2-24-109583/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-109583

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi E Me vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: M T

Kostja: E M (isikukood xxx)

Hagihind

500 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E Melt B2 Impact OÜ kasuks 08.04.2022.a xxx AS-iga sõlmitud

krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 75,46 eurot ja sissenõudekulud 25

eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi E Melt vastu 08.04.2022.a xxx AS-iga sõlmitud

krediidilepingust nr xxx tuleneva intressi nõude 50,67 euro ja viivise nõude 87,97 euro

väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 20% ulatuses E Me kanda ja 80% ulatuses B2 Impact OÜ enda

kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista E Melt menetluskulu summas 36 eurot, s.o tasutud riigilõiv 28 eurot ja

kohtutäituri tasu 8 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Välja mõista E Melt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (36 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (3)

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse

nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Vaata selles osas ka Riigikohtu

27.11.2012.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-136-12 punkt 24. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus laenusaaja krediidivõime hindamine

lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud laenusaaja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist (dtl 96), mida ei

saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS

§ 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

2 (3)

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Enne tarbijale laenu andmist tuleb laenuandjal välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49

lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kostjal sissetulek oli väidetavalt

üksnes 900 eurot kuus ning tema finantskohustused moodustasid kostja enda väidetel summas 397

eurot (dtl 94).

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole

selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Antud juhul seda tehtud ei ole.

Käesoleval juhul oli laenusaajal mitmeid kohustusi erinevate krediidiasutuste ees ning kohtule

esitatust saab teha järelduse, et uusi laene võeti selleks, et täita oma kohustusi laenuandjate ees.

Selliselt laenude väljastamine ei ole kooskõlas VÕS § 403⁴ lg 2.

Kohus lähtub asja lahendamisel hageja hagiavalduse punktis 3.5 toodud nõudest (dtl 56).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 08.04.2022.a xxx AS-iga sõlmitud krediidilepingu nr xxx

alusel võlgnevus 75,46 eurot (väljamakstud laenusumma 495,50 - tagasimaksed kogusummas

420,04) ja sissenõudekulud 25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)