2-23-105564/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105564

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.V vastu põhivõla 892

euro 14 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

1406 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S.V (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 777 eurot 80 senti.

3. Mõista S.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (777 eurolt 80

sendilt) alates 16. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 114 euro 34 sendi ulatuses.

Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (65 eurot 44 senti),

sissenõudmiskulude nõue (30 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise nõue (152 eurot 01

senti) ja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

5. Jätta menetluskuludest 68% S.V ja 32% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Mõista S.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 448 eurot 80 senti.

7. Mõista S.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (448 eurolt 80 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 6. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S.V-lt (kostjalt) 1105 euro 84 sendi saamiseks. Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25. aprillil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 892 eurot 14 senti, intressi 64 eurot 44 senti,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 152 eurot 01 senti, samuti

viivise põhinõudelt alates 26. aprillist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 29,90%

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26. märtsil

2022 laenulepingu nr SR3789016, mille alusel sai kostja 1000 euro suuruse laenu. Kostja

kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale

14. septembril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja 29. septembril 2022 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 26. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust (dtl 33 – 35; Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo dtl 36 – 38; üldtingimused dtl 40 – 43). Lepingu alusel sai kostja 1000 euro

suuruse laenu. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 43,08% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (26. märtsil

2022) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).

Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-s 1.5 selgitanud, et esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise,

krediidianalüüsi ja skoori hindamise. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS

§ 4034 lg-test 2 – 4.

Kohus on 19. novembri 2024 kohtunõudes selgitanud, et hagis esitatud andmed ei võimalda

kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu

sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse

otsuseni. Samas selgitas kohus ka seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja

nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55).

Kohus selgitas nii 20. juuni 2023 e-kirjas kui ka 19. novembri 2024 kohtunõudes, et hagi lisa 7

(skoori analüüs) on json-formaadis, ning selle dokumendi põhjal ei saa kohus hinnata, kas

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, kuivõrd sellest ei nähtu kohtule arusaadavaid

andmeid.

Hageja on 17. detsembri 2024 kohtunõudes selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, samuti on ta teinud päringu

Maksu- ja Tolliametisse. Kostja keskmine sissetulek oli 768 eurot 84 senti ning kohustused 134

eurot 14 senti. Majapidamiskuludeks arvestas esialgne võlausaldaja 225 eurot. Esialgne

võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (57 eurot 40 senti)

tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb reservi vähemalt 352 eurot 30 senti.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotluse

(dtl 47 – 48) ja krediidiotsuse tegemise aluseks olevate päringute väljavõtte (dtl 49 – 51). Kuigi

esialgne võlausaldaja on kindlaks teinud kostja sissetulekud (keskmiselt 768 eurot 84 senti

kuus), ei ole esialgne võlausaldaja kindlaks teinud kostja kohustusi. Esialgne võlausaldaja on

lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud kostja kohustusteks 134 eurot 14 senti.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

13. Hageja on 17. detsembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud 777 eurot 80 senti (1000 – 222,20).

14. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Hageja on 17. detsembri 2024 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed (222 eurot 20 senti) arvestada põhinõude

katteks. Sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 29. septembril 2022 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd

selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses.

Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud.

Leping ei olnud kehtivalt üles öeldud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase ehk

24. osamakse tasumise tähtaeg oli 15. veebruaril 2024). Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista

hageja kasuks põhinõudena välja 777 eurot 80 senti.

15. Hageja nõuab 17. detsembri 2024 menetlusdokumendis edasiulatuvat viivist põhivõlalt (777

eurolt 80 sendilt) lepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o 16. veebruarist 2024) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (777 eurolt 80 sendilt)

alates 16. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

16. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb

seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 2, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 euro.

Eelnevalt on kohus leidnud, et leping on lõppenud tähtaja möödumisega 16. veebruaril 2024.

Kirjad on saadetud 3. oktoobril 2022, 11. oktoobril 2022 ja 27. oktoobril 2022 (dtl 58 – 66).

Seega on kirjad saadetud lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast selle lõppemist.

17. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole VÕS § 1132

lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus

jätab selle nõude rahuldamata.

18. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 777 eurot 80 senti ja viivise põhinõudelt (777 eurolt 80 sendilt) alates 16. veebruarist

2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude 114 euro 34 sendi ulatuses (892,14 – 777,80). Kohus jätab

rahuldamata hageja intressinõude (65 eurot 44 senti), sissenõudmiskulude nõude (30 eurot) ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõude (152 eurot 01 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja

edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.

19. Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 1139 eurot 59 senti ja

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 777 eurot 80 senti, seega rahuldab kohus hagi ca

68% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 68% kostja ja 32% hageja kanda.

20. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 807 eurot (riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) on kohtu hinnangul

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

21. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 660 eurot (280 + 20 + 360). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 448 eurot 80 senti (660 x 0,68). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (448 eurolt 80

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

22. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik