4-24-2489/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2489 (2317,24,004083)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

L. P. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija I. M. 05.07.2024

kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas 2317,24,004083

karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

L. P.: isikukood: XXX; elukoht: XXX; telefon:

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja

I. M.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-dest 133–134, § 135 lg 2-st:

maakohus otsustas:

1. Rahuldada L. P. kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.07.2024 otsus väärteoasjas nr

2317,24,004083 Leo P. karistamises KarS § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o

100 eurot.

2. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel asjas väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

3. Tagastada K.-L. P. poolt 09.07.2024 ja 02.09.2024 tasutud ning L. P.le määratud

rahatrahv summas 100 eurot kohtuotsuse jõustumisel K.-L. P. arvelduskontole nr EEXXX.

4. Kohtuotsuse lõpposa edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus 07.

veebruaril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus koostas 05.07.2024

väärteoasjas 2317,24,004083 kiirmenetluse otsuse, millega karistati L. P. KarS § 1511 lg 1 järgi

rahatrahviga 100 eurot. Otsuses toodud teokirjelduse kohaselt kandis L. P. 16.05.2024 Erika

tänaval mootorrattaga sõites nahktagi, mille seljaosal on avalikkusele nähtavalt kujutatud kotkas,

mis on natsi-Saksamaa (Kolmanda Reichi) ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)

ametliku vapi osa. Selliselt eksponeeris isik oma teoga avalikult Kolmanda Reichi ja NSDAP

agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit agressiooniakti toetaval või õigustaval viisil.

2. Menetlusalune isik esitas 13.07.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt tehtud kiirmenetluse otsuse. Esitatud kaebuses ei

nõustu L. P. politsei käsitlusega ja leiab, et menetleja on meelevaldselt käsitlenud kaebaja vestil

olevat kotka kujutist kui natsi-Saksmaa ja NSDAP ametliku vapi osa. Kaebuse kohaselt on tema

vestil kujutatud valget värvi kotkast ja kotka all ringis „L“ tähte, mis tähistab tema nime esimest

tähte ja ei ole võrdsustatav natsi-Saksamaa ja NSDAP ametliku vapi osana kujutatud musta

kotkaga. L. P. sõnul on tal kotkakujutisega nahkvest juba 5 aastat ja mitte kunagi ei ole probleeme

olnud.

3. 15.10.2024 toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik täiendavalt, et tema jaoks

sümboliseerib kotkas julgust, vabadust, avatust, kiirust, mis lisandub tema jaoks

mootorrattasõidule. Talle lihtsalt meeldib kotkas kui majesteetlik lind. Kaebaja sõnul pole ta

mingitel koosolekutel käinud, sõjakuritegusid ei toeta, on üheselt hukka mõistnud nii nõukogude

aegseid sõjakuritegusid, Ukrainasse sissetungimist kui ka Hitleri kuritegusid. Mitte kunagi elus ei

ole ta neid toetanud; ei sõna, ei teoga, ei viitega, ei keeles ega kirjas. Veel märkis kaebaja, et

Kolmanda Reichi vapil oli lisaks kotkale kujutatud ka tammepärga, mille sees oli haakrist.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et L. P.l seljas olnud nahktagil kujutatud kotka puhul on

tegemist Kolmanda Reichi ning NSDAP ametliku sümboli osaga, kuna kotka kujutis kopeerib

Kolmanda Reichi kotka kujutist ja haakristi eemaldamine ei tee sümbolit lubatavaks, kuna ilma

haakristita on ka samuti arusaadav eriteadmisteta isikutele, et tegemist on Kolmanda Reichi

sümboliga. Samuti mootorratturil oli ka peas kiiver, mis meenutab kiivrit, mida kasutasid natsi-

Saksamaa sõdurid II maailmasõjas. Nii Kolmas Reich kui ka NSDAP on peale II maailmasõja

lõppu Nürnbergi Tribunali otsusega tunnistatud kuritegelikeks organisatsioonideks, seega nende

sümboolika avalik eksponeerimine on keelatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

6. Kohus, olles hinnanud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku

seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, ei nõustu kohtuvälise menetleja

seisukohaga ning leiab, et L. P. süü KarS § 1511 lg 1 sätete rikkumises ei ole leidnud tõendamist.

7. Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et 16.05.2024 kella 11.50 ajal sõitis L. P. Tallinnas Erika

tänaval mootorrattaga, kandes nahktagi/vesti, mille seljaosal oli nähtav valge kotka kujutis koos

ringiga, mille sees oli „L“ täht.

Antud asjaolu on tõendamist leidnud nii L. P. enda ütluste kui väärteoasjas O. L. poolt esitatud

süüteoteate (tl 9) ja sellele lisatud fotodega (tl 12-13). VTMS § 99 lg 8 alusel avaldas kohus

tunnistaja O. L. poolt väärteomenetluses antud ütlused (tl 6-7, tõlge lk 15), millest nähtuvalt sõitis

ta 16.05.2024 autoga mööda Erika tänavat Arsenali poole, jäi valgusfoori taga seisma. Tema ees

peatus mootorratas riikliku reg. märgiga XXX ning tunnistaja märkas, et juhil on jope peal

keelatud sümboolika – avatud tiibadega rõngal istuva kotka kujuline embleem, mis on tunnistaja

hinnangul NSDAP ja Kolmanda Reichi sümbol, mille demonstreerimine avalikus kohas on

keelatud. Lisaks pööras tunnistaja tähelepanu asjaolule, et mootorratturil oli peas kiiver, mida

kasutasid Kolmanda Reichi sõdurid. Tunnistaja poolt lisatud fotodel on selgelt näha, et tema

sõiduki ees peatunud mootorrattur kannab nahkvesti, mille seljal on kujutatud lahtiste tiibadega

valge kotkas ning selle all ring, mille sees „L“ täht.

8. L. P. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt kandis ta lahtise kujuga kiivrit, mis on küll

välimuselt veidi sarnane II maailmasõja ajal kantud kiivri tüübile, kuid sellist lahtist tüüpi kiivrit

kannavad sajad kui mitte tuhanded mootorratturid suve ajal, kuna õhk käib läbi ja see on kerge,

mugav ja hea on panna küljekohvrisse. Sellist tüüpi kiivreid müüakse kogu Euroopas – mingeid

keelatud märke kiivril ei olnud.

9. Esmalt märgib kohus, et VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

10. 16.05.2024 L. P.le koostatud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise sisuks on, et

mootorrattaga sõitmise hetkel kandis L. P. seljas nahktagi, mille seljaosal on avalikkusele

nähtavalt kujutatud kotkas, mis on natsi - Saksamaa (Kolmanda Reichi) ja Natsionaalsotsialistliku

Saksa Töölispartei (NSDAP) ametliku vapi osa. Selle teoga eksponeeris isik avalikult Kolmanda

Reichi ja NSDAP agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit agressiooniakti toetaval või

õigustaval viisil.

11. Sõna-sõnalt samamoodi on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud kohtuvälise menetleja

05.07.2024 otsuses ja kuigi kummaski eelmainitud dokumendis ei ole L. P.le etteheidetud keelatud

kiivri kasutamist, viitas kohtuväline menetleja kiivri kandmisele kui L. P. süüd tõendavale

asjaolule kohtulike vaidluste käigus. Kohus ei tohi väljuda väärteoasja arutamisel

väärteoprotokolli piiridest, kuid peab oluliseks märkida, et L. P.l toimikus olevatel fotodel peas

oleva kiivri puhul on tegemist avatud tüüpi (ingl.k open-face) retro-kiivriga, millel puuduvad

igasugused NSDAP või Kolmanda Reichi sümbolid. Erineva kujuga avatud tüüpi retro-kiivreid

(sh sellist, mida kandis L. P. 16.05.2024) on ka täna võimalik soetada nt sellistest ametlikest

veebipoodidest nagu Kaup24.ee ja On24.ee. Nii avatud tüüpi kiivrid kui poolkiivrid olid ja on ka

käesoleval ajal kasutatavad väga paljudes riikides, mistõttu ei ole põhjendatud sellist tüüpi kiivrit,

millel puuduvad keelatud sümbolid, seostada üksnes II maailmasõjas kasutusel olnud kiivritega.

12. Järgnevalt tuleb hinnata, kas L. P. poolt valge kotka kujutisega nahkvesti kandmine vastab

KarS § 1511 lõikes 1 kirjeldatud süüteo tunnustele.

KarS § 1511 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või

õigustaval viisil.

13. Kohtu hinnangul on küsitav, kas kaebaja seljal kujutatud kotkas on antud kaasuses piisav, et

seda võrdsustada Kolmanda Reichi või NSDAP poolt kasutatud sümboolikaga. Esmalt tuleb

märkida, et vikipeedia andmetel oli natsi-Saksamaa poolt kasutatud kotkakujutise puhul

lahutamatuks osaks svastika ehk haakrist, mis paiknes kotkaküüniste vahel asuva stiliseeritud

tammepärja sees ning millist sümboolikat kogumis vaieldamatult seostatakse natsi-Saksamaa poolt

toime pandud sõjakuritegudega. Sellekohaseid väljatrükke interneti erinevatelt lehekülgedelt esitas

kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja ise (kohtu toimik lk 28-30) Svastikat L. P.

nahkvestil ei olnud, kuigi kohus möönab, et kotkakujutis oli tõepoolest kujult sarnane natsi-

Saksamaa poolt kasutatud linnukujutisega. Samas on vikipeedia andmetel läbi ajaloo kasutatud

kotkakujutist alates rooma leegionäridest, Napoleoni vägedes ja ka enne Hitleri võimuletulekut

Weimari vabariigis. Hitler täiendas kotka kujutist justnimelt svastika lisamisega. Kotkas

koostoimes haakristiga olnuks L. P. seljal vaieldamatult käsitletav natsi-Saksamaa sümboolikana.

14. KarS §1511 lg 1 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: a) agressiooniakti,

genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolit; b) sellise

sümboli avalikku eksponeerimist; c) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toetamist või õigustamist.

15. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidlustes, et kotka kujutisega ehk natsi-Saksamaa

sümboolikaga riideeseme kandmine L. P. poolt oli avalik, kuivõrd Riigikohus on öelnud, et

tegemist on eksponeerimisega, kui sümbol tehakse nähtavaks määratlemata isikutele, kas avalikus

kohas või näiteks internetis.

16. RKKK on 09.03.2023 otsuse 4-22-3610 punktis 10 märkinud, et avalik eksponeerimine ei ole

samastatav avaliku koha mõistega KarS § 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb

lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata

arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta

koosolek).

Samas punktis on Riigikohus märkinud, et seda kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo

toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb

sisustada keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli

eksponeerimise aega – (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest),

kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või

kujutis svastika viskamisest prügikasti).

17. Kohus märgib, et lisaks sellele, et L. P. nahktagil ei olnud svastikat, puudub 16. mai kuupäeval

teadaolev ajaline seos mõne natsi-Saksamaa jaoks olulise tähendusega sündmuse või kuupäevaga.

Kõige lõpuks märgib kohus, et L. P. sõnul ei ole ta mingilgi moel toetanud ega õigustanud ühtegi

sõjakuritegu, mistõttu puudub ka alus vastupidist väita.

18. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et L. P. teos puudub KarS § 1511 lõikes 1 sätestatud

väärteokoosseis ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p alusel. L. P.le

väärtoeasjas määratud ja tasutud rahatrahv summas 100 eurot kuulub kohtuotsuse jõustumisel

tagastamisele K.-L. P. arvelduskontole nr EEXXX.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)