Legislator Case Law & Legislation
2-22-144818/60 AI generated

2-22-144818/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-144818/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2023 otsus menetluskulude täies ulatuses hageja Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise

Legislator headnote

AI generated

2-22-144818/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2023 otsus menetluskulude täies ulatuses hageja Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise

Keywords

AI generated
party costs of attorney allocation of costs divisible obligation fault of counsel fault-based liability identity of claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-144818

Kohtuasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi P.T,

Üheksavara OÜ ja L.C vastu õigusabilepingutest

tuleneva võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ

(registrikood 14529431),

seaduslik esindaja Janar Urres

Kostja I (vastustaja): P.T (isikukood XXX)

Kostja II (vastustaja): Üheksavara OÜ (registrikood

12934541), seaduslik esindaja juhatuse liige P.T

Kostja III (vastustaja): L.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2023 otsus menetluskulude täies ulatuses hageja

kanda jätmise osas ja teha uus otsus, millega jaotada menetluskulud vastavalt

kostjate vastutuse ulatusele hagi rahuldamisest.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise

hagist ja lõpetas osaliselt menetluse (resolutsiooni p 1), jättis kostja III vastu

esitatud hagi rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning rahuldas kostjate I ja II vastu

esitatud hagi (resolutsiooni punktid 3-8). Samuti osas, milles maakohus jättis

kostjate enda menetluskulud kostjate kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2-22-144818

4.1. Võtta vastu osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus, alljärgnevalt

loetletud hageja nõuete osas:

4.1.1. nõue põhivõla 640 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks

kostjatelt solidaarselt;

4.1.2. nõue põhivõla 1633 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks

kostjalt I;

4.1.3. nõue sissenõudmiskulu hüvitise 400 euro ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmiseks kostjalt I.

4.2. Jätta kostja III vastu esitatud hagi rahuldamata.

4.3. Rahuldada kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi.

4.4. Mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja 791,13 eurot.

4.5. Mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja viivis 0,06%

päevas arvestatuna põhivõlalt 512 eurot alates 21.10.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

4.6. Mõista kostjalt II hageja kasuks välja 2225,28 eurot.

4.7. Mõista kostjalt II hageja kasuks välja viivis 0,06% päevas arvestatuna

põhivõlalt 1633 eurot alates 21.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

4.8. Mõista kostjalt II hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhivõlalt 400 eurot

alates 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määra järgi.

4.9. Menetluskulud maakohtus jaotada järgmiselt:

4.9.1. Kostjate menetluskulud jätta kostjate enda kanda.

4.9.2. Hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda selliselt, et

kostjad I-III vastutavad solidaarselt hageja menetluskulude nõude osas

20,09% ulatuses, kostja I vastutab kostjaga II solidaarselt 56,26%

ulatuses ja kostja II vastutab 100% ulatuses.

4.10. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4.11. Jätta rahuldamata hageja 08.11.2023 taotlus riigilõivu osaliseks

tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-22-144818

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 16.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse P.T ja Üheksavara OÜ vastu. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. Hageja esitas

27.12.2022 hagi, milles palus mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2785 eurot. Ühtlasi hageja palus mõista kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise 341,61 eurot ja sissenõudmiskulu 400 eurot ning

viivise määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 2785 eurolt alates kohtule hagi

esitamisele järgnevast päevast kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise

päevale järgnevast päevast edasi määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni

nõude rahuldamiseni. Hageja palus ka mõista kostjatelt välja viivise seadusjärgses määras

päevas tähtaegselt tasumata sissenõudmiskulude nõudelt alates kohtule hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale

järgnevast päevast edasi seadusjärgses määras päevas tähtaegselt tasumata

sissenõudmiskulude nõudelt kuni nõude rahuldamiseni. Hageja palus menetluskulud jätta

kostjate kanda. Harju Maakohus võttis 11.01.2023 hagi menetlusse. Hageja täpsustas

24.03.2024, 22.09.2023, 18.10.2023 ja 08.11.2023 hagi, mille esitas ka L.C (kostja III) vastu.

2. Hageja on osutanud kostjatele õigusabi. Kostjale I osutati õigusabi 08.10.2020 sõlmitud

kliendilepingu alusel, kostjale II 12.02.2021 sõlmitud kliendilepingu alusel ning kostjale III

17.03.2022 sõlmitud kliendilepingu alusel. Kostjad on jätnud arved tasumata. Tasumata

arvete kogusumma oli 2785 eurot.

Kostjate vastuväited ja vastuhagiga seonduv

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad tunnistasid osaliselt oma võlgnevust ja teatasid, et

neil on pretensioone hageja poolt osutatud teenuste osas.

4. Kostja II esitas vastuhagi hageja vastu. Maakohus keeldus 27.04.2023 selle menetlusse

võtmisest ja jättis vastuhagiga seotud menetluskulud kostja II kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 01.06.2023 määrusega maakohtu 27.04.2023 määruse resolutsiooni

muutmata ja kostja II määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud kostja II kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 04.09.2023.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus võttis vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse hageja

järgmiste nõuete osas: nõue põhivõla 640 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks

kostjatelt solidaarselt; nõue põhivõla 1633 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks

kostjalt I; nõue sissenõudmiskulu hüvitise 400 euro ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmiseks kostjalt I. Maakohus jättis kostja III vastu esitatud hagi rahuldamata ning

rahuldas kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi. Maakohus mõistis kostjalt I ja kostjalt II

hageja kasuks solidaarselt välja 791,13 eurot ning viivise 0,06% päevas arvestatuna põhivõlalt

512 eurot alates 21.10.2023 (kaasa arvatud) kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus mõistis

kostjalt II hageja kasuks välja 2225,28 eurot ja viivise 0,06% päevas arvestatuna põhivõlalt

1633 eurot alates 21.10.2023 (kaasa arvatud) kuni põhivõla tasumiseni ning viivise

arvestatuna põhivõlalt 400 eurot alates 28.12.2022 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Menetluskulud jättis

2-22-144818

maakohus poolte endi kanda (resolutsiooni p 9). Rahuldamata jäeti hageja taotlus riigilõivu

osaliseks tagastamiseks.

6. Hageja nõuded kostjate I ja II vastu on põhjendatud 512 euro ulatuses. Hageja nõuded

kostja II vastu on põhjendatud 1633 eurot ulatuses. Põhjendatud on ka sissenõudekulude

hüvitamise nõue kostja II vastu. Hageja on teinud meeldetuletusi kümne arve tasumiseks.

Kostja II ei ole meeldetuletuste esitamise faktiväiteid vaidlustanud.

7. Lepingute p 7.1 järgi on hagejal õigus nõuda õigeaegselt tasumata õigusteenuste tasult

viivist 0,06% päevas. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja viivisearvestusi.

8. Hageja asjaajamine ei ole käesolevas menetluses vastanud advokaadibüroopidajalt

oodatavale tasemele. Nõuded on esitatud mitmes avalduses ja neid on korduvalt muudetud

ilma, et kostjad oleksid andnud oma tegevusega selleks põhjust. Hageja on sellega

põhjustanud kostjatele ja kohtule asjatut vaeva. Kostja III tasus tema vastu esitatud põhinõude

kohe pärast selle menetlusse võtmist ja tema vastu esitatud viivisenõue jäi rahuldamata.

Esialgu ka kostja I vastu esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest ja sellelt arvestatud

viivise väljamõistmise nõudest hageja kostja I osas loobus. Kostja I suhtes hageja loobus

osaliselt ka esialgu solidaarselt esitatud põhivõlanõudest ja sellelt arvestatud viivise nõudest.

Kostjate nimel on käesolevas menetluses toiminguid teinud ainult kostja I. Arvestades

eelnimetatud asjaolusid ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st

1 ja § 168 lg-test 2 ja 6, jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub

menetluskulud mõista välja vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale kohtu õiglasel

äranägemisel. Hageja palub jätta kõik apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda.

10. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 162 lg-t 1 ja 2 ning § 168 lõikeid 4 ja 5. Kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, kuigi rahuldas kõik hageja nõuded (v.a viivisenõue kostja

III vastu) või hageja nõuded said osaliselt rahuldatud. Hageja lepingulise esindaja kulud ja

tasutud riigilõiv kuuluvad välja mõistmisele. Kostja II esitas ka perspektiivitu vastuhagi ja

määruskaebuse ning kohtud on jätnud nende menetlemisega seotud menetluskulud kostja II

kanda. Maakohus oleks pidanud määrama hageja vastavad menetluskulud kindlaks ja

mõistma need kostjalt II välja.

11. Kostja III tasus 20.10.2023 pärast hagi esitamist põhinõude I 640 eurot. Hageja tugines

TsMS § 168 lg-le 4 ja esitas avalduse hagist osaliseks loobumiseks põhinõude I 640 eurot

osas. Hageja ei loobunud kostjate (sh kostja III) vastu esitatud viivisenõudest I 207,40 eurot.

12. Kostjad I ja II võlgnevad solidaarselt hagejale põhinõude II 512 eurot ja sellelt

viivisenõude II 71,73 eurot. Kostja II võlgneb hagejale põhinõude III 1633 eurot ja sellelt

viivisenõude III 192,28 eurot. Täiendavalt võlgneb kostja II hagejale sissenõudmiskulu 400

eurot ja sellelt viivise. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses nende nõuete puhul.

Vastustaja seisukoht

13. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

2-22-144818

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmise osas ja teha uus otsus, millega jaotada

menetluskulud vastavalt kostjate vastutuse ulatusele hagi rahuldamisest. Apellatsioonkaebus

tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise

hagist ja lõpetas osaliselt menetluse (resolutsiooni p 1), jättis kostja III vastu esitatud hagi

rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning rahuldas kostjate I ja II vastu esitatud hagi (resolutsiooni

punktid 3-8). Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostjate

enda menetluskulud kostjate kanda. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi

jõustunud.

16. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja menetluskulude tervikuna hageja kanda

jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud

jaotanud. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt RKRKo

04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema

astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul kaalutlusotsustuse tegemisel

ületanud diskretsioonipiire jättes hageja menetluskulud hageja enda kanda üksnes

põhjendusel, et hageja on enda nõudeid menetluses korduvalt muutnud ilma, et kostjad

oleksid andnud oma tegevusega selleks põhjust. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused

hageja kulude täies ulatuses hageja enda kanda jätmiseks käesoleval juhul asjakohatud.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohtul tulnud juhinduda TsMS § 162 lg-st 1 ning TsMS

§ 168 lg-test 4 ja 5 ning sellest tulenevalt menetluskulud jaotada.

17. Asja materjalidest nähtub, et hageja nõudeid menetleti maakohtus järgmiselt.

17.1. Hageja nõudis 27.12.2022 hagis solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II tasumata õigusabi

arvete eest põhinõude kogusummat 2785 eurot ning sellelt viivist 341,61 eurot. Põhinõude

kogusumma 2785 eurot koosneb: põhinõudest I 640 eurot, põhinõudest II 512 eurot ja

põhinõudest III 1633 eurot. Viivisenõue 192,28 eurot on arvestatud põhinõudelt III 1633 eurot

(dtl 319). Hageja nõudis hiljem 18.10.2023 ja 08.11.2023 põhinõuet III 1633 eurot ja sellelt

arvestatud viivisenõuet III 192,28 eurot üksnes kostjalt II. Hageja taotles menetleda hagi edasi

selliselt (dtl 217 ja 237). Hageja nõudis ka 27.12.2022 hagis sissenõudmiskulu 400 eurot

(põhinõue IV) ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmist nii kostjalt I kui kostjalt II (dtl 2),

millest loobus kostja I suhtes (dtl 293). Maakohus lahendas vaidlustatud otsuses hagist osalise

loobumise, mida hageja ei ole vaidlustanud. Kostja II osas need nõuded rahuldati ja mõisteti

välja hageja kasuks (dtl 291, 292 ja 295).

17.2. Hageja esitas 18.10.2023 kostjate (sh kostja III) vastu põhinõude I 640 eurot (dtl 217),

millest loobus 08.11.2023 põhjusel, et kostja III täitis kohustuse pärast hagi esitamist (dtl 237,

238). Maakohus võttis selle loobumise vastu vaidlustatud otsuses.

17.3. Hageja esitas 08.11.2023 kostjate (sh kostja III) vastu kuni 20.10.2023 sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 207,4 eurot, mis koosneb viivistest 77,61 eurot ja 129,79 eurot (dtl

237). Kostja I ja kostja II osas viivisenõue 207,4 eurot rahuldati. Kostja III osas jäeti see

rahuldamata (dtl 295) ja ka hagi jäi viivisenõudes kostja III vastu rahuldamata (dtl 291).

2-22-144818

17.4. Hageja esitas 18.10.2023 kostja I ja kostja II vastu põhinõude II 512 eurot ja

viivisenõude II 71,73 eurot (dtl 217), mis rahuldati (dtl 295).

18. Eelnevast nähtub kokkuvõtlikult nõudeid eristades järgmist:

18.1. Hageja esitas solidaarselt kostjate I, II ja III vastu põhinõude I 640 eurot ja viivise

nõude. Hageja loobus põhinõudest I, kuna kostja III tasus selle pärast hagi esitamist teada

saamist. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 168 lg 5 ja kostjad peavad solidaarselt kandma

hageja menetluskulud. Viivisenõudes kostja III vastu jättis maakohus hagi rahuldamata ja

selles osas menetluskulude hageja kanda jätmist hageja ei vaidlusta.

18.2. Hageja esitas solidaarselt kostjate I ja II vastu põhinõude II 512 eurot ja viivise nõude.

Need nõuded rahuldati täielikult, mille tõttu kohaldub TsMS § 162 lg 1 ning kostjad I ja II

peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud.

18.3. Hageja esitas solidaarselt kostjate I ja II vastu põhinõude III 1633 eurot ja viivise nõude.

Hageja loobus nõudest III kostja I osas, mistõttu kohaldub TsMS § 168 lg 4 ja hageja peab

kandma kostja I menetluskulud. Kostja II osas nõue rahuldati ja kohaldub TsMS § 162 lg 1

ning kostja II peab kandma hageja menetluskulud.

18.4. Hageja esitas solidaarselt kostjate I ja II vastu sissenõudmiskulude nõude 400 eurot ja

viivise nõude. Hageja loobus nõudest kostja I osas, mistõttu kohaldub TsMS § 168 lg 4 ja

hageja peab kandma kostja I menetluskulud. Kostja II osas nõue rahuldati ja kohaldub TsMS

§ 162 lg 1 ning kostja II peab kandma hageja menetluskulud.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevat arvesse võttes kostjate vastutuse ulatus järgmine:

kostja II 100% (400 + 640 + 512 + 1633 = 3185); kostja I 36,17% (640 +512 = 1152); kostja

III 20,09% (640 eurot). Seega vastutavad kostjad I-III solidaarselt hageja menetluskulude

nõude osas 20,09% ulatuses, kostja I vastutab kostjaga II solidaarselt (täiendavalt 36,17%

ulatuses) kokku 56,26% ulatuses ja kostja II vastutab 100% ulatuses.

20. Kuna kostjad ei ole kostjate menetluskulude nende enda kanda jätmist vaidlustanud, siis

kostjate menetluskulud jäävad endiselt kostjate enda kanda.

21. Vastuseks kaebuse väitele, et maakohus oleks pidanud määrama hageja menetluskulud

kindlaks vastuhagiga seonduvalt, märgib ringkonnakohus, et kuna kulud vastuhagi osas on

juba jaotatud, siis määrab maakohus vastavad põhjendatud ja vajalikud menetluskulude

kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt.

22. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5

koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus

kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust

sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või

täielikult vastupidise otsuse (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

Allkirjastatud digitaalselt