2-23-13659/118 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

07.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13659

Tsiviilasi

S.T avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise

lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse või alternatiivselt

ainuotsustusõiguse saamiseks ja lapsega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema, määruskaebuse esitaja) S.T, lepinguline

esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik I (laps) F.J , riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Anti Aasma

Puudutatud isik II (isa, vastustaja määruskaebusmenetluses)

I.C

Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Mouna Salami

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S.T 08.10.2024 ja 03.02.2025 taotlused täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks ning tagastada esitatud materjalid esitajale.

2. Rahuldada I.C 11.10.2024 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks.

3. Mitte menetleda I.C 22.10.2024 korduvalt esitatud avaldust ja tagastada see

esitajale.

4. Jätta rahuldamata I.C 03.02.2025 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ning

tagastada see esitajale.

5. Harju Maakohtu 23.09.2024 määrus jätta muutmata.

6. Määruskaebus jätta rahuldamata.

7. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 5–7 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. S.T-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja I.C-l (isa, puudutatud isik II) on ühine laps F.J

(laps, puudutatud isik I), kes on sündinud XX.XX.XXXX. Vanematel on lapse suhtes ühine

hooldusõigus. Laps elab koos emaga.

2. Ema esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse või teise võimalusena ainuotsustusõiguse saamiseks ning

suhtluskorra määramiseks.

2.1.

Ema tõi esile, et vanemate suhted on pingelised. Isa ei osale lapse kasvatamises ning ei

tunne huvi lapse tervise, tegevuste, elamise vastu. Isalt on elatis välja mõistetud tagaselja-

otsusega, elatise võlg on 20 000 €, millest isa pole midagi maksnud. Isa takistab ema ja last

rahulikult elamast ning kasutab kõiki võimalusi nende elu raskendamiseks, sh takistab

välismaale reisimist ja elukoha muutmist. Isa suhtleb lapsega, aga lapse üleandmiste kokku-

leppimised on problemaatilised, isa suhtleb emaga ebaviisakalt, saadab häirivaid sõnumeid ja

selline suhtlemine mõjutab ka last. Ema palus määrata lapse ja isa suhtlemise korra selliselt, et

laps viibib üle nädala laupäevast kuni pühapäevani isa juures, s.o ühe nädalavahetuse ema

juures ja üks nädalavahetus isa juures. Samuti viibib laps isaga üle nädala kolmapäeva õhtutel.

2.2.

Hilisemas avalduses palus ema piirata isa suhtlusõigust lapsega selliselt, et isal on õigus

lapsega suhelda üksnes ema eelneval teadmisel ja nõusolekul PKS § 142 lg-te 2 ja 3 alusel.

2.3.

Täiendavalt märkis ema, et isa ei ole ka kohtumenetluse ajal andnud nõusolekut lapse

elukoha ümberregistreerimiseks Rahvastikuregistris. Isa kuritarvitab lapse varahooldusõigust

makstes elatist 66 € ühe aasta jooksul. Isa sõidutab last ilma turvatoolita või on olnud autos

ebasobiv turvatool, sõidukitel millega isa sõidab puudub ülevaatus.

3. Isa vaidles avaldusele vastu ja märkis, et ema avaldus on täis valeväiteid. Emaga ei ole

võimalik kokkuleppeid sõlmida või siis ignoreerib ema kokkulepitut. Isa ei saa lapse kohta

vajalikku informatsiooni. Isa ei ole keeldunud andmast nõusolekut lapse elukoha

registreerimiseks. On nõus lasteaiaga, mille ema lapsele valis. Lapsel ja isal on hea suhe, isa

suudab ja soovib lapsega veeta aega pikemalt. Täiendavalt märkis isa, et maksab elatist läbi

tööandja, ei soovi maksta kohtutäituri kaudu, sest täituritasud on suured. Autoga sõites on laps

olnud alati turvatoolis.

4. Tallinna linna esindaja (KOV esindaja) leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine ei ole põhjendatud ega lapse huvides. Vanemad peavad tegema koostööd,

konkreetseid vaidlusküsimusi ei ole. Lapse terviseküsimused on ema saanud ise lahendada,

isa väljendas, et ta ei ole vastu lapse elukohale ema juures. Pole probleeme haridusküsimuste

otsustamisel, isa on ka selles osas väljendanud, et on nõus tegema emaga koostööd. Lapsel on

lähedane suhe mõlema vanemaga.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) leidis, et vanemate ühine

hooldusõigus tuleks osaliselt lõpetada. Vanemad ei suuda ühist hooldusõigust sujuvalt

teostada. Vanemad ei suuda tekkinud probleeme lahendada, seda on näidanud mitmed

2 (9)

konfliktid lähiminevikus. Pole oodata, et see olukord võiks paraneda. Kindlaks on vaja

määrata isa ja lapse suhtluskord.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis 23.09.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata ema avalduse

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning rahuldas avalduse lapse ja isa suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks. Maakohus määras järgmise suhtluskorra:

-

laps viibib igal paarisnädalal isaga perioodi reedest kuni esmaspäevani;

-

isa võtab lapse igal paarisnädala reedel lasteaiast või koolist ja viib esmaspäeval

lasteaeda või kooli;

-

isa võtab lapse igal paaritu nädala kolmapäeval lasteaiast või koolist ja viib lapse

neljapäeva hommikul lasteaeda või kooli;

-

perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, emadepäev, isadepäev) veedab

laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Kui pühad langevad teise

vanema suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast;

-

jõulud (24.–26.12.) ja aastavahetuse (31.12.–01.01.) veedab laps vanemate juures

vaheldumisi selliselt, et 2024. a viibib laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga ning

järgnevatel aastatel vastupidi. Kui pühad langevad teise vanema suhtlusaega,

lähtutakse käesolevast punktist;

-

vanemate suhtlus lapse teemadel toimub ainult kirjalikult läbi e-kirja või sõnumite.

Kiireloomulistes küsimustes helistavad vanemad üksteisele (õnnetused, haigused jne).

Ühtlasi määras maakohus, et määrus kuulub suhtluskorra kindlaksmääramise osas täitmisele

viivitamata ning määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes

kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule

aresti. Maakohus tühistas ka esialgse õiguskaitse korras 15.07.2024 määrusega kindlaks

määratud suhtluskorra.

Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda.

6.1.

Maakohus tugines PKS § 123 lg-le 1 ja § 137 lg-tele 1, 3 ning leidis, et sisuline vajadus

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub. Esile ei ole toodud selliseid asjaolusid,

mis tingiksid isalt lapse hooldusõiguse ära võtmise ning hooldusõiguse üle andmise emale.

6.2.

Ema ei ole tõendanud, et isa on last sõidutanud ilma turvatoolita või puudub eakohane

turvavarustus. Isegi, kui ema väide turvatooli puudumise kohta vastaks tõele, ei õigusta see

isa hooldusõiguse piiramist. Samuti on maakohus veendunud, et isa jaoks on oma lapse

turvalisus prioriteet ning ta ei pane teadlikult ohtu lapse elu, sõidutades teda ilma

turvavarustuseta või tehniliselt mitte sõidukorras sõidukiga.

6.3.

Kuigi isa on kuritarvitanud elatise maksmisest hoidumisega lapse varahooldusõigust

ning isa käitumine täitemenetlusest kõrvale hoidmisel on äärmiselt taunitav, ei ole see aluseks

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Esitatud ei ole tõendeid, et isalt lapse

(vara)hooldusõiguse ära võtmine muudaks lapse elu paremaks. Ka ei ole kohtu ette toodud

asjaolusid, et alaealine omaks või on tulevikus saamas suurema summa rahalisi vahendeid,

või vara (nt pärimise või kinke teel) ning milliseid vahendeid võiks isa hakata kuritarvitama.

Vanemate ühise hooldusõiguse säilimisel on lapse vara käsutamiseks vaja mõlema vanema

heakskiitu, mis oluliselt piirab isa võimalusi kasutada lapse vara lapse huvide vastaselt.

6.4.

Hooldusõiguse täielikku ega osalist üleandmist ei õigusta vanemate pingelised suhted ja

sujuva koostöö puudumine. Vanemad on seni suutnud hooldusõigust teostada kokkuleppel:

lapsele on valitud lasteaed (ema kinnitas, et valis lasteaia üksinda ning isa nõustus sellega) ja

terviseküsimused on lapse elus korraldatud vanemate erimeelsusteta (laps käib psühholoogi

ning logopeedi juures). Ema esile toodud asjaoludest ei nähtu, et isa kuritarvitaks hooldus-

3 (9)

õigust lapse hariduse- või tervise küsimustes. Puuduvad tõendid, et ema on küsinud isalt

nõusolekut lapse elukoha muutmiseks ja isa on sellest keeldunud. Lisaks ei ole

rahvastikuregistri andmetel ema elukoht registreeritud aadressile YYY, vaid nii ema kui lapse

registrijärgne aadress on XXX. Kuivõrd vaidlus puudub lapse elukoha osas (isa on nõustunud,

et laps elab koos emaga), tuleks rahvastikuregistris olevad andmed tegelikkusega kooskõlla

viia.

6.5.

Eeltoodust tulenevalt ei ole praegu lapse elus vaidlusküsimust, mida vanemad ei suuda

kokkuleppel otsustada või mida üks vanem ei ole saanud lahendada. Pole tõendeid, et isa on

takistanud ühise hooldusõiguse teostamist. Vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei

kahjusta last, vaid annab vanematele võimaluse last puudutavates küsimustes avaldada sama-

väärselt arvamust. Vanematel on suhtlemisprobleemid, kuid ühise hooldusõiguse lõpetamine

ei lahenda tegelikku probleemi – hoiakuid ja suhtumist teise vanema suhtes.

6.6.

Suhtluskorra kindlaksmääramisel viitas maakohus ema soovile, et laps suhtleks isaga

ainult tema eelneval teadmisel ja nõusolekul. Maakohus leidis, et sellisel juhul, kui vanematel

on ületamatud erimeelsused suhtluskorra kokku leppimisel, asetaks see lapse olukorda, kus tal

puudub igasugune võimalus isaga suhtlemiseks. Selline olukord ei ole lapse huvides, kuna

lapse suhtlemine isaga ei kahjusta last, vaid on perekondliku suhte kujundamisel ning lapse

maailmapildi kujunemisel oluline.

6.7.

Ema esitatud tõenditest (väljavõtted lasteaias läbi viidud arenguhindamisest, ema

psühholoogilisel vastuvõtul käimisest, epikriisid lapse haiguste kohta) saab järeldada, et ema

on spetsialistidele edastanud info lapse käitumise kohta. Tõenditest ei nähtu, et isaga

suhtlemine, sh ööbimine isa juures, tekitab lapsele vaimse tervise probleeme. Nimetatud

tõenditest ei nähtu põhjuslikku seost isa käitumise ja lapsel ilmnenud terviseprobleemide

vahel (kõne hilisem areng, paanikahoog lasteaias, tihedad külmetushaigused, mis on tinginud

lasteaiast puudumise). Tõenditest nähtuvalt on lapsel tekkinud hirm emast lahkuda seoses

autoavariiga (ambulatoorne epikriis kõnehäirest, ambulatoorne epikriis lapse emotsionaalsest

seisundist, tõend ema psühholoogi vastuvõtust). Nii lapsel kui täiskasvanul võib sellise

läbielamise tõttu tekkida tugev ja pikaajaline psühholoogiline reaktsioon, kuid tegemist ei ole

olukorraga, mille tõttu laps tuleks teisest vanemast eraldada. Vanemate ülesanne peaks olema

sellest olukorrast üle saada koos ning sisendada lapsele, et nii mõlema vanema juures, kui ka

lasteaias, laste heaolu spetsialisti või arsti vastuvõtul olla on turvaline.

6.8.

Lapse ja isa vaheline suhtluskord on olnud varasemalt ööbimisega laupäevast

pühapäevani (vastavalt 09.04.2024 kohtumäärusele) ning alates juulist 2024 ei ole laps isa

juures ööbinud. Seega ei ole võimalik luua seost lapse väsimuse ja halvatujulisuse ning isa

juures viibimise vahel, kuivõrd laps on igal esmaspäeval lasteaeda läinud ema juurest.

6.9.

Lapsega vahetult kohtunud lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt ootab laps isaga

koos mängimist, aga ta ei julge seda ema kuuldes avaldada, sest ta teab, et see kurvastab ema.

Lapse arengu huvides on, et ta ei kaotaks kiindumussuhet isaga ning saaks veeta aega isaga

esialgu lühikesi perioode, mis hõlmavad ka isa juures ööbimist. Ka teised KOV esindajad

avaldasid, et vanemlike oskuste osas ei ole isale etteheiteid, laps soovib suhelda mõlema

vanemaga. Samuti andis psühholoog soovituse, et isa ja lapse vahel peaks olema regulaarne ja

stabiilne kontakt. Kui regulaarsust ja stabiilsust lapse ja isa vahelises suhtluses ei saavutata,

on ebastabiilne suhtlus lapse vaimse tervise seisukohalt, tausta arvestades, last kahjustav. Kui

laps viibib isa juures kaks korda kuus (vahel harvemini), loob see lapse ellu segadust ja

ebastabiilsust, laps vajab stabiilsust ja turvaisikut, kelleks praegusel hetkel on ema. Esitatud ei

ole tõendeid (mh ei kajasta seda psühholoogi arvamus), et turvaisik ei võiks olla ka isa või et

lapse jaoks on kahjulik isaga suhelda.

6.10. Lapse ja isa vahel tuleb kindlaks määrata sarnane suhtluskord nagu ema esialgses

avalduses taotles. Lapse parimates huvides on kui ta veedab isaga iga paarisnädala

4 (9)

nädalavahetused selliselt, et isa võtab lapse reede õhtul lasteaiast või koolist ning viib lapse

esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli. Nädalatel, mil laps ei viibi isaga nädalavahetustel

(paaritud nädalad), viibib laps isaga kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni.

Vanemate vahel on tekkinud konfliktid ning omavahelised sõnavahetused lapse üleandmisel,

seega parim lapse üleandmise koht on lasteaed või kool. Lapsele on traumeeriv näha pealt, kui

kaks temale kõige lähedasemat inimest on tülis ja eriti seda, et selle tüli põhjuseks on laps ise.

Tavapärasest suhtluskorrast erinev suhtlemise kord kehtib isadepäeval ning emadepäeval,

mille laps veedab vastavalt emadepäeva emaga ja isapäeva isaga. Laps viibib iga paarisaasta

jõulud emaga ja aastavahetuse isaga ning paaritutel aastatel vastupidi.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Ema esitas 08.10.2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue

määrusega:

-

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda ainuhooldusõigus üle emale

või teise võimalusena:

-

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lapse viibimiskoha määramise,

haridus- ja tervisekorraldust puudutavates otsustusõigustes, sh varahooldusõiguses,

ning anda lõpetatud otsustusõigustes hooldusõigus ainuhooldusõigusena üle emale;

-

piirata isa suhtlusõigust lapsega selliselt, et isal on õigus lapsega suhelda üksnes ema

eelneval teadmisel ja nõusolekul

või kolmanda võimalusena määrata suhtluskord järgmiselt:

-

laps viibib isaga üle ühe nädala laupäeviti ja pühapäeviti selliselt, et ema viib lapse

isa elukohta hommikul kell 10 ning isa tagastab lapse ema elukohta sama päeva õhtul

kell 19;

-

neil nädalatel, mil ei toimu nädalavahetuse kohtumisi, kohtub isa lapsega

kolmapäeviti peale lasteaeda selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast ning tagastab ta

ema elukohta samal õhtul hiljemalt kell 20;

-

lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Haigestumiseks

ei peeta kerget palavikuta külmetust;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema

juures, kellega tähtpäev seotud on. Kui vanema sünnipäev langeb teise vanema

suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast;

-

jõulud (24.-26.12.) veedab laps alati koos emaga ja aastavahetuse (31.12.-01.01.)

veedab laps vanemate juures vaheldumisi selliselt, et 2024. a viibib laps

aastavahetuse isaga ning järgmisel aastal vastupidi. Kui pühad langevad teise vanema

suhtlusaega, lähtutakse käesolevas punktis kindlaks määratud erikorrast;

-

vanemate omavaheline suhtlus lapse teemadel toimub ainult läbi e-maili või

sõnumite. Kiireloomuliste asjadega helistavad vanemad üksteisele (õnnetused,

haigused jne).

Menetluskulud palus ema jätta isa kanda.

7.1.

Esiteks

ei ole lapse huvides vanemate ühine hooldusõigus ning esinevad väga kaalukad

alused emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks kas täielikult või osaliselt.

7.1.1.

Põhjendatud ei ole maakohtu veendumus, et isa ei pane meelega lapse heaolu ohtu. Isa

ei hooli reeglitest ega nõuetest ning leiab, et need on kehtestatud kellegi teise, mitte tema

jaoks. Samuti ei mõista ta, et neid reegleid eirates paneb ta otsesse ohtu oma lapse elu. Isa on

tulnud korduvalt lapsele järele autodega, millel puudub tehnoülevaatus, lapsele sobilik

turvatool või turvavarustus üldse. Ema märkustele selle kohta reageeris isa valimatu sõimu ja

5 (9)

agressiivsusega. See näitab, et isa ei saa aru, kui oluline on tagada lapse ohutus liikluses ning

kui kahjustavalt mõjub vanemate konflikt lapsele.

7.1.2.

Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata PKS § 136 lg 1, kuna pikka aega elatise

maksmata jätmisel on isa käitunud lapse vara ohustavalt ning olemas on õiguslik alus temalt

lapse varahooldusõiguse äravõtmiseks.

7.1.3.

Maakohus tuvastas, et vanemate suhted on pingelised ning neil puudub sujuv koostöö,

ent sellest hoolimata asus seisukohale, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud.

Maakohus ei arvestanud sellega, et laps on sünnist saati elanud emaga, isa ei ole lapse elus

igapäevaselt osalenud. Samuti käitub isa lapse juuresolekul hirmutavalt, agressiivselt, ema

suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldselt. Lapse hingeline seotus on tugevam emaga, kes on

täitnud kõiki lapse emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi. Ema pühendumus lapse kasvatamisse

on olnud kordades suurem kui isal, kel ei ole ka majanduslikku valmisolekut last kasvatada.

Seega vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on enam kui põhjendatud.

7.1.4.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pole esitatud selliseid tõendeid, mis

tõendaks, et isa on teinud takistusi ühise hooldusõiguse teostamisel. Kohtuasja algatamise

vajaduse tingis see, et isaga polnud võimalik teha mitte mingisugust mõistlikku koostööd

ühelgi last puudutaval teemal ning ema soovis tagada lapse huve, et need ei jääks õigeaegse

sekkumise tõttu kaitseta. Kõik kohtule esitatud seisukohad ja tõendid iseloomustavad lapse isa

absoluutselt kohatut, alandavat, ahistavat ja lugupidamatut suhtlusstiili ema suunal, s.t et isaga

ei ole võimalik midagi arutada. Lisaks on isa reaalselt ja kiuslikult takistanud emal lapse elu

korraldada nii näiteks elukoha muudatuste tegemises kui ka reisimisest keeldudes. Seega on

isa otseselt takistanud lapse elu korraldamist ilma ühegi objektiivse lapse heaolu tagava

põhjuseta.

7.2.

Teiseks

on ainus reaalne viis isa distsiplineerida see, kui tal on õigus suhelda lapsega

ema nõusolekul ja teadmisel, sest see ei võimalda tal lapse ega emaga manipuleerida ning

kohustab teda käituma koostöiselt, konfliktivabalt ja lugupidavalt, et lapsega suhet säilitada.

Ema ei ole vastu sellele, et lapsel on regulaarne kontakt isaga, ent see ei peaks jätkuma

selliselt, et isa sõidutab last kohustusliku turvavarustuseta, ei täida lapse igapäevast

päevakava, initsieerib ise konflikte, valetab, manipuleerib ning avaldab lapsele, et viimane on

kohustatud isaga suhtlema ja koos olema üksnes seetõttu, et nii lihtsalt peab, mitte seetõttu, et

isa soovib lapsega aega veeta. Laps on isapoolsest manipulatsioonist, hirmutamisest ja

ähvardustest ilmselgelt kannatanud. Ema esitatud tõenditest nähtub, et lapse vaimne tervis on

saanud isa käitumise tõttu kahjustada ning ajal, mil laps ei olnud sunnitud suhtlema isaga ega

nägema kõrvalt tema raevunud agressiivust, stabiliseerus tema emotsionaalne heaolu

märgatavalt.

7.3.

Kolmandaks

, juhul kohus leiab, et suhtluskorda tuleb reguleerida, ei ole mõeldav, et

laps isa juures ööbib. Isal ei ole lapse jaoks riideid ning majanduslikku võimekust neid lapsele

soetada. Seega ei ole tagatud, et laps isa juures olles ja ka lasteaeda jõudes on riietatud

vastavalt ilmastikuoludele. Ka ei ole kindel, et laps lasteaeda õigeaegselt ja puhanuna jõuab,

sest isal on raskusi lapse päevakava järgimisega. Samuti tuleb muuta suhtluskorda jõulude

ajal. Kõik jõulud peaks laps veetma emaga, sest ema suguvõsas on see perekondlik

traditsioon, kuid isa jõule ei tähista ega pea seda oluliseks. Isa ise ei ole ka soovinud, et tal

võimaldataks lapsega jõulude ajal koos olla. Määruses tuleb ka märkida, et lapse

haigestumisel jäävad kohtumised ära, et laps saaks rahulikult terveneda, ent samas ei loeta

haigestumiseks kerget palavikuta külmetust.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Isa ja KOV esindaja vaidlesid kaebusele vastu. Lapse esindaja toetas

kaebust osas, milles paluti lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus

6 (9)

emale. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 25.10.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a lapse

esindaja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused.

10.1. Ema esitas 08.10.2024 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Sõiduki tehnilised

andmed 16.12.2023 seisuga on kogutud maakohtus toimunud menetluse ajal, samuti vahetasid

vanemad 27.02.2024 ja 04.05.2024 sõnumeid ja video on tehtud kohtumenetluse ajal. Ema ei

põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid materjale esitada maakohtule. Seetõttu jääb ema

taotlus nimetatud materjalide lisamiseks toimikusse TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659

alusel rahuldamata. Isa 04.10.2024 kirja ja ema sama päeva kirjavahetust õpetajaga ei võta

ringkonnakohus toimikusse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidlust ei ole, et ema ja isa

üksteist ei usalda ning nende omavahelised suhted on halvad.

10.2. Isa esitas 11.10.2024 taotluse tõendi (kokkuvõte klienditööst 02.–25.09.2024)

vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendi vastu.

10.3. Isa esitas 22.10.2024 täiendava seisukoha korduvalt. Korduva dokumendi kui

asjakohatu ringkonnakohus tagastab.

10.4. Samuti esitasid vanemad 03.02.2024 täiendavate tõendite taotlused. Neid tõendeid ei

võta ringkonnakohus vastu TsMS § 331 lg 1alusel, sest nende menetlemine tooks kaasa asja

lahendamise viibimise. Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrusega ei antud menetlusosalistele

võimalust täiendavate tõendite esitamiseks, vaid sooviti teada ema seisukohta isa 11.10.2024

taotluse osas ning isa selgitust 22.10.2024 korduvalt esitatud seisukoha kohta.

11. Edasi lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt.

12. Maakohus ei ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme

ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse

tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus põhjendas piisavalt otsustust, miks tuleb

vanematele jätta lapse suhtes ühine hooldusõigus ning määrata kindlaks lapse ja isa

suhtluskord. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel eelkõige lapse huvidest ning on oma

seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul

järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Hooldusõiguse küsimuse üle otsustamisel peab kohus juhinduma PKS § 137 lg 2 p-st 2,

mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse

ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hooldusõiguse lõpetamise nõude menetlemisel

täitnud korrektselt eelmenetluse ülesandeid ning on tuvastanud asjas tähtsust omavad

7 (9)

asjaolud. Maakohus on välja selgitanud lapse huvid ning leidnud põhjendatult, et lapse

huvides on, et mõlemal vanemal on hooldusõigus. Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja

kontakti nii ema kui isaga.

13.3. Ema rõhutab, et tema on taganud lapsele turvalise, lapse arengut toetava ja tema

vajaduste rahuldamist tagava stabiilse kasvukeskkonna ning lapsel on emaga turvaline

kiindumussuhe ning isa ei ole märkimisväärselt osalenud lapse igapäevaelus. See aga ei

tähenda, et isa peabki jääma lapse elust kõrvale. Eeskätt on lapse huvides, et tal on mõlemad

hooldusõiguslikud vanemad, kes koos otsustavad lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi.

Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada üksnes vanemate tõsiste erimeelsuste korral,

sest erimeelsused takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu

sujuvalt korraldada. Samas ei tähenda ühise hooldusõiguse teostamine seda, et teine vanem

peaks olema kõigega nõus, kuid mittenõustumine peab olema põhjendatud. Lapsevanemateks

saades pidid ema ja isa arvestama, et neil tuleb last kasvatada koostööd tehes. Omavahelised

isiklikud erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks ja teda

lapse elust tõrjuda.

13.4. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma

lasti kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei

ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni

vajalikule tasemele. Tehnonõuetele mittevastava sõidukiga liiklemine on taunimisväärne ning

seab ohtu ka isa elu ja tervise, kuid see ei anna alust eeldada, et isa ei suuda vastu võtta lapse

elu puudutavaid igapäevaseid otsuseid. Vanematel võib olla erinev arusaam seaduskuulekast

ja turvalisest käitumisest, mis aga ei tähenda, et ühel vanemal seetõttu vanemlik võimekus

puudub. Kohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema oluliselt paremate oskuste,

kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Vanemad on võrdsed partnerid lapse

kasvatamisel ja mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda lapse igapäevase heaolu

tagamisele ajal, mil laps viibib temaga. Isa vähene osalemine lapse igapäevaelus ei näita tema

vanemlike oskuste puudumist, vaid pigem vanemate võimetust osata lahendada omavahelised

suhteprobleemid.

13.5. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka ema väide, et isa ei ole andnud

nõusolekut lapse elukoha ümberregistreerimiseks. Selleks, et teha üks toiming

rahvastikuregistris, ei ole vajalik vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine, vaid isa

vastuseisu jätkudes tuleks kohtule esitada avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elukoha

andmete muutmiseks rahvastikuregistris.

13.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite põhjal tuvastatav, et isa

kuritarvitab hooldusõigust ja ohustab sellega lapse vara. Ema ei ole esile toonud, et isa oleks

teadlikult halvendanud oma majanduslikku olukorda, et mitte täita lapse

ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole tuvastatud, et lapsel oleks vara, mille käsutamise

võimalus on isal. Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et varahooldusõiguse osas ühise

hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik.

13.7. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus PKS § 143 lg 2¹ ls-st 2, mis näeb

ette, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kohus. PKS-s ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord

kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel,

vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja

lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige mõlemale vanemale ja

lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Nii PKS kui LasteKS kohustab vanemaid

suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest.

Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et oleks tagatud lastele turvaline ja

8 (9)

stabiilne kasvamis- ja arenemiskeskkond. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise välistamine on

põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lastele.

13.8. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas

piisavalt, miks kohus määras just sellise suhtluskorra. Maakohus märkis õigesti, et kui isa

saab lapsega suhelda ainult ema nõusolekul ja teadmisel, võib isa suhe lapsega täielikult

katkeda. Vanemate omavahelised suhted on sedavõrd keerulised ja konfliktsed, et nad ei

suuda omavahel kokku leppida, mil viisil isa lapsega suhtleb. Samas ei peaks vanemate

omavaheline sobimatus tooma kaasa selle, et laps ei saa suhelda oma mõlema vanemaga.

Kindlaksmääratud suhtluskorra eesmärgiks on tagada lapsele võimalus tunda lahus elavat

vanemat ja säilitada temaga lähedased suhted.

13.9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähendamaks vanemate vahelisi konflikte

tuleb piirata nende omavahelist kokkupuudet. Seega on põhjendatud lapse liikumine ühe

vanema juurest teise juurde selliselt, et see toimub lasteaias või koolis. Loomulikult ei saa

haige laps minna lasteaeda ega kooli, seega ei ole võimalik ka haige lapse üleandmine ühelt

vanemalt teisele. Eraldi pole seda vaja suhtluskorras reguleerida, kuid vastavalt suhtluskorra

viimasele punktile peab vanem lapse haigestumisest teist vanemat teavitama. Samuti peab

vanem, kelle juures laps viibib, tagama lapse igapäevase heaolu, s.t jälgima laps päevarežiimi

ja et ta oleks vastavalt ilmaoludele riides. Põhjendatud ei ole ka piirata isa suhtlust lapsega

jõulupühade ajal. Tavapäraselt on tegemist vabade päevadega, kus vanem saab lapse aega

sisustada vastavalt lapse soovidele.

13.10. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud vanematele ühise

hooldusõiguse ja arvestades vanemate keerulisi suhteid määranud kindlaks isa suhtluskorra

lapsega.

14. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides peavad mõlemad vanemad toetama

last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse heaolu võib

saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Vanemad

peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse

lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.

15. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka kaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus

täna eraldi määrusega.

16. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisulise osa peale

ja TsMS § 178 lg 1 ls 1 menetluskulude jaotuse peale. Tõenditega seotud otsustusi ei saa

vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)