2-23-10016/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10016

Tsiviilasi

CECS B.V hagi General Business Group OÜ vastu

21 450 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CECS B.V (Hollandi registrikood VAT NL

857604491B01)

Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-

post: xxx)

Kostja: General Business Group OÜ (registrikood

14766711)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu

Tuulas (e-post: menetlus@hansalaw.ee)

Asja läbivaatamine

17.01.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista General Business Group OÜ-lt CECS B.V kasuks võlgnevus 21 450

eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Tsiviilaja menetluskulud jätta General Business Group OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

177 lg 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. CECS B.V (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule hagi General Business Group OÜ

vastu hagi, milles palus kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks 21 450 eurot ning jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt CECS B.V ja OÜ General Business Group vahel

oli sõlmitud 27.01.2023.a müügileping. Arve nr PO2568 ning ettemaksu tasumise

maksekorraldus on müügilepingu olemasolu kinnitus.

3. CECS B.V tellis General Business Group OÜ-lt Dyson elektroonikat, nimelt: Dyson

Airwrap HS01 pink EU (200 tk) ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400 tk) kokku hinnaga

143 000 eurot. 01.02.2023.a CECS B.V on tasunud elektroonika eest deposiidi summas

21 450 eurot. Kokkuleppe järgi pidi nimetatud elektroonika olema tarnitud hiljemalt

25.02.2023.a. Veebruaris uuris CECS B.V General Business Group OÜ-lt, millal elektroonika

saabub. General Business Group OÜ teavitas, et on tekkinud probleemid tarnimisega ja

tarnimise lõplik tähtaeg on teadmata.

4. Märtsis ja aprillis General Business Group OÜ lubas tellitud vara tarnima lähimal ajal.

Kogu perioodi jooksul suhtlesid pooled Whatsapp rakenduse vahendusel. CECS B.V on

küsinud jälgimiskoodi, mille abil on võimalik tellimuse tarnimist jälgida. General Business

Group OÜ seda koodi ei edastanud. Pärast pikaajalist viivitust CECS B.V on palunud

tagastada deposiidi kuna nendevaheline leping näeb ette, et CECS B.V-l on õigus tühistada

tellimus, kui kaupa ei tarnita 2 nädala jooksul alates kokkulepitud tarnekuupäevast. On juba

möödunud rohkem kui 2 nädalat, seega CECS B.Vl on õigus lepingust taganeda.

5. 29.06.2023 seisuga ei ole arves nr PO2568 nimetatud elektroonika CECS B.V-le üle antud.

Sellest lähtuvalt CECS B.V leiab, et General Business Group OÜ on rikkunud oma kohustust

ning CECS B.V-l on õigus lepingust taganeda.

6. CECS B.V lepinguline esindaja esitas General Business Group OÜ-le lepingust taganemise

teate 05.06.2023, millega palus tagastada üleantu summas 21 450 eurot ja kanda nimetatud

rahasumma CECS B.V arvelduskontole. Rahalise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks oli

antud 7 päeva.

7. Hageja leiab, et tema andis kostjale piisavalt mõistliku aja selleks, et kostja tagastaks

deposiidi summas 21 450 eurot hageja kontole. Märtsis ja aprillis lubas kostja tarnida vara,

mille järgselt ta loobus hageja sõnumitele vastamast. Hetkeseisuga on möödunud kõik

kostjale hageja poolt antud tähtajad selleks, et tarnida vara või tagastada deposiiti.

8. Hageja leiab, et tema on arve PO2568 ja maksekorralduse olemasolust tulenevast

müügilepingust kehtivalt taganenud. Taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle

formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele taganemisavaldus (VÕS § 188)

kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus,

eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 28).

9. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi

nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu.

10. 27.01.2023 kandis hageja üle kostja arveldusarvele 15% deposiiti ehk 21 450 eurot

kogusummast 143 000 eurot. Kuna hageja kehtivalt arve PO2568 ja maksekorralduse

olemasolust tulenevast müügilepingust taganes, siis peab kostja lepingu alusel üleantu

tagastama. Raha tagastamise nõue esitati koos arve PO2568 ja maksekorralduse olemasolust

tulenevast müügilepingust taganemise avaldusega, paludes tagastada raha hagija

arveldusarvele hiljemalt 7 päeva jooksul alates lepingust taganemisavalduse kättesaamist

06.06.2023 a. Kostja jättis raha tagastamata.

11. Juhindudes VÕS § 189 lg 1 ja § 1028 lg 1 nõuab hageja kostjalt arve PO2568 ja

maksekorralduse olemasolust tulenevast müügilepingu alusel üle antud 21 450 tagastamist.

Kostja seisukoht

12. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

13. Kostja vastuse kohaselt hageja eksitab kohut nimetades hagi lisas 1 esitatud kauba

tellimuskirja arveks PO2568. Sellist arvet ei eksisteeri, seda pole esitatud tasumiseks ja seda

pole ka tasutud. Tegemist on hageja koostatud ostutellimusega (inglise keeles purchase order),

mitte arvega. Arve tellitud kauba eest esitas hagejale tasumiseks kostja ja hageja tasus selle

arve nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduselt.

14. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu on väljendatud erinevates dokumentides,

saab hagi lisas 1 esitatud ostutellimus olla vaid üheks tõendiks müügilepingu sisu kohta. Hagi

lisas 2 esitatud maksekorraldusest võib aru saada, et hageja tasus selle alusel kostja arve nr

1000090 summas 21 450 eurot.

15. Hageja eksitab kohut ka selles, et jätab avaldamata vaidlusaluse müügilepingu kõik

olulised dokumendid. Käesoleva kostja vastuse lisas 1 on esitatud kostja arve nr. 1000090

kuupäevaga 23.01.2023, milles on väljendatud vaidlusaluse müügilepingu olulised

tingimused. Lisas 1 on samas dokumendis esitatud ka kostja e-kiri hagejale 23.01.2023,

millega saatis kostja viidatud arve nr. 1000090 hagejale tasumiseks. Nagu nähtub hageja poolt

kohtule esitatud maksekorralduselt, tasuski hageja kostja arve nr. 1000090. Arve tasumisega

aktsepteeris hageja muuhulgas arve 1000090 alaosas kokkulepitud müügilepingu tingimused.

16. Muuhulgas sisalduvad olulised müügilepingu tingimused käsitletava lisas 1 esitatud arve

alaosas enne tasumisele kuuluvaid summasid alljärgnevalt:

Tekst inglise keeles:

NOTE:

This order comes with additional conditions. When paying, the buyer accept the conditions:

1. Prepayment is at own risk

2. Order will be picked up by the buyer upon arrive in Dutch warehouse 3. No refund

possible unless there is a factory defect of products - 1 year factory warranty applicable

Eelnenud teksti tõlge inglise keelest eesti keelde:

Märkus:

Sellel tellimusel on lisatingimused. Makstes aktsepteerib ostja need tingimused:

Ettemakse omal vastutusel

Tellimus võetakse ostja poolt vastu Hollandi lattu saabumisel

Tagasimakse pole võimalik, välja arvatud juhul, kui tegemist on tehase veaga toodetel –

kehtib 1 aastane tehasegarantii.

17. Käesoleva õigusvaidluse lahendamisel ongi oluline tuvastada pooltevahelise

müügilepingu kõik olulised tingimused. Küsimus on peamiselt selles, milliseid riske

müügilepingu pooled lepingu täimisel võtsid ja kes milliseid riske pidi kandma. Hageja oli

ostjana teadlik, et tema poolt tellitud kauba tellib kostja müüjana omakorda Hong Kongist

tootja tehasest. Eelnevalt viidatud kostja arves sisalduvate müügilepingu tingimuste alusel on

tõendatud, et hageja võttis ostjana ise riski, kui tasus kostjale ettemaksu kostja arve alusel

summas 21 450 eurot. Hageja võetud risk seisnes eeskätt selles, et talle esitatud arve alusel

kostjale tasutud ettemaksu ta üldjuhul ei saa kostjalt tagasi nõuda. Kuna poolte vahel sõlmitud

müügilepingu olulisteks tingimusteks olid muuhulgas esitatud arve eelnevalt viidatud punktid

1 ja 3 arve alaosas. Nende kohaselt võttis hageja ise riski kostjale ettemaksu tasumisega, kuna

tasutud ettemaks ei kuulunud hagejale kostja poolt enam tagastamisele, välja arvatud ainult

juhul, kui on tegemist toodetega, millel on tehase viga.

18. Hageja oli teadlik, et kostja pidi tasuma Hong Kongis asuvale tootjatehasele kogu

tellimuse summa ette, alles pärast mida asuti tellimust täitma ja pandi see lõpuks hagejale

teele. Kostja tasuski tehasele kogu tellimuse maksumuse ette ja võttis seega ise veelgi

suurema riski. Kuna kostja poolt tehasele tasutud summa sisaldas ka hageja poolt kostjale

tasutud ettemaksu summat 21 450 eurot, tasus kostja hageja poolt tasutud ettemaksu summa

tehasele tegelikkuses edasi, makstes ise ülejäänud osa tellimuse maksumusest. Pooled

osalesid seega ühiselt riskis kauba tarne täitmise osas ja hagejale Hollandis asuvas laos kauba

üleandmise osas.

19. Toodete tellimus pandi tootja poolt Hong Kongist teele ja see jõudis Hollandisse, kuid

tollis tekkisid probleemid kauba maalevormistamisel ja kaup saadeti tolli poolt lõpuks tagasi

tootjale Hong Kongi. Kostjal polnud võimalik mõjutada Hollandi tolli tegevust, järelikult

toimus kauba tagasisaatmine kostjast sõltumatutel asjaoludel. Kuna antud juhul kaup pole

veel hagejani jõudnudki, ei saagi veel tehase vead selguda, mis saaksid olla ettemaksu

tagastamise aluseks.

20. Järelikult ei esine antud juhul tingimust, mille alusel on hagejal võimalik nõuda tasutud

ettemaksu summa 21 450 eurot kostjalt tagastamist.

21. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest selgub, et kostja tegi suhtluses tootjatehasega kõik

endast mõistlikult sõltuva selleks, et tehaselt kauba eest tasutud summat tagasi saada. Kostja

nõustus erandkorras (kuigi tal selleks hagejaga sõlmitud lepingu järgi kohustus puudus)

tagastama hagejale 21 450 eurot üksnes juhul, kui tootjatehas tagastab kogu tellimuse eest

tasutud raha. Tootja tehas seda tänaseni teinud pole.

22. Kokkuvõtlikult ei ole eelneva alusel lepingust taganemise materiaalsed eeldused antud

juhul täidetud nendel põhjustel, millele tugineb hageja. Järelikult on hageja taganemisavaldus

kehtetu.

23. Ja alternatiivselt isegi juhul, kui muudel alustel, kui ettemaksu tagastamise kohustus, oleks

hagejal õigus lepingust taganeda, siis müügilepingu alusel saadud ettemaksu summas 21 450

eurot tagastamise nõudes tuleks jätta hagi igal juhul rahuldamata, kuna müügilepingu

tingimuste kohaselt ei kuulunud see ettemaks hagejale tagastamisele juhul, kui tellimus jääb

täitmata ja kaup tarnimata.

24. Hageja ei saanud müügilepingust taganeda, kuna taganemise ajaks polnud täidetud

taganemise materiaalsed eeldused – kostja polnud rikkunud müügilepingut ettemaksu

tagastamata jätmise osas. Ja isegi kui kauba tarnet ei toimunud ja taganemine sellel alusel

võiks tulla kõne alla, siis hageja tasutud ettemaksu kostja tagastusõigussuhtes tagastama ei

pea, kuna ettemaks ei kuulu tagastamisele. Ettemaksu tasudes võttis hageja ise riski ja kostja

arve tasumisega nõustus tingimusega, et kostjal on kohustus ettemaks tagastada ainult ühel

kokkulepitud juhul, milleks on toodetel esinevad tehase vead. Muudel juhtudel puudus kostjal

pooltevahelise müügilepingu alusel kohustus hagejale ettemaks tagastada.

25. VÕS § 189 lg 1 alusel võib tõepoolest lepingust taganemise korral kumbki lepingupool

nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Samas on tegemist dispositiivse sättega, kuna

seaduses ei ole otseselt sätestatud keeldu viidatud sättest lepingupoolte kokkuleppel kõrvale

kalduda.

26. VÕS § 5 järgi võib käesolevas seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte

kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene,

et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus

avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

27. Kostja on seisukohal, et hagejaga sõlmitud müügilepingus olid pooled õigustatud kalduma

kõrvale VÕS § 189 lg 1 sätestatust ja lisas 1 esitatud arve alaosas toodud müügilepingu

tingimused kujutavad endast nimelt tingimusi, milles pooled viidatud sättest kõrvale kaldusid.

28. Hageja viidatud VÕS § 1028 lg 1 ei kuulu kostja arvates antud õigusvaidluses

kohaldamisele, kuna tegemist ei ole alusetu rikastumisega. Alternatiivselt isegi juhul, kui

kohus leiab, et viidatud säte kuuluks kohaldamisele, ei sisaldu ka selles sättes lepingu pooltele

keeldu leppida kokku teisiti. Antud juhul olid pooled leppinud võlasuhte aluseks olevas

müügilepingus kokku teisiti, mille kohaselt ei kuulu hageja poolt kostjale tasutud ettemaks

tagastamisele ja seda ka juhul, kui hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

29. Hagejal on täitmata ka lepingust taganemise formaalsed eeldused. Hageja kirjutab, et

06.06.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, mis oli kostjale kätte

toimetatud. Edasi kirjutab hageja, et kättetoimetamine tõendatakse kostja 07.06.2023

vastusega. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit lepingust taganemise avalduse

kostjale kättetoimetamise kohta (näiteks e-kiri). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi

tõendit kostja väidetava 07.06.2023 vastuse kohta lepingust taganemise avaldusele. Kostja

kinnitab, et ükski isik tema ettevõttest ei ole hageja poolt esitatud avaldusele vastanud ja

avalduse saatmine kostja e-posti aadressile ei ole tõendatud.

30. Seega on täitmata ka lepingust taganemise formaalsed eeldused.

31. Kostja palub eelneva alusel jäta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja

kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

32. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

33. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja tellis kostjalt elektroonikat, nimelt: Dyson Airwrap HS01 pink EU (200 tk) ja

Dyson Supersonic HD03 pink EU (400 tk) kokku hinnaga 143 000 eurot (dtl 11).



01.02.2023.a on hageja tasunud elektroonika eest kostjale deposiidi summas 21 450 eurot

(dtl12).



Kostja ei ole hagejale elektroonikat Dyson Airwrap HS01 pink EU (200 tk) ja Dyson

Supersonic HD03 pink EU (400 tk) üle andnud.

34. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi müügilepingu alusel ettemaksuna

kostjale tasutud 21 450 eurot tagastamise nõudes. Hageja nõue tugineb selle, et leping on

lõppenud seoses taganemisega, mistõttu on kostjal poolte vahel tekkinud tagasitäitmise

võlasuhtest tulenevalt kohustus saadud ostuhind hagejale tagastada. Kostja vaidles hageja

nõudele vastu ja leidis, et ei ole täidetud lepingust taganemise eeldused ning isegi juhul kui

need eeldused oleksid täidetud, siis hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tema poolt tasutud

ettemaksu summas 21 50 eurot tagastamist.

35. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus)

järgi, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud alates 17.

detsembrist 2009 (määruse art-d 1 ja 28). Rooma I määruse artikli 4 a) kohaselt kui lepingu

suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5

kuni 8 kohaldamist, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks järgmiselt: kauba

müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Kostja

asukoht on Hollandi Kuningriigis ja hageja asukoht Eesti Vabariigis. Kuna hageja harilik

viibimiskoht on Eesti Vabariigis, siis kohaldub antud vaidlusele Eesti õigus. Kuivõrd

Hollandi Kuningriik ja Eesti Vabariik on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) liikmesriigid, siis kohaldub

müügilepingule ka CISG. Nimelt CISG art 1 lg 1 järgi rakendatakse käesolevat konventsiooni

kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri

riikides: a) kui need riigid on kokkuleppivad riigid; või b) kui rahvusvahelise eraõiguse

normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Pooled ei ole välistanud CISG-i

kohaldamist (CISG art 6) ja puuduvad asjaolud, mis välistaksid CISG art-te 2 ja 5 järgi selle

kohaldamise.

36. CISG art 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks

kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa

arvatud tunnistajate ütlused. CISG art 14 lg 1 järgi ühele või mitmele konkreetsele isikule

adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust

pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup

ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise

kord. CISG art 18 lg 1 kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab

nõusolekut oferdiga, on aktsept.

37. Esmalt käsitleb kohus pooltevahelise müügilepingu sõlmimise ja tingimustega seonduvat.

Pooltel on vaidlus eelkõige selles, kas müügileping sõlmiti kostja poolt 23.01.2023 väljastatud

arve alusel ja selles näidatud tingimustel. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas müügileping

lõppes hageja poolt sellest taganemisega ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasutud

ettemaksu tagastamist.

38. Kohus tuvastab, et kostja esitas hagejale 23.01.2023 arve nr 1000090 Dyson Airwrap

HS01 pink EU (200 tk) ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400 tk) eest kokku hinnaga

summas 143 000 eurot, millest 21 450 eurot tuleb tasuda ettemaksuna (dtl 50). Kostja on

hagejale 23.01.2023 e-kirjas selgitanud, et hagejal tuleb tasuda 15% ja seejärel tellimus

antakse töösse (dtl 152). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud 27.01.2023 kostjale tellimuse

nr PO2568, mille kohaselt hageja tellis kostjalt Dyson Airwrap HS01 pink EU (200 tk) ja

Dyson Supersonic HD03 pink EU (400 tk) (dtl 11). Kohus tuvastab, et 01.02.2023.a on hageja

tasunud kostjale elektroonika eest deposiidi summas 21 450 eurot (dtl 12). Kohus on

seisukohal, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 arve esitamine on käsiteltav oferdina CISG art

14 lg 1 mõttes ja hageja poolt 27.01.2023 esitatud tellimus ja 01.02.2023 ettemaksu summas

21 450 eurot tasumine on käsitatavad aktseptina CISG art 18 lg 1 mõttes. Seega tuvastab

kohus, et pooltevaheline kaupude müügileping on sõlmitud hiljemalt 01.02.2023.

39. Järgnevalt tuleb kohtu tuvastada pooltevahelise müügilepingu kõik olulised tingimused.

40. Kohus tuvastab, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090 alaosas on

järgmised selgitused:

MÄRKUS

Sellel tellimusel on lisatingimused. Makstes aktsepteerib ostja need tingimused: 1. Ettemakse

omal vastutusel 2. Tellimus võetakse ostja poolt vastu Hollandi lattu saabumisel 3.

Tagasimakse pole võimalik, välja arvatud juhul, kui tegemist on tehase veaga toodetel –

kehtib 1 aastane tehasegaranti.

41. Kostja on seisukohal, et hageja oli ostjana teadlik, et tema poolt tellitud kauba tellib kostja

müüjana omakorda Hong Kongist tootja tehasest. Eelnevalt viidatud arves sisalduvate

müügilepingu tingimuste alusel on tõendatud, et hageja võttis ostjana ise riski, kui tasus

kostjale ettemaksu kostja arve alusel summas 21 450 eurot. Hageja võetud risk seisnes eeskätt

selles, et talle esitatud arve alusel kostjale tasutud ettemaksu ta üldjuhul ei saa kostjalt tagasi

nõuda. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingu olulisteks tingimusteks olid muuhulgas ka

arve alaosas viidatud punktid 1 ja 3. Nende kohaselt võttis hageja ise riski kostjale ettemaksu

tasumisega, kuna tasutud ettemaks ei kuulunud hagejale kostja poolt enam tagastamisele,

välja arvatud ainult juhul, kui on tegemist toodetega, millel on tehase viga. Hageja on

seisukohal, et käesolevad tingimused ei vasta seadusele ning on tühised hea usu põhimõttest

lähtuvalt TsÜS §-i 138 järgi. Samuti leiab hageja, et tegemist võib olla tühiste

tüüptingimustega.

42. VÕS § 106 lg 2 kohaselt tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse

seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita

kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil

ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.

43. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090 alaosas

olevad märkuste näol on tegemist VÕS § 106 lg 2 kohase tühise kokkuleppega, sest see

välistab ostja õiguse nõude müüjalt ettemaksu tagastamist olukorras, kus tellimus jääb

täitmata ja kaup tarnimata, sest selline lepingutingimus välistab täielikult kostja vastutuse

lepingu täitmise eest. Seega ei saa kostja tugineda 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090

alaosas olevatele märkustele ja nende alusel keelduda hagejale ettemaksu tagastamisest.

44. Kuna hageja on kauba eest ettemaksu tasunud, siis on kostja kohustuseks vaidlusaluse

kauba üleandmine hagejale ehk omandi ülemineku võimaldamine tulenevalt müügi lepingust.

Hageja on omalt poolt täitnud enda kohustuse tasuda kaupade ettemaks.

45. CISG art 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, üle andma selle juurde kuuluvad

dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuete ja käesoleva

konventsiooniga. CISG art 33 p a) kohaselt on müüja kohustatud kauba tarnima kui leping

kehtestab või lubab kindlaks määrata tarne tähtpäeva – selleks tähtpäevaks ja p b) kohaselt on

müüja kohustatud tarnima kauba igal hetkel lepingus kehtestatud ajavahemiku piires.

46. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte kokkuleppe järgi pidi nimetatud

elektroonika olema tarnitud hiljemalt 25.02.2023.a. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle

üle, et hageja ei ole kuni tänaseni kaupa kätte saanud, seega ei ole kostja oma kohustust kauba

tarnimiseks täitnud ja on sellega rikkunud lepingust tulenevat kohustust.

47. CISG art 25 sätestab, et lepingu rikkumine ühe poole poolt on oluline, kui see tekitab

teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus

lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge

ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda

ette näinud.

48. CISG art 49 lg 1 sätestab, et ostja võib teatada lepingu lõpetamisest: a) kui müüja mõne

kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline

rikkumine; või b) tarnimata jätmise korral, kui müüja ei tarni kaupa lisatähtaja jooksul, mille

ostja on kehtestanud kooskõlas 47. artikli 1. punktiga, või kui ta teatab, et ei tarni niiviisi

kehtestatud tähtaja jooksul.

49. Hagiavalduses hageja väidab, et 06.06.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise

avalduse, mis oli kostjale kätte toimetatud. Edasi kirjutab hageja, et kättetoimetamine

tõendatakse kostja 07.06.2023 vastusega. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule

06. juunil 2023 allkirjastatud taganemisavalduse (dtl 21-23). Samas ei ole hageja esitanud

kohtule ühtegi tõendit lepingust taganemise avalduse kostjale kättetoimetamise kohta (näiteks

e-kiri, postiasutuse väljastusteade). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja

väidetava 07.06.2023 vastuse kohta lepingust taganemise avaldusele. Kostja väidab, et ükski

isik tema ettevõttest ei ole nimetatud taganemisavaldusele vastanud ja seda avaldust ei ole

kostja enda e-posti aadressilt kätte saanud. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud hageja

poolt 06.06.2023 taganemisavalduse kättetoimetamine kostjale.

50. Hageja on 17.01.2025 toimunud kohtuistungil tuginenud selle, et hageja taganes lepingust

aprillis 2023 ja see nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest. Kohus tuvastab, et kostja esindaja

X ja hageja esindaja Y vahel peetud kirjavahetuses on hageja esindaja Y korduvalt teatanud,

et kui kaup ei tule kohale, siis peab hageja sissemakse kohe tagasi saama (nt 04.04.2023,

05.04.2023, 18.04.2023, 20.04.2023, 25.04.2023) (inglise keeles dtl 13-19, eesti keeles 84-

90). 17.01.2025 toimunud kohtuistungil hageja teatas, et hageja taganes lepingust hagi

esitamisega konkludentselt. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest

nähtub hageja soov raha tagasi saada, sest kostja ei ole hagejale kaupu üle andnud. Seega

sellest kirjavahetust nähtub hageja soov lepingust taganeda. Juhul kui asuda seisukohale,

antud kirjavahetuses hageja väljendatud soov ettemaks tagasi saada näol ei ole siiski täidetud

formaalne nõue lepingust taganemiseks, siis saab kohtu hinnangul lugeda hageja poolt

lepingust taganetuks hiljemalt kohtu kostja vastu hagi esitamisega. Seega taganemise

formaalne alus on täidetud hiljemalt kostja poolt hagiavaldus kättesaamisega, sest selles on

väljendatud konkreetselt hageja soov lepingust taganeda ja ettemaks tagasi saada. Seega on

kohtu hinnangul täidetud lepingu lõpetamise avaldusele esitatud formaalsed eeldused CISG

art 49 lg 1 mõttes

51. Kohtu hinnangul oli hagejal tulenevalt CISG art 49 lg 1 a) järgi pooltevahelisest lepingust

taganeda. Hageja oli tasunud kostja ettemaksu kauba eest summa 21 450 eurot ja vastavalt

poolte kokkuleppele pidid kaubad olema tarnitud hiljemalt 25.02.2023. Asja materjalidest

nähtuvalt, aga 2023 veebruaris teavitas kostja hagejat, et tarnega on probleemid ja see võib

aega võtta teadmata aja. Märtsis ja aprillis 2023 lubas kostja tarnida kaubad hagejale lähimal

ajal, kuid kuni tänaseni ei ole kostja poolt kaupa hagejale üle antud. Seega on möödunud

kohustuse täitmiseks mõistlik aeg ja hageja oli õigus lepingust taganeda.

52. Seega oli hageja poolt lepingu lõpetamine CISG art 49 lg 1 a) alusel materiaalselt lubatav

ja seega kehtiv.

53. Kohus märgib, et paljasõnalised ja tõendamata on kostja väiteid, et kostja on tasunud

kaupade eest Honk Kongi tehasele, kaup on jõudnud Hollandisse, kuid Hollandi tollis

tekkinud probleemide tõttu ei saanud kostja kaupa kätte ja kaup läks seetõttu tagasi Honk

Kongi. Kostja ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks ühtegi tõendi esitanud. Seega pole

välistatud, et kostja ei ole tegelikult üldse mingeid kaupu Honk Kongi tehasest tellinud, vaid

on lihtsalt võtnud hagejalt ettemaksu 21 450 eurot ja jätte ise hagejale lubatud kaubad

tellimata.

54. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lengust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu.

55. Kuna hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust kehtivalt, siis tulenevalt VÕS §

189 lg 1 on õigustatud nõudma lepingu alusel makstud rahade tagastamist.

56. Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 21 450 eurot, seega on hagejal õigus juhindudes

VÕS § 189 lg 1 nõuda kostjalt 21 450 euro tagastamist.

57. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks välja võlgnevuse summas 21 450

tagastamist.

Menetluskulude jaotus

58. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

59. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

60. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik