2-24-9603/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-9603

Tsiviilasi

R. P. ja R-J. P. hagi I. P. vastu väljamõistetud elatise

suuruse muutmiseks

Tsiviilasja hind

R. P. nõude hind 1125,99 eurot

R-J. P.-na Puki nõude hind 1080,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: R. P. (isikukood XXX);

Hageja 2: R-J. P. (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja J. P. (isikukood XXX, e-post

XXX );

Kostja: I. P. (isikukood XXX, e-post: XXX või XXX)

Kohtuistung

XXX, osales J. P.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. P. ja R-J. P. hagi I. P. vastu elatise suurendamiseks.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-12014

kinnitatud kompromissi kohaselt I. P. poolt R. P. le ja R-J. P. le makstava elatise suurust

perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärani järgmiselt:

2.1.

Alates hagi esitamisest 20. juunil 2024 kuni R. P. (P.) XXX täisealiseks saamiseni lugeda

I. P. lt (P.) R. P. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks perekonnaseaduse § 101 lg-

tes 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatav minimaalne elatis, mis alates 01. aprillist 2024

– 31. märtsini 2025 on 250,22 eurot kuus.

2.2.

Kohtuotsuse 07. veebruaril 2025 teatavakstegemise seisuga on alates hagi esitamisest 20.

juunil 2024 R. P. elatis muutunud sissenõutavaks kokku summas 1863,07 eurot (2024.a

juunikuus tasumata 48,98 eurot; + juuli 2024 kuni jaanuar 2025 kokku 7 kuu eest 1751,54 (=7

x 250,22 eurot); + 2025. a veebruari 7 päeva eest 62,55 eurot (=250,22 eurot/28 päeva x 7

päeva).

2.3.

Alates hagi esitamisest 20. juunil 2024 kuni R-J. P. (P.) XXX täisealiseks saamiseni

lugeda I. P. lt (P.) R-J. P. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks perekonnaseaduse

§ 101 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatav minimaalne elatis, mis alates 01.

aprillist 2024 – 31. märtsini 2025 on 240,22 eurot kuus.

Tsiviilasi nr 2-24-9603

2.4.

Kohtuotsuse 07. veebruaril 2025 teatavakstegemise seisuga on alates hagi esitamisest 20.

juunil 2024 R-J. P. kasuks väljamõistetud elatis muutunud sissenõutavaks kokku summas

1783,74 eurot (2024.a juunikuus tasumata 42,15 eurot; + juuli 2024 kuni jaanuar 2025 kokku 7

kuu eest 1681,54 (=7 x 240,22 eurot); + 2025. a veebruari 7 päeva eest 60,05 eurot (=240,22

eurot/28 päeva x 7 päeva)).

3. Igakuise elatise summa ühe lapse kohta arvutatakse alates 20. juunist 2024 järgmise valemi

järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 272,76 eurot) + 3% eelneva

kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 54,96 eurot),

millest on maha arvestatud 37,50 eurot (s.o pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (s.o (225 eurot/2)/3)); ning pool lapsele makstavast

lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal R. P. lapsetoetuse osa 40 eurot (80/2); R-J. P. lapsetoetuse

osa 50 eurot (100/2)).

4. Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil

, mil vastavalt PKS § 101

lg-le 3 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja lg 4

kohaselt arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast

(avaldatakse Statistikaameti kodulehel).

5. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest ja perele lasterikka toetuse maksmisest

(PKS §

101 lg 5). Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel (eelduslikult 01. juunist 2025), lasterikka

pere toetust saavate laste arvu muutumisel ja/või toetuste määra muutumisel muutub elatise suurus

alates sellest kuust, mil toetuse maksmine lõpetatakse või muutunud suuruses toetust makstakse.

Elatise

kuumakse

suuruse

arvutamisel

saab

kasutada

elatiskalkulaatorit

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

6. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb I. P. l maksta J. P. (P.)

arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr XXX) selle kuu, mille eest elatist makstakse, 1.

kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „elatis“, näidates ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.4 märgitud, 07. veebruari 2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud elatise summad tuleb I. P. l tasuda ühe summana, kui hageja esindaja ja

kostja ei lepi kokku teisiti.

8. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Hagejate taotlusel kohus tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks alates 08.

veebruarist 2025 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva elatise osas (TsMS § 468 lg 3).

Edasikaebamise kord

Toimetada kohtuotsus hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale kätte. Kohtuotsuse peale võib

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. R. P. ja R-J. P. (seadusliku esindaja J. P. kaudu) esitasid 20. juunil 2024 Pärnu Maakohtule

hagi I. P. vastu Pärnu Maakohtu 15. märtsi 2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-12014

kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suuruse muutmiseks.

2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 20. juunist 2024 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas miinimumsuuruses.

15. märtsi 2020 määrusega kinnitatud kokkuleppe järgi kohustus kostja maksma lastele elatist

PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatisest ½ summa.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 11.jaanuaril 2021.a lahkus laste isa pere juurest ning sellest

ajast saati on laste ema kasvatanud lapsi üksinda. Kostja võtab lapsi enda juurde aastas ca 7 päeva

kokku, hilineb ja väldib kokkulepitud elatiste maksmisest. Hagiavalduses esitatud kulude loetelu

järg on R. P. elementaarsed kulud ühes kuus 631 eurot ja R-J. P. kulud 535 eurot.

3. Kohtuistungil 26. novembril 2024 hagejate ema selgitas, et kostja tasus viimati elatist 2024.a

juulis kahe lapse peale kokku 244 eurot juunikuu elatise katteks. Hagejate esindaja palub hagi

rahuldada ning taotles tunnistada elatise väljamõistmise otsus edasiulatuva viivise osas viivitamata

täidetavaks.

KOSTJA VASTUS

4. Kostja 05. septembril 2024 esitatud kirjalikus vastuses hagile märgib, et hagejate esindaja on

jätnud olulised asjaolud kohtule esitamata. J. P. hagiavalduses ei nimeta oma varana korterit, mille

kostja 07. oktoobril 2021 notariaalse lepinguga kirjutas hagejate ema nimele korteri. Kui J. P.

viskas ühise lapse C. kodust välja, võttis kostja C. oma hoole alla, üüris talle kodu, kus olla ja

maksis muud kulud. J. P. võttis kostjalt 1000 eurot alimente ja suure pere toetuse ning lasterahad

Eesti riigilt, millest C. ei saanud pennigi. Kostja pöördus lastega suhtlemise korraldamiseks

kohtusse. Kuna J. P. le oli oluline suure pere toetus, sõlmiti suhtlemise korra ja elatise osas

kompromiss, mille kohaselt kostja maksab hagejatele elatist poole miinimumelatise ulatuses. J. P.

teeb kõik võimaliku, et kostja tegelikult ei suhtleks lastega.

5. Kostja kirjeldab oma majanduslikku olukorda: tal auto liisingumakse 460 eurot kuus (liising

saab tasutud järgmine aasta). Kostja elab väikses üürikorteris (üür +kommunaalid= 600-700 euro

ringis). Maksab J. P. ga 02. septembril 2021 Big pangast kostja nimel võetud pangalaenu 314

eurot kuus, laenust 9300 eurot kandsid J. P. pangakontole, J. P. pole seda laenu kunagi maksnud.

Kostja on lastele alimente maksnud hilinemistega küll, aga igakuiselt. Kostja peab üleval ja toetab

ka vanimat poega C.t igakuiselt. Lisaks sirgub kostja peres uuest kooselust sündinud 1,5 a poeg

ning samuti vaja maksta maksud ja igapäeva kulud.

6. 18. novembril 2024 kostja teatas, et ta on nõus J. P. nõutava miinimumelatise nõudega,

kohtuistungile ei pääse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära hagejate esindaja kohtuistungil, tutvunud kostja esitatud kirjalike

seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 410 alusel kohus vaatas asja kohtuistungil kostja osavõtuta sisuliselt läbi, kuna kostja

digitaalselt allkirjastamata e-kirjaga teatas kohtule, et on hagiavalduses nõutava elatise suurusega

nõus ning kohtuistungile ei pääse.

3 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603

8. Selles asjas taotlevad hagejad varem kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud

elatise suuruse muutmist. TsMS § 459 lg-tes 1 ja 2 nähakse ette, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:

1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Õigus taotleda uue hagiga elatise suuruse muutmist

kehtib ka juhul, kui elatise suurus on kokku lepitud kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga.

9. Hagejate vanemad J. P. ja I. P. on hagejatele makstava elatise suuruse kokkuleppe sõlminud

kostja poolt C. nimel hagejate ema vastu esitatud elatise nõude asjas, tsiviilasi nr 2-22-12014.

Kuna selle menetluse esemeks ei olnud hagejate elatis ning pooled esitasid kohtule kinnitamiseks

kirjaliku kokkuleppe kohtu poolt kompromissi sõlmimiseks määratud aja jooksul, ei teinud kohus

selles menetluses kindlaks hagejate vajadusi ega reaalseid kulusid.

Hagejate esindaja J. P. sõnul kostja enda huvides manipuleeris J. P. leppima kokku seaduses

sätestatust väiksemas elatises. J. P. sõnul kokkulepitud elatis – pool seaduses sätestatud

miinimumelatisest ühe hageja kohta - ei ole laste kulude katmiseks piisav, hagejate ema on

pidanud toime tulemiseks võtma teistelt isikutelt laenu.

10. Kohus leiab, et hagejate ema on põhjendatult kohtu poole pöördunud elatise suuruse muutmise

hagiga ning hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on

õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades

lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist

muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS §-s 101 on seadusandja

määranud alaealisele lapsele makstava elatise minimaalse määra arvutamise kriteeriumid: selle

järgi kujuneb minimaalne elatis mitme erineva komponendi alusel. Põhireegel on baassumma

(seaduse jõustumisel 200 eurot, praeguseks indekseerimise tulemusel 272,76 eurot) + 3% eelmise

kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud ½ lapsele makstavast

lapsetoetusest ja lapse osa poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt kõigi toetust

saavate laste arvuga.

Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse baassummat ja muutub eelmise aasta keskmise kuupalga alusel

arvutatava 3% suurus.

Lisaks pere mitmele lapsele elatise maksmise korral vähendatakse iga järgneva lapse elatise

summat 15% võrra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ega laste puhul, kelle vanuse vahe

on suurem kui 3 aastat (PKS § 101 lg 7).

11. Kohtupraktika kohaselt saab lähtuda eeldusest, et lapse vajadused on seaduses märgitud

ulatuses (kogu lapsetoetus ja osaga poolest lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt kõigi

toetust saava pere laste vahel) ning mõlema vanema minimaalse elatise suurusele vastava

panusega. Eeltoodust tulenevalt saab eeldada, et seaduses sätestatud minimaalsest elatisest poole

väiksemas summas kokkulepitud elatis ei ole laste ülalpidamiseks piisav, laste huvides on viia

elatise suurus vastavusse seaduses sätestatud miinimummääraga.

4 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603

12. Eeltoodu alusel kohus muudab alates hagiavalduse 20. juunil 2024 esitamisest hagejatele

makstava elatise summat vastavalt hagejate taotletule, millega ka kostja on nõustunud. PKS § 101

lg 2 alusel kohus määrab ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatise suurus

määratakse kindlaks järgmise valemi järgi: baassumma (alates 01. aprillist 2024 kuni 31. märtsini

2025 kehtiv baassumma on 272,76 eurot kuus), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti

keskmisest brutokuupalgast (hetkel 54,96 eurot) ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest

ning lapse osa poolest lasterikka pere toetusest. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil

indekseeritakse baassummat ning arvutatakse baassummale lisatav 3% eelmise kalendriaasta

Vabariigi keskmisest palgast. Seetõttu kohus saab määrata elatise suuruse summaliselt kindlaks

alates hagiavalduse esitamisest kuni 31. märtsini 2025. Alates 1. aprillist 2025 saavad vanemad

kohtu määratud valemi komponentide alusel elatise summasid arvutada elatiskalkulaatori abil. Kui

lisanduvad täiendavad komponendid, mida kohus ei ole arvestanud (näiteks lapsed hakkavad isa

juures viibima aasta keskmisena vähemalt 7 kalendripäeva kuus), on õigus uuesti pöörduda kohtu

poole elatise suuruse muutmise nõudega.

13. Lisaks kohus selgitab, et elatise suurus sõltub lastele makstava lapsetoetuse suurusest ja

lasterikka pere toetuse maksmisest.

J. P. l ja I. P. l on kolm ühist last: C., kes sai XXX täisealiseks, ning alaealised hagejad R. P.

(sündinud XXX) ja R-J. P. (sündinud XXX).

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-te 1-3 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel

sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes

õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus

lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või

täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise

lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

PHS § 21 lg-test 1 ja 2 tulenevalt makstakse kolme kuni kuute last kasvatavale perele on 450

eurot. PHS § 31 järgi lõpetatakse iga kuu makstava toetuse maksmine peretoetuse saamise õiguse

lõppemisele järgnevast kuust.

14. Hagejate esindaja J. P. kinnitas, et kuni 2025.a maikuuni, mil pere vanim laps saab 19-

aastaseks, makstakse talle kolme lapse eest lasterikka pere hüvitist 450 eurot kuus ning igale

lapsele lapsetoetust. Kostja kinnitas, et kõik toetused laekuvad hagejate esindajale.

Eeltoodust tulenevalt muutub hagejatele makstava elatise suurus ka 1. juunil 2025: kuni 31. maini

2025 on R. P. pere teine ja R-J. P. pere kolmas laps ning neile makstakse lapsetoetust vastavalt 80

eurot ja 100 eurot kuus. Kui C. 19-aastaseks saamise järel talle lapsetoetuse maksmine

lõpetatakse, loetakse J. P. pere perehüvitiste seaduse tähenduses kahte last kasvatavaks, sellega

väheneb R-J. P.-le makstav lapsetoetus 80 euroni ning lõpeb ka lasterikka pere toetuse maksmine,

mille tulemusel alates 1. juunist 2025 suureneb R. P. le makstav elatis 37,50 euro võrra (s.o ühe

lapse osa poolest lasterikka pere toetusest) ning R-J. P. elatis 47,50 euro võrra (lasterikka pere

toetuse osa 37,5 eurot + lapsetoetuse vähenemise mõju 10 eurot).

15. Asjas ei ole olnud vaidlust hagiavalduses märgitud laste kulude suuruse osas. Hagiavalduse

kohaselt on R-J. P. kulud kokku 631 eurot kuus, R. P.-l 535 eurot kuus. Kohus leiab, et hagejate

taotletud miinimummääras elatis on kooskõlas nende tegelike vajaduste ja reaalsete kuludega ega

ole ülemäärane.

Ühe lapse kulud koosnevad: eluaseme kulu 170 eurot, toit 100 eurot, transport 50 eurot, sidekulud

20 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse täitmine R-J. P.-l 116 eurot, R. P.-l 20 eurot, riided -

jalanõud kuust sõltuvalt keskmiselt 50-100 eurot kuus, muud vältimatud püsikulud 40 eurot kuus.

Hagejate esindaja kohtuistungil selgitas, et arvestas laste eluasemekuludesse ka pangalaenu (260

eurot kuus). Eluaseme kulud on ühistu kulud (küte, vesi, haldus ja remondifond), elekter ja Tele 2.

5 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603

Kommunaalkulud viimane kuu olid 146 eurot, korteris elavad kaks hagejat koos emaga. Kokku on

eluaseme kulud ca 500, suvel on odavam, talvel on kallis. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on 170

eurot ühe lapse eluasemekulu põhjendatud.

16. Hagejate esindaja väiteid pangalaenu kohta kinnitavad ka kostja väited ja vastusele lisatud

notariaalne müügileping.

Kostja väide, et tema kirjutas hagejate ema nimele korteri, ei ole täiesti korrektne. Kostja jätab

mulje, et andis korteri J. P. le tasuta, kuid lisatud notariaalsest müügilepingust nähtuvalt J. P. ostis

korteri kostjalt: ostuhinna tasumisena võttis J. P. endale kohustuste täita SEB Panga ees üle 46 000

euro suuruse laenujäägiga kostja laenukohustust.

17. Kohtu hinnangul on mõistliku suurusega ja põhjendatud ka laste muud kulud. Hageja selgitas,

istungil, et hagiavalduses on märgitud kõige elementaarsemad kulud, pärast hagi esitamist on

kulusid juurde tulnud (tütre huviring, R. P. XXX).

Transpordikulu on lastega XXXi juures käimine, laste viimine sõprade sünnipäevadele. Pere elab

XXXl, lastega tuleb käia Pärnu linnas.

Sidekulud on telefon, internet, televiisor. R-J. P. saab oma telefoni, kui kooli läheb.

Tervishoid on rohud ja tavapäevased käsimüügiravimid. Erivajadust lastel pole, kuid R. P. oli ca 2

kuud XXX. R. P. käib tasulise XXXi juures 2 x kuus, 45 eurot kord.

Hügieenikuludeks on pesutarbed, juuksur.

Koolikohustuses on teatrid, jõulupeod, väljasõidud, õppevahendid. Aasta alguses korjab õpetaja

raha ja kõik vihikud tulevad tema käest, viimati koguti 25 eurot septembris. Teisel poolaastal

korjab vajadusel juurde. Väljasõitude jaoks korjatakse eraldi raha. R. P. käib väikeklassis

matemaatikat ja eesti keelt õppimas.

Riided ja jalanõud on hagejate esindaja hinnangul aasta keskmisena 100 eurot kuus, näiteks

talvekombed läksid 200 eurot. Suvel oli kõik asjad vaja R. P.-le osta.

Muud vältimatud püsikulud on sünnipäevad, kinod, spaa, teater.

Huviringidest on R. P.-l tasuta malering, R-J. P. läks sügisest tantsuringi, mis on 22 eurot kuus.

18. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et nõustub hagejate elatise suurendamise nõudega, ega ole

taotlenud määrata uueks elatise suuruseks seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksem summa,

puudub vajadus analüüsida kostja väidet, et tema ülalpidamisel on veel üks laps või kontrollida

kostja võimekust nõutavat elatist tasuda. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab

alates 20. juunist 2024 kostja poolt hagejatele makstavat elatist PKS § 101 lg-te 3-5 alusel

arvutatud summani.

Seega kuni 31. märtsini 2025 on R. P. kasuks väljamõistetav elatis 250,22 eurot kuus (baassumma

272,76 eurot + 54,96 eurot (3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast), millest on maha

arvestatud pool lapsetoetust, s.o 40 eurot, ja 37,50 eurot lasterikka pere toetuse osa). Samade

komponentide alusel R-J. P.-le arvutatud elatis on vastavalt 10 eurot väiksem (talle makstava

suurema lapsetoetuse arvelt) – 240,22 eurot.

19. Kohus määrab kindlaks alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud elatise. Seejuures kohus lähtub hagejate esindaja väidetes, et kostja tasus

viimati elatist 2024.a juulis 244 eurot kahe lapse peale kokku juunikuu elatise katteks. Juunikuu

esimese 19 päeva eest oli kostja kohustatud lastele maksma elatist vastavalt kohtumäärusega

kinnitatud kokkuleppele miinimumelatise pooles määras, vastavalt R. P.-le 125,11 eurot kuus ja

R-J. P.-le 120,11 eurot kuus.

Eeltoodu alusel on 20. juunist 2024 – 07. veebruarini 2025 elatis sissenõutavaks muutunud

järgmiselt:

6 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603



R. P.: juunis tulnuks kostjal tasuda 170,98 eurot (s.o 19 päeva eest 79,24 eurot ((125,11

eurot/30 päeva) x19 päeva) ning 11 päeva eest 91,74 eurot ((250,22 eurot/30 päeva)x11 päeva).

Kostja tasus juunikuus ühe lapse kohta 122 eurot, seega tasumata 48,98 eurot (=170,98 – 122).

Järgnevalt 1. juulist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025 seitsme kuu elatis kokku 1751,54 eurot (=7 x

250,22 eurot), ning 2025.a veebruarikuu seitsme päeva eest 62,55 eurot (=(250,22 eurot/28 päeva)

x 7 päeva).

Kohtuotsuse tegemise seisuga on R. P. sissenõutavaks muutunud elatis kokku seega 1863,07 eurot

(=48,98 + 1751,54 + 62,55)



R-J. P.: juunis tulnuks kostjal tasuda 164,15 eurot (s.o 19 päeva eest 76,07 eurot ((120,11

eurot/30 päeva)x19 päeva) ning 11 päeva eest 88,08 eurot ((250,22 eurot/30 päeva)x 11 päeva).

Kostja tasus juunikuus ühe lapse kohta 122 eurot, seega tasumata 42,15 eurot (=170,98 – 122).

Järgnevalt 1. juulist 2024 kuni 31. jaanuarini 2025 seitsme kuu elatis kokku 1681,54 eurot (=7 x

240,22 eurot), ning 2025.a veebruarikuu seitsme päeva eest 60,05 eurot (=(240,22 eurot/28 päeva)

x 7 päeva).

Kohtuotsuse tegemise seisuga on R-J. P. sissenõutavaks muutunud elatis kokku seega 1783,74

eurot (=42,15 + 1681,54 + 60,05).

20. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Vastavalt hagejate taotlusele

kohus määrab igakuise elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu esimese kuupäeva. Elatis tuleb kostjal

maksta laste ema arvelduskontole.

Alates 20. juunist 2024 kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatis (elatise võlgnevus)

tuleb kostjal hagejatele tasuda lisaks jooksvale elatisele ühekordse summana, vanemad võivad

kokku leppida tasumise osade kaupa. Kohus selgitab, et kohtuotsus ei reguleeri võimalikku

varasemat võlgnevust, mis kostjal võib olla tekkinud perioodi eest enne 1. juunit 2024. Varasema

võlgnevuse tasumist on hagejatel õigus jätkuvalt nõuda 15. märtsi 2023 kohtumääruse nr 2-22-

12014 alusel.

Kohus rõhutab, et on selles asjas arvestanud 2024.a juunikuu eest tasutud elatist 122 eurot lapse

kohta. Kui kostja on hiljem lastele elatist maksnud konkreetselt pärast 20. juunit 2024 tasumisele

kuulunud elatise katteks, tuleb seda kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kostja peab tõendama,

millises summas ja millise perioodi eest ta elatist tasus.

21. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

Hagejad taotlevad tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks, vähemalt nö jooksva elatise

osas. TsMS § 467 lg 1 järgi täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse

jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS §

468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata

täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. TsMS § 468 lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas

kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne

kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses ning senise kohtupraktika järgi ei ole

peetud põhjendatuks tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või

enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13, p 22).

Kohus leiab, et selles asjas on põhjendatud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks otsuse

tegemisest alates tasumisele kuuluva elatise osas. Hagejate esindaja on põhjendanud, et kuna

kostja ei ole alates juulikuust elatist tasunud, on hagejate esindaja pidanud küsima rahalist abi

teistelt isikutelt. Seega on hagejatele hädavajalik, et kohtuotsuse tegemisest alates sissenõutavaks

muutuva elatise osas oleks otsus koheselt täidetav.

22. Kohus ei pea õigeks TsMS § 469 lg 1 alusel nõuda alaealistelt lastelt (ega nende seaduslikult

esindajalt) kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisel tagatist. TsMS § 469 lg 2 järgi peab

7 / 8

Tsiviilasi nr 2-24-9603

viivitamatu täitmise tagatis katma kahju, ms võib võlgnikule (kostjale) tekkida otsuse

viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. Kostja on nõustunud

elatise suurendamisega hagiavalduses taotletud suuruseni. Kostjalt selles suuruses elatise tasumise

viivitamatu nõudmisega ei ole ette näha kostjale sellise kahju tekkimist, mille hüvitamist ta saaks

lastelt nõuda.

23. TsMS § 469 lg 3 näeb ette, et kui pool ei suuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

ulatuses tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada,

tagatist vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt

täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see

raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või

põhjustaks muu suure kahju. Arvestades, et tagatist peaksid andma alaealised lapsed, kohtuotsus

tunnistatakse viivitamata täidetavaks kostja kohustuse osas maksta lastele elatist ning see

puudutab otseselt laste eluliste vajaduste rahuldamist, oleks tagatise nõudmine hagejate suhtes ka

äärmiselt ebaõiglane.

Kohus vabastab hagejad kohustusest anda otsuse viivitamata täitmiseks tunnistamise tingimusena

tagatist.

24. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate menetluskulude suuruse. Menetlusosalistel selles asjas lepingulisi esindajaid ei olnud

ning elatise asjas riigilõivu ei nõuta. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

8 / 8