2-24-5017/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

07.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5017

Tsiviilasi

OÜ X.T.B hagi OÜ I.N.J vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ I.N.J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OÜ X.T.B (registrikood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja (määruskaebuse esitaja) OÜ I.N.J (registrikood

XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige M.G ja

lepinguline esindaja määruskaebuse esitamisel

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata määruskaebemenetluses esitatud tõendite esitamise ja

kogumise taotlused.

2. Jätta rahuldamata kostja 25.10.2024 tähtaja ennistamise taotlus.

3. Jätta kostja 25.10.2024 määruskaebus läbi vaatamata.

4. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebe-

menetluses 1756,80 € ja mõista see summa kostjalt OÜ-lt I.N.J hageja OÜ X.T.B

kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale

alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras.

6. Mitte menetleda hageja 04.02.2025 täiendavat kulunimekirja summas 183 €.

7. Asendada kohtumääruse avalikustamisel poolte ja kostja juhatuse liikmete nimed

tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte registrikoode.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 2–5 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ X.T.B (hageja) hagi OÜ I.N.J (kostja) vastu rahalises

nõudes.

2. Pooled esitasid 16.10.2024 maakohtule kompromissi, millega kostja kohustus tasuma

hagejale 1 047 781,22 € hiljemalt 01.02.2025. Kostja nimel allkirjastas kompromissi

13.10.2024 juhatuse liige M.G. Hageja nimel andis allkirja 14.10.2024 hageja juhatuse liige.

Kompromissi kohaselt lühendasid pooled kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani.

3. Maakohus kinnitas kompromissi 17.10.2024 määrusega (vaidlustatud määrus). Menetlus-

kulud jäid poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus

toimetas määruse kostjale kätte juhatuse liikme M.G kaudu samal päeval. Hageja lepinguline

esindaja sai määruse kätte 18.10.2024 ja maakohus jõustas määruse 22.10.2024.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja nimel esitas lepinguline esindaja 25.10.2024 määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada, jätta kompromiss kinnitamata ja jätkata menetlust. Kaebuses

sisaldub kaebetähtaja ennistamise taotlus.

4.1.

Kaebuse tähtaegsuse osas toob kostja esile, et tema teine juhatuse liige Y avas

vaidlustatud määruse e-toimikus 23.10.2024, mistõttu on kaebus tähtaegne. Kaebuse p 2.1

tabeli kohaselt tehti määrus pooltele nähtavaks 22.10.2024. Lisaks väidab kostja, et M.G-l

puudus õigus kompromissi allkirjastada, sest vastavalt 18.01.2021 lepingule pidanuks ta

selleks kui suuremahuliseks tehinguks saama nõusoleku investorilt. Samuti ei saanud M.G

kostjat kehtivalt esindada, sest tema juhatuse liikme volitused olid pikendamata.

4.2.

Tähtaja ennistamise taotlust põhjendas kostja täiendavalt 30.01.2025 seisukohas väitega

et maakohus rikkus mh TsMS § 430 lg 3 ls-st 1 tulenevat kontrollikohustust. M.G varjas Yi

eest kompromissi sõlmimist. Tähtaja ennistamise taotlust lahendades ei tohiks lähtuda M.G

võimalusest esitada määruskaebus, sest tema pahatahtlik eesmärk oli kostjat kahjustava

kompromissi kiire jõustumine.

5. Hageja vaidles kaebusele, sh selle tähtaegsusele ja tähtaja ennistamisele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab kostja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja määruskaebuse

läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda.

7. Esmalt kontrollib kohus, kas kostja kaebus on tähtaegne.

7.1.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on mh hagimenetluses tehtud määruste puhul 15

päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg

2 ls 1). Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada

(TsMS § 661 lg 4). Pooled leppisid kompromissi p-s 8 kokku, et lühendavad kompromissi

kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse

kättesaamisest (dtl 284). Kompromissi allkirjastas kostja nimel M.G 13.10.2024 (dtl 282).

2 (5)

7.2.

Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt, kusjuures

kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse (ÄS

§ 181 lg 1). Registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a juhul, kui juriidiline isik

tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige (ÄRS § 29 lg 3 ls 1). Sama eeldus

rakendub ka kohtumenetluses esindusõiguse kontrollimisel. Vaidlustamata asjaoludel oli M.G

13.10.2024 kantud äriregistrisse kostja juhatuse liikmena ja registrist ei nähtunud

esindusõiguse piiranguid. Samuti ei nähtunud esindusõiguse võimalikku lõppemist ega

piiranguid toimiku materjalidest kompromissi kohtule esitamise seisuga. Nii sai maakohus

kostja kui osaühingu esindusõiguse hindamisel lähtuda äriregistri andmetest ega pidanud

kontrollima, kas M.G juhatuse liikme volitusi on kohaselt pikendatud. Samuti ei pidanud

kohus asuma hindama kostja ja M.G sisesuhet (sh võimalikke kokkuleppeid investoriga)

olukorras, kus vastavaid asjaolusid polnud kohtu ette toodud.

7.3.

Pooled ei seadnud kahtluse alla hageja nimel kompromissi allkirjastanud juhatuse

liikme esindusõigust. Koostoimes kahe eelmise alapunkti põhjenduste ja järeldustega märkis

maakohus vaidlustatud määruses niisiis õigesti, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks

päeva, sest pooled olid nii kokku leppinud ja seadus võimaldab poolte kokkuleppel määrus-

kaebuse esitamise tähtaega lühendada.

7.4.

Kostja nimel sai M.G vaidlustatud määruse kätte neljapäeval 17.10.2024 (digitoimikus

dokumendi nr 17 kättetoimetamisinfo). Isegi kui kostjal olnuks sel ajal kaks juhatuse liiget,

piisanuks kättetoimetamisest ühele neist (TsMS § 321 lg 1 ls 2). Järelikult lõppes

kahepäevane kaebetähtaeg esmaspäeval 21.10.2024 kell 24:00 (TsMS § 62 lg-d 1 ja 2, TsÜS

§ 136 lg 8). Kostja esitas kaebuse 25.10.2024, st pärast kaebetähtaja möödumist.

7.5.

Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlus-

toimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista, kusjuures pole

oluline, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (TsMS § 66). Järelikult ei saa

kohus kostja kaebust menetleda, kui selle esitamise tähtaega ei ennistata.

7.6.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja on kaebuse p-s 2.1 esitatud tabeliga kohut

eksitanud. Vaidlustatud määruse tegi maakohus pooltele nähtavaks 17.10.2024, mitte

22.10.2024. Märgitud hilisemal kuupäeval tehti nähtavaks sama kuupäeva uus määrus,

millega kohus piiras vaidlustatud määruse avalikustamisel poolte ja esindajate andmete

avaldamist. Ilmselgelt on kostja kaebuses kajastanud hilisema määruse andmestiku. Eelmistes

alapunktides toodud põhjusel ei oma aga tähtsust, kas ja millal tutvus ühe või teise määrusega

kostja teine juhatuse liige.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostja tähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud.

8.1.

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Kostja esitas tähtaja ennistamise

avalduse, tasus sellelt riigilõivu (dtl 717) ja ringkonnakohus tuvastas eelmise p 7

alapunktides, et kaebetähtaja möödalaskmine ei võimaldaks kaebust enam menetleda.

8.2.

Eelneva põhjal oleneb ennistamise taotluse edukus sellest, kas kostja jättis kaebetähtaja

järgimata mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses peab olema

objektiivne, st sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada – nagu

näiteks tehniline takistus kohtu või menetlusosalise enda infosüsteemis, kui see on ootamatu

ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (RKTKm

23.05.2018, 2-13-53779/108, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Samuti võib objektiivne

põhjus seisneda kohtu eksitavas käitumises (nt RKTKm 31.08.2017, 2-16-2548/62, p 9 ja seal

viidatud varasem praktika).

3 (5)

8.3.

Kostja väidab, et maakohus rikkus kontrollikohustust. See väide pole õige. Ringkonna-

kohus kontrollis eelmise p 7 alapunktides, et M.G sai kostjat vähemalt välissuhtes kehtivalt

esindada nii kompromissi allkirjastamisel kui ka vaidlustatud määruse kättesaamisel. Ühtlasi

sisustab kostja kontrollikohustust TsMS § 430 lg 3 ls-ga 1, mille kohaselt kohus ei kinnita

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Neid etteheiteid ei saa tähtaja ennistamise

taotluse lahendamisel sisuliselt kontrollida avaramalt, kui ainult kaebuse tähtaegsuse

vaatekohast. Kostja ei toonud esile ja ringkonnakohus ei tähelda ka toimiku materjalide põhjal

maakohtu sellist eksimust, mis võinuks kostjat eksitada kaebetähtaja osas.

8.4.

Kostja väitel varjas M.G kostja teise juhatuse liikme eest kompromissi sõlmimist. See ei

ole mõjuv põhjus p-s 8.2 kirjeldatud tähenduses. Eelkõige ei saa esindust puudutavad

sisesuhted ega võimaliku teise juhatuse liikme teadmine kompromissist või seda kinnitavast

kohtumäärusest olla objektiivne kaebetakistus kostja kui menetlusosalise jaoks. Pigem peaks

põhjus olema objektiivselt selline, mis takistas kostjal kaebuse esitamist – olenemata sellest,

kes teda esindab. Praegu ei nähtu kaebusest ega toimikust asjaolusid, et M.G ei oleks saanud

kostja nimel esitada tähtaegset kaebust. Lisaks leiab kostja, et tähtaja ennistamise taotlust

lahendades ei tohiks lähtuda M.G võimalusest esitada määruskaebust, sest tema pahatahtlik

eesmärk oli kostjat kahjustava kompromissi kiire jõustumine. Sarnaselt eelnevaga ei oma

kostja sisesuhted aga tähtsust hindamaks, kas kostjal oli objektiivselt võimalik kaebus esitada.

8.5.

Eeltoodud kaalutlustel jääb tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, sest

ringkonnakohus ei tuvasta mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 tähenduses.

9. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Praegu on

tegemist sellise olukorraga. Maakohus pidanuks keelduma kaebuse menetlemisest, sest see

esitati hilinenult ja tähtaja ennistamise alust ei esine. Järelikult tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata.

10. Maakohus tegi 22.10.2024 määruse, millega piiras vaidlustatud määruse avalikustamisel

poolte andmete avalikustamist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 462 lg 2 ls 1 alusel on

põhjendatud piirata samade andmete avalikustamist ka käesolevas määruses.

11. Ringkonnakohus lahendas kaebuse tähtaegsusega seotud küsimused poolte väidete ja

toimikus varem olnud andmete põhjal. Määruskaebemenetluses esitatud ja taotletud tõendid

pole seetõttu asjakohased ja tuleb jätta vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 ls 1).

12. Lõpuks teeb kohus menetluskuludega seonduvad otsustused.

12.1. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel kostja kanda. Kulud

saab TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja tähtaegselt esitatud

kulunimekirja põhjal.

12.2. Hageja täiendas kulunimekirja 04.02.2025 menetlusdokumendis summaga 183 €. Selles

osas jätab kohus hageja nimekirja TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata, sest kostjale ei ole

enam võimalik määrata vastamise täiendavat tähtaega, ilma et viibiks asja lahendamine.

12.3. Hageja taotles 1756,80 € hüvitamist, mis on tasu 8 t õigusteenuse (sh kaebusega

tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 4 t 50 min, kostja seisukoha ja kohtumäärusega

tutvumine 20 min, määrusele vastuse koostamine 2 t, kulunimekirja koostamine 20 min ja

kostja nimekirjale vastamine 30 min) eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks).

12.4. Kostja vaidles hageja esindaja ajakulule osaliselt vastu, leides, et see ei tohiks ületada

3,95 t. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud ning kooskõlas

kaebemenetluse ulatusega. Hageja pidi vastuses käsitlema kaebust sisuliselt. Lisaks oli

põhjendatud käsitleda vastuses ja täiendavas seisukohas kaebuse tähtaegsust ja ennistamise

4 (5)

taotlust. Ka kulunimekirja koostamise ja sellele vastamise ajakulu pole ilmselgelt

ülepaisutatud.

12.5. Kostja vaidleb vastu ka hageja esindaja tunnitasu määrale, mis kostja hinnangul peaks

olema 120 €. Kostja väitel on advokaadi töötunni keskmine hind 120–140 € (lisandub

käibemaks). Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Senises kohtupraktikas on leitud, et

lepingulise esindaja tunnitasu 180 €, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse (nt

RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 19). Hageja esindaja tunnitasu on niisiis kohane.

12.6. Hageja taotleb kulu hüvitamist käibemaksuga. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 8 ja § 5 lg

3 ls-st 1 kontrollis kohus, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega ei saa ta menetlus-

kuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

12.7. Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada kaebemenetluse kuluna 1756,80 €

(= 8 t × 180 + 22%). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

13. Käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 659, §

643 lg 4, TsMS § 68 lg 4 ls 1), samuti on vaidlustatavad kulude jaotus ja kindlaksmääramine

(TsMS § 178 lg 1). Tõenditega seotud otsustuste ega andmete avalikustamise piiramise peale

ei saa kaevata. Samuti ei saa vaidlustada otsustust jätta hageja täiendav kulunimekiri

menetlemata, sest vastava sisuga otsustust ei saa TsMS-i järgi vaidlustada ja viidatud

nimekirja summa jääb alla TsMS § 178 lg 2 piirmäära.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)