2-24-19405/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-19405

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

T. K. hagi N. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruaril 2025.a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

T. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX),

N. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T. K. ja N. K. abielu, mis on sõlmitud 3.02.2021.a Jõhvi Vallavalitsuses ja mille

kohta on antud abielutõend nr 181-2021/140.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus tagastab T. K.le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust vastavasisulise avalduse esitamisel

(sh teatada konto number).

3. Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

23.12.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub T. K. lahutada tema ja N. K.

3.02.2021.a. Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja elavad eraldi. Pidevad

riiud, erinevad iseloomud on suhete lõppemise põhjuseks ning perekonna säilitamine võimalik ei ole.

Hagejal ei ole soovi abielusuhteid kostjaga taastada ning ei pea seda võimalikuks. Pooltel on ühine laps

ning suhtlus piirdub vaid lapsega seonduvaga.

11.02.2025.a. kohtuistungil kinnitas T. K., et jääb abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et

abielusuhted lõppesid oktoobris 2024.a. kui leidis naise teise mehega naise korterist. Sisuliselt lõppes

kooselu märtsis, aprillis 2024 kui hageja läks tööle kaugsõidu autojuhina ning viibis tihti kodust eemal.

Alates aprillist 2024.a. elavad pooled eraldi. Pooled on püüdnud suhteid taastada, kuid see on viinud

tupikusse. Hageja kinnitas, et on kooselu jooksul tarvitanud kostja suhtes vägivalda, kuid on selle eest

kandnud karistust seaduses ettenähtud korras.

2. N. K. kinnitas 11.02.2025.a kohtuistungil, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja

võimalust abielusuhete taastamiseks ei näe. Abielu lahutamise põhjuseks on tülid, solvangud, vägivald

(nii vaimne kui füüsiline). Pooltel on erinevad arusaamad abielust, hagejale on oluline ainult tema auto,

mitte perekond, millegi ees vastutust ei tunne. Kostja leiab, et abielu lahutamine on ainuõige.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

N. K. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud septembris, oktoobris 2024.a. Kuigi kummalgi

abikaasal uut suhet ei ole (nende endi sõnul), ei pea kumbki võimalikuks abielusuhete taastamist. Pooled

on ühisel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuid põhjusena toovad esile erinevad

asjaolud. Hageja väitel on abielusuhted pöördumatult lõppenud ajast mil leidis naise teise mehega.

Kostja väitel on perekonna purunemise põhjuseks poolte pidevad tülid, kostjapoolsed solvangud ja

vägivald (nii füüsiline kui vaimne).

Kuivõrd pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhete taastamine võimalik ei ole ja kumbki seda ei soovi

ning võimalikuks ei pea, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamise eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

6. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud pooled loobuvad enne esimese

astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Sama paragrahvi 4. lõike järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse korral.

Kuivõrd pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamisest, saab T. K. taotleda 50 euro

riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb kohtule esitada avaldus ja teatada oma konto number kuhu

tagastatav riigilõiv kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik