2-23-1214/41 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-1214

Tsiviilasi

J. T. i hagi K. M. D. T. i (seaduslik esindaja O. M. )

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr XXX

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. T. (isikukood XXX)

Kostja: K. M. D. T. (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja: O. M. (isikukood XXX)

Istungi toimumise aeg

10.01.2024, poolte nõusolekul jätkatud kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine 770 euro tasumise nõude osas

lubamatuks.

Menetluskulud

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2-23-1214

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. J. T. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi K. M. D. T. i (seaduslik esindaja O. M. ) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Hageja palub tunnistada täiteasi

lubamatuks täies ulatuses, kuna hageja hinnangul on nõue rahuldatud vahetult. Laps on ka

varasemalt viibinud hageja omaksete juures XXXs ca 221 päeva aastas ehk nädalavahetused

ja koolivaheajad. Alates 22.08.2022 on olukord muutunud, kuna hageja on tagasi lapse elus

ning katab kõik tema vajadused vahetult. Reede, laupäev ja pühapäev viibib laps isaga, samuti

enamus koolivaheajast. Lapse ema saab toetust 80 eurot ja peretoetust 650 eurot (3 last).

2. Poolte vahel on kindlaks määratud suhtlemiskord lapsega ja nö kompensatsioon 70

eurot/kuu (lapse pikapäevarühm ja jalgpalli trenn). 2022. aasta oli laps isa omakeste juures

221 päeva ning suvel käis laps süstaslaalomi trennides, mille eest tasus avaldaja 10 eurot

kord.

3. Hageja maksis lapse telefoniarved perioodil november 2022- juuli 2023. Lapse

telefoniarved olid 5 eurot kuus.

4. Laps veetis isaga 2022 septembris 13 päeva, oktoobris 16 päeva, novembris 12 päeva,

detsembris 16 päeva, 2023 jaanuaris 15 päeva, veebruaris 14 päeva, märtsis 14 päeva, aprillis

14 päeva ja mais 14 päeva. Vaidlusalusel perioodil sai lapsele hangitud triki tõukerattad,

elektritõukeratas, jalgrattad, motorollerid ja palju muud. Ka trenni varustus vaidlusalusel

perioodil on hageja poolt ostetud.

Kostja vastuväited

5. Kostja oma vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Hageja lõpetas vabatahtlikult

elatise maksmise alates 2022 aasta septembrist. Oma teoga näitas hageja üles lugupidamatust

kohtu ja Eesti seadusandluse vastu. Alates 2022 september maksab kostja ema lapsele kõik

vajalikud asjad (treeningud, trenniasjad, kooli pikendus, riided, jalanõud, toit).

6. Kostja nõustub, et laps viibis isa juures XXX 2022 septembris 10 päeva, oktoobris 11

päeva (sh koolivaheajal oli laps 50/50), novembris 8 päeva, detsembris 14-15 päeva (sh

koolivaheajal 50/50), 2023 jaanuaris 8 päeva, veebruaris 10 päeva (sh koolivaheajal 50/50),

märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Kokku viibis laps isaga 82 päeva. Täitemenetluses nr

179/2022/3963 on täitmisavaldus esitatud põhjusel, et avaldaja lõpetas elatise maksmise

septembris 2022.

7. Süstaslaalomi treeningute eest maksis hageja õde, kes registreeris lapse trennidesse omal

soovil. Kohus 08.05.2023 vähendas välja mõistetud elatist 70 euroni kuni lahendini, mis tuli

28.09.2023.

8. Kostja võtab õigeks, et hageja tasus lapse telefoniarved 5 eurot kuus.

9. Hageja ei ole tasunud lapse ülalpidamist perioodil september 2022 kuni mai 2023, mistõttu

on võla summa 920 eurot. Juunis 2023 on kohtutäituri poolt kostja emale üle kantud 70 eurot,

samuti on kostja nõus, et maha tuleb võtta lapse telefoniarvega seotud 45 eurot, mistõttu on

lõplik võlgnevus 805 eurot, mille hageja peab tasuma.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil,

analüüsinud poolte täiendavaid seisukohti ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende

kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi

kanda.

2-23-1214

11. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega

peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS §

363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.

12. Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine lubamatuks

täies ulatuses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1

nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada

olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse

käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid

faktilisi (elu) sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi

jõustumist.

13. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

- Kostja on esitanud 23.12.2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-6485. Kohtutäituri poolt on algatatud täitemenetlus nr XXX (I kd tl 3-6);

- Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 on kohus kinnitanud poolte

kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale igakuist elatist 140 eurot kuus

alates septembrikuust 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX (I kd tl 152-152

pöördel);

- Pärnu Maakohtu 12.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10633 on kohus kinnitanud

menetlusosaliste sõlmitud kokkuleppe hagejalt kompromissi korras 05.09.2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-6485 kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks 2-22-10633

tsiviilasja menetluse ajal. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja maksma kohtumenetluse ajal

alates 10.05.2023 elatist kostja ülalpidamiseks 70 eurot kuus kuni tsiviilasjas tehtava lahendi

jõustumiseni (II kd tl 21-22);

- Pärnu Maakohtu 29.06.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17567 on kohus kinnitanud

esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks lapsevanemate poolt 22.06.2023 ärakuulamisel

sõlmitud kokkuleppe lapse suhtes jagatud hooldusõiguse teostamiseks, mille kohaselt elab

laps kohtumenetluse ajal (sh suvevaheajal) vaheldumisi ühe nädala ühe ja teise nädala teise

vanema juures (resolutsiooni punkt 1.1.) ning vanemad on kokku leppinud lapse elukorralduse

ja hobidega seotud kulutuste kandmises (resolutsiooni punkt 1.4) (I kd tl 156-158);

- Pärnu Maakohtu 22.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-10633 on kohus vähendanud

Pärnus Maakohtu 05.09.2019 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 hagejalt kostja

ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 01.10.2023 kuni kostja

täisealiseks saamiseni (II kd tl 23).

14. Kostja on 10.01.2024 toiminud istungil avaldanud, et täitemenetluses nr XXX on täitmisel

elatise nõue perioodi september 2022 kuni mai 2023 eest(II kd tl 27). Hageja nõustus

nimetatud perioodiga. 27.12.2024 kohtule esitatud menetlusdokumendis on kostja välja

2-23-1214

toonud, et võlgnevuse summa on 920 eurot, kuid kuna juunis 2023 on kohtutäituri poolt

kantud kostja elame 70 eurot ning kostja võtab õigeks asjaolu, et hageja on tasunud kostja

telefoniarved 5 eurot kuus, kogusummas 45 eurot, on lõplik võlgnevuse summa 805 eurot (II

kd tl 64). Poolte vahel on vaidlus selle üle, millistel perioodidel on kostja viibinud hageja

juures ning kas on alust täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamine põhjusel, et

kostja viibis vaidlusalusel perioodil osaliselt hagejaga ning hageja kandis lapse (kostja) kulud

vahetult ning võis seetõttu jätta kohtulahendiga väljamõistetud elatise nimetatud perioodide

eest tasumata.

15. Hageja poolt väljatoodu kohaselt elas kostja (laps) hageja juures 2022 septembris 13

päeva, oktoobris 16 päeva, novembris 12 päeva, detsembris 16 päeva, 2023 jaanuaris 15

päeva, veebruaris 14 päeva, märtsis 14 päeva, aprillis 14 päeva ja mais 14 päeva. Hageja on

oma väidete tõendamiseks esitanud pildid kalendrist (I kd tl 142-148), mis hageja hinnangul

peaks tõendama lapse viibimist isa juures. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuivõrd kalendrist ei

ole võimalik aru saada, millistel konkreetsetel kuupäevadel laps isaga viibis ning millal on

kalendrisse vastavad märkmed tehtud. Samuti ei tõenda hageja poolt märgitud kuupäevadel

kostja viibimist hageja juures hageja õe ja ema selgitused, kuivõrd nimetatud selgitused on

antud varasema perioodi kohta, kui täitemenetluses olev periood. Küll aga on kostja

nõustunud, et laps viibis isa juures XXXs 2022 septembris 10 päeva, oktoobris 11 päeva (sh

koolivaheajal oli laps 50/50), novembris 8 päeva, detsembris 14-15 päeva (sh koolivaheajal

50/50), 2023 jaanuaris 8 päeva, veebruaris 10 päeva (sh koolivaheajal 50/50), märtsis 11

päeva, aprillis 9 päeva. Kokku viibis laps isaga 82 päeva (II kd tl 41-41 pöördel). Mistõttu on

kohtu hinnangul leidnud tõendamist asjaolu, et vähemalt 82 päeva veetis vaidlusalusel

perioodil laps isaga.

16. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud

elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui

kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on

lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei

täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga

asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem

hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies

ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Järelikult on võimalik, et kohtumäärusest nähtuv

elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud, sest hageja ja kostja leppisid kokku

(ajutiselt) ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil (vt RKTKo nr 3-2-1-120-14, p

13).

17. Kohtul tuleb tuvastada, kas hageja on kohustuse täitmise osaliselt asendanud ja kostja on

sellega nõustunud. Poolte tahteavaldused võisid seejuures olla konkludentsed ning vajadusel

tuleb poolte käitumist tõlgendada, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 75 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29. Poolte käitumist on võimalik mõista nii, et hageja asendas

ülalpidamiskohustuse täitmisel VÕS § 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises

vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Hageja on

menetluses olnud seisukohal, et kuivõrd hageja andis ülalpidamist vahetult, siis ei pidanud

hageja kostjale ülalpidamist tasuma. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kuna on

olemas kohtulahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis, siis oleks hageja pidanud seda

tasuma. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et pooled oleks

kokku leppinud ülalpidamiskohustuse täitmises muul viisil, kui see nähtub Pärnu Maakohtu

05.09.2019 määrusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud seisukohtade pinnalt võimalik

asuda seisukohale, et hageja on kohustuse täitmise (osaliselt) asendanud ja kostja on sellega

nõustunud.

2-23-1214

18. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis) ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal

võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega juhul, kui laps elab vanemaga koos, saab

vanem elatise maksmise kohustust täita ka vahetult. Riigikohus on selgitanud, et olukorras,

kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, on võimalik

ülalpidamiskohustuse täitmine ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise

maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal juhul, kui ta ei täida lapse

ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega ning üldjuhul tuleb juba

elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema

juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui aga

asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem

hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies

ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab

kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise (Riigikohtu 08.03.2017 määruse tsiviilasjas nr 3-

2-1-177-16, p 11).

19. Kohus on tuvastanud, et kostja pöördus 23.12.2022 kohtutäitur Rocki Alberti poole

avaldusega Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-6485 täitmiseks (I kd tl 3

pöördel). Täitmisavalduse alusel algatati täitemenetlus ning koostati hagejale (võlgnikule)

täitmisteade (I kd tl 3 pöördel-4 pöördel). Täitmisteate kohaselt oli nõude suurus seisuga

23.12.2022 420 eurot, nõude sisuks on elatise võlgnevus ning nõue suureneb igakuise elatise

võrra. Kostja on kohtule avaldanud, et täitmisel on võlgnevus perioodi september 2022 kuni

mai 2023 eest ning kostja teadmiste kohaselt on võlgnevuse suurus 920 eurot, millest kostja

on maha arvutanud kohtutäituri poolt juunis 2023 üle kantud 70 eurot ja hageja poolt tasutud

lapse telefoniarved 45 eurot. Kokku on lõplik võlgnevuse kostja teadmiste kohaselt summa

805 eurot. Vastavalt Pärnu Maakohtu 05.09.2019 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-6485 pidi

hageja tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 140 eurot kuus.

20. Kohus asub seisukohal, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele vaatamata sellele, et kohus

ei tuvastanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel

viisil, kui see nähtub asjas 2-19-6485 tehtud kohtulahendist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab

alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta

ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohtu praktika kohaselt (nt

RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6) saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema

juures (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud

vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades)

võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib

kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi

tegema (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23.3). Riigikohus on selgitanud, et kuna vanem

peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist tasuma

proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p

15.4).

21. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja

mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmine ka muul

viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-

177-16, p 11). Riigikohus sedastas, et kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad

ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil

2-23-1214

rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses

olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise

sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisega ja seda ka siis, kui ei ole esitatud TsMS § 459 alusel hagi

kohtulahendi muutmiseks (vt sama põhimõtte kohaldamise kohta nt TlnRnKo 22.03.2022, 2-

20-7485, p-d 9.1–9.6; TlnRnKo 17.06.2020, 2-19- 6317, p 13).

22. Hagejalt on kostja kasuks elatise väljamõistmisel lähtutud sellest, et hageja (lapse isa) ei

ela kostjaga (lapsega) koos. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et septembris 2022 viibis laps

isaga vähemalt 10 päeva, oktoobris vähemalt 11 päeva, novembris vähemalt 8 päeva,

jaanuaris 2023 vähemalt 8 päeva, veebruaris vähemalt 10 päeva, märtsis vähemalt 11 päeva ja

aprillis vähemalt 9 päeva. Kohtu hinnangul saab nimetatud kuude osas asuda seisukohale, et

kui laps viibis isaga olulise osa ajast (keskmiselt vähemalt 10 päeva kuust), on isa vähemalt

osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab

nimetatud kuudel kostja viibimist hageja juures arvesse võtta kui ülalpidamiskohustuse

vahetut täitmist hageja poolt ning lugeda, et poole väljamõistetud elatise ulatuses on hageja

elatist andnud vahetult. Hagejal oli kohustus septembris, oktoobris, novembris, jaanuaris,

veebruaris, märtsis ja aprillis tasuda kostjale ülalpidamist summas 140 eurot kuus, kokku 980

eurot (7x140). Kuivõrd kohtu hinnangul täitis hageja kostja ülalpidamist osaliselt vahetult

käesolevas punktis nimetatud kuude eest ning täitemenetluses täidetakse ka nimetatud kuude

eest tasumata jäänud elatise nõuet, tuleb summas 490 eurot (7x70 eurot) sundtäitmine

vaidlusaluses täitemenetluses lubamatuks tunnistada.

23. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et detsembris 2022 viibis laps isaga vähemalt 15 päeva.

Kohtu hinnangul saab nimetatud perioodi osas asuda seisukohale, et kui kostja (laps) viibis

pool kuud hagejaga (ühe vanemaga) ja pool kuud teise vanemaga (emaga), on mõlemad

vanemad oma kohustused sel kuul lapse ees täitnud. Kostja seaduslik esindaja ei ole toonud

välja, miks olukorras, kus kostja viibis pool kuud hagejaga, oleks hagejal pidanud olema

täiendavalt elatise maksmise kohustus. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab kostja poole kuu

jooksul hageja juures viibimist võtta arvesse kui ülalpidamiskohustuse vahetut täitmist hageja

poolt. Kohus viitab, et sarnastel asjaoludel on ka Tallinna Ringkonnakohus asunud

seisukohale, et kui laps viibib pool kuud järjest ülalpidamiskohustust kandma kohustatud

isiku juures, saab lugeda, et mõlemad vanemad on oma kohustused sel kuul lapse ees täitnud

(Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2023 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-10050, p 36). Hagejal oli

detsembris kohustus tasuda kostjale ülalpidamist 140 eurot. Kuivõrd kohtu hinnangul täitis

detsembris 2022 hageja kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning täitemenetluses täidetakse

ka nimetatud kuu eest tasumata jäänud elatise nõuet, tuleb summas 140 eurot sundtäitmine

vaidlusaluses täitemenetluses lubamatuks tunnistada.

24. Kostja on välja toonud, et täitemenetluses täidetakse ka elatise nõuet mai 2023 eest.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled sõlmisid 12.05.2023 kompromissi, mille kohaselt

alates mai 2023 tasub hageja kostjale elatist 70 eurot (II kd tl 21-23) ning kostja ema

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 10.05.2023 tasunud kostja ema kontole 70 eurot

selgitusega „kokkulepe asjas 2-22-10633, mai kuu, XXXi raha“ (I kd tl 160), siis on hageja

täitnud kohustuse mai 2023 eest ning täitemenetlus tuleb summas 140 eurot tunnistada

lubamatuks.

25. Riigikohus on selgitanud, et ajal mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et

lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad

mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud.

Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste

vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad,

ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema

2-23-1214

eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma.

Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises,

kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu

sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele,

huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on

(vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 23.4).

26. Kohtu hinnangul on hageja küll käesolevas asjas välja toonud, et on ostnud kostjale

riideid, jalanõusid, hangitud triki tõukerattad, elektritõukeratas, jalgrattad, motorollerid ja

palju muud ning esitanud kohtule hulganisti pilte antud asjaolude tõendamiseks (I kd tl 13-27,

112-141, II kd tl 31-36), kuid kohtu hinnangul ei ole antud piltide põhjal võimalik aru saada

kes ja millised kulud on kandnud. Kostja ema on aga välja toonud, et hoolimata sellest, et laps

viibis osa ajast isaga, olid emal ikkagi püsikulud lapse treeningute ja koolikulude näol.

27. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning peab põhjendatuks tunnistada

täiteasjas XXX sundtäitmine lubamatuks 770 euro osas (490+140+140).

28. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses

ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks

õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

30. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on

seisukohal, et arvestades vaidluse asjaolusid ning asjaolu, et kohus rahuldas hageja hagi

osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

31. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2025 määruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta J. T. i 12.03.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu

10.02.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-1214 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud J. T. i kanda. K. M. D. T. il ei ole

apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.