Legislator Case Law & Legislation
3-25-216/7 AI generated

3-25-216/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-216/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

N.Q esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus saadetud kinnipeetavale vanemate või tuttavate poolt. Riik sekkub kaebaja ja pere vahelisse

Legislator headnote

AI generated

3-25-216/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Riik sekkub kaebaja ja pere vahelisse

Keywords

AI generated
clarity of legal norms protective statutory provisions labour standard marketing standards reasonableness normative clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-216

Haldusasi

N.Q kaebus tunnistada vangistusseaduse § 44 lg 2

põhiseadusvastaseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.02.2025 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja N.Q

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta N.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.02.2025 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta N.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.02.2025

määrus muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib kaebuse tagastamise vaidlustamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest

(HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruskaebust esitada

(HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.Q esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada põhiseadusega vastuolus

olevaks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2, mis lubab vanglal kinni pidada raha, mis on

saadetud kinnipeetavale vanemate või tuttavate poolt. Riik sekkub kaebaja ja pere vahelisse

rahalisse suhtesse, millega kaebaja ja tema vanemad ei ole nõus. Vanemad saadavad raha

vanglasse konkreetsete asjade ostmiseks, sh toit ja hügieenivahendid. Kaebaja ei vaidlusta

sätet, mis lubab kinni pidada vanglas töö eest saadud palka. Põhiseadusevastaseks

tunnistamine oleks preventiivse mõjuga.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.02.2025 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi

taotluse rahuldamata.

Normi põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes kaebuse

lahendamise raames. Ka peale kaebuse käiguta jätmist ei ole kaebaja esitanud kaebust,

mille raames oleks võimalik hinnata kaebaja nimetatud normi põhiseaduspärasust.

3-25-216

Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse

normikontrolli vormis, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi

25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või

selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad

Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse

volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seega ei ole asja lahendamine halduskohtu

pädevuses, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada

läbivaatamatult selle esitajale.

Kaebaja on esitanud 28.01.2025 kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi

õigusabi andmise taotlus“. Arvestades, et N.Q toob taotluses välja, et soovib enda

vabastamist riigilõivu tasumisest, ei käsitle kohus kõnealust taotlust kui taotlust riigi

õigusabi saamiseks. Kuivõrd kohus tagastab N.Q kaebus, tuleb kaebaja taotlus

riigilõivust vabastamiseks jätta rahuldamata (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

3. N.Q esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 06.02.2025 määrus, vabastada kaebaja lõivust, võtta kaebus menetlusse ja saata

esimese astme kohtusse menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt omaks õigusvastasuse tuvastamine preventiivset mõju.

Õigusvastaseid olukordi peab saama lahendada enne kahju või õigusrikkumise

tagajärgede tekkimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

5. Halduskohus leidis õigesti, et õigusnormi põhiseadusvastaseks tunnistamise taotlust ei saa

halduskohtule esitada, ilma et kohtule oleks esitatud mõni HKMS §-s 37 nimetatud põhinõue.

Kohus saab hinnata üksnes põhinõude lahendamisel asjassepuutuva õigusnormi põhiseadusele

vastavust ja jätta selle põhinõude rahuldamise korral asjas kohaldamata. Ringkonnakohus

nõustub selles osas määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4

ja § 203 lg 2).

6. HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 annavad halduskohtule iseenesest volituse teha

kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-23-

1578, p 10, määrus asjas nr 3-3-4-2-13, p 15). Ennetava tuvastuskaebuse esitamise võimalus

on HKMS § 38 lg 4 ning § 45 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt siiski erandlik. Isikul ei saa

olla põhjendatud huvi avaliku võimu tegevusega kaasneva mistahes ebamugavuse ennetavaks

vältimiseks. Haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud preventiivse kaebuse

puhul peab isikul näiteks olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema

õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis

peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu otsus nr 3-17-749/24, p 11).

Tegemist peab olema isiku õiguste tugeva riivega ning isikut peavad õigusnormi kehtimise

korral ähvardama tõsised tagajärjed, nt süüteomenetlus või muu äärmiselt koormav tagajärg.

Siinsel juhul ei viita miski sellele, et vanemate poolt kaebaja isikuarvele raha kandmise korral

oleks kinnipidamiste tagantjärele kaebusega vaidlustamine väga koormav või muul viisil

ilmselgelt ebamõistlik. Raha, mida kinni peetakse, ei ole eeldatavasti suur ning kinnipidamise

peale esitatud kaebuse rahuldamise korral saab isik raha tagasi. Seega on kaebajal võimalik

kaitsta oma õigusi üldises korras, üldjuhul tühistamis- ja kohustamiskaebusega ning

preventiivse tuvastamiskaebuse esitamine pole siinsel juhul lubatav.

2(3)

3-25-216

7. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse tagastamise korral tuleb

kaebuse pealt tasutud riigilõiv tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2) ning kohtul ei oleks alust

nõuda tasumata jäänud riigilõivu kaebajalt välja asja kaebuse tagastamise määruses vastavalt

HKMS § 109 lg 3 esimesele lausele. Seepärast oli menetlusabi taotluse lahendamine

praeguses menetluslikus olukorras eesmärgipäratu ja taotlus oleks tulnud jätta läbi vaatamata.

Siiski ei riku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine kaebaja õigusi.

8. Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)