2-23-136978/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

11. veebruar 2025. a

Tsiviilasja number

2-23-136978

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D.B vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

380,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja C.E (e-post: XXX)

Kostja D.B (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata, e-

post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista D.B-lt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 210,29 eurot,

04.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 95,66 eurot, sissenõudekulu 25

eurot ning viivis põhinõudelt 210,29 eurot alates 05.12.2023 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni määras 0,065% päevas.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Mõista D.B-lt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 310 eurot.

Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (310 eurot) tuleb tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus D.B-le avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

2-23-136978

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

AS PlusPlus Capital esitas 04.12.2023 Harju Maakohtule hagi D.B vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja D.B 02.08.2019 liitumislepingu nr xxx,

mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile

XXX ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lisaks

sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 07.09.2020 liitumislepingu nr xxx, mille alusel kohustus

Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxx ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa Eesti

AS ja kostja 07.09.2020 osamaksetega vara müügilepingu nr xxx, mille alusel leppisid pooled

kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei B53S ¤G Ruuter 3 Pro, maksumusega 100 eurot. Kostja

kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 4,167 eurot. Seadme maksumusele ei

lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised

kohustused osaliselt täitmata. Algne võlausaldaja on loovutanud nõude hagejale. Hageja

nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 210,29 euro, 04.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 95,66 euro, sissenõudekulu 25 euro ja lisanduva viivise määraga 0,065% päevas

väljamõistmist.

Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada

järgmiselt: 20.09.2023, 25.09.2023 ja 28.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus;

05.10.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 05.10.2023 saadetud teavitus

e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 13.11.2020 kehtetu.

2(3)

2-23-136978

Varasemas menetluses on xxx omanik kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Võlgniku

lapse ema kinnitas 05.10.2023, et võlgnik ei ela aadressil xxx; võlgnik soovis dokumendid

aadressile xxx, saab antud aadressil dokumendid kätte.

PPA vastas päringule 20.11.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku

teiste elu- või asukohtade kohta. E-toimikus kostja menetlusdokumente vastu ei võtnud.

Rahvastikuregistris märgitud telefoninumbritel ei olnud kostja kättesaadav. Maksu- ja

Tolliameti veebilehel puudub teave kostja kehtiva töökoha kohta. Rahvastikuregistrisse

viimati märgitud aadressil XXX (kehtib alates 28.05.2024) tagastati dokumendid.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on tulenevalt eeltoodust toimetatud kostjale kätte

toimetatud avalikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 580

eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö

mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja

kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (riigilõiv 140 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu

150 eurot) 310 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada

menetluskuluna 310 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

3(3)