2-24-13512/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.02.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13512

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M.P hagi H.Q vastu elatise nõudes

2161,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: M.P (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: S.J (isikukood XXX, e-post

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar (e-

post eva.tibar@tibar.ee)

Kostja: H.Q (isikukood XXX, e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post

xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista H.Qlt tagasiulatuv elatis M.P kasuks perioodi eest 07.09.2023 –

06.09.2024 summas 3257,53 eurot.

3. Välja mõista H.Qlt elatis M.P asuks alates 07.09.2024 kuni M.P täisealiseks

saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 5ndaks kuupäevaks S.J arveldusarvele

nr XXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

6. Juhul, kui H.Q on kohtumenetluse kestel M.Ple maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

07.09.2024 esitatud ja 16.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on S.J ja H.Q (kostja)

kooselust xx.xx.xxxx sündinud poeg M.P (hageja). Poolte kooselu lõppes 22.02.2016, laps elas

pärast kooselu lõppu emaga, kuid suhtluskorra alusel suhtles isaga. Alates 01.06.2023 elab

hageja ainult emaga. Kostja poja ülalpidamises alates 01.06.2023 osalenud ei ole. Kuigi hageja

seaduslik esindaja on korduvalt palunud lapse isal maksta lapsele elatist, ei ole kostja seni elatist

tasunud.

Perioodil 01.06.2023 – 01.09.2024 ei ole kostja lapsele elatist maksnud, kuigi ema on seda

nõudnud, veelgi enam - alates 09.04.2023 kuni 01.10.2023 laekus pereteotus kostjale, kes

keeldus seda ümber vormistamast, kuigi laps elas ainuüksi emaga. Hageja palub mõista kostjalt

välja tagasiulatuv elatis perioodi 07.09.2023 kuni hagi esitamiseni seadusega ettenähtud

minimaalses määras, so 3 257,53 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 07.09.2023

– 06.09.2024 eest summas 3 257,53 eurot.

Kostja vastus

Kostja hageja nõudega ei nõustunud ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt esitatud

sõnumid ei tõenda hageja väiteid, et hageja seaduslik esindaja on korduvalt palunud lapse isal

maksta lapsele elatist. Samuti märkis kostja, et 19.10.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-23-

10927 on kostja määratud oma isa A.S eestkostjaks, seega on kostja ülalpidamisel eestkostetav,

kes viibib hooldekodus. Pihlakodu AS igakuised arved on summas ca 805 eurot, arvete

tasumiseks eestkostetaval ei jätku raha, seega kostja tasub igakuiselt hooldekodu eest keskmiselt

179 eurot ning ostab igakuiselt isale ravimeid summas ca 25 eurot. Kostja igakuine keskmine

sissetulek on kokku 542,64 eurot.

08.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-9134 on kohus kinnitanud hageja ja kostja

suhtluskorra alaealise lapse suhtes. Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et

kohtumääruse alusel on kinnitatud suhtlemise kord 50/50 põhimõttel. Elatise piisavuse

hindamisel hageja tegelike kulude katmisel palub kostja asja lahendamisel ühtlasi arvestada

peretoetusega, mida hageja emal on õigus saada, eelkõige lapsetoetusega summas 80 eurot kuus.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on S.J ja kostja (dtl

21). Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise

kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Kohus selgitab, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul

alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses

sätestatud kahekordsele baassummale.

6. Kostja on oma vastuses viidanud, et pooltel on kindlaksmääratud suhtluskord, mille

kohaselt viibib hageja kostjaga vähemalt poole ajast.

PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kostja poolt kohtule esitatud 08.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-9134 (dtl 41-53)

nähtub, et hageja võiks viibida kostjaga keskmiselt ühes kuus ca 10 ööpäeva, mitte 50/50

põhimõttel nagu kostja on oma vastuses märkinud. Samas on kohus menetluses ka

kindlaks teinud, et 14.06.2024 määrusega on Harju Maakohus suhtluskorda muutnud

(tsiviilasja materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kuigi antud määrus ei ole

käesolevaks ajaks veel jõustunud, siis võib antud määrusest välja lugeda, et kostja poolt

viidatud 08.03.2023 määruses märgitud suhtluskord tegelikkuses käesoleval ajal ei toimi

ning hageja ei viibi kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seega puudub

alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

7. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kostja on palunud oma vastuses elatise määramisel arvestada asjaoluga, et laste emale

laekub peretoetus summas 80 eurot. Kohus märgib, et miinimumelatise puhul on

nimetatud asjaoluga juba arvestatud ning pool lapsetoetusest kuulub elatise baassummast

maha arvestamisele.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on oma vastuses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning asjaolule, et ta

peab ülalpidama ka oma isa, kes on tema eestkostetavaks.

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et PKS § 98 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui

ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole

võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistada alanejat sugulast ülenejale

sugulasele. Seega ei ole viited isa ülalpidamiskohustusele asjakohased. Samuti märgib

kohus, et Pihlakodu AS poolt esitatud arved (dtl 69-99), võimalikud ravimitega seotud

kulud (dtl 100-156) ning tõendid isa igakuise sissetuleku kohta (dtl 156-157) ei ole

piisavaks, et tõendada kostja igakuiseid kulusid seoses eestkostetavaga. Kostja enda

esitatud konto väljavõttest nähtuvad üksnes kaks makset seoses oma eestkostetavaga, s.o

oktoobris 2024 summas 23,91 eurot ja novembris 2024 summas 111,73 eurot. Samuti

märgib kohus, et käesolevaks ajaks on eestkostetav surnud ning seega väidetavad kulud

on ka ära langenud.

Lisaks märgib kohus, et kostjat ei saa pidada varatuks. Äriregistri andmete kohaselt on

kostja ainuosanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja X OÜ-s. Kostja konto väljavõttelt

nähtuvalt on perioodil mai 2024 kuni oktoober 2024 laekunud talle nimetatud OÜ-lt

igakuiselt töötasu 681,84 eurot ja keskmiselt autokompensatsioon 321,45 eurot kuus.

Kostja Coop Pank AS-i kontol oli 11.11.2024 seisuga hoiustatud 48 880,42 eurot (dtl

158-172). Lisaks omab kostja sõiduautot Toyota Corolla (dtl 175). Seega ei saa asuda

seisukohale, et kostja ei oleks suuteline hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses

tasuma.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard. Seega isegi juhul, kui kostjal sissetulek puuduks, siis üksnes see asjaolu ei

vabastaks kostjat elatise tasumisest.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest on

põhjendatud.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise summas 3 257,53 eurot

ajavahemiku 07.09.2023 – 06.09.2024 eest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Hageja on esitanud vanemate kirjavahetuse novembrist 2023 (dtl 7-11). Kirjavahetusest

nähtuvalt on vanematel olnud erimeelsused lastetoetuse laekumise ja selle kasutamise

üle, mitte elatise tasumise küsimuses. Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et

ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks

kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb

seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist

miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta

ise äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestab siinkohal ka kostja arveldusarvel oleva

summaga. Seega kuulub hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamisele.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 07.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx)

287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Samuti tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 07.09.2023 –

06.09.2024 summas 3257,53 eurot.

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 5.

kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik