3-25-21/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-21

Haldusasi

Q.W kaebus seoses Instagramis saadetud sõnumite

väljanõudmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.W

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Q.W vanglasisese isikukonto väljavõte ajavahemiku

14.09.2024–13.01.2025 kohta.

2. Jätta Q.W riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Võtta menetlusse Q.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-21.

4. Jätta Q.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.W on kohtute infosüsteemist (KIS) ja e-teenuste portaalist MISP2 kättesaadavate

andmete põhjal süüdimõistetu ning kannab talle Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistuseks mõistetud vangistust Tallinna Vanglas. Tartu

Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused nimetatud kriminaalasjas jõustusid 23.10.2024,

kui Riigikohus jättis süüdistatava kaitsja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Q.W esitas 04.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb välismaise

ettevõtte Meta Platforms rakenduses Instagram tema ja tema poolt nimetatud kasutajate

vaheliste sõnumite, sh kustunud ja unsend-sõnumite taasesitamist võimaldavas vormis

kättesaadavaks tegemist. Kaebuses on vastustajatena märgitud Y ja C. Kaebaja sõnul oleks

3-25-21

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Y pidanud tema 2023. a esitatud kaebuse,

milles ta süüdistas Instagrami vestluses osalenud isikuid valeütluste andmises, menetlusse

võtma. C on uurijana vastutav, et uurimistoiminguid tehes ei ole kaebajalt konfiskeeritud

mobiiltelefoni läbivaatuse käigus tuvastatud kustunud Instagrami sõnumivahetust.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2025 määrusega kaebuse.

Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Halduskohtu volitused, sh see, mida saab halduskohtult kaebusega nõuda, on sätestatud

HKMS §-s 5 ja § 37 lg-s 2. Kaebaja pöördumisest ei nähtu, et kaebaja sooviks mõne HKMS

§-s 5 ja § 37 lg-s 2 nimetatud nõude esitamist. Tõendamine ja tõendite kogumine

halduskohtumenetluses on reguleeritud HKMS-s ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus

(TsMS). Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks

ja nende uurimise võimaldamiseks ning tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või

tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3). Seega, tõendite kogumise taotlust on

halduskohtule võimalik esitada konkreetse haldusasja raames ning see peab olema

põhjendatud. Kohus ei saa tõendeid koguda eesmärgipäratult mistahes asjaolu tõendamiseks.

Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja täiendavate tõendite kogumist (Instagrami sõnumite

kättesaadavaks tegemist) seoses tema suhtes toimunud kriminaalmenetlusega. Kaebaja viitab

ringkonnaprokuröri ja uurija tegevusele. Süüteoasjadega seonduvad vaidlused, sh kaebused

süüteoasjade kohtueelse menetluse toimingute peale ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi

täitmisele pööramise kord, samuti tõendamine ja tõendite kogumine kriminaalmenetluses on

sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Kriminaalasju lahendavad maakohtud,

kelle pädevuses on ka põhjendatud taotluse alusel kriminaalasjas täiendavate tõendite

kogumine (KrMS § 297 lg-d 1 ja 2). Kohtueelselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse

peale võimalik kaevata prokuratuuri või Riigiprokuratuuri ning edasi on võimalik kaevata

maakohtusse (KrMS 8 ptk, 5. jagu).

KIS-ist nähtub, et kaebaja on korduvalt sarnase tõendite kogumise taotluse esitanud ka

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtule (nt 08.04.2024, 08.01.2025), kuid lähtuvalt

kriminaalasja lahendamise liigist (lühimenetlus) ning menetluse etapist (kohtuotsused on

tehtud ning jõustunud) on need jäetud rahuldamata. Seega on täiendavate tõendite kogumise

võimalused kaebaja suhtes toimunud kriminaalmenetluses KrMS alusel ammendunud.

4. Q.W esitas 14.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

13.01.2025 määruse peale.

Sõnumite väljanõudmine välismaiselt ettevõttelt on ainult halduskohtu pädevuses,

kuna halduskohus teeb järelevalvet täidesaatva võimu ja kodanike vaheliste toimingute

üle. Samuti on kaebajal õigus pöörduda välismaise ettevõtte poole sõlmitud

kahepoolse kasutuslepingu alusel ametlikult kohtu vahendusel, kui on vaja lahendada

kasutuskogemust puudutav toiming, milleks on kustunud sõnumite välja nõudmine.

Nimetatud isikute tutvusringkond on avaldanud anonüümselt ajalehes Postimees

kaebaja kohta laimava artikli. Kaebaja hea nime taastamiseks tuleb kustunud sõnumid

avaldada.

Kaebaja taotleb asjas riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

2(4)

3-25-21

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on adresseeritud Tallinna Halduskohtule, on see

esitatud pärast seda, kui kaebaja on halduskohtu 13.01.2025 määruse kätte saanud. Seega

järeldab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi ringkonnakohtus

määruskaebemenetluses. Ringkonnakohtul on võimalik selles osas riigi õigusabi taotlus

lahendada (vt HKMS § 114 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1).

6. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi

saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 5).

7. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse 14.01.2025, seega võtab ringkonnakohus kaebaja

majandusliku seisundi hindamisel aluseks tema isikukonto vanglasisese väljavõtte sellele

eelnenud 4 kuu, s.t ajavahemiku 14.09.2024–13.01.2025 kohta. Ringkonnakohus võtab

nimetatud väljavõtte asja materjalide juurde. Sellest nähtuva põhjal ei ole ringkonnakohtul

alust kahelda selles, et kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud

eeldused (RÕS § 7 lg 1 p 4).

8. Eelnevast hoolimata jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on ise suutnud esitada

kaebuse ja määruskaebuse. Halduskohtumenetluses osalemine ei eelda õigusteadmiste

olemasolu. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama varasemale kohtupraktikale

ega õigusnormidele. Piisav on see, kui kaebaja toob esile vajalikud faktilised asjaolud.

Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Lisaks tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu

(vt täpsemalt allpool). Tegemist on kaebuse tagastamise kohustusliku alusega, mille puhul

kohtul puudub tagastamise otsustamisel kaalutlusruum. Seetõttu on kaebaja võimalus

määruskaebemenetluses oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

II

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohtu 13.01.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

muutmiseks. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest

kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg

4 ja § 203 lg 2). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele

3(4)

3-25-21

seisukohale. Kaebuses nimetatud välismaine ettevõte Meta Platforms on eraisik ega täida

Eestis avalik-õiguslikke ülesandeid, mistõttu ei ole halduskohtu pädevuses lahendada kaebaja

võimalikke nõudeid selle ettevõtte vastu. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses selliste nõuete

lahendamine, mis võivad kaebajal olla tekkinud temaga Instagramis sõnumeid vahetanud

isikute vastu või seoses ajalehes Postimees avaldatuga. Tegemist on eraisikute vaheliste

õigussuhetega, millest tekkivate vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS §-

d 1 ja 9).

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2025 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)