris, leidis siis kannatanut, nad elasid enne

ühiselamus, siis kannatanu jäi kodutuks, süüdistataval sai temast kahju ja kutsus ta elama enda

juurde. Seda tean venna sõnadest. Kannatanu elas venna juures umbes kolm aastat.

Tunnistaja N Ki sõnul: süüdistatavat tunnen 1979-st aastast. Õppisime koos kutsekoolis. Ise ei

tarvita alkoholi 2017.aastast. Enne seda oli juhuseid, kui olen tarvitanud temaga koos alkoholi.

Tema käitumine oli siis normaalne. Meenutasime aega, kui olime nooremad. Peamiselt minu

juures kodus tarvitasime. Kahekesi. Süüdistatav tarvitas alkoholi. Ei tea kui tihti.

Kas mingi aeg hakkas alkoholi tihedamini tarvitama – ei tea. Rohkem kui aasta ei käinud tema

juures. Enne oli tal perekond. Siis lahutas. Süüdistatava abikaasaga ei suhelnud. Kord nägin

teda tänaval. Mingi aeg süüdistatavaga hakkas elama veel üks meesterahvas, N. Ei tea miks ta

hakkas elama tema juures. Ei rääkinud temaga sellest. Nd nägin kord linnas, teretasime üksteist

ja kõik. Kuidas süüdistatav ja kannatanu omavahel läbi said ei tea.

Ka tunnistaja V O’i (s.o süüdistatava endine töökaaslane ja naaber) ütluste järgi süüdistatav on

tarvitanud alkoholi. Süüdistatavat tunnen umbes 1988-st aastast. Oli juhuseid kui oleme koos

alkoholi tarvitanud. Alkoholijoobes süüdistatav oli rahulik. Tema kodus tarvitasime alkoholi.

Viimane kord nägin süüdistatavat kolm aastat tagasi... Süüdistatava abikaasat tunnen. Ei tea,

kas süüdistatav on tema suhtes vägivalda kasutanud, ta ei rääkinud sellest. Kolm aastat tagasi

tarvitasime alkoholi temaga, tal oli sünnipäev. Korteri olustik – oli vallalise mehe korter, mitte

eriti puhas. Süüdistatava sõnul tean, et kannatanul ei olnud dokumente. Töötasin valvurina

Rimis, kannatanu tõi taarat, siis nägin teda kassas. Suhetest süüdistatavaga ta ei rääkinud. Tal

oli probleeme tervisega, käis raskustega. Küsisin vaid, kuidas süüdistataval läheb. Ei arutanud

kannatanuga kuidas süüdistatav kodus käitub. Suhted ei olnud nii lähedased, et selliseid asju

arutada.

Kehavigastusi kannatanul ei näinud. Mõnikord käis süüdistataval nõbu. Ei tea, kuidas

süüdistatav kodus käitus… Kaklused, peksmised – midagi sellist mulle ei rääkinud. Naabrinaine

alt kutsus tihti politseid välja, rääkis, et seal mööbel kukub jne, see on tema sõnadest. Ise ei ole

kuulnud peksmist vms. Elan esimeses trepikojas, süüdistatav viimases. Peale seda naabrinaist,

teiste naabritega eriti ei suhelnud... L (U) ei kirjeldanud kannatanu käitumist. Seda, et ta kõnnib

raskustega on näha tema kõnnaku järgi. Süüdistatav käis minu juures külas rohkem kui kolm

aastat tagasi.

Ka 29.12.2023 süüdistatav ja kannatanu tarvitasid alkoholi.

Tol päeval nägi süüdistatavat tunnistaja U: …29.12.2023 koristasin ja nägin kl 12-13 ajal

süüdistatavat. Ta tuli koju, oli juba purjus. Tavaliselt kuu lõpus ta ei tarvitanud. Tal oli kott

kaasas ja oli näha, et kotis on pudel. Sain aru, et ta on purjus tema kõnnaku järgi. Ta oli ikka

juba päris purjus. Kui süüdistatav tuli koju, siis edasi sel päeval oli ideaalne vaikus. Ainuke, mis

kuulsin oli millegi kukkumine, üsna valjusti. Võib olla veel midagi oli, aga (ei kuulnud, sest)

tolmuimeja töötas. Ei saanud aru, mis konkreetselt kukkus. Kukkus ja nagu keeras, veeres edasi.

8(24)

Tunnistaja N K’i ütluste järgi 29.12.2023 kohtasin süüdistatavat. Ta tuli minu juurde. See oli

päevaajal, umbes peale lõunat. Miks tuli – ütles, et sündis lapselaps… Pakkusin talle raha, et

ennast korda teeks, viis eurot. Juuksed olid pikad, et käiks juuksuris… Pakkusin talle kodeerida

ennast alkoholi vastu… Süüdistatav ütles, et mul pole seda vaja. Ta ise ütles, et kannatanu elab

tema juures…

Nikitin: …27.12 oli mul sünnipäev. xx võtsime, sest tütar sünnitas (lapselast). Öö läbi jõime.

Hommikul (29.12) ärkasin kella 12 paiku. Läksin poodi… Kui mina tulin poest tagasi, K istus

tooli peal… Kui tulin poest ei vaadanud, kas Fil on verd, ei olnud huvitav, oli huvi pohmellida.

Ta istus köögis, kui siseneda paremat kätt, mina läksin oma magamiskoha juurde, võtsin

viinapudeli taskust välja, kallasin, siis ise jõin, olin pohmellis… Kahe peale jõime 200 gr viina.

Mina jõin pudelist, tema pitsist. F tavaliselt istus köögis kohe kööki sisenedes, ukse juures …

tugitoolil… ja mina natuke eemal, külmkapi lähedal… Vahemaa minu ja tema vahel võis olla 1-2

meetrit... Kui hakkasin magama jääma, K istus köögis laua taga, ta tahtis ka magama minna,

sain aru nii. Ta ütles, et „lähen“, siis kuulsin, et ta kukkus. Kuna see ei ole esimene kord, siis

arvasin, et jõuab ise kohale. Küsisin temalt, ta ütles, et ise jõuab voodini.

Köögis on verekahtlane määrdumine toolil, kust see tekkis – ilmselt Klt. Kui ta istudes ennast

pussitas, siis temast. Kui ärkasin üles, tegin mitu lonksu. K ei vastanud ja tegin veel lonksu. Ei

pööranud tähelepanu, kas jõin pudelit lõpuni.

Edasi, on kindlalt teada, et 29.12.2023 kell 20:56 helistas süüdistatav hädaabi numbrile ja

kutsus kiirabi, sest kannatanu F lamas liikumisvõimetuna põrandal.

24.01.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud

telefonikõne sisu: …Inimene kukkus… ja vist ei liiguta nagu… vist on ära surnud… Ma püüan

teda tõsta… Ta ei räägi midagi, ei mõtle midagi, ei funktsioneeri… Ta on kuskil 59 (aastat vana)

… Ta on minu juures kodus… Ta läks köögist välja… kukkus… ta oli joonud… Ja ma mõtlesin,

et ta lihtsalt heitis magama ja ei tõuse püsti… Ta kuskil umbes 5 või 6 tundi tagasi kukkus… Ma

arvasin, et ta lihtsalt jäi magama… Ma ei puutunud teda… Aga nüüd püüan teda äratada… aga

tema mitte midagi… ei reageeri… kukkus… Ma arvan, et ta on vist surnud… Mina lihtsalt

ärkasin praegu ja näen, et ta siiamaani endistviisi lamab. Sellepärast ma teda… andsin paar

laksu vastu põski… Noh ta ei ärka üles… Las arstid tulevad ja vaatavad… kas ta on elus või

kuidas… Väga joobes mees… (II kd tl 116-118)

Kiirabikaardist nähtuvalt teade laekus kell 20:58. Anamneesi järgi … kiirabi kutsus sõber. Sõbra

sõnul nad tarvitasid alkoholi. Kannatanu läks tuppa ja kukkus. Teataja läks magama ja kui

ärkas üles leidis sõpra põrandal. Ta ei reageerinud. Siis teataja kutsus kiirabi. Kiirabi

saabumisel mees lamas põrandal. Ei hinga. Pulssi ei ole. Pupillid laiad, ei reageeri. Nahk

kahvatu. Surnukeha lamab paremal küljel, kõrval põrandal on vereloik. Riided on veres.

Läbivaatamisel on rinnal vasakul rinnanibu all südame piirkonnas torkehaav 2 cm pikkusega.

Konstateeritud surm kell 21:30. Anti üle politseile. (II kd tl 44)

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt kannatanu surnukeha asetses koridoris köögiukse

ees, ülakeha selili asendis, vaagen ja alajäsemed pööratud paremale, parem alajäse vasaku all…

(foto nr 6, II kd tl 9). Riided on eespinnal läbiimbunud rohke valdavalt kuivanud verega, vasakul

pool rindkere piirkonnas vestil sedastatud kaks käävikujulist kangavigastust, millest keskne

paikneb orienteeruvalt III-IV roidevahemiku kõrgusel rinnaku kõrvaljoonel, peaaegu vertikaalne,

pikkusega orienteeruvalt 2 cm… T-särgi vasakul pool esitükil valdavalt märjad vere

läbiimbumise piirkonnad ning vasakul pool esitüki ülaosas horisontaalne siledate servadega

kangavigastus orienteeruva pikkusega 2 cm. Surnukehal sedastatud siledate servade teravate

9(24)

nurkadega horisontaalne haav, mis paikneb vasakul pool rindkerel rangluu keskjoonel viienda

roidevahemiku kõrgusel, pikkusega 1,9 cm.

11.01.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti kannatanu seljast võetud vest ja T-särk. Vesti

esiküljel avastati verekahtlased määrdumised (foto nr 6), reaktsioon verekahtlusele osutus

positiivseks, s.t tegemist on verega (foto 7, 8). Ka T-särgi esikülg on verega läbi imbunud. Nii

vestil kui T-särgil on augud (II kd tl 87-98). Verekahtlased määrdumised avastati ka triibulisel T-

särgil (vt 15.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 99-104).

Sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiste sisu on uuritud

29.01.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga. Sellest nähtub, et 29.12.2023 kell 21:18

patrullpolitseinik A F saabus sündmuskohale xxx. Korteris viibiv alkoholijoobe tunnustega

K.Nikitin selgitab: …ma mitte midagi ei näinud… ma lihtsalt nägin kuidas ta läks välja ja

kukkus. Ma mõtlesin, et võib olla ta jõi liiga palju… Sel ajal kiirabitöötaja uurib kannatanut ja

räägib: no siin see on lõigatud. F vastab sellele: siin rinnus, vaadake, rinnanibu all… noaga…

noaga sarnaneb… Siis kiirabitöötaja räägib: …valgustage… see on noaga lõigatud või noaauk.

Põrandal lebaval kannatanul seljas olnud vestis on näha auk (vt ekraanitõmmis nr 3; II kd tl 121).

Edasi selgitab süüdistatav: … no tasakaalu ta hoidis halvasti. Küsimusele: „Te ainult kahekesi

olite korteris?... Ainult kahekesi olite kogu päeva?“, vastab K.Nikitin: „Ainult kahekesi… Jah…

Ma nägin kuidas ta läks välja… Ma lihtsalt nägin kuidas ta kõndis ja kukkus… ma arvasin…

sellepärast, et jõi“. F: „…Te koos istusite siin, jõite“, K.Nikitin: „…Jah… pärast ta läks ära…

Tema elab minu juures ammu… Me elame koos… Ma tõin (ta) siia elama.“. F: „Teil temaga

konflikt oli täna?“, K.Nikitin: „Ei /samal ajal raputab pead/“. F: „Kas te jõite midagi?“,

K.Nikitin: „Jah, viina jõime“. F: „Ja kogu päeva olite ainult kahekesi korteris?“, K.Nikitin:

„Jah… me ei riielnud… Umbes kolm-neli tundi tagasi… ma olin ka joobes… mina läksin

magama… hälli… no vot mul on seal… köögis… tema tuba on paremal… kus ta tavaliselt

magas… ta nagu sinna läkski…ja ma nägin, et ta varises kokku… kukkus… me jõime… ma

mõtlesin, no olgu kukkus… kustus vist ära… ta nii palju võib olla ei saanud võtta, kui mina

sain… viina… vaatan, ta on pikali… ma mõtlesin no olgu… roomab kohale… heitsin siia hälli

pikali… aga pärast ärkan, vaatan, tema ikka lebab… ta varem alati… roomas voodini… aga siin,

näen, lamab… hakkasin teda liigutama… mina teda patsutasin põskedele natukene… aga

temal… nägu siia-sinna, aga rohkem mitte midagi… ei reageeri… siis ma võtsin telefoni, valisin

112…“. F: „Kaua te koos elasite?“, K.Nikitin: „Kaks aastat… Kui ma ta üles korjasin Kalevi

kaupluse juurest… tema seal peatuses magas… Mitte ammu oli (mul) sünnipäev… 27.

detsembril… üleeile tuleb välja… Sõbra nimi on N F… Ta üldse mulle rääkis… varem… ma

lähen metsa, võtan köie ja riputan selle ja poon ennast üles… ta alati seda varem rääkis… Ma

räägin (talle) – ei ole vaja… ela… ma annan sulle toa… Me koos sööme, koos elame… kõik on

hästi“. F: „Nii, et konflikte teil tavaliselt ei olnud… või oli?“, K.Nikitin: „Ei, no võisid olla…

mina võisin tema peale karjuda… midagi sellist… ses mõttes, ma olen peremees… aga tema

võib olla mitte väga õigesti kasutas kogu süsteemi… noh santehnikat… aga nii tavaliselt oli kõik

normaalne. F: „Tavaliselt te ei riielnud?“, K.Nikitin: „Ei“. F: „Aga teil keegi veel käis külas või

te tavaliselt joote ainult kahekesi?“, K.Nikitin: „No tavaliselt kahekesi… no mõnikord võib olla

keegi käis… minu vennapoeg käis kunagi“. F: “Aga viimasel ajal ta ei käinud… ainult kahekesi

olite korteris?“, K.Nikitin: „Viimasel ajal ei… tavaliselt mitte keegi… Oli selline päev, et me

otsustasime juua… et tähistada seda, et ma vanaisaks sain…“. F: „Täna täpselt ei tülitsenud?“,

K.Nikitin: „Eii… Ta läks… ma sain nii aru, et ta tahtis keerata magamistuppa… Ta koperdas üle

pea… ja ta kukkus… Aga mina istusin seal külmkapi juures, seal on iste… No kukkus… roomab

pärast, kuhu tahab… nagu tavaliselt varem oli… ta lihtsalt roomas kohale… ma juba uinusin…

3-4 tundi arvatavasti ma magasin… tõusen… tema ikka samamoodi nagu lebas nii lebab…“. (II

kd tl 120-127)

10(24)

Eksperdiarvamuse järgi kannatanu surma põhjuseks oli südameõõnde tungiv torke-lõikehaav

vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku vatsakese

seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne vererind ja arenes välja

äge südame-veresoonkonna puudulikkus… On alust arvata, et kannatanu surm võis saabuda

orienteeruvalt 4-8 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust sündmuskohal (kell 23:19 sündmuskoha

vaatlusprotokolli järgi – vt II kd tl 2 – „…koolnumuutused kell 23:19:…“ ehk siis kella 15:19-st

kuni 19:19-ni). Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati südameõõnde tungiv torke

lõikehaav vasakul pool rindkerel südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku

vatsakese seina vigastusega. Rindkere torke-lõikehaava tekkeaeg ei ole täpselt tuvastatav, kuid

arvestades vigastuse lokalisatsiooni ja ulatust võib olla mõõdetav minutitega enne surma

saabumist. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on tekitatud terava vägivalla toimel löögist

teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et noaga, tera pikkusega mitte vähem kui

7-9 cm, mida tõestab haavakanali orienteeruv pikkus 7-9 cm, tera laiusega mitte rohkem kui 1,7

cm, mida tõestab haava pikkus 1,7 cm; löögi suunaga veidi eest veidi ülevalt vasakult põiki veidi

taha veidi alla paremale. Kannatanu kehaasend talle vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev,

istuv või selili/paremal küljel lamav, kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist

nendes asendites. Ründaja võis asetseda kannatanu ees ja vasakul. Ei saa välistada, et kannatanu

kehaasend võis rünnaku ajal muutuda. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ei sedastatud

enesekaitsele viitavaid kehavigastusi. Arvestades rindkere torke-lõikehaava lokalisatsiooni ja

ulatust, on vähetõenäoline, et peale vigastuse saamist kannatanu võis iseseisvalt liikuda (nt käia,

osutada vastupanu, liikuda teise tuppa). On võimalik, et peale vigastuse saamist kannatanu võis

rääkida kuni teadvuse kaotuse hetkeni kümnete sekundite – mõne minuti vältel.

Toksikoloogiauuringu andmetel leiti kannatanu surnukeha verest 2,67 mg/g etanooli, silma

klaaskeha vedelikust leiti 2,11 mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval

isikul raskele alkohoolsele joobele. Võttes arvesse läbivaatuseks esitatud noa parameetreid ning

rindkere torke-lõikehaava ja haavakanali pikkust, on võimalik, et torke-lõikehaav vasakul pool

rindkerel võis olla tekitatud läbivaatuseks esitatud noaga (vt 9.02.2024 ekspertiisiakt nr 24E-

AOS00016-01/KJ4; II kd tl 23).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et kööki sisenemisel on paremat kätt arvutitool (foto

nr 9, II kd tl 11), millel on näha tumedamat värvi verekahtlased laigud (kiirtest reageeris

positiivselt ehk tegemist on verega) (foto nr 10). Tooli all on tumepunast värvi verekahtlane loik

(vt foto 11, II kd tl 12). Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et sellel toolil istus alati kannatanu F

(süüdistatav ise istus alati laua teise külje juures, kus on madrats-diivani kate). Sellest kohus

järeldab, et kannatanut löödi just selles kohas, kui ta istus köögis kööki sisenedes paremat kätt

arvutitoolil. Löögi tagajärjel haavast eraldunud veri sattuski tooli kattele ja põrandale tooli alla.

Järgnevalt tuvastab kohus, et kannatanut löödi köögilaualt leitud kööginoaga. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadates lauale otse jääb paremat kätt arvutitool ja vasakut kätt jääb

taburet, mille peal on padi. Tabureti poolsel lauaosal on nuga sinise-beeži värvi käepidemega

ning musta värvi noateraga (foto nr 12, 13, 14, II kd tl 12-13). Noatera peaaegu terves ulatuses

on nähtav verekahtlane määrdumine. Tetrabase kiirtest annab positiivset reaktsiooni vere

sisalduse suhtes.

Süüdistatav tunnistas kohtus antud ütlustes, et see nuga kuulub temale.

Süüdistatava versioon, et veremäärdumine võis sattuda noale kui politseinik võttis noa laualt ja

andis selle medõele ei riimu uuritud tõenditega. Seda ei ole näha ei sündmuskoha

vaatlusprotokollist, rinnakaamera salvestiselt ega tunnistaja Fi ütlustest. Rinnakaamera

salvestiselt on selgelt näha, et kell 21:20:49 kiirabitöötajad lahkusid korterist ning nuga avastati

köögilaualt juba sündmuskoha vaatluse käigus (uurimistoimingu algus kell 22:50). Ehk siis veri

11(24)

võis sattuda noaterale vaid noalöögi tegemise käigus (mitte esialgsete menetlustoimingute

tegemisel patrullpolitseinike poolt vms).

Vastavalt 10.01.2024 asitõendi vaatlusprotokollile sündmuskohalt äravõetud kööginoa

kogupikkus on 240 mm, tera pikkus on 125 mm, tera laius maksimaalselt 19 mm (keskosas 17

mm, käepideme juures 19 mm), tera paksus 1,8 mm. Tera on mõlemalt poolet üleni määrdunud

verekahtlase ainega. Tera pind testiti mõlemalt poolt Tetrabase testiga. Reaktsioon

verekahtlusele osutus positiivseks. (II kd tl 80-86)

Ekspert tegi järelduse (vt 9.02.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AOS00016-01/KJ4, p 13; II kd tl 26),

et on võimalik, et torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud läbivaatuseks

esitatud noaga (fotod nr 1-3, II kd tl 23).

Ehk siis teada on, millega, kus ja millal kannatanut löödi (kööginoaga 29.12.2023 ajavahemikus

kella 15.19-st kuni 19.19-ni, Põhjaallee 21-71, Kohtla-Järve korteri köögis, sisenedes paremat

kätt, kus kannatanu alati istus laua taga arvutitoolil). Vaidlus antud asjas käis selle üle, kas

kannatanut lõi noaga süüdistatav Nikitin (s.o süüdistuse versioon) või juhtus see teistel

asjaoludel (kannatanu sooritas enesetapu vms – s.o kaitseversioon).

Süüdistatav eitas kannatanu noaga löömist: … ei teinud seda. Kes põhjustas tema surma – ei tea,

ma magasin. Kui ma jäin magama oli ta elus ja normaalne, ta istus laua taga. Mis noaga teda

pussitati ei tea.

Köögilaualt leiti nuga, kes pani selle noa köögilauale – ei tea, seda võis panna ükskõik kes. Kui

tulid politseinikud ja kiirabi nägin, et nuga oli kellegi käes, mind viidi eemale ja nägin, et

politseinik võttis laualt noa ja pani selle mujale. Seal oli medõde, neil olid sinised kummist

kindad käes. Nad võisid nuga ka siis verega määrida.

Kus oli see nuga, kui esimene kord avastasite Nd põrandal – ei pannud tähele, kus see nuga oli.

Kohtu arvates, uuritud tõendid toetavad süüdistuse versiooni, et kannatut lõi noaga just

süüdistatav. Sellele osutavad muuhulgas alljärgnevad tõendid ja asjaolud.

Süüdistatava läbivaatuse käigus 30.12.2023 avastati K.Nikitini parema randmeliigese

painutuspinnal, et nahk on veidi määrdunud pruunika kuivanud ainega (vt fotod nr 9, 10). (II kd

tl 51-55).

Eksperdiarvamusest tulenevalt sellest kohast võetud proovis sisaldub nii süüdistatava enda, kui

ka kannatanu DNA-profiil, ehk see (vere)määrdumine pärineb kannatanult (vt 6.02.2024 DNA-

ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01, p 1.39; II kd tl 186p).

Samuti süüdistatava riietelt, sh dressipükstelt leiti verekahtlased jäljed, mis reageerisid

positiivselt veresisaldusele (vt 8.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll – II kd tl 66-79; foto nr 22).

Süüdistatav selgitas randmel veremäärdumise olemasolu nii: …29.12 kui tulin poest tagasi

kallasin Nle viinapitsi täis. Ise vist ka jõin sellest pitsist. Siis istusin voodi peale, köögis. Jõin ja

hakkasin TV vaatama ja tundsin, et hakkan magama jääma. Laigud kätel – kui ärkasin üles, siis

kutsusin Nd, aga tema ei vastanud, siis ma tõusin püsti, tõusin istukile, ei näinud teda, väljas oli

pime, ainult TV töötas, tõusin püsti vaatasin ringi ja nägin, et K lamab seal. Roomasin tema

juurde. Püüdsin teda üles äratada, võtsin ta särgist kinni, tahtsin kõrvakiilu panna, vastu põske

lüüa, aga pidin selleks üles tõusma, panin tule põlema, läksin tagasi N juurde, siis hakkasin

vastu põske lööma. Laigud kätel – ilmselt siis saingi need määrdumised Nlt.

Prokuröri taotlusel vastuolude kõrvaldamiseks avaldati Nikitini kohtueelses menetluses antud

ütlused, kus ta räägib hoopis kukkumisest. Nikitin ei osanud selgitada seda vastuolu kohtus ja

kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Kaitsja tugines lõpukõnes sellele, et kohtueelses

12(24)

menetluses võisid Nikitinil mõned asjad ununeda, sest ta oli tugevas alkoholijoobes. Aja

möödudes aga tema mälu taastus.

Kohtu arvates süüdistatava selgitus ja kaitsja käsitlus ei ole loogiline ega eluliselt usutav. Kui

Nikitin oleks löönud kannatanut vastu põske, siis sellest ei saanud tal laigud tekkida, sest

kannatanu näos ei olnud verd (vt foto nr 6, II kd tl 9), mis on loogiline, sest teda löödi noaga

rindkerre, mitte näkku või kaela. Verelaigud kätel aga võisid süüdistataval jääda noalöögist, sest

noaga kontaktlöögi käigus siseneb noatera kannatanu kehasse ja tekib kontakt lööja käe (mis

hoiab nuga) ja haava vahel ning kuna haavast hakkab eralduma verd, võiski see sattuda ründaja

ehk süüdistatava käele. Seda versiooni toetavad ka DNA-ekspertiisi tulemused, mille järgi

veremäärdumine pärineb kannatanult (vt 6.02.2024 DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01, p

1.39; II kd tl 186p).

Kannatanu juurde roomamise versioon on samuti ebausutav. Süüdistatava enda ütluste järgi kui

ta ärkas televiisor oli sisse lülitatud. Üldiselt teada on, et TV ekraan kui selline on kasvõi mingil

määral valgusallikaks ja valgustab tuba piisaval määral, et vähemalt jõuda valgustuse lülitini.

(Süüdistatav on küll viidanud, et tal on raskusi kuulmisega, kuid ei rääkinud midagi, et tal on

probleeme silmanägemisega). Arusaamatuks jääb, miks süüdistatav pidi siis käpuli roomama

köögist esikusse, kus lebas kannatanu, selle asemel, et lülitada valgustus sisse ja siis minna

vaatama, mis temaga on. Seda enam, et kui (köögis ja esikus) oli nii pime, nagu süüdistatav

räägib (ja ta pidi seetõttu roomama kannatanu poole, et mitte komistada), kuidas ta võis üldse

näha kannatanut ja mis temaga on. Järelikult nii pime ikkagi ei olnud ning puudus vajadus

roomata käpuli kannatanu poole.

Need asjaolud osutavad, et selles osas (et oli väga pime ja seetõttu ta roomas köögist kannatanu

poole käpuli) süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist

välja. Kui aga süüdistataval ei olnud vajadust roomata kannatanu poole ja tema ümber, siis

kannatanu veri ei saanud sattuda tema käe randmele põrandalt (nagu ka kannatanu näolt), vaid

see pidi juhtuma kohtu eelpool kirjeldatud viisil ehk noalöögi tegemise tulemusena tekkinud

veritsevast haavast.

Peale seda, 6.02.2024 DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01 tuleneb, et kööginoa

käepidemelt leiti kas ainult süüdistatava või süüdistatava ja kannatanu DNA-profiilid (vt

eksperdiarvamuse p 1.3, 1.6, II kd tl 111), mis tõendab, et kannatanut lõi noaga just

süüdistatav ja see ei saanud olla keegi tundmatu kolmas isik.

Seda võimalust välistavad ka tunnistajate (aga ka süüdistatava enda) ütlused, mille järgi

(vähemalt sündmusele eelnenud ajaperioodil) ei käinud süüdistatava korteris kolmandaid isikuid.

Nikitin: …Ei oska nimetada, kes siis käis minu korteris. Nad ei jäänud mulle meelde. Kui ei ole

meeles, siis ilmselt ei käinud. Eriti palju kellegagi ei suhelnud. Kui nõbu oli siin, siis võis tulla

sõpradega, aga detsembris ta minu juures külas enam ei käinud... Kui 29.12 tulin, kodus oli vaid

K. 27., 28., 29.12 jõime vaid Nga, kedagi kolmandat ei olnud. 29.12 ei kuulnud, et keegi oleks

tulnud… 27.-28.12 keegi ei käinud (meie juures), kahekesi tähistasime.

Kas oli juhtumeid kui kõrvalised isikud tulid teie korterisse ise või nt kui oleksite avastanud

võõraid oma korteris neile ust avamata – ei olnud.

Ka sündmuskohal, vastates patrullpolitseiniku Fi küsimusele – „Ainult kahekesi olite kogu

päeva?“ kinnis süüdistatav korduvalt, et „Jah…“, olime vaid kahekesi (vt eelpool uuritud

patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestise sisu).

13(24)

Tunnistaja Fi kohtus antud ütlustest nähtuvalt 29.12.2023 sai ta väljakutse aadressile Põhja allee

21-71. …Kiirabi kutsus meid appi. Korteris oli kaks kiirabitöötajat, süüdistatav ja surnud isik.

Süüdistatav oli alkoholijoobes, meesterahvas. Kiirabi surma põhjust vist ei nimetanud. Hiljem

kui vaatasime laiba üle siis avastasime võimalik surma põhjus, et rindkere vasakus pooles oli

torkehaav, ca 2 cm pikk. Teisi vigastusi vist ei olnud. Mehe riided – vist olid püksid verised, veel

kuskil kuivanud veri, ei mäleta kus veel. Süüdistatava sõnul istumise põhjus oli, et ta sai

vanaisaks, pidutsesid, mingeid konflikte ei olnud. Süüdistatav ütles, et kannatanu kukkus ja et

see on tavaline asi, seda juhtus juba varem. Ise jäi magama kööki. Kui ärkas ja avastas, et isik ei

liigu, kutsus kiirabi välja... Peale kukkumist jäi isik magama umbes neljaks tunniks. Palju nad

enne seda tarvitasid alkoholi ei tea. Süüdistatav ütles, et nad tarvitasid alkoholi kahekesi.

Kedagi kolmandat seal ei olnud. See pidi olema süüdistatava korter. Surnu pidi olema kodutu ja

viimased paar aastat pidi elama süüdistatava juures.

Ka naabrite sõnul ei käinud süüdistatava korteris kõrvalisi isikuid:

Tunnistaja U: Ei märganud, et keegi kõrvaline oleks süüdistatava korteris käinud...

Nad olid seal kahekesi. Kui nõbu käis, siis kuulsin tema häält. Kuuldavus on väga hea… 29.12

süüdistatava juurde keegi ei tulnud, ei kuulnud isegi samme. Süüdistatav ja kannatanu olid

kahekesi korteris.

Seega, kolmanda(te) isiku(te) sekkumise tunnuseid antud juhul ei ole, mis ei jäta muud

tõlgendust kui, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav.

Eelpool tuvastatud asjaolusid kokku võttes (et korteris olid vaid süüdistatav ja kannatanu

kahekesi; toolil, millel istus kannatanu ja selle all on kannatanu vere jäljed; veremäärdumisega

nuga avastati köögilaualt kohast, kus asetses süüdistatav; noal on vaid tema ja kannatanu DNA

jäljed ning süüdistatava käe randmelt ja riietelt avastati veremäärdumised) järeldab kohus, et

kannatanut lõi noaga just süüdistatav K.Nikitin.

Kuriteomotiivi ei ole võimalik täpselt välja selgitada.

Süüdistatav ise eitas oma ütlustes agressiivset käitumist alkoholi mõju all:

Kas muutute agressiivseks joobes – võib teistele tunduda, et olen agressiivne, sest hääletoon

tõuseb, kui ärritun. Joobes olles endise abikaasa suhtes vägivalda ei tarvitanud. Mõnikord

võisin temal käest kinnist haarata.

Abikaasa rääkis, et lõite teda vastu jalga – ei tea, ei mäleta seda, ta rääkis mulle midagi sellest,

aga ei teinud seda.

Kas N T suhtes tarvitasite vägivalda – milleks? Rääkisin talle vaid, et ära söö tablette, võisin

öelda seda kõva häälega.

Kui jõite kas N suhtes vägivalda tarvitasite – ei, aga kui tülitsesime võisin rääkida kõva häälega.

Küsimusele – kas teil oli kannatanuga konflikte – ei vastanud süüdistatav otseselt, viidates vaid,

et: … ta nägi halvasti. Selle asemel, et minna jalgadega ta ulatus käega, sirutas käe ette. Nt

tahtis kraanikaussini minna – tegi paar sammu ja siis venis ennast ettepoole. Tal oli halb

tasakaal ja nägemine. Teinekord käsi libises tasapinnalt maha. Seetõttu pahandasin tema peale

– „kas sa näed, et sinu all on põrand, et ei ole vaja kukkuda“. Selle tõttu tihti riidlesime. Selle

tõttu tõstsin tema peale häält, „miks sa aru ei saa, tee uuesti“, et mitte kukkuda. Palusin tal

harjutusi tegema, et veenduda, et ta teeb õigesti ja ei kukku. Samuti, kui ta pesi ise, tegeles pesu

pesemisega, võis vett kallata, siis rääkisin, et põrand oleks kuiv, et kuivataks vanni põranda ära.

Füüsilist jõudu konfliktide käigus ei kasutanud. Mõnikord lihtsalt katsusime jõudu kätega, kuigi

14(24)

ma sain temast jagu, tal olid tugevad käed, ta töötas keevitajana ja pidi päeva hoidma elektroodi

käes.

Samas, nt sündmuskohal patrullpolitseiniku Fi küsimusele: „Nii, et konflikte teil tavaliselt ei

olnud… või oli?“, vastas Nikitin: „Ei, no võisid olla… mina võisin tema peale karjuda… midagi

sellist… ses mõttes, ma olen peremees… aga tema võib olla mitte väga õigesti kasutas kogu

süsteemi… noh santehnikat…“ (vt rinnakaamera salvestis)… „Tema (s.t kannatanu) pidas ennast

halvasti üleval“ (vt II kd tl 121p, neljas rida ülevalt). Et siis konfliktid nende vahel ikkagi olid.

Ehk, kuigi süüdistatav ei tunnista füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, tunnistab ta, et

pahandas tema peale, kui tal tekkis probleeme tasakaaluga või majapidamistööde tegemise

käigus.

Võimalik, et ka sel korral süüdistatava ja kannatanu vahel võis tekkida konflikt mingil

olmeteemal, mis on tavapärane asi alkoholijoobes inimeste puhul. Asjaolu, et süüdistatav ise ei

mäleta konflikti kannatanuga on selgitatav nt sellega, et alkoholi mõju all tema mälu kustub,

mida on juhtunud ka varem (vt nt politsei infosüsteemis registreeritud juhtumit 1.01.2016-st,

mille juures on märge: …Konstantini sõnade kohaselt ei mäleta ta mida juhtus, kuna oli raskes

joobes (II kd tl 130).

Kuigi süüdistatava poolt kannatanu varasema löömise või peksmise kohta otsesed tõendid

puuduvad, osutasid mõned tunnistajad, et nende arusaama järgi Nikitin peksis Fit.

Nii, nt tunnisaja U ütluste järgi: Kuuldavus korteris on väga hea. Kuulen igat sõna. Kannatanu

häält ei kuulnud, ainult süüdistatava karjumist. Alguses mingi inimene kukkus, siis olid löögid

nagu keegi koputaks vastu põrandat, siis hääl „kas veel tahad? Nah“. On hästi kuulda, kas

kukub inimkeha või nt tool. Kahe aastaga juba õppisin eristama need hääled… Süüdistatav

peksis kannatanut. Kahel korral nägin kannatanut tänaval, ta väga halvasti kõndis.

Kannatanuga ei rääkinud. Nägin teda lihtsalt.

Kas temal oli näha vigastused – oli riides, näos ei olnud midagi, nägin teda aknast. Kuuldavus

oli hea, sain aru, et süüdistatav peksab kannatanut, oli iga sõna kuulda – „pese paremini, miks

sa siin ei pesnud“.

Süüdistatav ise ei tunnistanud agressiooni kannatanu suhtes: ei teinud temale etteheiteid… Kui ta

ei saanud millegagi hakkama, siis tegin ise… Ei ole teda kunagi löönud… Veremäärdumine

padjal (foto nr 24, II kd tl 18) – tal oli kõrge vererõhk, võis olla verejooks ninast… Pidin tõstma

häält, et ta kõnniks, mitte ei ulatuks käega. Seda juhtus harva… Mind ärritas, et ta kukub. Ta jäi

seisma, rääkisin, et „sinu ees ei ole kuristikku“.

Samas mõned tunnistajad on otseselt osutanud, et alkoholijoobes muutub süüdistatav

agressiivseks.

Nt tunnistaja Oi ütluste järgi: Mäletan, et paar korda küsisin kannatanult kuidas süüdistataval

läheb. Ta vastas, et kui süüdistatav purjus on, siis korraldab skandaali. Kannatanu ei

täpsustanud, mis skandaalid need olid. Lihtsalt, et juhtub skandaale.

Tunnistaja U:

Milliseks muutub süüdistatav alkoholijoobes – …tänaval on noor hääl aga kui ta on kodus

karjub hääl on vaga tugev, ta karjub, muutub väga agressiivseks. Agressiivses väljendub peale

karjumist, solvamises, ta sõimas mind ropult.

15(24)

16(24)

Tunnistaja M:

Miks süüdistatav lahutas abielu – ta karjus abikaasa peale. Ei peksnud, aga võis ta eemale

tõugata. Alkoholi tõttu ka. Kainena on ta normaalne inimene. Joobes muutub ta väga

valjuhäälseks. Ta on sünnist saadik kurt, räägib alati valju häälega. Nikitini abikaasa rääkis

mulle, et ta võis teda eemale tõugata. Kainena ta seda ei teeks.

Kokkuvõtteks, kuna sündmuse pealtnägijad puuduvad ja muudest tõenditest kuriteomotiivi

üheselt tuletada ei ole võimalik, jääb motiiv antud juhul ebaselgeks. Samas tegemist ei ole

koosseisulise tunnusega ning selle tuvastamine ei ole kuriteokoosseisu olemasolu sedastamiseks

nõutav.

Kaitsja vastuargumendid

ei ole, kohtu arvates, veenvad, et lükata ümber süüdistuse versiooni.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni, et kannatanu võis ise võtta endalt

elu.

Süüdistatav andis selle kohta järgnevad ütlused: Oma tulevikuplaanidest F on rääkinud, et tahab

enesetapu teha. Ta rääkis sellest minu juures kodus, kui rääkisime temaga. Ta oleks ennast üles

poonud, aga oks ei pidanud vastu. Ei tulnud välja… Ise selle juures ei viibinud, K rääkis, et tegi

seda veel aasta enne minu juurde elama asumist … Lihtsalt rääkisime elust. Ta rääkiski, et oli

juhtum... Siis ta rääkis veel, et leidis uue kase, kus on tugev oks. Palusin, et ta näitaks mulle

selle. Ta ütles, et „ma ei näita sulle, kardan, et saed selle oksa maha“… See jutt oli novembris

ehk kuu enne seda… Ajavahemik kahe jutu vahel - kolm-viis aastat. Kui ta minu juures elas ei

üritanud ennast üles puua. Aga kui jõime, siis ta meenutas, et tal on halb elu. Lõi ennast käega

vastu pead ja rääkis „et ma kõngeks“ (venek „shtob ja sdoh“).

Küsisin „Milleks? Sul on ju vend“, ta ütles, et ei lähe (elama) venna juurde. Et elu ei

õnnestunud… Ei suhelnud vennaga, sest ta tegi temale etteheiteid. Tema aga tahtis elada oma

elu.

Tema jaoks oli siis oluline valida ise kuidas ta elab ja millega tegeleb, tal oli aktiivne positsioon

oma eluviisi suhtes, ei tahtnud alluda teiste arvamuseele - jah. Minu juures elades sai ta valida

oma elu.

Kui oli kavatsus ennast tappa, miks ta läks elama teie juurde – kui inimene sellest tihti räägib,

siis hakkasin sellele tähelepanu pöörama. Nagu kinnisidee. Küsisin: „Kas sul on halb minu

juures elada? Ta vastas, et „hea, kõik on korras“. Aga tahtis olla iseseisev. Minu juures elades

ei olnud päris iseseisev, mina teda toitsin.

Elasite mitu aastat koos, miks F ei realiseerinud seda plaani – tal oli vist normaalne elamine

minu juures ja mina rääkisin temale, ja rääkisin, et „oled kristlane“. Minu sõnad mõjusid teda.

Kasvõi mingiks ajaks. Aga viimasel ajal sai N teada, et tuttavad surid ära, see kurvastas teda,

midagi muud halba ei toimunud tema elus.

N ei olnud vägivaldne inimene – alkoholijoobes oli ta lõbus, ei olnud agressiivne, aga saades

aru, et elu temal ei õnnestunud, ta on 11-s laps peres, neil kõigil on kõik korras, lapsed ja

lapselapsed, oma lapsi tal ei olnud, kuigi perekond oli…

28.-29.12 … K võis istuda ja lüüa ennast vastu pead ja rääkis seejuures „et ma kõngeks“ (venek

„shtob ja sdoh“)… Ilmselt oli ta kade. Ta ei näidanud seda välja. Aga vahest lõi ta ennast pähe

ja rääkis seda juttu („et ma kõngeks“). Ta tegi seda ka varem tihti.

Millega K veel tegeles peale harjutusi, linnas ringi jalutamist ja pudelite korjamist - vaatasime

telekat, ta püüdis lugeda raamatuid, aga nägemine oli halb, leidis mingid prillid. Tegime süüa,

koristasime. Tema tegi süüa hästi, ta on kalurite poeg…

17(24)

Tema panus majapidamisse - ta pesi enda pesu, kui käisin ära, töötasin päikesepaneelide

paigaldamisel, tema tegeles majapidamisega.

Ehk siis süüdistatav viitab oma ütlustes kannatanu ebaõnnestunud suitsiidi katsele ja enesetapu

mõtetele.

Samas peale süüdistatava ütlusi puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid Fil selliste kavatsuste

olemasolu ning ei saa välistada, et sellised ütlused annab süüdistatav eesmärgiga viia süüdistus

endast eemale ja vabaneda vastutusest. Keegi kohtus üle kuulatud tunnistajatest, sh ka Fi vend, ei

maininud temal enesetapu mõtete või kavatsuste olemasolu. Kui lähtuda süüdistatava

versioonist, et kannatanu tahtis ennast üles puua (ja isegi leidis selleks sobiva kase), kohe tekib

küsimus: miks ta järsku otsustas kasutada enesetapu sooritamiseks hoopis teist viisi ning

ülespoomise asemel lüüa ennast noaga südamesse? Enesetapu sooritamise versioon ei ühti ka Fi

senise käitumisega: kui ta on mitu aastat juba elanud Nikitini juures, neil oli välja kujunenud

elurütm, ta sai kõik vajalikku (sh toitu ja alkoholi) Nikitini käest, teinekord tegeles ka ise taara

korjamisega, (Nikitini ütluste järgi) tegi jõukohased füüsilised harjutused, tema elus ei juhtunud

viimasel ajal mingeid dramaatilisi sündmusi ning pere kaotus, dokumentide puudumine ja

asotsiaalne eluviis olid temal välja kujunenud tunduvalt varem, aastate eest, mis ei takistanud tal

jätkata elada oma elu. Seejuures oli ta piisavalt iseseisev otsustuste tegemisel, nt mõneks ajaks

läks elama usukogudusse (kuid füüsiline töö käis tal üle jõu). Ehk siis kõik asjaolud näitavad, et

kannatanu oli leppinud temal välja kujunenud eluviisiga (nagu ka töö, perekonna ja laste

puudumisega) ja soovis seda sellisel moel ka jätkata ehk tal puudus motivatsioon enesetapu

sooritamiseks. Ka tol päeval ei juhtunud midagi erilist, mis võiks lükata kannatanut enesetapule.

Nad tarvitasid Nikitiniga koos alkoholi, enne Nikitini sünnipäeva puhul, tol päeval Nikitinil

lapselapse sünni puhul. Süüdistatava oletus, et F oli kade (et tal sündis lapselaps) ei põhine

faktidel ega tõenditel (ka Nikitin ise ei räägi, et F oleks seda väidetavat kadedust kuidagimoodi

väljendanud). Lõppkokkuvõttes, süüdistatava ütlustest ei nähtu üldse midagi, et kannatanu oleks

tol päeval Nikitinil lapselapse sünnile (või muule sündmusele) kasvõi kuidagi negatiivselt

reageerinud. (Ütles vaid, et läheb magama.) Süüdistatava ütlustest nähtub vaid, et kannatanu lõi

ennast käega vastu pead ja rääkis „et ma kõngeks“. Aga (Nikitini enda ütlustest nähtuvalt)

sedamoodi on kannatanu varem juba korduvalt käitunud ja sellele ei järgnenud enesetapu katseid

vms. Jääb arusaamatuks, miks just sel korral pidi F tegema nii otsustavat sammu, et võtta endalt

elu.

Ehk siis, kuigi kannatanu võis olla oma eluga mitterahul ja tunda pettumust sellest, et tal ei ole

tööd, peret ega lapsi jms, selliselt on ta elanud juba aastaid (kui mitte aastakümneid) ning

tõenditest (peale süüdistatava ütlusi) ei nähtu, et ta kavatseks sooritada enesetapu.

Enesetapu versiooni ei toeta ka Fi kehavigastuste iseloom.

Nii, 27.02.2024 täiendekspertiisiaktist nr 24E-AOS00202-01 nähtub eksperdi arvamus, et …

arvestades torke-lõikehaava lokalisatsiooni vasakul pool rindkere keskosas, V roidevahemikus

rangluu keskjoonel ning seda, et vigastuse koht on teoreetiliselt kättesaadav tekitamisele

kannatanu enda käega, ei saa lõplikult välistada, et kannatanu N.F võis selle vigastuse ise

endale tekitada. Samas, arvestades haavakanali suunda veidi eest veidi ülevalt vasakult põiki

veidi taha veidi alla paremale, on selle vigastuse tekitamine kannatanu parema käega

äärmiselt vähetõenäoline. (II kd tl 32-33).

Süüdistatava ütluste järgi F oli paremakäeline: …F oli paremakäeline. Vorsti lõikas parema

käega…

Ka N.Fi vend Andrey F kinnitas kohtus antud ütlustes, et tema vend N oli paremakäeline:

18(24)

…Konstantin Nikitinit ei tunne. Hukkunu oli minu noorem vend. Suhted vennaga olid

vennalikud, ei ole kaua aega teda näinud. Otsisin teda mööda linna. Suhted olid head. Viimati

nägin teda umbes 8 aastat enne seda sündmust. Miks kontakt kadus – ei saanud teda leida,

tuttavate kaudu sain temaga ühendust, kes nägid teda linnas. Ise elan teises linnaosas. Telefon

tal oli, aga pidevalt väljas. See oli ammu kui sain temaga ühendust telefoni teel. Ei mäleta

millal, umbes 8 aastat tagasi. Vend ilmselt tarvitas alkoholi. Tal ei olnud kindlat elukohta, teda

oli raske linnas üles leida. Isegi kui küsida kodutute käes, vastasid et ei tea, kus ta on. Vend oli

paremakäeline. Ta töötas keevitajana, ta töötas alati parema käega. Fotodel ka tegi asju parema

käega.

Andrey Fi poolt esitatud fotodelt on näha, et N.F oli paremakäeline (vt fotod II kd tl 166, millel

kannatanu esimesel fotol lehvib parema käega ja teisel fotol hoiab tordi samuti parema käega).

Kohtus antud ütlustes kinnitas kohtuekspert Mihhail V, et …noalöök oli veidi ülevalt, eespool,

noatera oli veidi eest, ülevalt ja pigem vasakult, veidi taha, alla ja paremale.

Kas inimene võis tekitada endale sellise kehavigastuse kui ta oli paremakäeline – on

vähetõenäoline. Kui oli vasakukäeline, siis tõenäosus suurem. Kui oli paremakäeline, siis

(sellise kehavigastuse endale tekitamine) on väga ebamugav, kui vasakukäeline, siis on

mugavam. Kui inimene ise tekitab endale haava, siis iseloomulik on proovilõike tegemine.

Inimene tavaliselt proovib, kuidas on mugavam lüüa ja tekitab hulgalised või arvukad

pindmisemaid ja väiksemaid haavu. Üks, mis on ajaliselt viimane, on kõige tugevam ja otsustav,

viimase löögina lööb. Antud juhul väiksemaid haavu ei olnud.

Kus kohas noahaav tekitati – ei saa vastata.

Kas kannatanu võis ise nuga oma kehast välja võtta – seda ei saa välistada, võis jätkata tegevust

kuni oli teadvusel. Kui südamehaav ei tapa momentaalselt, ei tekita momentaalselt surma, siis

teatud aega inimene on teadvusel. Sekundid, minutid.

Kui võis nuga välja võtta, kas ta võis nuga ära visata ja kui kaugele - iga liigutus pärast haava

tekitamist võtab inimeselt energiat. Antud juhul … see on väga suur kahju. Ei saa vastata, kui ta

võttis noa südamest välja, kas oli võimeline midagi sooritada.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaitseversioon (et kannatanu sooritas enesetapu) põhineb

oletustel, mitte tõenditel ja on ümber lükatud varem käsitletud süüdistuse tõenditega.

Kokkuvõte

Seega, tuvastab kohus, et 29.12.2023, täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikus kella 15:19-st kuni

kella 19:19-ni, Konstantin Nikitin, viibides korteris aadressil xxx, Ida-Viru maakond, lõi N Fit

ühel korral kööginoaga (noatera pikkusega 125 mm ja tera laiusega maksimaalselt 19 mm),

rindkerre vasakule poole südame piirkonda, millega tekitas südameõõnde tungiva torke-

lõikehaava vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku

vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne verirind ja

arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus, mille tulemusena suri N F sündmuskohal.

Süüdistatava tegu vastab KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisu (tapmine) objektiivsetele

tunnustele. Lüües kannatanut rindkerre kööginoaga tera pikkusega 125 mm ja tera laiusega

maksimaalselt 19 mm pidi Nikitin teadvustama, et selline noalöök võib vigastada rindkeres

asuvaid elutähtsaid organeid (süda, kopsud jne), mis võib päädida kannatanu surmaga. Ehk pani

teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui

ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Lüües

kannatanut noaga rindkerre möönis ta mistahes raskete tagajärgede tekkimist kannatanul kuni

viimase surmani välja. S.t otsene tahtlus oli tal nii oma teo, kui selle tagajärje (kannatanu surma

19(24)

saabumise) suhtes, sest ilma kohese arstiabita pidi kannatanu saadud vigastustesse paratamatult

surema. Süüdistatav aga suhtus oma teosse ja kannatanu surma saabumisesse ükskõikselt ning

nähes, et pärast noalöögi saamist kukkus kannatanu põrandale, ei andnud talle abi, vaid pani

kööginoa lauale ja ise heitis magama. Kiirabi kutsus ta välja mõned tunnid hiljem, kui väljas juba

läks pimedaks ja ta ärkas üles.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi K.Nikitin on varem pöördunud

psühhiaatrilise abi saamiseks ning kaks korda oli statsionaarsel ravil, tema viimane

hospitaliseerimine 28.09-18.10.2022.a oli seotud orgaanilise häirega ja alkoholisõltuvusega (vt

SA Ahtme Haigla 4.01.2024 tõend nr 1616 – II kd tl 57) ning eksperdiarvamuse järgi K.Nikitinil

ei esine psüühilise seisundi poolest piiranguid ega takistusi, et tajuda õigesti õigusvastase teo

toimepanemise ajal kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tal ei esinenud õigusvastase teo

toimepanemise ajal vaimse seisundi poolest piiranguid ega takistusi, et saada aru oma teo

keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Konstantin Nikitinil oli

õigusvastase teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes. Tal ilmneb alkoholisõltuvus, mis

tõenäoliselt on tekkinud juba aastaid tagasi. K.Nikitinil ei esine tema psüühilisest seisundist

tulenevalt piiranguid ega takistusi et anda ütlusi, osaleda ristküsitlusel kohtumenetluses ja

süüdimõistva otsuse korral kanda vanglakaristust. Ta ei vaja psühhiaatrilist ravi vastavalt KarS §

86 sätetele (vt kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiakt nr 7.1-3/47; II kd tl 60-63).

Karistus

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu,

mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on

10 aastat ja 6 kuud vangistust

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü mõnevõrra alla keskmist

määra. Tegemist on ühe noalöögiga (mitte rohkete löökidega), mis mingil määral vähendab isiku

süüd.

Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendava asjaoluna võtab

kohus arvesse kuriteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus sõltuvuses

(KarS § 58 p 4).

Süüdistatava ütluste järgi 12.2023 seisuga sai ta pensioni ca 500 euro: …Pension kanti üle minu

õe pangakontole. Tegin nii, et õde saaks vajadusel anda mulle raha, et ma ei kulutaks kogu raha

korraga. Muidu kulutaksin kogu raha, toidule, jalgratta varuosadele, majapidamisele. Alkoholile

20(24)

ka. Aga mitte kogu summat. Aga et purjuspäi liiga palju raha mitte kulutada, pidin vajaduseks

kanda pensioniraha õe kontole.

Fil aga regulaarne sissetulek puudus. Tal ei olnud kehtivat isikuttõendavat dokumenti ning ta ei

saanud toetusi vms. Ehk siis, F oli faktiliselt Nikitini ülalpidamisel: ta kutsus teda enda juurde

elama, andis talle toitu.

Tunnistaja O: Kannatanul sissetulekut ei olnud. Ta oli süüdistatava ülalpidamisel. Süüdistatav

andis talle eluase ja süüa andis ka.

Nikitini ütluste järgi: … Nd paluti lahkuda ühiselamust, sest ta oli töölt vallandatud. Rääkisin

temale, et läheks sotsiaalametisse. Dokumente tal ei olnud, oli vaid vana nõukogudeaegne pass.

Seetõttu ei saanud ta taotleda sotsiaaltoetusi. … Ei ole arvutanud palju Fi majutamine läks

mulle maksma… Kui enesetunne oli hea, siis (F) jalutas linnas ringi, korjas pudeleid ja viis

taarat ära andmas. Üks kord andis keegi naisterahvas talle viis eurot. F rääkis oma sugulastest,

et 32 kvartalis elab vend, pole teda kunagi näinud ja ei tunne neid. Siis küsisin talt, miks ei taha

venna juurde minna. Ta ütles, et ei, ma ei lähe. Küsisin talt – miks. Ta ütles, et „nad on mind

survestanud, et pean asotsiaalset eluviisi, tegid etteheiteid ja ei taha neid kuulata, seetõttu ei

taha vennaga rääkida“. Oma sissetulek tal kunagi oli, kui ta töötas keevitajana ja elas

ühiselamus. Kui elas minu juures ei olnud tal sissetulekut… Küsisin „Kas sul on halb minu

juures elada?“. Ta vastas, et „hea, kõik on korras“. Aga tahtis olla iseseisev. Minu juures

elades ei olnud päris iseseisev, mina teda toitsin.

Ehk siis, isegi kui ta sai mingit raha taara korjamisest, venna käest või annetustest võõrast

inimeste poolt, siis tegemist oli minimaalsete ja ebaregulaarsete summadega, mida ei saa pidada

piisavaks sissetulekuks ning ilma Nikitini toeta ei saaks ta hakkama ehk oli temast

majanduslikus sõltuvuses.

Karistusregistri väljavõte kohaselt süüdistatav on varem karistamata (II kd tl 131). Ehk erilised

eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes puuduvad.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.Nikitini süü raskus on alla keskmist määra ning süüdistatavat

tuleb karistada vangistusega alla KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes

temale karistuseks 7 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

või rahalise karistuse kolm päevamäära. Antud asjas on süüdistatav viibinud vahi all. Seega

eelvangistuses viibitud aeg alates 29.12.2023 (II kd tl 46, 134, 139) tuleb lugeda karistusaja

hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates 29.12.2023. K.Nikitini suhtes kohaldatud

tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni, sest vabadusse

sattudes võib ta jätkata kuritegude toimepanemist.

Lisakaristus

KarS § 54 lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja

karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise

koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult

ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, peab kohus

väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama.

21(24)

Viru Vangla tegi ettepaneku kohaldada K.Nikitini suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmine

koos sissesõidukeeluga. Kokkuvõtvalt leiab vangla, et isik tuleb saata Eestist välja koos

sissesõidukeelu kehtestamisega. … Nikitin on sündinud xxx ja omab xxx kodakondsust ning ta ei

teinud olulisi püüdlusi Eesti ühiskonda lõimumisel. Riigikeelt isik ei valda. Samuti vanglale

teadalevalt ei taotlenud Nikitin Eesti Vabariigi kodakondsust. Lähivõrgustiku Eestis

moodustavad endine abikaasa, täisealine tütar ja õde. Isiku sõnul ta ei tea, kus endine abikaasa

koos tütrega elavad. Endine abikaasa ei ole talle seda öelnud, kuna pelgab, et … Nikitin tuleb

alkoholi tarvitatuna tema juurde… Seega Nikitinil puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. xxx

elavad tema kaks venda, kellega suhtlus on küll vähene, kuid katkenud ei ole… (II kd tl 143)

Kohtu arvates K.Nikitini Eesti Vabariigist välja saatmine koos sissesõidukeelu kehtestamisega

on antud juhul põhjendatud. Tema varasem käitumine (regulaarne ja pikaajaline alkoholi

kuritarvitamine, agressioon ümbritsevate suhtes, mis antud juhul päädis inimese surmaga) näitab,

et ka pärast karistuse ärakandmist võib ta jätkata raskete kuritegude toimepanemist. Kohus on

eelpool juba toonud rida tõendeid (politsei andmebaasist ja tunnistajate – sama maja elanike

ütlustest), et antud kriminaalasjas on sedastatud Nikitini käitumine, kui ta kuritarvitab alkoholi ja

käitub agressiivselt teiste suhtes, mis on talle omane juba aastaid. See oli ka üheks põhjuseks,

miks tema naine M Nikitina on otsustanud temaga abielu lahutada ja miks maja elanikud on

korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse poole kaebustega Nikitini käitumisele. Ka politseile

oli Nikitin hästi tuttav. Juba enne seda oli mitmeid juhtumeid, mil naabrid kutsusid politseid

välja ja ühel korral pidi politsei isegi murdma korteri ukse, sest Nikitin oli nii tugevas joobes, et

ei teinud ust lahti. Antud asjas päädis Nikitini poolt alkoholi kuritarvitamine füüsilise

vägivallaga kõige raskema tagajärjega – kannatanu surmaga. On väheusutav, et isegi pärast

mitmeaastase vangistuse ärakandmist süüdistatav on võimeline loobuma alkoholist, mistõttu

tema vabanemisel aktualiseeruvad samad riskid, mis tulid ilmsiks antud kriminaalasjas ja läbi

selle võib saada kannatada veel inimesi. Selle ärahoidmiseks tulebki süüdistatav pärast

põhikaristuse ära kandmist saata välja tema kodakondsusriiki ehk Vene Föderatsiooni.

Eestis elab Nikitini õde, endine abikaasa, laps (tütar) ja lapselaps. Seda kinnitavad nii tema kui nt

tunnistaja V M ütlused.

Tunnistaja V M ütluste järgi… süüdistatav on minu vend, suhted temaga on head. Kas xxx

elavad sugulased – xxx, seal elab vend, ta on 75-aastane, teinekord suhtlen temaga, tel teel…

Kas keegi sugulastest kutsus venda xxx kolida – ei. Nad ei suhelnud omavahel kunagi. Kui tihti

süüdistatav käis xxx – pole kordagi xxx käinud. 1970-ndal tulime siia ja ta pole kunagi xxx

käinud.

Kas tal oli kirjavahetus sugulastega xxx – ei.

Nikitini ütluste järgi: … oma sugulastega xxx ei ole suhelnud, õde suhtles nendega…

Käisin xxx oblastis. Viimane aeg sugulastega xxx ei suhelnud. Õele meeldib kirju kirjutada ja

rääkida, ta võib minu kohta infot anda ka vennale xxx… Et pärast karistuse kandmist asuda

elama xxx – milleks, ei ole nõus. Kogu aeg olen töötanud ja elanud Eestis.

Samas, süüdistatava näol on tegemist täisealise isikuga, kelle suhted õega ja endise abikaasaga

sisult piirduvad viimaste kontrolliga, et Nikitini alkoholilembus ei läheks üle piiri ning et ta ei

kulutaks kogu oma pension korraga alkoholile (mistõttu laekub Nikitini pension mitte tema, vaid

õe kontole). Suhetest lapsega ei rääkinud Nikitin midagi ning ei ole näha, et nende vahel oleksid

kasvõi mingisugused püsivad sidemed. Teade lapselapse sündimisest oli Nikitinile vaid uueks

ettekäändeks alkoholi pruukimisele. Tuttava ettepanekule võtta ennast korda ja kodeerida

alkoholi vastu, vastas Nikitin, et ei vaja seda.

22(24)

Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjaolu, et süüdistatav on kogu või valdava enamuse oma elust

elanud Eestis ning siin elavad tema õde, endine abikaasa, laps ja lapselaps ei takista tema välja

saatmist. Ta ei oska riigikeelt kasvõi mingilgi määral, kuritarvitab alkoholi ja nüüd pani toime

esimese raskusastme isikuvastase kuriteo.

Ka Venemaal elavate sugulastega suhtlemise puudumine ei välista süüdistatava väljasaatmist.

Seadus ei nõua isiku väljasaatmiseks kodakondsusriigis väljakujunenud sotsiaalvõrgustiku

olemasolu. Aja möödudes võib selline võrgustik moodustuda süüdistataval ka Venemaal.

Õigustatud on ka Nikitinile sissesõidukeelu kehtestamine neljaks aastaks, mis on vastavuses

tema süü raskusega ja jääb mõnevõrra allapoole seadusega kehtestatud ülemmäära (10 aastat)

keskmisest määrast (5 aastat).

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohtla-Järve linnavalitsus esitas tsiviilhagi summas 695 eurot (I kd tl 5).

Linnavalitsuse esindaja xxx (volikiri – II kd tl 36) jäi kohtus esitatud hagi juurde ning selgitas, et

kahju tekitati seoses sellega, et kannatanu F oli maetud linna arvel. Hagi summa 695 eurot.

Soovib selle summa välja mõistmist süüdistatava käest. Täiendavaid kulutusi seoses Fi

matustega ei tekkinud. Linnaeelarves on ette nähtud vahendeid isikute matmiseks, kellel ei ole

sugulasi või ei ole vahendeid matuste eest tasumiseks. Ei oska öelda, palju on selliseid isikuid

aastas. Kaitsja küsimusele „Kui linn oleks igal juhul kandnud matusekulud, ka (Fi) loomuliku

surma korral, miks taotlete hüvitamist“, ei osanud kannatanu esindaja vastata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju

võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest

tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest

tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse

või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest

tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende

kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et kui linnaeelarves on ette nähtud vahendid isikute matmiseks,

kellel ei ole raha, siis kannatanule ei olnudki tekitatud kahju.

VÕS § 129 lg 1, 2 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud

matusekulud… Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus…

Antud juhul, kuna N.Fil endal puudus vara tema matuste korraldamiseks, lasus matuste

korraldamise kohustus kohalikul omavalitsusel, s.t Kohtla-Järve linnavalitsusel. Linnaeelarvest

selleks eraldatud raha näol on tegemist materiaalse kahjuga, mis väljendus eelarvevahendite

vähendamises matusekulude summa võrra. Kohtu arvates 695 eurot on mõistlik summa matuste

korraldamiseks ning kulude kandmist kinnitavad ka kannatanu poolt esitatud dokumendid.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgi surnu (N.F) veoteenus, surnukuuri teenused,

23(24)

dokumentide vormistamine, kirstumatuse teenus ning rist koos hauatähisega maksid kokku 695

eurot (II kd tl 38). Müügiarve (II kd tl 40) ja maksekorraldus (II kd tl 41) kinnitavad selle summa

tasumist Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt OÜ-le JM Igavik. Kulude tekkimine on otseses

põhjuslikus seoses K.Nikitini teoga (kui ta poleks Fit tapnud ei tekiks linnal vajadus matuste

korraldamise ja vastavate kulude kandmise järele olenemata sellest, kas see raha oli võetud n.ö

üldisest linnaeelarvest või selliste juhtumite puhuks loodud „erifondist“). Seetõttu tulebki

süüdistataval hüvitada see kahju kannatanule, s.t Kohtla-Järve linnavalitsusele.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt:

Tumesinist värvi vest; rohekas puuvillane T-särk; nuga plastik käepidemega; suitsukonid;

läbipaistev klaasist pits; korteriukse võtmed; must-valge triibuline T-särk; puuteproovid (9 tk),

mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr

24ATH27992 alusel (II kd tl 105); samuti

Klaasist pudelid „Poolik“ (3 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 14.02.2024 asitõendi

üleandmise – vastuvõtmise akti nr 24ATH28380 alusel (II kd tl 191)

– hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel.

Musta värvi nahksest materjalist jope; musta värvi püksid; tumesinist värvi pikad aluspesu

püksid; musta värvi jalanõud; vöörihm; kokku murtav nuga; mobiiltelefon Nokia, mis asuvad

hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel

(II kd tl 105) – tagastada K.Nikitinile antud kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab

kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses

ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud

kaitsjatele makstud järgmised summad:

kohtueelses menetluses 689,76 eurot (II kd tl 147), 212,49 eurot (II kd tl 151), 129,69 eurot (II

kd tl 155), 374,42 eurot (II kd tl 159);

kohtulikus menetluses 389,18 eurot (I kd tl 16) , 1548,79 eurot.

24(24)

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: surnu kohtuarstlik ekspertiis 399 eurot (II kd tl 28),

surnu kohtuarstlik lisaekspertiis 136 eurot (II kd tl 34), kohtupsühhiaatria-psühholoogiaekspertiis

2600 eurot (II kd tl 65), DNA-ekspertiis 8400 eurot (II kd tl 114).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on

2215 eurot (886*2,5=2215).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele K.Nikitini’lt. Kuigi menetluskulude

summa on suur, võib ta menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes. Kohus ei tuvasta alust

süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digiraalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

Reelika Vinni

Gunnar Karindi

Eesistuja

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

25(24)