2-24-17716/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tsiviilasja number

Viru Maakohus

2-24-17716

Määruse tegemise aeg ja koht

7.veebruar 2025.a, Jõhvi

Kohtunik

Olev Mihkelson

Tsiviilasi

M. P. avaldus Kohtla-Järve linn, Humala tn 5

korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M. P. (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-

post: XXX), lepinguline esindaja: M. F., e-post XXX

Puudutatud isik: Kohtla-Järve linn, Humala tn 5

korteriühistu

(registrikood 80003596, asukoht

Humala 5, 30722 Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa,

e-post: XXX), seaduslik esindaja: L.B., e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. P. avaldus.

2. Maakohus tuvastas, et Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu nõue M. P. vastu

perioodi eest 01.01.2016. a. – 31.10.2021. a. on aegunud.

3. Maakohus tunnistab Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu 02.06.2024

üldkoosoleku otsuse p.3 (pakkuda korteri omanikule tõestada kohtu korras, et tal ei

olnud võlga korteriühistu ees …) on tühine, sest on vastuolus heade kommetega.

4. Jätta avaldaja M. P. menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku Kohtla-Järve

linn, Humala tn 5 korteriühistu kanda.

Välja mõista Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistult avaldaja M. P. kasuks

menetluskulud 1130 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot ning viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Jätta puudutatud isiku Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu menetluskulud

tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud:

1. M. P. esitas 22.11.2024 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku Kohtla-Järve linn,

Humala tn 5 korteriühistu vastu arvete tühiseks tunnistamise nõudes.

Avalduse kohaselt on avaldaja Kohtla-Järve linn, Humala tn 5 korteriühistu liige. 1.

KÜ

Humala 5 02.06.2024.a. üldkoosolekul tehti teatavaks, et korteri nr. X omanikul on

28.02.2023.a. seisuga võlgnevus summas 1080,88 eurot ja 30.04.2024.a. seisuga võlgnevus

993,45 eurot. 02.06.2024.a KÜ Humala 5 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et korteri omanik

peab pöörduma kohtusse ja tõestama, et tal ei ole korteriühistu ees võlgnevust. Avaldaja

kinnitab, et tal puudub võlgnevus korteriühistule. Vähemalt viimase 9 aasta jooksul maksab

korteri omanik korralikult, seaduse ja korteriühistu põhikirjaga kehtestatud korras ja

tähtaegadel korteriühistu poolt esitatud arveid. Seega ei ole korteri nr. X omanikul

korteriühistu ees võlgnevusi, vähemalt jooksvate arvete tasumise osas. Avaldaja on teadlik, et

16.11.2015.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus tsiviilasjaga nr. X-XX-XXX seotud

kohtukulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel. Kuigi vastavalt 16.11.2015.a.

üldkoosolekul vastuvõetud otsusele jaotada tsiviilasjaga nr. X-XX-XXX seotud kohtukulud

seitsme korteriomaniku vahel, jääb arusaamatuks, kuidas arvestati korteri nr. X omaniku osa

suurust summas 548,42 eurot. Avaldaja leiab, et vastuvõetud otsus on vastuolus hea usu

põhimõttega. Tsiviilasjas nr. X-XX-XXX saavutasid pooled kompromissi, vastavalt millele

kohustus korteriühistu kui kostja hüvitama hagejale menetluskulud summas 1974 eurot.

Tsiviilasjas nr. X-XX-XXX kohustas kohus korteriühistut tasuma menetluskulud summas

655,00 eurot. Avaldaja arvates ei ole põhjendatud siduda nimetatud vaidluste tulemust

mõningate korteri omanikega justkui nendevaheliste erimeelsustega tekitatud kahjudega. Isegi

korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korral on korteriühistu menetluskulude

arvestamine avaldaja arvates tõendamata ja ebaselge.

Avaldaja palus:

1. Tunnistada, et M. P.i võlgade osas KÜ Humala 5 ees ajavahemiku eest 01.01.2016.a. –

31.10.2021.a. on aegumistähtajad möödunud.

2. Tunnistada KÜ Humala 5 nõuded M. P. vastu, ajavahemiku eest 01.01.2016.a. –

31.10.2021.a., tühiseks nõude aegumise tõttu.

3. Tunnistada tühiseks KÜ Humala 5 poolt 30.09.2024.a. seisuga avaldatud M. P.

võlgnevus summas 1003,47 eur.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldajale ei tulnud see ootamatult, et 16.11.2015

võeti vastu otsus jagada varasema kohtumenetlusega seotud kulud korteriomanike vahel ja

seda ei ole keegi vaidlustanud.

Kohtumääruse põhjendused

3. Maakohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Avalduse ese:

1) tunnistada, et korteriühistu nõue avaldaja vastu perioodi eest alates 01.01.2016. a. kuni

31.10.2021. a on aegunud.

2) korteriühistu 02.06.2024 üldkoosoleku otsuse p.3 on tühine, sest on vastuolus heade

kommetega.

5. Korteriühistu nõue avaldaja vastu perioodi eest 01.01.2016. a. – 31.10.2021. a.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg,

olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest,

kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Maakohus tuvastas, et 16.11.2015 arutas korteriühistu R.H. poolt korteriühistule tekitatud

kahju hüvitamist. Häältega 8 poolt häält ja 7 vastuhäält otsustati:

- kogu korteriühistule tekitatud kahjust nõuda esialgu korteriühistu kasuks sisse kohtuasjaga

nr X-XX-XXX seotud kulud suurusjärgus 1974 eurot;

- võtta arvesse 04.11.2015 kuupäevaga avaldus, millele on alla kirjutanud juhatuse esimehe

väljavahetamise initsiaatorite poolt segadusse aetud korteriomanikud;

-jagada kohtukulude summa proportsionaalselt ülejäänud korteriomanike vahel, lähtudes iga

korteri üldpinna ruutmeetrite arvust;

-ülejäänud korteriomanikud hüvitavad tehtud kahju vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele

arvetele.

Nimetatud otsus on raskesti mõistetav- aru on saada, et tsiviilasjas X-XX-XXX sõlmisid

korteriomanik L. S. ja korteriühistu Humala 5 kompromissi, kus korteriühistu tunnistas täies

ulatuses hagi nõudeid (KÜ Humala 5 11.02.2015 üldkoosoleku kehtetuse kohta) ja

korteriühistu kohustus hageja L. S. hüvitama 1974 eurot.

Absoluutselt arusaamatu on korteriühistu 16.11.2015 otsustus, et osa korteriomanikke peab

nimetatud kulud hüvitama ja osa korteriomanike hüvitavad kahju vastavalt neile esitatud

arvetele. Selgust ei toonud kahjuks ka kohtuistungil avaldaja ja korteriühistu esindaja

küsitlemine.

Kohus saab aru, et avaldaja kuulub nende isikute hulka, kes pidi korteriühistu 16.11.2015

otsuse alusel 31.12.2015 esitatud arve järgi tasuma mingi võlgnevuse summas 548,42 eurot.

Millest see võlgnevuse koosneb korteriühistu esindaja ei selgitanud.

Igal juhul on nimetatud 16.11.2015 korteriühistu üldkoosoleku otsusest tulenev võlgnevuse

nõue avaldaja vastu ja perioodi eest 01.01.2016.a. – 31.10.2021 esitatud majandamiskulude

nõuded TsÜS § 154 alusel aegunud ning selles osas on avaldus põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

6. Korteriomanike 02.06.2024 otsus, selle kohta, et avaldaja peab tõendama, et tal puudub

võlgnevus.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg.2 kohaselt Korteriühistu organi otsuse

kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.

Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

TsÜS § 38 lg.2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Maakohus tuvastas järgmist: KÜ Humala 5 korteriomanike 02.06.2024 üldkoosolekul võeti

vastu otsus: pakkuda korteri omanikule, et ta peab kohtu kaudu tõestama, et tal ei olnud võlga

korteriühistu ees, milleks ta peab esitama kohtusse hagiavalduse (dtl 13).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg.1 kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe

isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist.

Võlasuhtele on omane kohustuse sisu määratletuse nõue, mis tähendab eelkõige just

lepinguliste võlasuhete sisu piisava määratletuse nõuet.

VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest,

alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest

tulenevast alusest.

Antud juhul viitab korteriühistu, et avaldaja võlgnevus tuleneb 16.11.2015 korteriühistu

otsusest jagada otsuses viidatud viisil tsiviilasjast X-XX-XXX tulenev kohustus ühe

korteriomaniku vastu.

Maakohus nõustub avaldajaga, et korteriühistu 02.06.2024 otsus ei ole kooskõlas VÕS § 6

sätestatud hea usu põhimõttega ja tulenevalt TsÜS § 38 lg.2 on otsus tühine.

VÕS § 6 lg.1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt.

Kohus leiab, et 16.11.2015 korteriühistu otsus kohtumenetlusest tuleneva kohustuse jagamise

osas on sedavõrd keeruliselt sõnastatud, et seda oligi keeruline korteriomanikel täita.

Korteriühistu 02.06.2024 otsustus soovitada avaldajal kohtust selgust nõuda kas avaldaja on

korteriühistule võlgu või mitte, on kahtlemata hea usu põhimõttega vastuolus. Võlausaldaja

peab suutma tõendada, et võlgnik on talle võlgu, mitte võlgnik ei pea tõendama, et tal on

kohustus võlausaldaja eest. Juhul, kui võlausaldaja suudab oma võlanõuet põhistada, saab

võlgnik teha valiku, kas võtab nõude õigeks või vaidleb nõudele vastu. Käesoleval juhul

korteriühistu põhistab oma võlanõuet üksnes korteriühistu 16.11.2015 otsusega, millest aga ei

selgu, kuidas ja mis alustel on esitatud konkreetne võlgnevus avaldaja vastu.

Seega ka selle nõude osas on avaldus põhjendatud.

8. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Avaldaja esindaja esitas 10.01.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks summas 1130 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 1080

eurot (9 tundi hinnaga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid avaldaja järgnevad:

•

M. P. avalduse KÜ Humala 5 vastu ettevalmistamine. Tõendite ettevalmistamine – 3,0

tundi, tasu 360 eurot;

•

10.12.2024 - KÜ Humala 5 vastusega avaldusele tutvustus. Konsultatsioon

avaldajatele – 1,0 tundi, tasu 120 eurot;

•

16.12.2024.a Avaldaja seiskoha ettevalmistamine - 1,5 tundi, tasu 180 eurot;

•

Juristi osalemine 18.12.2024 kohtuistungil tsiviilasjas – 1,0 tundi, tasu 120 eurot;

•

Juristi ettevalmistamine 18.12.2024 kohtuistungile tsiviilasjas – 0,5 tundi, tasu 60

eurot;

•

10.01.2024 - Avaldaja seiskoha tsiviilasjas ettevalmistamine 2,0 tundi, tasu 240 eurot,

kokku 9 tundi, tasu 1080 eurot.

Avaldaja palub menetluskulud välja mõista puudutatud isikult, samuti viivise

menetluskuludelt.

Puudutatud isiku esindaja esitas 24.01.2025 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

moodustavad puudutatud isiku menetluskulud kokku 1684,15 eurot (7 tundi 50 minutit

hinnaga 215 eurot tund, sh käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg

1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42, p 17).“

Kohus tutvudes avaldaja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et

avaldaja esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud täies ulatuses, so 1080 eurot.

Menetlusosaliste aja- ja õigusabikulude võrdlemisel tuvastas kohus, et menetlusosaliste

ajakulu on enam-vähem võrdne, avaldajal 9,0 tundi ning puudutatud isikul 7 tundi 50 minutit.

Samas on avaldaja esindaja tunnihind oluliselt madalam puudutatud isiku esindaja

tunnihinnast - 120 eurot tund ja 215 eurot tund.

Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja menetluskulude osas ei esitanud.

Kuna avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot, siis moodustavad avaldaja menetluskulud

kokku 1130 eurot (50+1080). Kohus leiab, et avaldaja kantud menetluskulud on

põhjendatud täies ulatuses, so 1130 eurot ning jätab need puudutatud isiku kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas

1130 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1130 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Puudutatud isiku menetluskulud jäävad täies ulatuses puudutatud isiku enda kanda, seega ei

anna kohus hinnangut puudutatud isiku menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.