2-24-17842/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

11.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17842

Kohtuasi

Elysee Stables OÜ hagiavaldus OÜ Resteh vastu

tuvastamiseks, et Elysee Stables OÜ-l puudub

kohustus tasuda OÜ-le Resteh rahasumma, mis

tuleneb OÜ Resteh 30.11.2023 arvest nr 100

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Elysee Stables OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Elysee Stables OÜ (registrikood 14796190),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja: OÜ Resteh (registrikood 10677873), seaduslik

esindaja J.Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Elysee Stables OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-17842

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elysee Stables OÜ (hageja) esitas 25.11.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Resteh

(kostja) vastu tuvastamiseks, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rahasumma, mis

tuleneb kostja 30.11.2023 arvest nr 100.

2. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt hobusetalli ehitustööd. Kirjalikku lepingut

pooled ei sõlminud, kuid töid teostati selliselt, et kostja tegi vahel hinnapakkumisi, mida

hageja aktsepteeris ja seejärel alustas kostja töödega. 30.11.2023 väljastas kostja hagejale arve

nr 100 maksumusega 12 326,09 eurot. Hageja tasus arvest 4000 eurot, kuna aktsepteeris

osaliselt tehtud töid. Muus osas oli poolte kokkuleppel arve tasumine peatatud, kuivõrd kostja

ei olnud puudusi likvideerinud, osa töid oli tegemata, kaetud tööde aktid olid esitamata ning

puudu oli ka dokumentatsioon. Kuna kostja jättis puudused kõrvaldamata, siis tellis hageja

vajaminevad tööd Talum Ehitus OÜ-lt ning tasus tööde eest 3518,74 eurot (sh km). Seega on

ka antud summa ulatuses arve nr 100 alusetu.

3. 19.11.2024 sai hageja AS CREDITINFO EESTI maksehäireregistrist teatise, mille kohaselt

on IDR Inkasso Agentuur OÜ esitanud 19.11.2024 taotluse avalikustada hageja kohta

maksehäire 7149,97 eurot. Maksehäireregistrist saadud info kohaselt tuleneb nõue kostja

30.11.2023 arvest nr 100 summas 8807,35 eurot (sh km). Hageja eeldab, et kostja tegi uue

arve, võttes tööde maksumusest maha Talum Ehitus OÜ poolt tehtud tööd, kuna sellisel juhul

summad klapivad (12 326,09–3518,74 = 8807,35 eurot). Siiski ei ole kostja sellist arvet

hagejale edastanud ning puuduvad ka põhjendused, mis on tinginud arve muutmise. Samuti

on kostja jätnud tähelepanuta, et hageja on tasunud arvest juba 4000 eurot. Lisaks on kostja

jätnud tähelepanuta, et poolte kokkuleppel oli arve tasumine peatatud, kuivõrd kostjal on

puudused likvideerimata. Kui kostja puudused likvideerib, siis tekib hagejal 4807,35 euro

tasumise kohustus (8807,35 – 4000).

4. IDR Inkasso Agentuur OÜ on teinud avalduse maksehäireregistrile võlgnevuse

avalikustamiseks ja on oma sotsiaalmeediakontol teatanud hageja võlgnevusest. Kuna hagi

esitamise seisuga ei ole hagejal kostja ees rahalisi kohustusi, siis puudub alus

maksehäireregistris ja muudes avalikes kohtades võlgnevuse avalikustamiseks. Hageja

rahaline kohustus tekib alles pärast seda, kui kostja on omapoolsed kohustused täitnud. Kostja

ei ole lõpetanud kõiki töid ega andnud üle dokumentatsiooni. Sellest tulenevalt ei ole kostja

esitatud arve nr 100 muutunud sissenõutavaks.

5. Arvestades, et kostja soovib maksehäireregistris hageja kohta andmeid avaldada, siis on

hagejal õigus esitada tuvastamisnõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1

alusel. Hageja õiguslik huvi seisneb selles, et kui kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejal

puudub võlgnevus kostja ees, siis ei ole täidetud maksehäireregistris võlgnevuse

avalikustamise eeldused. Isiku maksevõlgnevuse kohta olevad teated kahjustavad isiku mainet

ja usaldusväärsust kolmandate isikute ees. Juhul, kui need on avalikustatud

maksehäireregistris, siis ei anna krediidiasutused isikule laenu ega liisingut. Hagejal on talli

ehitus pooleli ja seega selliste alusetute andmete avalikustamine seab ohtu talli ehitustööde

lõpetamise.

6. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palub keelata kostjal

arvega nr 100 seoses hageja nime ja võlgnevuse kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja

edastamine kolmandatele isikutele kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

2-24-17842

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning jäeti

menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

hagejal puudub hagi esitamiseks õiguslik huvi ja hagiga ei ole võimalik hageja taotletud

eesmärki saavutada.

9. Hageja palub tuvastada, et tal puudub kohustus tasuda kostjale rahasumma, mis tuleneb

arvest nr 100. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja tasunud arvest juba 4000 eurot.

Samuti märgib hageja, et kui kostja teeb poolte vahel kokku lepitud tööd ära, siis tekib hagejal

4807,35 euro tasumise kohustus. Seega on hageja esitatud nõue vastuolus hageja esile toodud

asjaoludega. Samuti ei aita esitatud tuvastusnõue kaasa hageja soovitud eesmärgi

saavutamisele. Hageja eesmärk on mitte tasuda arvel toodud summat täies ulatuses, mida

hagejal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Ainuüksi

teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna hagejale midagi rohkemat, kui praegune

olukord, kus hageja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides, et arve on alusetu.

Hagejal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on alusetu.

10. Hageja on seisukohal, et tema tuvastushuvi seisneb selles, et maksehäireregistris andmete

avaldamine kahjustab hageja mainet ning hagejal ei ole võimalik välistada maksehäireregistris

alusetu teabe avaldamist muul viisil kui kohtuotsusega, milles on tuvastatud arve alusetus.

Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on andmete avaldajaks mitte kostja, vaid IDR Inkasso

Agentuur OÜ, kes omakorda on edastanud need maksehäireregistrile. Hagiavaldusest ei selgu,

miks on kostja vastu tuvastushagi esitamine lihtsam kui ebaõigeid andmeid avaldavatelt

isikutelt andmete avaldamise lõpetamise nõudmine. Samuti, kui kostja pöördub kohtusse

sooritusnõudega hagejalt arvel nr 100 viidatud nõude väljamõistmiseks, on hagejal võimalik

esitada oma vastuväited arvele selles menetluses. Samuti märgib hageja, et kavatseb esitada

kostja vastu tulevikus kahjunõude seoses puudulikult teostatud töödega, seega ei ole

menetlusökonoomika mõttes otstarbekas tuvastada nõude olemasolu, puudumist või suurust

poolte vahelises õigussuhtes, mille pinnalt hageja plaanib tulevikus nagunii kohtusse

pöörduda.

11. Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jäi taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata.

Kohus märkis ka, et isegi juhul, kui hagiavalduse saaks menetlusse võtta, ei saa hagi tagamise

korras kohustada kolmandaid isikuid hoiduma andmete avaldamisest.

12. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

13.1. Tuvastusnõue on praegusel juhul õige õiguskaitsevahend. Hagejal on õigussuhte

puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses,

kas kostjal on hageja vastu nõue. Kui kostjal ei ole hageja vastu nõuet, siis ei ole tal ka õigust

maksehäireregistris või muudes kanalites avaldada andmeid hageja võlgnevuse kohta.

2-24-17842

13.2. Hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõuet, sest ebaõigeid

andmeid ei ole veel avaldatud. Hagi eesmärk on vältida ebaõigete andmete avaldamine

maksehäireregistris ja muudes avalikes kanalites. Hageja hinnangul on otstarbekas mitte

esitada nõuet andmete avaldamise keelamiseks, vaid ainult tuvastada kostja nõude

puudumine. Kui kohus on kostjal nõude puudumise tuvastanud, siis selle alusel saab hageja

ennast tulevikus kaitsta, kui kostja peaks ikkagi andmeid avaldama ning lisaks on poolte

õigussuhtes selgus.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning

vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb

täiendada.

16. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub hagi esitamiseks õiguslik huvi (vt ka RKTKm

27.11.2019, 2-17-18531, p 19). TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda

põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama) (TsMS § 235).

17. Hageja on sisuliselt esitanud TsMS § 368 lg 1 tähenduses negatiivse tuvastushagi, mille

ese on tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mis tuleneb kostja 30.11.2023 arvest nr

100. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk,

mida ta hagiga saavutada soovib (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Hageja on

selgitanud, et tuvastushagi eesmärk on vältida hageja kohta ebaõigete andmete (st et hagejal

on kostja ees võlgnevus) avaldamist maksehäireregistris ja muudes avalikes kanalites. Hagi

materjalidest nähtuvalt on IDR Inkasso Agentuur OÜ avaldanud oma Facebooki kontol teabe

selle kohta, et hageja on võlglane ning lisaks on IDR Inkasso Agentuur OÜ teinud avalduse

AS CREDITINFO EESTI maksehäireregistrile hageja võlgnevuse avalikustamiseks. Hageja

selgitab, et tema väidetava võlgnevuse kohta ei ole andmed maksehäireregistris veel

avalikustatud ning tema huvi on kõrvaldada oht, et maksehäireregistris või muudes avalikes

kanalites avaldatakse ebaõigeid andmeid tema võlgnevuse kohta.

18. Hageja selgitustest nähtub, et tuvastushagi eesmärk on saavutada olukord, kus hageja

kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid ning hoidutaks edaspidi selliste andmete avaldamisest.

Seega ei ole tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend ringkonnakohtu hinnangul sobiv vahend

hageja eesmärgi saavutamiseks. Hagiavalduse ja hagi materjalide kohaselt on IDR Inkasso

Agentuur OÜ oma sotsiaalmeediakontol (Facebooki konto) teatanud hageja võlgnevusest.

Seega on hageja väidetava võlgnevuse kohta tegelikkuses juba andmeid avaldatud ning

asjakohane ei ole hageja väide, mille kohaselt ei saa hageja ebaõigete andmete avaldamise

lõpetamise nõuet esitada, sest ebaõigeid andmeid ei ole veel avaldatud.

19. Arvestades eeltoodut, oleks ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul kohaseks

õiguskaitsevahendiks kostja ja IDR Inkasso Agentuur OÜ vastu ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamise ning nende avaldamisest hoidumise nõude esitamine VÕS 1055 lg 1

2-24-17842

järgi (vt ka RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047). Ringkonnakohus täiendab vastavas osas

maakohtu määruse põhjendusi.

19.1. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev

või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

19.2. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine

on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine

võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui

õigusrikkumist ei ole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo

toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue)

(RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika).

19.3. VÕS § 1055 lg 1 kohase nõude esitamisel saab hageja arvestada, et IDR Inkasso

Agentuur OÜ on oma sotsiaalmeediakontol (Facebooki kontol) juba hageja väidetava

võlgnevuse kohta andmeid avaldanud. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega,

et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline

rikkumine võib korduda (vt RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 20.2; RKTKm 21.06.2022, 2-

19-10047, p-d 13, 15).

19.4. Ringkonnakohus märgib ka, et Riigikohus on VÕS § 1055 lg 1 järgi pidanud lubatavaks

näiteks nõuet, millega hageja palub kohustada kostjat seoses tema poolt hagejale esitatud

arvega lõpetama kolmandatele isikutele ning mistahes avalikes kanalites, sh veebilehel

www.e-krediidiinfo.ee, ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, välja arvatud

jõustunud kohtulahendi alusel, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal kostja ees võlg

(vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047).

20. Seega on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise

ning nende andmete avaldamisest hoidumise hagiga ning eraldi tuvastushagi esitamine ei ole

vajalik. Kuivõrd hagejal on seaduses ette nähtud õiguskaitsevahend, siis puudub hagejal

õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks.

21. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtuga selles, et kui hageja eesmärk on lisaks

arvel nr 100 toodud summat täies ulatuses mitte tasuda, siis seda on hagejal võimalik teha ka

ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Hagejal ei saa olla eraldiseisvat tuvastushuvi

selle vastu, et arve on osaliselt alusetu (vt ka TlnRnKm 03.10.2024, 2-23-12900, p 10). Lisaks

juhul, kui pooltel on lepingulisest suhtest tulenevalt (hagiavaldusest nähtuvalt võib järeldada,

et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping) vajadus esitada sooritushagi (nt kostjal

hagejalt arvest nr 100 tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks või hagejal kahju hüvitamise

nõude esitamiseks), siis sellise sooritushagi rahuldamise eeldusena võib igal juhul olla vajalik

tuvastada vastav õigussuhe või selle puudumine (st kas kostjal on arvest nr 100 tulenev nõue

hageja vastu). Seega ei ole hagejal selle asjaolu tuvastamiseks iseseisvat tuvastushuvi TsMS §

368 lg 1 tähenduses (vt RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10).

22. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest.

23. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kuna kostja

ei ole menetluses osalenud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-24-17842

24. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 372 lg-st 5 esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt