3-24-2709/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2709

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla vastu vangla tekitatud 630

euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1(5)

1. Tallinna Vanglas viibiv X. X (kaebaja) esitas 18.07.2024 (hiljem täpsustatud) Tallinna

Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis talle kuuluva teleri asendamist või teleri

maksumuse hüvitamist. Taotluse kohaselt lõhkus kinnipeetav K. K 18.07.2024 kaebajale

kuulunud televiisori E-Star. Kaebaja viibis samal ajal igapäevasel jalutuskäigul.

2. Tallinna Vangla jättis 17.09.2024 otsusega nr 5-37/24/96-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotlused rahuldamata, kuna asjas puudub vangla õigusvastane tegevus.

3. Kaebaja esitas 30.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu vangla

tekitatud varalise kahju (lõhutud televiisor) hüvitamiseks.

4. Kaebaja esitas 19.11.2024 taotluse, milles soovis kaebust mittevaralise kahju hüvitamise

nõudega täiendada („iga meelega venitatud kuu eest 100 [eurot]“).

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2025 määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata

ning keeldus kaebuse täienduse vastuvõtmisest.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt lõhutud televiisori eest 630 euro suurust hüvitist.

7. Ajal, mil kaebaja läks 18.07.2024 jalutuskäigule, sisenes tema kambrisse kinnipeetav K. K

ning lõhkus ära kaebajale kuuluva televiisori E-Star.

8. Kaebaja soovis, et vangla väljastaks talle uue televiisori või hüvitaks selle maksumuse, kuid

vangla keeldus sellest. Vangla vastuse sai kaebaja alles kaks kuud päras pöördumise esitamist.

9. Kaebaja on juba varem vangla poole pöördunud ning taotlenud enda teise hoonesse

paigutamist, kuna tema hinnangul on tal praeguses osakonnas ohtlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Vastustaja jääb Tallinna Vangla 17.09.2024 vastuses nr 5-37/27/96-4 väljendatud

seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada.

12. Kaebajale tekitas varalise kahju kaaskinnipeetav K. K, kes kaebaja kambrist eemalviibimise

ajal omavoliliselt kaebaja kambrisse sisenes ja kambris olnud televiisori lõhkus. Teo

toimepanemise ajaks olid kaebaja ja televiisori lõhkunud kinnipeetav paiknenud S2 osakonnas

koos ligi nädala. Kuna tegemist on avatud osakonnaga, kus kinnipeetavad saavad päevakava

kohaselt praktiliselt terve ärkveloleku ajal (kuni 14 tundi) osakonnas vabalt ringi liikuda, puutus

kaebaja nimetatud ajavahemikul tõenäoliselt korduvalt kokku ka K. Kiga. Ka televiisori

lõhkumise ajal olid päevakava kohaselt kambriuksed lahti ning kinnipeetavatel, sh K. Kil, oli

õigus S2 osakonnas ringi liikuda.

13. Enne 17.07.2024 sündmust ei teavitanud kaebaja vanglaametnikke sellest, et tal K. Kiga

mingi konflikt oleks või et esineks nende ühes eluosakonnas paiknemist välistavaid asjaolusid.

Kuna sellist teavet laekunud vanglale ka ühestki muust kanalist, ei saanud vangla ette näha

kaebaja televiisori suhtes plaanitavat vandalismiakti. Eeltoodut ei väära ka kaebaja viited

Tallinna Vanglale (vastustaja vastuse lisa 1) ja Justiitsministeeriumile (vastustaja lisa 2) esitatud

pöördumistele. Esimese, umbmäärasele ohule viitava pöördumise, on kaebaja ise tagasi võtnud

ning teine pöördumine on esitatud ligi 1,5 kuud peale televiisori lõhkumist.

2(5)

14. Ekslik on kaebaja seisukoht justkui tulnuks vanglal tema kahju hüvitamise taotlus lahendada

30 päeva jooksul. Arvestades, et Tallinna Vangla on 18.07.2024 esitatud kahju hüvitamise

taotluse lahendanud 17.09.2024, ei ole vangla kahjunõude lahendamisel ületanud seaduses

sätestatud tähtaega.

15. Kokkuvõtvalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et käesolevas asjas puudub vastustaja

õigusvastane tegevus, mille tulemusena kaebaja õiguseid rikuti. Seega ei ole täidetud kahju

hüvitamise nõude rahuldamise üks esmaseid eeldusi, milleks on avaliku võimu tegevuse

õigusvastasus. Seega ei ole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju tekitanud ning

puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulunud teler on katki ning kasutuskõlbmatu.

Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et teler lõhuti kaebaja kambris ning et teleri lõhkujaks

oli kinnipeetav K. K. Tema suhtes alustati väärteomenetlust. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et

teleri lõhkumise ajal oli eluosakond avatud.

18. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kes vastutab kahju tekitamise eest ehk kelle vastu on

kaebajal nõudeõigus.

19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud

eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 7 lg 2

sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi

õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS §

8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles

kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

20. Kohtu hinnangul puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Seega on üks kahju hüvitamise

esmastest eeldustest täitmata ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

21. Olukorras, kus samasse osakonda kuid teise kambrisse paigutatud kinnipeetav lõhkus

kaebaja teleri, saaks vangla osalist vastutust jaatada üksnes juhul, kui selguks, et vangla on

järelevalvet teostades ning vangla igapäevast tööd korraldades eksinud kehtivate nõuete vastu.

Selliseid asjaolusid ei esine. Vastustaja ei olnud õigusvastaselt tegevusetu. Seega ei olnud

kaebaja õiguste rikkumine vastustaja õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) tagajärjeks.

22. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal.

Sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud

kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib

põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt

teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi

tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

3(5)

Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla

kodukorra“1 (kodukord) kohaselt on eluosakond kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone

osast moodustatud osakond (p 1.4.) ning avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus

kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal (p 1.5).

23. Vastustaja on selgitanud (Tallinna Vangla 17.09.2024 kiri), et teo toimumise ajal olid nii

kaebaja kui ka K. K paigutatud avatud eluosakonda S2. Vastustaja selgituse kohaselt saavad

kinnipeetavad S2 osakonnas praktiliselt terve ärkveloleku aja (kuni 14 tundi) vabalt ringi

liikuda.

Televiisori lõhkumise ajal olid kambriuksed vastavalt päevakavale lahti ning kinnipeetavatel oli

õigus osakonnas ringi liikuda. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kodukorra p 1.14.10.

kohaselt oli K. Kil keelatud minna temale mitte ettenähtud kambrisse. Asjaolu, et

kaaskinnipeetav rikkus kehtestatud korda ning läks võõrasse kambrisse ning lõhkus seal

kaebajale kuuluva teleri, ei anna alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.

24. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 5 lg 2 kohaselt tuleb

osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud

nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate

vanglasisesel paigutamisel (nt Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11; 28.04.2011 otsus

asjas nr 3-3-1-10-11, p 14). Juhul, kui kinnipeetavate vahel on ühes osakonnas viibides konflikt,

saab vangla otsustada kinnipeetavate vangalasisese ümberpaigutamise üle julgeoleku

tagamiseks.

25. Vastustaja on selgitanud ning tõendanud (vastustaja vastuse lisad 1 ja 2), et enne teleri

lõhkumist ei olnud kaebaja vastustajat väidetavast vihavaenust K. Kiga või temaga ühises

eluosakonnas viibimist välistavatest asjaoludest teavitanud. Ka ei olnud vastustajale ühestki

muust kanalist vastavat teavet laekunud. Pelgalt asjaolust, et K. K oli enam kui aasta tagasi

kaaskinnipeetava televiisori lõhkunud, ei pidanud vastustama järeldama ohtu kaebaja telerile.

Sellises olukorras ei saanud ega pidanud vangla võimalikku konflikti kaebaja ja K. Ki vahel või

kaebajale kuuluva vara lõhkumist ette nägema. Seega ei saa vanglale ette heita kaebaja või K.

Ki ennetavalt ümber paigutamata jätmist. Kuivõrd vanglale teadaolevalt ei olnud nende isikute

eraldihoidmine põhjendatud, ei olnud vastustaja tegevus (või tegevusetus) õigusvastane. Vangla

väidetava tegevusetuse ning kaebajale tekitatud kahju vahel puudub põhjuslik seos.

26. Kohus möönab, et vastustajal on julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumiste ärahoidmiseks

teatud juhtudel võimalik kõrvale kalduda VangS § 8 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate üldisest

elukorralduses, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osa

kambrite või teatud osakondade lõikes või lukustada teatud kambreid päevakavast erinevalt (nt

VangS § 8 lg 2, § 69 lg 2 p 1), kuid tegemist on erandlike julgeoleku tagamise abinõudega,

mille esinemiseks peab esinema tegelik oht julgeolekule või vähemalt põhjendatud kahtlus

sellise ohu esinemiseks. Olukorras, kus sellised asjaolud puudusid, ei saa vastustajale

õigusvastast tegevusetust ette heita.

27. Arvestades eeltoodut ei ole vastustaja kaebajale hüvitamisele kuuluvat varalist kahju

tekitanud.

28. Põhjendamatu on kaebaja etteheide justkui oleks vangla tema kahju hüvitamise taotluse

lahendamisega hilinenud. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse

18.07.2024 (seda hiljem veel täpsustades ja täiendades), Tallinna Vangla lahendas selle

17.09.2024 ning vastus anti kaebajale allkirja vastu kätte 18.09.2024.

Leitav arvutivõrgus: https://vanglateenistus.ee/media/596/download

4(5)

Kohus selgitas juba 08.10.2024 määruses, et kahju hüvitamise taotluse lahendamise kord erineb

muude pöördumiste, sh vaiete lahendamise korrast. Kuivõrd RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab

haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest

esitamisest arvates, ei ole vangla käesoleval juhul taotluse lahendamisega õigusvastaselt

viivitanud.

29. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal on võimalik nõuda varalise kahju hüvitamist selle

tekitajalt, s.o K. Kilt. Kahju hüvitamiseks saab kaebaja pöörduda otse kahju tekitaja poole või

esitada tema vastu hagi maakohtusse.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

5(5)