2-20-9700/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9700

Kohtuasi

D.H hagi T.U vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.U apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kuldar Kirt

Kostja T.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.03.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta T.U apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõus

jõusse kuni nõude rahuldamiseni.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-9700

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Maakohtu menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.H (hageja) esitas 30.07.2020 Harju Maakohtule hagi T.U (kostja) vastu ühisvara

jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.05.1980. Abielu kestel

kehtis varaühisuse varasuhe. Hageja ja kostja abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, mis

jõustus 26.02.2014.

1.1. Kostja ostis poolte abielu ajal 29.01.2014 Ukrainas korteri aadressiga XXX. Kostja

võõrandas korteri 01.08.2019. Korteri ostmiseks ega võõrandamiseks ei ole kostja hagejalt

nõusolekut saanud. Korteri väärtus seisuga 01.08.2019 oli 146 094 eurot, hagejal on õigus

saada selles pool ehk 73 047 eurot.

1.2. Hageja palub arvata poolte ühisvarasse raha 146 094 eurot, see jagada ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja 73 047 eurot. Alternatiivselt palub hageja arvata poolte ühisvarasse vara

146 094 eurot, see jagada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 73 047 eurot. Alternatiivselt

palub hageja arvata poolte ühisvarasse vähendatud ühisvara väärtus 146 094 eurot, see jagada

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 73 047 eurot.

1.2.1. Hageja ei nõustu, et kostja ostis korteri raha eest, mille ta kandis 2012. aastal Eesti

pankadest Ukraina pankadesse ja mille arvel mõisteti kostjalt välja hüvitis. Kostja sõlmis

korteri ostulepingu 21.01.2014, mistõttu ei puutu 25.01.2014 laenuleping asjaase. 25.01.2014

lepingu väidetaval laenuandjal ei olnud tegelikult vahendeid laenu andmiseks.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja elab alaliselt Ukrainas ja on Venemaa Föderatsiooni

kodanik. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) sätestab, et asjas on pädev Ukraina kohus.

Sama sätestab Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping).

2.2. Kostja alaline elukoht on Ukrainas XXX. Kostjal on Ukraina elamisluba. Kostja abiellus

Ukrainas 20.06.2020 ja sai Ukrainas isaks 05.09.2017. Kostja uus abikaasa ja poeg on

Ukraina kodanikud. Eestist lahkus kostja 2013. aastal. Omandiõiguse tekkimist korterile XXX

reguleerib Ukraina materiaalõigus, mistõttu on otstarbekas lahendada vaidlus Ukraina kohtus.

2.3. Ukraina Odessa oblasti advokaat Gennadij Savitskõj koostas 06.02.2024 tõendi, mille

kohaselt toimub poolte vahel Ukrainas analoogne vaidlus ühisvara jagamise osas. Analoogne

vaidlus toimub ka Venemaa Föderatsioonis ja Peterburi linna Smolnõi rajoonikohus on

16.11.2023 teinud asjas otsuse.

2-20-9700

2.4. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5799 tuvastas

kohus, et kostja kandis Eesti arvelduskontodelt 396 250 eurot oma Ukraina pankadesse.

Kohus arvas poolte ühisvara hulka hüvitise samas ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja enamsaadud ühisvara hüvitiseks 134 746 eurot. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja tegi

05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X arvelduskontole selgitusega „materialnaya

pomoshs“ ja 17.12.2012 ülekande 176 250 eurot Ukrainasse enda teisele arvelduskontole

selgitusega „na osnovanii kreditnogo dogovora ot 13.12.2012“. Sama raha eest omandas

kostja korteri XXX. Seetõttu on korter kostja lahusvara.

2.5. X tagastas kostjalt saadud rahast kostjale vahetult enne korteri ostu 60 000 eurot. Raha

võttis X jaanuaris 2014 välja Ukraina Riiklikust Ekspordi- ja Impordipangast. Kokku võttis X

29.01.2014 pangast välja 255 971 eurot. W andis kostjale suulise laenulepingu alusel üle 600

000 grivnat ja pooled vormistasid lepingu kirjalikult 25.01.2014.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus 22.11.2023. a otsusega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud 50%

ulatuses kostja kanda.

3.1. Maakohus leidis, et vaidlus allub Eesti kohtule ja hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei

ole. Seejuures jäi maakohus põhjenduste juurde, mille ta esitas 02.07.2022 määruses. Viidatud

määruses leidis kohus, et Eesti-Vene õigusabilepingut ei saa selle artikli 21 p 1 järgi

kohaldada siis, kui kostja elukoht oleks Ukrainas. Eesti-Ukraina õigusabilepingut ei saa

kohaldada, sest kostja ei ole Ukraina kodanik.

3.2. Maakohus tuvastas, et poolte abielu sõlmiti 22.05.1980. Abielu kestel kehtis varaühisuse

varasuhe. Hageja ja kostja abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.2014.

Kostja omandas 29.01.2014 (müügilepingu tõlkes ekslikult 21.01.2014) 3-toalise korteri

XXX, Ukraina ja võõrandas korteri 01.08.2019.

3.3. Maakohus hindas, kas hagejal on kostja vastu hüvitise nõue perekonnaseaduse (PkS) § 34

lg 3 järgi. Viidatud sätte järgi kui ühisvara väheneb abikaasa tehingu tõttu, mille ta on teinud

teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse

ühisvara hulka.

3.4. Kostja ei omandanud korterit lahusvara arvel. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas

tsiviilasjas nr 2-13-5799, et kostja tegi 05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X

arvelduskontole selgitusega „materialnaya pomoshs“ ja 17.12.2012 ülekande 176 250 eurot

Ukrainasse enda teisele arvelduskontole selgitusega „na osnovanii kreditnogo dogovora ot

13.12.2012“. Maakohtu hinnangul ei saa järeldada, et kostja ostis korteri sama raha eest.

Ülekannete selgitused on 05.11.2012 ülekandel vastavalt „materiaalne abi“ ja 17.12.2012

ülekandel „seotuna 13.12.2021 laenulepinguga“. Kumbki selgitus ei viita korteri ostmisele ja

toimingute vahel on suur ajaline vahe.

3.5. Et kostja laenas 25.01.2014 Wlt 600 000 grivnat, ei tõenda, et ta kasutas seda raha korteri

ostuks. Viidatud laenulepingu järgi pidi laenuandja raha üle kandma, mitte sularahas andma.

Seega oleks saanud kostja tõendada oma väidet pangakonto väljavõttega. X ja Q kinnitused ei

tõenda, et kostja ostis korteri kas Wlt laenatud raha eest või X tagastatud raha eest.

2-20-9700

3.6. Tõendatud on, et korteri väärtus selle võõrandamise ajal 01.08.2019 oli 147 810 eurot.

Hageja on esitanud selle kohta kaks ekspertiisiakti. Põhjendatud ei ole arvestada korteri

võõrandamise hinda, sest kostja võõrandas korteri oma abikaasale.

3.7. Kostja võõrandas korteri ilma hageja nõusolekuta ja vähendas sellega poolte ühisvara 147

810 euro võrra. PkS § 34 lg 3 järgi tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 73 905 eurot. Lisaks

tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivis alates hagiavalduse

esitamisest kuni kostjale hüvitise väljamaksmiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus

TsMS § 162 lg 1 ja § 164 lg 1 koostoimes 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

jäid kostja enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha lahend,

millega jätta hagi läbi vaatamata või uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, sest

Eesti kohtul ei ole asjas pädevust. Hagi menetlemine oli vastuolus Põhiseaduse §-ga 24. Eesti-

Ukraina õigusabilepingu artikkel 21 p 1 sätestab, et asjas on pädev Ukraina kohus. Sama

sätestab Eesti-Vene õigusabileping.

4.2. Kostja alaline elukoht on Ukrainas XXX. Kostjal on Ukraina elamisluba. Kostja abiellus

Ukrainas 20.06.2020 ja sai Ukrainas isaks 05.09.2017. Kostja uus abikaasa ja poeg on

Ukraina kodanikud. Eestist lahkus kostja 2013. aastal viisil, millest võis järeldada tema tahet

elukohta muuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 mõttes. Omandiõiguse ja

ühisomandi tekkimist korterile XXX reguleerib Ukraina materiaalõigus, mistõttu on

otstarbekas lahendada vaidlus Ukraina kohtus.

4.3. Maakohus pidi vaidluse lahendamisel arvestama Riigikohtu väljendatud põhimõttega, et

sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p

49). Juhul, kui isiku pangakontol olnud raha on kasvõi osaliselt kasutatud korteri

omandamisel, tuleb see arvesse võtta selle korteriga seotud arvestuses.

4.4. Kostja tegi 05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X arvelduskontole ja

17.12.2012 ülekande 176 250 eurot Ukrainasse enda teisele arvelduskontole. X tagastas

kostjalt saadud rahast kostjale vahetult enne korteri ostu 60 000 eurot. Raha võttis X jaanuaris

2014 välja Ukraina Riiklikust Ekspordi- ja Impordipangast. Kokku võttis X 29.01.2014

pangast välja 255 971 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.2 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja kordas

2-20-9700

apellatsioonkaebuses maakohtu menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neile piisava

põhjalikkusega vastanud.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus jättis

02.07.2021. a määrusega õigesti rahuldamata kostja erinevad taotlused hagi läbi vaatamata

jätmiseks ja järeldas, et asjas on pädev Eesti kohus.

8.1. Eesti-Vene õigusabilepingu ja Eesti-Ukraina õigusabilepingu järgi oleks välisriigi

kohtualluvuse esmane eeldus, et kostja elukoht on mujal kui Eesti Vabariigis. Praegusel juhul

on see eeldus on täitmata, sest kostja elukoht on olnud püsivalt Eestis. Maakohus tuvastas, et

kostja on mitmetes erinevates Eesti kohtus toimuvates kohtuasjades (2-21-16396, 2-19-11464,

2-19-11145) märkinud oma elukohaks YYY. Kohtuasjas nr 2-19-11145 avaldas kostja

21.10.2020, et YYY korteriomand on tema ainukeseks varaks, elukohaks ja koduks ning selle

müümise korral täitemenetluses ei ole tal enam mitte kusagil elada (dtl 267). Seega on kostja

nii enne hagi esitamist (03.07.2020) kui pärast korduvalt avaldanud, et ta elab alaliselt Eestis.

8.2. Sellest, et kostjal on Ukraina elamisluba ja ta on oma elukoha Ukrainas registreerinud

Odessas, ei saa tõsikindlalt järeldada, et ta elab päriselt Ukrainas. Kui kostja elaks päriselt

Ukrainas, oleks võimalik seda hõlpsalt tõendada (eluasemekulude kandmine, teenuste

tarbimine jms), kuid muid tõendeid kostja ei esitanud.

8.3. Et kostja alaline elukoht on Eestis, et kostja on Ukraina kodanik ja hageja Eesti kodanik,

järeldas maakohus põhjendatult, et TsMS § 102 lg 1 p 4 ja § 102 lg 2 p 1 alusel on asjas pädev

Eesti kohus.

8.4. Ebaõige on määruskaebuse väide, et igal juhul määrataks ühisomandi tekkimine kindlaks

Ukraina seaduste järgi. Ukraina seadused sätestavad üksnes Ukrainas asuva korteri õigusliku

staatuse ja omandi ülemineku korra. Ühisomandi tekkimine poolte vahel määratakse Eesti-

Ukraina õigusabilepingu artikli 26 p 1 järgi Eesti seadusandlusega.

9. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et kostja ostis korteri Odessas ühisvara arvel.

Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus eiras kohtupraktikas väljendatud

põhimõtet, et sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kostja viidatud

kohtuasjas (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 49) selgitas Riigikohus, et kui isik sõlmib

osaliselt lahus- ja osaliselt ühisvaraks oleva korteri sale and lease back tüüpi lepingu, on

tegemist sisuliselt laenukohustusega, mida tuleb arvestada korteri tagasiostuõiguse jagamisel.

Kohtupraktikas on ka selgitatud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangakontole laekumisega

muutub see poolte ühisvaraks. Samas võib selle asjaoluga arvestada ühisvara jagamisel, kui

raha laekus lahusvara arvelt (RKTKo 07.06.2006, 3-2-1-46-06, p 11).

9.1. Praegusel juhul ei ole maakohtu järeldus vastuolus kummagi viidatud suunisega, sest

maakohus tuvastas, et raha korteri ostmiseks Odessas ei tulnud kostja lahusvarast. Maakohus

on jälgitavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kostja väited lahusvara kasutamise kohta ei

osutunud tõendatuks. Asjakohane on maakohtu arutluskäik, et 2012. a detsembris tehtud kaks

ülekannet ja 2014. a jaanuaris toimunud korteri ost on nii suure ajalise vahega, et ei saa

eeldada, et kostja kasutas ülekantud raha korteri ostuks. Asjakohased on maakohtu

põhjendused, miks kostja tõendid Xlt 2012. aastal saadud raha tagasi saamise kohta on

vastuolulised ja ebapiisavad.

2-20-9700

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi

kanda. Asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane

või kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt