2-24-6760/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6760

Kohtuasi

Egregius OÜ, Osaühingu Springmar, Lelle 24 Invest

OÜ, Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ avaldus

Novel Clinic Assets OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) Egregius OÜ (registrikood

12834242)

Avaldaja

(võlausaldaja)

Osaühing

Springmar

(registrikood 10280685)

Avaldaja (võlausaldaja) Lelle 24 Invest OÜ (registrikood

12851708)

Avaldajate Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle

24 Invest OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Carry

Plaks

Puudutatud isik (võlgnik) Novel Clinic Assets OÜ

(registrikood 16206063), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Triinu Hiob ja Erik Salur

Ajutine haldur Raivo Piirla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Novel Clinic Assets OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja tühistamise

ja edasilükkamise taotlus läbi vaatamata.

2. Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

3. Jätta Harju Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud Novel Clinic Assets OÜ

(pankrotis) kanda.

2-24-6760

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Egregius OÜ (avaldaja I, võlausaldaja I) esitas 29. aprillil 2024 Harju Maakohtule Novel

Clinic Assets OÜ (puudutatud isik, võlgnik) pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt jättis võlgnik OÜ-le Puhastusproff tasumata töövõtulepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 12 521,90 eurot ja viivise 7521,13 eurot. Puhastusproff OÜ loovutas 2.

aprillil 2024 nõuded Egregius OÜ-le. Egregius OÜ esitas 14. aprillil 2024 võlgnikule

pankrotihoiatuse, milles teatas, et kui võlgnik kümne päeva jooksul võlgnevust ei tasu, esitab

Egregius OÜ kohtule pankrotiavalduse võlgniku maksejõuetuse (pankroti)

väljakuulutamiseks. Võlgnik pankrotihoiatusele tähtaegselt ei reageerinud.

2. Harju Maakohus võttis 8. mai 2024. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras

võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele seisukoha esitamiseks. Võlgnik pankrotiavalduse kohta

seisukohta ei esitanud.

3. Kohus määras 4. juuni 2024. a määrusega tähtaja tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot. Deposiit tasuti 5. juunil 2024.

4. Kohus nimetas 11. juuni 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Raivo

Piirla (ajutine haldur).

5. Ajutine haldur esitas 3. juulil 2024 aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

makseraskustes (maksejõuetu).

5.1. Aruande kohaselt on võlgnikul äriregistri andmetel esitamata 2022. a ja 2023. a

majandusaasta aruanded ning käibedeklaratsioonid alates 20. novembrist 2023 kuni 20.

juunini 2024, mis viitab sellele, et majandustegevust pole toimunud või ettevõte on tahtlikult

jätnud aruanded esitamata. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et aruannete eeldatav

valmimise aeg on 2024. a september.

5.2. Võlgnik esitas ajutisele haldurile allkirjastamata kujul ettevõtte bilansilised andmed

perioodi 31. detsember 2022 kuni 30. september 2023 kohta. Teadaolevate kohustuste summa

oli 6 429 763,26 eurot ja varad moodustasid 17 278 625,41 eurot. Ajutise halduri hinnangul

võivad võlgniku esitatud bilansiandmed 30. septembri 2023. a seisuga oluliselt erineda

tegelikust seisust, sest esitatud ei ole raamatupidamise dokumente, mis kinnitaks võlgnikul

sellises mahus vara olemasolu. Ajutise halduri tehtud päringute kohaselt oli võlgniku

arvelduskontol 10. juuni 2024. a seisuga 364,59 eurot.

5.3. Ajutisel halduril puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, mistõttu võimalused

võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks on olnud piiratud. Esitatud

raamatupidamise dokumendid, sh aruanne seisuga 30. september 2023 ei vasta tegelikule

seisundile. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamise korral tuleb kontrollida

raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumist ja vajadusel esitada kuriteoteade või hagi

juhatuse liikme vastu hoolsuskohustuse rikkumise tõttu.

6. Võlgnik esitas 8. juulil 2024 arvamuse ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik ei ole

maksejõuetu ja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei saanud pankrotihoiatust

kätte ning on valmis kompromissi korras tasuma Egregius OÜ nõude. Võlgnik on

2 (13)

2-24-6760

valdusühing, mille puhul töötajate puudumine on tavapärane. Lisaks esitas võlgnik 2022. a ja

2023. a bilansi ning kasumiaruande. Juhul, kui kohus peaks siiski kuulutama välja võlgniku

pankroti, palus võlgnik mitte määrata pankrotihalduriks Raivo Piirlat.

7. Maakohus rahuldas 16. juuli 2024. a määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse ja

keelas osaühingul Rosares Invest võlgniku varade müügi.

8. Ajutine haldur esitas 30. juulil 2024 seisukoha, milles avaldas, et võlgniku esitatud bilanss

ja kasumiaruanne ei kajasta võlgniku tegelikku seisu ega tõenda võlgniku likviidsust täita oma

kohustusi. Võlgnik ei ole tõendanud, et ettevõte jätkuvalt tegutseb. Võlgnik ei suuda püsivalt

sissenõutavaks muutunud kohustusi täita likviidse vara puudumise tõttu. Seda kinnitab

võlgniku kontojääk 364,59 eurot ja väike müügitulu 2023. aastal (31 573,70 eurot). Ajutise

halduri hinnangul on tuvastatud võlgniku rahavooline maksejõuetus ja see ei ole võlgniku

majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2024. a

alguses. Võlgnik on bilansis aktivas käibevarana muude nõuete all kajastanud haginõude

Hepsor P113 OÜ vastu suuruses 7 150 000 eurot ja kasumiaruandes muude äritulude all 7 150

165,96 eurot (tuluna on kajastatud hagi nõuet 7 150 000 eurot, tegelikult sellist tulu 2023.

aastal laekunud ei ole). Raamatupidamise reeglite järgi ei saa sellist nõuet positiivse

käibevarana ja ärituluna kajastada. Seega muutub ka kasumiaruanne, muude äritulude all

vähenevad äritulud 7 150 000 euro võrra. Nii muutub oluliselt aruandeaasta kasum ja bilansis

ei pruugi netovara pärast paranduste tegemist olla positiivne.

9. Osaühing Springmar (avaldaja II, võlausaldaja II) esitas 9. septembril 2024 avalduse

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks.

Osaühingu Springmar nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud töövõtulepingust. Tehtud tööde eest

esitati võlgnikule arve suuruses 12 631,20 eurot, mille võlgnik jättis tasumata. Lisaks on

tasumata viivis, mis oli 9. septembri 2024. a seisuga 2081,95 eurot. Osaühing Springmar

tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-dele 3 ja

4. Osaühingu Springmar avaldus võeti 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti

tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha

esitamiseks.

10. Võlgnik esitas 11. septembril 2024 teate võlausaldajale Egregius OÜ võla tasumise kohta.

Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja pankroti välja kuulutamata.

11. Lelle 24 Invest OÜ (avaldaja III, võlausaldaja III) esitas 11. septembril 2024 avalduse

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. Lelle

24 Invest OÜ nõue tuleneb 30. augustil 2021 sõlmitud üürilepingust, mis lõppes 29.

septembril 2023. Võlgnik jättis alates 1. maist 2023 üürilepingujärgse üüri ja kõrvalkulude

arved tasumata kokku 62 621,33 euro ulatuses. Lelle 24 Invest OÜ tasaarvestas osade

tasumata arvete katteks võlgniku poolt makstud tagatise, kuid arved on 20 121,33 euro

ulatuses jätkuvalt tasumata. Lisaks on tasumata 10. septembri 2024. a seisuga viivis 7833,81

eurot. Lelle 24 Invest OÜ tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-

dele 3 ja 4. Lelle 24 Invest OÜ avaldus võeti 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse,

liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta

seisukoha esitamiseks.

12. Meditsiini Haldus OÜ (avaldaja IV, võlausaldaja IV) esitas 24. septembril 2024 avalduse

võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks.

Meditsiini Haldus OÜ nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud töövõtulepingust. Võlgnik on

jätnud tasumata arve suurusega 3900 eurot. Lisaks on Meditsiini Haldus OÜ-l 24. septembri

2024. a seisuga võlgniku vastu viivisenõue 647,82 eurot. Meditsiini Haldus OÜ kavatseb

menetluse kestel täiendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid ka kahjunõudega.

3 (13)

2-24-6760

Pankrotihoiatuse ja esitamise kulu oli 800 eurot. Meditsiini Haldus OÜ tugines võlgniku

maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4. Meditsiini Haldus OÜ esitas 11.

septembril 2024 võlgnikule nõude koos pankrotihoiatusega, kuid võlgnik võlga ei tasunud.

Meditsiini Haldus OÜ avaldus võeti 27. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti

tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha

esitamiseks.

13. MacoMed OÜ (avaldaja V, võlausaldaja V) esitas 24. septembril 2024 avalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. MacoMed OÜ

nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud lepingust. Võlgnik jättis tasumata kaks arvet. Võlgniku

põhivõlgnevus on 20 493,42 eurot, millele lisandub 24. septembri 2024. a seisuga viivis

3413,32 eurot. MacoMed OÜ kavatseb menetluse kestel täiendada avalduse aluseks olevaid

asjaolusid ka kahjunõudega. Võlgnikule pankrotihoiatuse koostamise ja esitamise kulu oli 800

eurot. MacoMed OÜ tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-dele 1,

3 ja 4. MacoMed OÜ esitas 11. septembril 2024 võlgnikule nõude koos pankrotihoiatusega,

kuid võlga ei ole tasutud. MacoMed OÜ avaldus võeti 27. septembri 2024. a määrusega

menetlusse, liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse

kohta seisukoha esitamiseks.

14. Võlgnik esitas 30. septembril 2024 vastuse Osaühingu Springmar pankrotiavaldusele,

paludes jätta see rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata. Täidetud ei ole PankrS § 10 lg 2

p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused ning võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

15. Võlgnik esitas 25. oktoobril 2024 vastuse Lelle 24 Invest OÜ, Meditsiini Haldus OÜ ja

MacoMed OÜ pankrotiavaldustele, paludes jätta need rahuldamata ning pankrot välja

kuulutamata. Võlgnik on nimetatud võlausaldajate ja ka Osaühingu Springmar põhinõuded

tasunud. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

16. Ajutine haldur esitas 11. novembril 2024 täiendava aruande. Ajutine haldur märkis, et

võlgniku viide sellele, et maksed võlausaldajatele tegi võlgnikuga samasse kontserni kuuluv

Leedu ühing UAB „Ilsanta“, ei näita, et võlgnik oleks maksejõuline, vaid täiendava kohustuse

võtmist UAB „Ilsanta“ ees. Seega muutub bilansireal vaid võlausaldaja nimi. Ajutine haldur

tõi uuesti välja küsitavuse võlgniku 2023. aasta bilansis seoses haginõude kajastamisega

Hepsor P113 OÜ vastu. Lisaks märkis ajutine haldur, et äriregistrile esitatud 2022. aasta

majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital -2 643 782 eurot ja majandusaasta

lõpetatud kahjumiga 3 292 545 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad asjaolud, mis

välistaks ühingu maksejõuetuks tunnistamise.

17. Võlausaldajad MacoMed OÜ ja Meditsiini Haldus OÜ võtsid 18. novembril 2024

pankrotiavaldused tagasi, kuna olid saanud võlgnikuga kokkuleppele ja võlausaldajate nõuded

tasuti.

18. Võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ esitasid 19.

novembril 2024 seisukoha, milles leiavad, et pankrotiavaldused tuleb rahuldada ja pankrot

välja kuulutada, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksete tegemine võlgniku võlgade

vähendamiseks kolmanda isiku poolt ei tõenda võlgniku enda maksejõulisust. Ka ei ole

võlausaldajate nõudeid rahuldatud kogu ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19. Harju Maakohus jättis 4. detsembri 2024. a määrusega võlausaldajate Meditsiini Haldus

OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldused läbi vaatamata. Kohus rahuldas võlausaldajate

Osaühing Egregius OÜ, Springmar OÜ ja Lelle 24 Invest OÜ avaldused, kuulutas välja

4 (13)

2-24-6760

võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Maakohus määras

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja kohustas võlausaldajaid hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu.

Maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku

kanda.

19.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik asjas esitatud andmete ja tõendite

kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks

muutunud nõudeid (PankrS § 1 lg 2), võlgnikul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist

(PankrS § 31 lg 12 p 1), võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste

täitmiseks (PankrS § 1 lg 3). Suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine, kuna

võlgniku majandustegevus on võlgniku enda kinnitusel peatunud.

19.2. Võlgniku maksevõime ja netovara seisu hindamisel saab kohus lähtuda ajutise halduri

aruannetest ning 2022. a majandusaasta aruandest, mis esitati kohtule 19. novembril 2024

võlausaldaja seisukohaga ning mis on viimane juhatuse kinnitatud võlgniku

majandusandmeid sisaldav dokument. Kuigi võlgnik teatas 19. novembri 2024. a

kohtuistungil, et 2023. a majandusaasta aruanne valmib novembri jooksul, ei ole kohtule

esitatud tõendeid selle kohta, et võlgniku 2023. a majandusaasta aruanne oleks äriregistrile

esitatud ning selle kohaselt ei esine äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 p-s 1 ja PankrS § 31 lg 1 2 p-

s 1 nimetatud olukorda. Võlgnik ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest nähtuks, et

bilansilist maksejõuetust ei ole. Võlgniku 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli

võlgniku netovara -2 643 782 eurot (2 299 523 - 4 943 305). Võlgniku osakapital on 25 003

eurot, mis tähendab, et 31. detsembri 2022. a seisuga oli võlgniku netovara järel vähem kui

pool osakapitalist (25 003 ÷ 2 = 12 501,50). Võlgnik ei ole kohtule esitanud andmeid oma

majandusliku seisundi paranemise kohta.

19.3. Võlgnik esitas kohtule kinnitamata kujul oma bilansi ja kasumiaruande 2022. aasta ja

2023. aasta kohta. Seejuures on kohtule kinnitamata kujul esitatud bilanss ja kasumiaruanne

ning hiljem võlgniku juhatuse kinnitatud 2022. a majandusaasta aruanne märkimisväärselt

erinevad. Kohtul ei ole võimalik lähtuda 2023. aasta raamatupidamislike näitajate osas

võlgniku poolt kohtule esitatud bilansist ja kasumiaruandest, sest need ei saa olla

usaldusväärsed, arvestades 2022. aasta kohta koostatud aruannete erinevusi. Juhatuse

kinnitatud 2023. a majandusaasta aruanne aga kohtule teadaolevalt puudub. Lisaks nõustus

kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku bilansis on vara hulgas kajastatud haginõuet

Hepsor P113 OÜ vastu suurusega 7 150 000 eurot, mida bilansis kajastada ei tohi. Selle

nõudeta muutub kasumiaruanne oluliselt ja netovara ei pruugi olla positiivne. Kohus viitas

raamatupidamise toimkonna juhendi p-dele 50 ja 51. Kohtusse esitatud nõude kajastamine

ettevõtte bilansis või raamatupidamise aruande lisades sõltub kohtuprotsessi tulemuse kohta

antavast tõenäosuslikust hinnangust. Kuna praegusel ajal ega ka bilansi koostamise ajal ei

olnud võimalik hinnata nõude rahuldamise tõenäosust, ei oleks tohtinud nõuet varana bilansis

kajastada. Ka sel põhjusel ei ole 2023. aasta bilansi andmed adekvaatsed. Eelnevat arvestades

on täidetud PankrS § 1 lg 3 ja § 31 lg 12 p 1 eeldus võlgniku maksejõuetusest.

19.4. Võlgnik esitas kohtule tõendid selle kohta, et tasutud on kõikide pankrotiavalduse

esitanud võlausaldajate pankrotiavaldustes märgitud sissenõutavaks muutunud põhinõuded.

Samas nähtub esitatud tõenditest, et võlausaldajate Springmar OÜ, Lelle24 Invest OÜ,

Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ nõudeid ei tasunud võlgnik, vaid Leedu ühing UAB

„Ilsanta“. See tähendab, et võlgnikul on tasutud summa ulatuses uus võlausaldaja, kuid

kohustus kui selline on alles. Võlgnik ei ole suutnud kohtule selgitada, missugune on Leedu

ühingu UAB „Ilsanta“ ja võlgniku vaheline õigussuhe, ega seda, et võlgnikul ei tekkinud

5 (13)

2-24-6760

võlausaldajate nõuded täitnud äriühingu ees kohustust. Isegi juhul, kui kohustuse täitis

samasse kontserni kuuluv äriühing, on siiski tegemist kahe eraldiseisva äriühinguga ning üks

ei saa teise kohustust täita ilma, et tekiks mingit laadi võlasuhe ja võlgnikule sellest tulenevalt

ka rahaline kohustus. Arvestades, et võlausaldaja Egregius OÜ nõude on tasunud

Advokaadibüroo Njord Advokaadibüroo Loor arvelduskontole, on ka selle nõude täitmise

asjaolud segased. Välistada ei saa, et võlgnikul on tekkinud täiendav kohustus või varasem

võlausaldaja on asendunud uuega.

19.5. Kolmandate isikute tehtud maksete osas selgitas võlgnik, et ta ei saanud pärast

menetluse algatamist kohustusi täita, kuivõrd võlgnikul on käsutuskeeld. Samas jääb

arusaamatuks, missuguste vahendite arvelt oleks võlgnik saanud ise tasuda võlausaldajate

nõuded kokku suuruses 81 722,13 eurot, kui ajutise halduri aruande kohaselt oli 10. juuni

2024. a seisuga võlgniku arvelduskonto jääk 364,59 eurot. Seega on täidetud ka PankrS § 1

lg-s 2 sätestatud eeldus võlgniku maksejõuetusest.

19.6. Nii võlausaldajad kui ka võlgnik teatasid, et võlgnik ei tegutse ja ei ole tegutsenud juba

vähemalt kogu 2023. aasta jooksul. Kuigi see ei näita otseselt maksejõuetust, kinnitab see

koosmõjus teiste asjaoludega, et võlgnik on maksejõuetu. Ilma tegevuseta ei ole võimalik, et

võlgnikul oleks ja tekiks rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks.

Määruskaebus

20. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, välja arvatud

osas, millega maakohus jättis võlausaldajate Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ

pankrotiavaldused läbi vaatamata. Võlgnik palub tühistatud osas teha uus määrus, millega

jätta pankrotiavaldused rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud

palub võlgnik jätta võlausaldajate kanda. Lisaks palub võlgnik tühistada maakohtu määratud

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja.

20.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud maakohus võlgniku pankroti

väljakuulutamisel arvesse võlgniku esile toodud olulisi asjaolusid. Võlausaldajate

pankrotiavaldused on esitatud pahatahtlikult. Pankrotiavaldused esitanud võlausaldajate

rahalised põhinõuded on rahuldatud, kuid võlausaldajad soovivad jätkuvalt võlgniku pankroti

väljakuulutamist. Võlgniku arvates on pankrotiavalduste esitamine soetud tsiviilasjaga nr 2-

23-15821 ja sooviga kõnealune kohtuvaidlus vaigistada, mitte aga võlgniku tegelikust

maksejõuetusest või võlausaldajate varalistest huvidest.

20.2. Ka ei ole täidetud võlgniku pankroti väljakuulutamise eeldused. Võlgnik ei ole

maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 alusel, sest võlgnik tasus kõikide pankrotiavalduse esitanud

võlausaldajate nõuded. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et Leedu ühing UAB „Ilsanta“ on

võlgniku kontserni kuuluv ning võlgniku omanikega seotud ühing. Isegi kui öelda, et UAB

„Ilsanta“ on võlgniku suhtes vaid uus võlausaldaja, peaks teda maksejõuetuse hindamisel

kohtlema teisiti. Maksejõulisuse hindamisel ei saa anda negatiivset hinnangut selle alusel, et

võlgniku asemel täitis võlausaldajate kohustusi kontserni teine ühing. Võlgniku varale oli

Harju Maakohtu 11. juuni 2024. a määrusega seatud käsutuskeeld. Võlgnikul oli alust uskuda,

et ajutine haldur kohustuste täitmiseks vaatamata käsutuskeelule luba ei annaks. PankrS § 1 lg

2 alusel võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine ei vastaks

pankrotimenetluse eesmärkidele, sest enamiku võlausaldajate varalised huvid on kaitstud ja

nende nõuded rahuldatud.

20.3. Võlgnik ei ole maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 ka § 31 lg 12 p 1 alusel. Võlgniku 31.

detsembri 2022. a ja 31. detsembri 2023. a bilanssidest nähtub, et 2023. aasta lõpu seisuga on

võlgniku varad kokku 11 458 258,50 eurot ja kohustused 9 314 669,09 eurot. Seega ületavad

6 (13)

2-24-6760

võlgniku varad oluliselt tema kohustusi. Maakohus lähtus võlgniku maksejõuetuse

otsustamisel vääralt võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest.

20.4. Isegi kui võlgniku varad oleksid kohustustest väiksemad või esineks PankrS § 31 lg 12

p-s 1 nimetatud olukord, oleks see seisund PankrS § 1 lg 3 mõttes ajutine. Võlgniku osanikud

on nõus konverteerima oma nõudeid võlgniku vastu omakapitaliks. Selliselt liiguvad need

kohustuste hulgast kapitali hulka ja võlgniku kohustuste maht väheneb. Lisaks seisavad

võlgniku majandustegevuse toimimine ja stabiilne rahavoog teise poolelioleva

kohtumenetluse taga, kus on vaidluse all võlgniku üüritud ruumide kasutamine või kasutamise

keelamise eest kahju hüvitamine.

20.5. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud ka menetlusõiguse norme. Maakohus on

tuginenud ajutise halduri äärmiselt lohakalt ja ebapädevalt koostatud aruannetele. Vastavalt

PankrS § 68 lg-le 2 ja § 56 lg-le 3 ei oleks maakohus tohtinud ajutise halduri aruannetele

tugineda. Teave, mille põhjal maakohus võlgniku pankroti välja kuulutas, põhines valdavas

osas ajutise halduri aruandele ja tema välja toodud informatsioonile. Vaadates ajutise halduri

lohakalt ja kirjavigadega koostatud aruandeid, ei oleks kohus mõistlikult tohtinud käsitada

neid usaldusväärsetena.

21. Võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ vaidlevad

määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate arvates ei ole määruskaebus põhjendatud.

21.1. Võlausaldajad on jätkuvalt seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku esitatud

bilansid on ebausaldusväärsed. Väidetav bilansimaht vajab auditeerimist, kuid audiitorit, kes

31. detsembri 2023. a bilansi õigsust kinnitaks, pole ilmselgelt leitud. Sellele bilansile pole

allkirja pannud isegi võlgniku juhatuse liige ise. Kuigi võlgnik on korduvalt lubanud 2023. a

majandusaasta aruande äriregistrile esitada, pole seda tänaseni tehtud. Seega lähtus maakohus

õigesti võlgniku 2022. a majandusaasta aruandes esitatud andmetest.

21.2. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2023. a

esimeses pooles, sest alates 2022. a lõpust ei suutnud võlgnik oma jooksvaid maksekohustusi

täita. Asjaolu, et võlgniku eest tasus osaliselt võlausaldajate nõuded võlgniku kontserni

kuuluv ettevõte, ei muuda võlgniku majanduslikku olukorda. UAB „Ilsanta“ poolt

pankrotimenetluses esitatud nõudevalduse kohaselt tekkis võlgnikul vastavalt samas summas

kohustus UAB „Ilsanta“ ees. Ka ei näe seadus ette, et võlgniku kontserniühingute nõudeid

peaks käsitama erinevalt teiste võlausaldajate nõuetest.

21.3. Panktoriavaldused ei ole esitatud pahauskselt. Pankrotiavalduse esitamine oma

kohustused täitmata jätnud võlgniku suhtes on iga võlausaldaja seaduslik õigus. Seejuures on

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded olulises osas jätkuvalt rahuldamata. Ka ei

muuda mõne üksiku nõude osaline rahuldamine võlgniku majandusliku seisundi ja

maksejõuetuse tervikliku hindamise vajadust. Pankrotimenetluse eesmärk on maksejõuetu

isiku kõrvaldamine tsiviilkäibest.

21.4. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Ajutise halduri arvamusel ei ole võlgniku

kirjeldatud puudusi. Seejuures ei ole kohus tuginenud üksnes ajutise halduri arvamusele, vaid

on andnud võlgniku majanduslikule seisundile iseseisva hinnangu, milles mh nõustub ajutise

halduri arvamusega.

22. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7 (13)

2-24-6760

Menetluse edasine käik

23. Tallinna Ringkonnakohus andis 16. jaanuari 2025. a kirjaga võlgnikule võimaluse

avaldada oma seisukoht võlausaldajate esitatud uute tõendite osas.

24. Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2025 seisukoha, milles leidis, et esitatud tõendid ei tõenda

võlgniku püsivat maksejõuetust ega võlausaldajate väidetud asjaolusid (dtl-d 3190 ja 3191).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

25. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tuleb

jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

26. Võlgnik esitas 19. detsembril 2024 esitatud määruskaebuses taotluse tühistada

vaidlustatud määrusega määratud võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja lükata

see edasi kuni määruskaebuse lahendamiseni. Vaidlustatud määrusega määras maakohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. detsembri 2024 kl 11.00. Asja materjalidest

nähtuvalt on võlausaldajate esimene üldkoosolek toimunud. Seega ei ole võlgniku taotlust

võimalik rahuldada ning taotlus on seetõttu perspektiivitu ja tuleb jätta analoogia korras

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

27. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustab võlgnik maakohtu määruse Egregius OÜ,

Osaühingu Springmar ja Lelle 24 Invest pankrotiavalduste rahuldamise ning võlgniku

pankroti väljakuulutamise osas. Võlgnik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles

Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldused jäeti läbi vaatamata. Seega on

maakohtu määrus viimati nimetatud osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) järgi jõustunud.

28. Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses

esitatud tõendid asja materjalide juurde.

29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid terves ulatuses ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et praeguse määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust

võlgniku väited võlausaldajate motiivide kohta pankrotiavalduste esitamisel. Võlgnikule on

võlausaldajate pankrotiavalduste alusel määratud ajutine haldur Harju Maakohtu 11. juuni

2024. a jõustunud määrusega ning pankroti väljakuulutamise otsustamisel hindab kohus

PankrS § 31 lg 1 järgi üksnes seda, kas võlgnik on maksejõuetu. Seejuures on avalikes

huvides, et püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud ei osaleks majandustegevuses ja

tsiviilkäibes.

8 (13)

2-24-6760

31. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Selleks, et lugeda

juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb üks eelnimetatud

eeldustest. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse

hindamine ajutise halduri ülesanne. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult maksejõuetu, peab

kohus asja läbivaatamisel ka omal algatusel kontrollima (vt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-12-

16, p 13).

32. Võlgnik leiab määruskaebuses, et ta ei ole PankrS § 1 lg 2 alusel maksejõuetu, sest

võlgnik tasus kõikide pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded. Ringkonnakohus

leiab, et ainuüksi sellest, et võlgnik on pärast ajutise halduri nimetamist tasunud osade

võlausaldajate nõudeid, ei saa teha järeldust, et võlgnik ei ole maksejõuetu.

32.1. Esmalt märgib kolleegium, et võlgnik tasus võlausaldajate nõuded vaid osaliselt.

Määruskaebuses avaldab võlgnik ise, et tasus võlausaldajate põhinõuded. Vastuses

määruskaebusele on võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ

avaldanud, et nende viivisenõudeid ei ole võlgnik rahuldanud ning rahuldamata nõuete (sh

põhinõuete) osas on võlausaldajad esitanud nõudeavaldused pankrotimenetluses

(võlausaldajate 9. jaanuari 2025. a määruskaebuse vastuse p 16.9 ja lisa 5), seejuures on

nõudeavalduste kohaselt Egrerius OÜ rahuldamata nõue kokku 14 682,69 eurot, Osaühingu

Springmar nõue 6110,92 eurot ja Lelle 24 Invest OÜ nõue 13 303,22 eurot. Seega on

võlgniku väide, et ta on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded rahuldanud, väär.

32.2. Ka omab asja lahendamisel tähtsust see, et võlgnik ei tasunud võlausaldajate nõudeid

ise, st oma vara arvelt, vaid võlgniku kohustused täitis kolmas isik. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et tasutud summa ulatuses on võlgnik saanud uue võlausaldaja, kuid kohustus on

eelduslikult alles. Seejuures ei ole määrav, et võlgniku eest täitis kohustuse temaga samasse

kontserni kuuluv äriühing. Võlgnik ei ole väitnud, et UAB „Ilsanta“ oleks oma nõuetest

võlgniku vastu loobunud. Oma väidet, et UAB „Ilsanta“ ja teised kontserni ühingud ei ole

huvitatud võlgade kiirest sissenõudmisest, vaid on valmis ootama, kuni võlgnikul tekib

stabiilne rahavoog, ei ole võlgnik tõendanud. Seda, et UAB „Ilsanta“ on huvitatud oma nõuete

sissenõudmisest, näitab asjaolu, et ta on esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse

summas 822 879,47 eurot (dtl-d 2315 jj).

32.3. Määruskaebuses viitab võlgnik ka sellele, et ta ei oleks saanud ise oma kohustusi täita,

sest tulenevalt Harju Maakohtu 11. juuni 2024. a määrusega seatud käsutuskeelust puudus tal

õigus oma vara käsutada. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud, et vaatamata

võlausaldajate esitatud pankrotihoiatustele ei tasunud võlgnik enne pankrotiavalduste

esitamist võlausaldajate nõudeid ega teinud seda ka pärast pankrotiavalduste kohtule

esitamist. Ka ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks pärast ajutise halduri nimetamist

viimase poole pöördunud võlausaldajate nõuete rahuldamise sooviga. Määruskaebuses

võlgnik üksnes väidab, et tal oli alust uskuda, et ajutine haldur ei oleks sellist nõusolekut

andnud. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses asjakohaselt viidanud, et ajutise

halduri 3. juuli 2024. a aruande kohaselt oli võlgniku arvelduskonto jääk 10. juuni 2024. a

seisuga vaid 364,59 eurot (ajutise halduri aruanne, dtl 144). Võlgnik ei ole ka määruskaebuses

selgitanud, milliste rahaliste vahendite arvelt ta oleks võlausaldajate nõuded täitnud.

32.4. Isegi kui võlgnik oleks ise pärast ajutise halduri nimetamist võlausaldajate nõuded täies

ulatuses rahuldanud, tulnuks maakohtul kontrollida võlgniku maksejõuetust. Õiguskirjanduses

9 (13)

2-24-6760

on selgitatud, et kui võlausaldaja loobub pärast ajutise halduri nimetamist pankrotiavaldusest

põhjusel, et võlgnik on tema nõude rahuldanud, ei peaks kohus seetõttu pankrotiavalduse

menetlust lõpetama ega jätma pankrotti välja kuulutamata, kui võlgniku maksejõuetus on

tuvastatud. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 tuleb nimetatud juhul kohaldada TsMS §-i 429,

mille kohaselt ei võta kohus loobumist vastu, kui loobumisega rikutakse oluliselt avalikku

huvi. Kuna juriidilise isiku eksisteerimine maksejõuetuna ei ole lubatud, siis maksejõuetu

juriidilise isiku vastu pankrotiavaldusest loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi

(PankrS I komm (2024), § 31, p 3.1.1, lk 399). Seega on alusetud võlgniku väited, nagu ei

vastanud võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine

pankrotimenetluse eesmärkidele, kuivõrd enamike võlausaldajate huvid olid kaitstud ja nende

nõuded rahuldatud.

32.5. Eeltoodut ja maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades leidis maakohus õigesti, et

võlgniku puhul on täidetud PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud maksejõuetuse eeldus.

33. Võlgnik leiab määruskaebuses, et ta ei ole maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 ja § 31 lg 12 p

1 alusel. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu ja leiab, et maakohus jättis põhjendatult

arvestamata võlgniku esitatud 2022. a ning 2023. a bilansi ja kasumiaruandega.

33.1. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 12 p 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust

eeldatakse, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud

kohustuste üldsumma) järel vähem kui äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud ulatuses.

ÄS § 171 lg 2 p 1 viitab olukorrale, kus osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma

miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist.

33.2. Maakohus on võlgniku maksevõime ja netovara seisu hindamisel lähtunud ajutise

halduri aruannetest ning võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest, mis on ühtlasi viimane

võlgniku juhatuse poolt kinnitatud ja äriregistrile esitatud aruanne. Võlgnik heidab

määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei hinnanud võlgniku maksejõulisust

võlgniku enda poolt 8. juulil 2024 ja 30. septembril 2024 esitatud 2022. a ja 2023. a bilansi

ning kasumiaruande alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist pdf-formaadis

aruannetega, millel puuduvad allkirjad. Maakohus on vaidlustatud määruses asjakohaselt

kõrvutanud võlgniku 2022. a majandusaasta aruannet (mis on ka äriregistrile esitatud)

võlgniku esitatud allkirjastamata 2022. a bilansi ja kasumiaruandega ning tuvastanud

märkimisväärsed erinevused numbriliste näitajate osas. Võlgniku esitatud 2022. a bilansi järgi

oli võlgniku vara 31. detsembri 2022. a seisuga kokku 3 888 807,31 eurot, kohustised 5 016

219,92 eurot ja omakapital -1 127 412,61 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli võlgniku 2022. a

kahjum 1 776 175,39 eurot (dtl-d 1572 ja 1573). Seevastu võlgniku juhatuse kinnitatud ja

äriregistrile esitatud 2022. a majandusaasta aruandest nähtuvalt olid võlgniku varad 31.

detsembri 2022. a seisuga 2 299 523 eurot, kohustised 4 943 305 eurot ja omakapital -2 643

782 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli 2022. a kahjum 3 292 545 eurot (dtl-d 2172 ja 2173).

Olukorras, kus võlgniku juhatuse kinnitatud ja registrile esitatud 2022. a majandusaasta

aruande ning võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduste lahendamise menetluses võlgniku

poolt esitatud allkirjastamata 2022. a bilansis ja kasumiaruandes esitatud andmetes on

sedavõrd suured erinevused, lähtus maakohus põhjendatult võlgniku 2022. a majandusaasta

aruandest. Kuna võlgniku esitatud 2022. a bilanssi ja kasumiaruannet ei saa pidada

usaldusväärseks, ei saa usaldusväärseks pidada ka võlgniku esitatud 2023. a bilanssi ja

kasumiaruannet. Seejuures on asjakohane maakohtu põhjendus vaidlustatud määruse p-s 29,

mille kohaselt ei saa võlgnik bilansis kajastada tingimuslikku vara (milleks on mh pooleli

10 (13)

2-24-6760

oleva kohtuvaidlusega seotud nõue). Maakohus on seejuures tuginenud raamatupidamise

toimkonna juhendile ning ringkonnakohtul pole alust kahelda selle juhendi asjakohasuses.

33.3. Võlgniku 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku netovara - 2 643 782

eurot (võlgniku varad 2 299 523 eurot - võlgniku kohustused 4 943 305 eurot, dtl 2172).

Äriregistri kohaselt on võlgniku osakapital 25 003 eurot. Seega oli 31. detsembri 2022. a

seisuga võlgniku netovara väiksem kui pool osakapitalist ehk 12 501,50 eurot. Oluline on

märkida ka seda, et kuigi võlgnik kinnitas maakohtule enne vaidlustatud määruse tegemist, et

võlgniku 2023. a majandusaasta aruanne esitatakse peagi registrile, ei olnud seda

pankrotimääruse tegemise ajaks tehtud (ega ole siiani). Võlgnik ei ole ka määruskaebusega

esitanud tõendeid, millest nähtuks, et bilansilist maksejõuetust ei esine.

33.4. Eelnevat arvestades tuvastas maakohus õigesti, et võlgniku suhtes oli täidetud ka PankrS

§ 1 lg-s 3 ja PankrS § 31 lg 12 p-s 1 sätestatud maksejõuetuse eeldus.

34. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga ka selles, et tema maksejõuetus on ajutise

iseloomuga.

34.1. Siinsel juhul on maakohus õigesti tuvastanud võlgniku maksejõuetuse mh PankrS § 1 lg

3 ja PankrS § 31 lg 12 p 1 alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et PankrS § 31 lg-tes 11 ja 12

sätestatud juhtumite esinemisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Kuna tegemist on

eeldusega, on võlgnikul võimalik menetluse käigus see ümber lükata. Seejuures saab kohus

maksejõuetuse püsivusele hinnangu andmisel lähtuda ka võlgniku erinevatest

majandusnäitajatest (nt likviidsus, võimalik tulevikuperspektiiv, sh võlgniku tegevuse

jätkamine) (PankrS I komm (2024), § 1, p 2.2.4, lk 27).

34.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik PankrS § 31 lg 12 p-s 1 sätestatud eeldust

ümber lükanud. Maakohus on vaidlustatud määruses tuvastanud, et võlgnikul pole

majandustegevust, sh ei ole võlgnik tegutsenud terve 2023. a vältel. Võlgnik ei ole seda

asjaolu määruskaebuses ümber lükanud. Võlgnik vaid viitab, et tema majandustegevus ja

stabiilne rahavoog seisavad teise poolelioleva kohtumenetluse taga. Ringkonnakohus leiab, et

ainuüksi asjaolu, et võlgniku majandustegevuse toimimist ja stabiilset rahavoogu takistab

teine kohtumenetlus, ei anna alust eeldada, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga.

Seejuures ei ole teada, kas kohtuvaidlus lahendatakse võlgniku kasuks. Seega ei ole alust

arvata, et võlgniku majandustegevus ettenähtava aja jooksul jätkuks. Võlgnik ei ole toonud

esile ka muid asjaolusid, millest nähtuvalt tema majanduslik seisund lähiajal paraneks. Üksnes

võlgniku tõendamata väide, et võlgniku osanikud on nõus konverteerima oma nõudeid

võlgniku vastu omakapitaliks, ei ole selleks piisav. Ka ei ole võlgnik tõendanud, et ta ei pea

endaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele kui võlausaldajatele võlgnevusi

tagastama, mh seda, et nõuetest võlgniku vastu oleks loobutud.

34.3. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga.

35. Määruskaebuse väite kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui tugines

pankroti väljakuulutamisel ajutise halduri äärmiselt lohakalt ja ebapädevalt koostatud

aruannetele. Võlgniku arvates ei oleks maakohus tohtinud vastavalt PankrS § 56 lg-le 3 ja §

68 lg-le 2 ajutise halduri aruannetele tugineda. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu.

35.1. PankrS § 56 lg 3 sätestab, et haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema

sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks,

kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 68 lg 2

sätestab, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt,

11 (13)

2-24-6760

vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või

maksejõuetuse teenistuse taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus

vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kohtu

nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande.

35.2. Ajutine haldur Raivo Piirla ei ole kohtu töötaja. Ka ei ole võlgnik määruskaebuses esile

toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et ajutine haldur ei ole võlgnikust ega

võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on määruskaebuses vaid viidanud, et ajutise halduri

aruanded olid raskesti loetavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita see kuidagi sellele, et

ajutine haldur ei oleks olnud oma töös sõltumatu.

35.3. Ringkonnakohus möönab, et ajutise halduri aruanded sisaldavad kirja- ja vormivigu, kui

ainuüksi see ei anna alust asuda seisukohale, et ajutine haldur ei ole oma ülesandeid hoolikalt

täitnud. Võlgnik leiab, et ajutine haldur ei ole kohtule andnud ka PankrS § 22 lg 2 p-s 1

nõutud teavet. Ajutise halduri 3. juuli 2024. a aruandest (dtl-d 142–150) nähtuvalt on ajutine

haldur välja selgitanud nii võlgniku vara kui ka kohustused ning asunud seisukohale, et

võlgnik on püsivalt makseraskustes (maksejõuetu) 2024. a algusest. Ajutine haldur esitas 11.

novembril 2024 täiendava aruande (dtl-d 2111–2113), milles muu hulgas leidis, et puuduvad

asjaolud, mis välistaks ühingu maksejõuetuks tunnistamise. Aruannetest nähtuvalt on ajutine

haldur teinud järeldused dokumentide alusel, mis on kättesaadavad äriregistrist. Ajutise

halduri järeldused on põhjendatud ja kooskõlas asjas esitatud asjaoludega ning ainuüksi

aruannete vormistuslikud puudused ei anna alust kahelda nende usaldusväärsuses. Mingeid

sisulisi vigu ajutise halduri aruannetes ei ole ka võlgnik määruskaebuses välja toonud.

35.4. Ka on väär võlgniku väide, nagu oleks maakohus vaidlustatud määrust tehes tuginenud

vaid ajutise halduri aruannetele. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus võlgniku

maksejõuetuse tuvastamisel ka võlgniku 2022. a majandusaasta aruannet. Samuti hindas

maakohus võlgniku esitatud 2022. a ja 2023. s bilansse ja kasumiaruandeid ning kõrvutas neid

võlgniku 2022. a majandusaasta aruandega. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei nõustu ajutise

halduri ja maakohtu seisukohtade ning järeldusega, ei tähenda, et need oleksid valed.

36. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada

ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuna vaidlustatud määrus jääb

muutmata pankroti väljakuulutamise osas, ei ole alust muuta ka sellega seotud korraldusi.

37. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on

pankrotiseaduses ette nähtud. Praeguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust

esitada (PankrS § 32).

Menetluskulude jaotus

38. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause

järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Võlgnik ei ole esitanud määruskaebuses

vastuväiteid maakohtu otsustusele jätta menetluskulud võlgniku kanda.

39. Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata, tuleb

määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.

40. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka

ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

12 (13)

2-24-6760

lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)