4-24-4144/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruaril 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-24-4144 (940023000981)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Tõlk

Olga Nõmmemees

Väärteoasi

N. S. kaebus Keskkonnaameti 29.11.2024 otsusele väärteoasjas

nr 940023000981, millega N. S. tunnistati süüdi

kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 150

trahviühikut, s.o 600 eurot

Menetlusalune isik

N. S., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX,

töötab XXX

Kaitsja

lepinguline kaitsja vandeadvokaat Allan Valk

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaameti volitatud esindaja A.K.

Kohtuistungi toimuse aeg

29.01.2025 Jõhvi kohtumajas avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

VTMS § 29 lg 1 p 1, § 30 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133 - § 135, §

155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

N. S. kaitsja vandeadvokaat A. Valk kaebus Keskkonnaameti 29.11.2024 otsusele väärteoasjas nr

940023000981 rahuldada, nimetatud otsus tühistada.

Väärteomenetlus kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi selles, et N. S., olles kalapüügil 18.10.2023

Peipsi järvel ja kalalaeva kapten, jättis kalapüügipäevikusse märkimata kalakogused kalaliikide

kaupa kilogrammides, nimelt 40 kg särge, rikkudes VV määruse nr 155 § 16 lg-t 14, lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Väärteomenetlus kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi selles, et N. S., olles kalapüügil Peipsi järvel

18.10.2023 ja kalalaeva kapten, jättis eelteates näitamata hinnanguliselt kilogrammides

kalakoguse, nimelt 40 kg särge, millega rikkus VV määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 (alates 01.04.2024

VV määruse nr 92 § 12 lg 1 p 3, 4), lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

1 / 17

VTMS § 23 alusel hüvitada N. S.le valitud kaitsja tasu summas 700 ( seitsesada) eurot riigi

eelarvest.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada N. S.le ( isikuga kokkuleppel kaitsja e-posti aadressile XXX ),

tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 14.02.2025.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis ja e-toimiku kaudu kättesaadav alates 07.02.2025.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (11.03.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

31.10.2024 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on isikule esitatud järgmine süüdistus

kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi. Otsuses on näidatud sama süüdistus nagu väärteoprotokollis.

Vastavalt 29.11.2024 Keskkonnaameti otsusele pani isik toime järgmise rikkumise:

18.10.2023 Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sörenetsi tee 88, Vasknarva Sadama

asukohas jättis N. S. Peipsi järvelt kalapüügiloa TA230 149 alusel kutseliselt kalapüügilt tulles

püügipäevikusse märkimata ja eelteates esitamata 45,03 kg särge, millega rikkus VV määruse nr

155 ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 16 lg 14 ning 20 lg l p 3. Eelnevalt

nimetatud teod pani N. S. toime kaudse tahtlusega. ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise

kord” § 16 lg 14 järgi täidetakse püügipäevikulehe veerud 8-16 ,,Kalakogused kalaliikide kaupa”

enne kala maaletoomist ning § 20 lg 1 p 3 järgi esitatakse Keskkonnaametile Peipsi järvelt kaluri

kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naastes püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides

liikide kaupa üks tund enne püügilt sadamasse saabumist.

Vastavalt kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva

kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks Nõukogu määruse (EU) nr 1005/2008

artiklis 42 ja Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi.

Nõukogu määruse (EU) nr 1005/2008 artikkel 42 lõike 1 punkt a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks

tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata

ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt Nõukogu määruse (EU) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1

punkt b järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga

tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja

majandamismeetmeid eirates jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või

püügiga seotud andmeid.

2 / 17

Vastav tegu on kvalifitseeritud kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi – kutselise kalapüügiga seotud

andmete korra rikkumine. Karistuseks määratud rahatrahv on 150 trahviühikut summas 600

eurot.

KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

29.11.2024 otsus väärteoasjas nr. 940023000981.

Kaebusega vaidlustatakse kogu kaebaja suhtes tehtud otsust.

Keskkonnainspektsioon (tegelikult Keskkonnaamet- kohtu märkus) koostas 29.11.2024 otsuse,

mille kohaselt jättis N. S. 18.10.2023 Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt naastes püügipäevikusse

märkimata ja eelteates esitamata 45,03 kg särge.

Väärteo kvalifikatsiooniks on otsuse kohaselt kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 – s.o. kutselise

kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine.

Keskkonnainspektsioon karistas kaebajat rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, mis on summas

600 eurot.

Kaebuse põhjendused on järgmised.

Tulenevalt Karistusseadustiku §-i 39 lõikest 1, isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo

keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.

N. S.le ei saa antud juhul ette heita sedagi, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku

ebaseaduslikkust, mistõttu tulnuks kohtuvälisel menetlejal lõpetada N. S. suhtes väärteomenetlus.

Tegelikkuses (arvestades konkreetse kala liiki, selle kogust, maksumust/turuväärtust ja

tegelikkuses ka teisi kalaliike, mida sel päeval püüti ja koheselt ära märgiti) puuduks ka

igasugunegi majanduslik mõte/vajadus särgede kogust näiteks sihilikult varjata.

N. S. esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles väärteomenetluse lõpetamist taotles ja

selgitas lisaks ülekuulamisel antud ütlustele veelkord oma seisukohti, kusjuures alternatiivselt

taotles ta väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 järgi, milleks on

alused olemas.

Faktiliste asjaolude osas on kaebaja järgmisel seisukohal.

Antud asjas omab tähtsust asjaolu, et N. S. ikkagi märkis nimetatud särjekoguse püügipäevikusse

ja esitas selle kohta ka andmed - ta tegi seda küll veidi hiljem, kuid kindlasti enne kalade

maaletoomist, s.o. ajal, mil ta oma algset kalasaagile antud hinnangut muutis.

Väärib tähelepanu, et ka kohtuväline menetleja möönab seda oma otsuses, kui märgib selles, et N.

S. siiski parandas eelteates kalakogust (lisades särje koguse) - kaebaja ja kohtuvälise menetleja

seisukohad lahknevad selles küsimuses vaid osas, mis ajal seda N. S. poolt täpselt tehti.

Kohtuväline menetleja leiab, et tuginedes sündmuskoha vaatlusprotokollile, tegi N. S. seda peale

särgede kaile tõstmist ja kaalumist, mis ei vasta tõele, sest selleks ajaks oli parandus tehtud ning

sündmuskoha vaatlusprotokoll ei omagi antud juhul selles osas mitte mingit tähtsust, kuna see ei

kirjelda ühegi isiku konkreetsete toimingute teostamist ajaliselt enne protokolli vormistamist.

Ehk siis kui üldse, siis seda asjaolu saab tõendada eelkõige ja ikkagi vaid kogu protsessi

pealtnäinud isikute ütlustega.

Väita kohtuvälise menetleja poolt antud ajal seda, et mingisugune kalakast asetati füüsiliselt kai

peale konkreetsel sekundil või minutil, enne mingit toimingut (ja seda sündmuskoha

vaatlusprotokolli alusel), on täiesti alusetu/tõendamata, kuna protokolli järgi pole võimalik

tuvastada isikute konkreetseid tegevusi minuti jm täpsusega, seda enam, et vastuolu esineb siis

juba kohtuvälise menetleja endagi otsuses esitatud väidetes – kalakoguseid ei saa üheaegselt ja

samal ajal kaile tõsta ning kaaluda.

Eelnimetatud vastuolu väljaselgitamiseks soovib kaebaja antud küsimuses kuulata kohtus

tunnistajatena üle: 1) I. K.-i (IKXXX, elukoht XXX, telefon +XXX); D.T.-i (IKXXX, elukoht

3 / 17

XXX, telefon +XXX) ja O. I.-i (telefon +XXX) – need kaks esimest isikut käisid sel päeval koos

kaebajaga kalal ja viibisid pidevalt kaebaja vahetus läheduses ning pidid seega

märkama/kuulma/tajuma kõike toimuvat (sealjuures seda, kuidas toimus kalade maale tõstmine ja

millisel momendil märkas keegi vaidlusaluseid särgi ning millisel momendil teostasid inspektorid

ja kaebaja teatud toiminguid), alates järvelt sadamasse naasmisest, kuni kalade kaalumiseni jms

välja.

O.I. saab meie anda ütlusi selle kohta millal, kuidas (sh millises järjekorras) toimus kalade maale

tõstmine, kaalumine ja kuna ta viibis sadamas koos keskkonnainspektoritega, siis võis ta pealt näha

ning kuulda seda momenti, millal ja miks kaebaja eelteadet muutma hakkas.

Tunnistajaid tagab kohtuistungile kaebaja ja kaitsja.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud ja teinud väljavõtteid teatud kohtulahendist,

millised puudutavad n.n. õiguslikku eksimust ja maininud sedagi, et antud asjaolusid peab

igakordselt analüüsima ning hindama.

Samas ei ole kohtuväline menetleja neid enda poolt kirjapandud “põhitõedesid” ja viidatud

praktikat kuidagi otsuse tegemisel järginud ning on jätnud kõik asjaolud sisuliselt analüüsimata,

tehes lihtsalt subjektiivse arvamuse ja kontekstist väljarebitud N. S. ütluste alusel (lisaks veel välja

tuues, et N. S. on kutseline kalur – mis jääb täiesti arusaamatuks) otsustuse, et väärtegu on ikkagi

toime pandud ja et see väärib karistamist.

Tulenevalt otsusest on seda N. S. väidetavat rikkumist (teatud määrustest tulenevalt) peetud veel

äärmiselt tõsiseks rikkumiseks, jällegi analüüsimata konkreetset juhtumit ja kalade liiki ning

koguseid – leiame, et pelgalt aktidele viitamine ei tee konkreetsest rikkumisest veel tõsist

rikkumist, sest tõsise rikkumise teeb n.ö. tõsiseks eelkõige võimaliku rikkumise maht ja ulatus jms.

Kindlasti ei ole(ks) ka mõistetud karistus igal juhul üldises proportsioonis kaebaja väidetava teoga,

arvestades siinjuures eelnevalt mainitut (s.t. rikkumise maht, ulatus ja kalakogused ning tegu ja

selle võimalikud eesmärgid ja tagajärjed iseenesest).

Kaebaja taotleb tühistada 29.11.2024 tehtud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus; või

alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 järgi või

vähendada mõistetud karistust vastavalt kohtu äranägemisele; jätta kaebajate õigusabikulud

kohtuvälise menetleja kanda; kuulata kohtus tunnistajana üle kaebuses nimetatud tunnistajad.

Kohtuistungil kinnitas kaitsja, et tema ja menetlusalune isik loobuvad tunnistaja T. ülekuulamise

taotlusest. Kohtuvaidlustes rõhutas kaitsja, et kohtuliku arutamise tulemina peab tunnistama, et

formaalses mõttes tõesti tegu leidis aset, et särjekoguse kohta teatas isik küll, aga rikkudes 1-

tunnelise kohustusliku etteteatamise aega, kuid tegemist on nii vähese tähtsusega teoga, et isiku

karistamine ei ole põhjendatud ja ta palub lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Õiguslikus mõttes on isikule ette heidetud järgmiste normide rikkumised (määruse nr 155 § 16 lg

14 ja § 20 lg 1 p 3):

Oktoobri 2023 seisuga kehtinud VV määruse nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise

korra § 16 lg 14 kohaselt:

“Püügipäevikulehe veerg 4 „Lossimiskoht” ja veerud 8–16 „Kalakogused liikide kaupa” täidetakse

enne kala maaletoomist või ümberlaadimist olenevalt sellest, kumb neist tegevustest toimub

4 / 17

esimesena. Kui kalapüügil kalalaeva ei kasutatud, täidetakse need veerud viivitamata pärast

maaletuleku kohta saabumist.”

Sama määrus sätestab:

§ 20. Püügiandmete esitamine enne Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

toimuvalt kalapüügilt naasmist

(1) Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse

Keskkonnaametile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised

andmed:

…

3)

püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa;

…

(2) Lõikes 1 nimetatud andmed edastatakse Keskkonnaametile e-posti aadressil 1247@112.ee või

§ 11 lõikes 1 nimetatud kliendirakenduse kaudu.

(3) Kui andmeid ei ole võimalik kirjalikult esitada, edastatakse lõikes 1 nimetatud andmed

Häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 või +372 600 1247. Häirekeskus edastab telefoni teel saadud

teated Keskkonnaametile.

(4) Andmetes märgitud kalakogus ei tohi laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas

vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti.

Sama määruse § 3 sätestab:

(1) Andmete esitaja on kalapüügiloa omanik, laeva kapten,…

(3) Kaluri kalapüügiloa omaniku kirjaliku volituse alusel esitab andmed kalapüüki vahetult teostav

kalur, kes on kantud kaluri kalapüügiloale, mille alusel püük toimub.

Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu, et 29.11.2024 otsuse tegemise ajaks on eelmainitud

määrus nr 155 olnud kehtetuks tunnistatud, ja seda alates 01.07.2024. Alates 01.07.2024 kehtib

05.10.2023 vastuvõetud VV määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise

kord“. Nüüd on andmete saaja üksnes Põllumajandus- ja Toiduamet (varasemalt määruses

ettenähtud juhtudel Keskkonnaamet) ning andmeid tuleb esitada üksnes elektrooniliselt (määruse

§ 4 ja 5). Andmete esitaja on endiselt laeva kapten ja kalapüügiloa omanik (§ 3).

Eelnäidatud reeglistikust, mis kehtis väidetava teo toimepanemise ajal ehk seisuga 18.10.2023,

nähtub, et andmete esitamise kohustatud isikuks on kas kalapüügiloa omanik või laeva kapten või

muu kalur, kes omab kirjalikku volitust andmeid esitada ja on kantud kalapüügiloale (alates

01.07.2024 volitatud kalur andmeid esitada ei tohi).

Määruse nr 155 kohaselt oli kord kokkuvõtlikult järgmine. Andmed tuleb kanda

kalapüügipäevikusse vastavalt veergudele ja seda enne maaletoomist või ümberlaadimist. Andmed

tuleb edastada nõuetekohaselt määruses sätestatud viisil Keskkonnaametile tund aega enne

sadamasse või randa saabumist (kui kalapüük toimus Peipsi järvel). Andmetes näidatud

kalakogused, seda kilogrammides kalaliikide kaupa, ei tohi erineda maale saabumisel rohkem kui

10 protsenti võrra.

Kohus märgib siinjuures ja juhib kaitsja tähelepanu määruse nr 155 õigusliku regulatsiooni selgele

ja täpsele sisule, mille kohaselt määruse §-s 20 sätestatud andmed peavad olema esitatud nõutaval

viisil tund aega enne sadamasse või randa saabumist. Seega arutlused, et isik esitas vastavad

andmed kas 10 minutit, 2 minutit või üks minut enne, kui kalakoguseid hakati rannal kaaluma, ei

oma mingitki tähtsust süüteokoosseisu hindamisel (kui lähtuda määruse nr 155 regulatsioonist).

Tuvastada tuleb, millal kohustatud isik saabus sadamasse või randa ja millal tõele vastavad

andmed olid esitatud ja hinnata, kas tegude vahel on ajavahemik pikem kui 1 tund. Kui andmete

5 / 17

esitamise ja randa saabumise vahel on ühest tunnist pikem ajavahemik, siis ongi tegemist

määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 nõude rikkumisega.

Arvestades, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks on õiguslik regulatsioon muutunud ja

reeglid sätestatud nüüd uue õigusaktiga, tuleb kontrollida, milline on uus regulatsioon vastavalt

05.10.2023 vastuvõetud VV määrusele nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise

kord“ ja kas isikule süüks arvatud tegu on jätkuvalt nõuete rikkumine.

Kohus selgitab, et eelteate esitamine on kohustuslik ka uue määruse nr 92 selle § 12 lg 1 p 3,4

kohaselt ja uued nõuded on määruse nr 155 regulatsiooniga sarnased - tuleb esitada andmed

kalasaagi liigipõhiliste koguste kilogrammides, jällegi hinnanguliselt. Peipsi järvel kalapüügil

esitatakse eelteade enne sadamasse või maaletulekut (§ 12 lg 2 p 1) ning § 12 lg 6 kohaselt

esitatakse saabumise eelteade 1 tund enne samamasse või maaletulekut; kui saabumine on lühem

kui 1 tund, siis 30 minutit enne saabumist. Kehtetuks muutunud on nõue, et eelteates näidatud

kogused võivad kalaliigiti erineda pärast maaletulekut tuvastatud kogusest 10 protsendi võrra.

Kuna on jätkuvalt kehtestatud hinnanguliste andmete esitamine, kalaliikide kaupa

kilogrammides, on kohtul alust arvata, et uue määruse alusel on lubatud olukord, kui eelteates ja

maal tuvastatud kalaliikide kaupa kalakogused erinevad ja seda vähem või rohkem kui 10

protsenti. Ehk deklareeritud ja tegelikult tuvastatud koguste erinevus kui selline on lubatud ja

erinevuse põhjuste hindamist uus regulatsioon ette ei näe.

Tekstoloogiliselt on uus regulatsioon ühiseltmõistetav:

§ 12. Raporti „Saabumise eelteade” esitamine

(1) Raportis „Saabumise eelteade” esitatakse järgmised andmed:

1) teave, kas püügireisil saadi saaki või mitte;

2) hinnanguline liigipõhine saagi ja tagasi heidetud saagi kogus kilogrammides;

3) sumpa asetatud saagi hinnanguline liigipõhine kogus kilogrammides, kui kogu saak või osa

saagist asetati püügireisi vältel pärast püügivahendi nõudmist sumpa;

4) sumbast nõutud saagi hinnanguline liigipõhine kogus kilogrammides, kui kogu saak või osa

saagist nõuti püügireisi vältel sumbast;

5) veonoodaga või põhjanoodaga püügil silmasuurus veonooda või põhjanooda päras;

6) sadamasse või maaletuleku kohta saabumise kuupäev ja kellaaeg;

7) sadam või maaletuleku koht.

(2) Raport „Saabumise eelteade“ esitatakse enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist

järgmistel juhtudel:

1) püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;

2) kastmõrraga püügireisil, kui pardal on räime;

3) püügireisil, kui pardal on vähemalt 250 kilogrammi turska või vähemalt kaks tonni kilu ja

räime.

(21) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul esitatakse raport kalapüügiseaduse § 61 lõike 14

alusel kehtestatud määruse kohaselt.

(3) Lõikes 2 sätestamata juhul esitatakse raport „Saabumise eelteade” viivitamata pärast

sadamasse või maaletuleku kohta saabumist, kuid enne püütud kala ja veetaime koguse kaldale või

mootorsõidukist mahatõstmist. Kui püügireisi käigus asetati püügivahendid püügile või nõutavast

püügivahendist saaki ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade” kala ja veetaime koguse

osas tühjana.

(4) Kui püügireisil ei kasutata kalalaeva ega mootorsõidukit, ning püügireisi kestel, mille vältel

võib olla vajadus püügivahenditega seotud tegevuste tõttu korduvalt veealale siseneda ja veealalt

väljuda, esitatakse raport „Saabumise eelteade” viivitamata pärast püügivahenditega seotud

6 / 17

tegevuste lõpetamist või nõutud saagi veekogu kaldal kokku kogumist. Kui püügireisi käigus saaki

ei saadud, salvestatakse raport „Saabumise eelteade” kala ja veetaime koguse osas tühjana.

(5) Kui kala või veetaim kaalutakse sadamas või maaletulekukohas, esitatakse lõikes 3 nimetatud

raport „Saabumise eelteade” ja §-s 14 nimetatud raport „Lossimine” viivitamata pärast kala või

veetaime kaalumist.

(6) Püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esitatakse raport „Saabumise eelteade“ üks tund

enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Kui pärast viimase püügitoimingu lõppu kulub

sadamasse või maaletuleku kohta saabumiseks aega alla ühe tunni, võib lõike 1 punktides 2–4

sätestatud andmed esitada hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist.

[RT I, 20.12.2023, 22 - jõust. 23.12.2023]

(7) Kui kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel hilineb sadamasse või maaletuleku kohta

jõudmine raportis „Saabumise eelteade” märgitud kellaajast rohkem kui 15 minutit, esitatakse

viivitamata sadamasse või maaletuleku kohta saabumise täpsustatud kellaaeg.

(8) Kui püügireisi käigus asetatakse kogu saak või osa saagist sumpa või nõutakse sumbast,

esitatakse raporti „Saabumise eelteade” lisamärkuste lahtris sumba asukoha koordinaadid. Saagi

sumpa asetamine ja sumbast nõudmine toimub sama kalapüügiloa alusel.

Analüüsides määruse nr 92 § 12 regulatsiooni on kohus arvamusel, et ka pärast 01.07.2024 on

õigusnormiga jätkuvalt sätestatud kohustus isikule (kes on kalapüügiloa omanik või laeva kapten)

esitada andmed järelevalveasutusele (alates 01.07.2024 Põllumajandus- ja Toiduametile) Peipsi

järvel kalapüügiga saadud saagi kohta, nimelt näidata ja edastada õigusaktis sätestatud viisil

hinnangulised kalakogused kalaliikide kaupa ja seda 1 tund enne maaletulekut (või 30 minutit

enne maaltulekut, kui saabumise aeg on lühem kui 1 tund).

Samas, alates 01.07.2024 ei ole kalapüügipäeviku, rannapüügipäeviku raamatute pidamine ja

nendes andmete fikseerimine õigusaktiga sätestatud. Määrusega nr 92 on ära kaotatud kalapüügi

andmete fikseerimine paberikandjale ehk püügipäeviku raamatute pidamine kui selline.

Alates 01.07.2024 ei ole määrusega nr 155 § 16 lg 14 sätestatud püügipäeviku täitmise nõue

(„Püügipäevikulehe veerg 4 „Lossimiskoht” ja veerud 8–16 „Kalakogused liikide kaupa”

täidetakse enne kala maaletoomist või ümberlaadimist olenevalt sellest, kumb neist tegevustest

toimub esimesena“) enam aktuaalne seoses normi kehtetuks tunnistamisega. Määrus nr 92 ei ole

sarnast kohustust kalapüügi loa omanikule ega kalalaeva kaptenile kehtestanud. Järelikult, alates

01.07.2014 ei ole võimalik karistada kaptenist isikut või kalapüügi loa omanikku määruse nr 155

§ 16 lg 14 sätestatud nõude rikkumise eest.

Väärteomenetlus selle osas kuulub lõpetamisele isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Järelikult, võib isikule olla ette heidetav järgmine tegu:

18.10.2023 Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sörenetsi tee 88, Vasknarva Sadama

asukohas jättis N. S. Peipsi järvelt kalapüügiloa TA230 149 alusel kutseliselt kalapüügilt tulles

eelteates esitamata 45,03 kg särge, millega rikkus VV määruse nr 155 ,,Kalapüügiga seonduvate

andmete esitamise kord” § 20 lg l p 3; alates 01.07.2024 on vastav kohustus, näidata eelteates

kalasaagi hinnangulised andmed, sätestatud VV määrusega nr 92 “Kutselise kalapüügiga seotud

andmete esitamise kord”, § 12 lg 1 p 3,4, lg 2 p 1 ja lg 6 . Määruse nr 155 ,,Kalapüügiga

seonduvate andmete esitamise kord” § 20 lg 1 p 3 järgi esitatakse Keskkonnaametile Peipsi järvelt

kaluri kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naastes püütud kala hinnanguline kogus

kilogrammides liikide kaupa üks tund enne püügilt sadamasse saabumist. Alates 01.07.2024

esitatakse määruse nr 92 § 12 sätestatud andmed ( 1 tund enne sadamasse või maaletulekut

kalaliigiti kiligrammides) elektrooniliselt Põllumajandus- ja Toiduametile.

7 / 17

Selline tegu võib olla kvalifitseeritav kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi s.o. kutselise kalapüügiga

seotud andmete esitamise korra rikkumine.

Kohus märgib, et otsuse süüdistuses tehtud viide kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 ei oma

süüteokoosseisu täitmise seisukohalt mingitki tähtsust, sest § 77 lg 2 süüteokoosseis on täidetud

juba siis, kui on tuvastatud kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine, ja

koosseisuga nõutav ei ole, et tegemist oleks tõsise rikkumisega Euroopa Nõukogu määruse (EU)

nr 1005/2008 artikli 42 ja Nõukogu määruse (EU) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 mõttes.

Esitatud kaebuses on väidetud, et tegelikult esitas isik tõele vastavad andmed küll hilinemisega,

siiski enne randumist ja vastavalt nõuetele. Isik hilines õigete andmete esitamisega. Ka

kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma ütlustes selle juurde, et tema arvates tegi ta

häirekeskusele kõne numbrile 1313 nagu peabki, küll hilinemisega, seda aga siiski enne

randumist, kui I. K. küsis temalt üle, kas särje kohta on eelteade saanud esitatud. Samas kinnitas

menetlusalune isik kohtuistungil, et loomulikult, olles kapten ja kalaloa omanik, on ta teadlik, et

eelandmeid tuleb esitada 1 tund enne maaletulekut, alates juulist 2024 ei ole enam

kalapüügipäeviku pidamine ette nähtud, andmeid edastatakse eelteates ainult elektrooniliselt.

Seoses selle argumendiga märgib kohus järgmist.

Eraldi peab kohus vajalikuks teha kindlaks, kas eksisteerib selline seaduslik võimalus nagu

raporti “Saabumise eelteade” parandamine, muutmine ja kui jah, milline on kord ( kuna kaebuses

on väidetud, et isik tegelikult esitas õiged andmed küll hilinemisega aga vastavalt nõuetele).

Õiguslikku olukorda tuleb hinnata nii määruse nr 155 kui ka määruse nr 92 valguses.

Kohus kordab, et nii kehtetu kui ka uue regulatsiooni kohaselt oli kapten või loa omanik pidanud

esitama andmeid kalasaagi kohta kalaliigiti kilogrammides ja seda hinnanguliselt ja 1 tund enne

maaletulekut või sadamasse saabumist. Sellest tuleneb nimetatud isiku hoolsuskohustus veenduda

enne eelteate esitamist, mis kalaliigid on kalasaagina kalalaeval olemas ja hinnata seda

kilogrammides, arvestades lisaks 1-tunnilise ajavahemikku. Kutseline kalur peab teadma, et

kalapüügi reegleid tuleb täita vastavalt kehtestatud nõuetele, mitte oma suva järgi. 1-tunnelise

ajavahemiku kehtestamine kui selline on ka kohtule arusaadav, sest tegemist on meetmega, mis

annab järelevalveteostajale võimaluse saabuda vajadusel kalalaeva randumise kohale kontrolli

teostamiseks – näiteks kalakoguste ja liikide tuvastamiseks. Siin ongi oluline, et kapteni poolt

oleks tehtud nõuetekohane saabumise eelteade.

Määruse § 92 regulatsioon ei näe ette saabumise teate andmete parandamist, muutmist,

täpsustamist, värskendamist, välja arvatud § 12 lg 7 ja 8, mis annab võimaluse täpsustada eelteate

esitamise raames saabumise kellaaega ja sumpa asukoha koordinaate. Pärast seda peab kohustatud

isik täitma raporti “ sadamasse saabumine” ja “lossimine”, § 13 ja 14.

Määruse nr 155 § 20 lg 6 kohaselt hilinemise juhul peab kalur täpsustama sadamasse saabumise

aega. Muid täpsustust, muutmiste, parandamiste tegemisi ei olnud määrusega ette nähtud.

Sellest tulenevalt selgitab kohus kaebuse esitajale, et eeltoodud regulatsioon ei toeta kaitsja

esitatud argumenti, et kui isik sai andmed parandada küll hilinemisega, aga siiski enne randumist,

et ole ta andmete esitamise reegleid rikkunud. Määrused nr 155 ja nr 92 seostavad küll kalapüügi

eelandmete esitamise nõuetekohasust randumise momendiga, seda aga konkreetse ajavahemiku

kehtestamisega – eelandmeid esitatakse 1 tund enne sadamasse saabumist või maaletulekut (30

minutit, kui saabumine lühem kui tund aega).

Kohus näitab, millised faktilised asjaolud on usaldusväärselt tuvastatud ja/või ei ole vaidluse all.

Andmebaasi väljavõttest lk 11 nähtub, et N. S. on laeva kapten, laev BMA-701, esitas kalateate.

Saabumine kl 17:23 18.10.2023, lossimine Vasknarva sadamas. Kalapüügiluba XXX. Püütud

kalakogused haug 5, koha 30, latikas 75, luts 2 ja särg 40. Info päritolu Häirekeskusest ja

8 / 17

imporditud 16:26 18.10.2023, teavitaja 05503677, teave oli vastu võetud kl 16:23. Logist nähtub,

et kalateate haug, latikas, luts ja koha kalaliikides oli esitatud kl 16:26:00. Teade särje kohta oli

esitatud 18.10.2023 kl 17:28.

Kohtuistungil ei väidelnud menetlusalune isik kalateates olevate andmete vastu, muuhulgas

teatamise kellaegade kohta, kuid jäi selle juurde, et särje kohta teatis kl 17.28 oli siiski edastatud

enne randumist.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist lk 1-5 nähtub, et vaatlusega alustati kl 17:15 ja lõpetati kl 17:27

Vasknarva sadamas. Kai ääres on kalalaev BMA-701. Kalalaevas on kalasaak kokku 6-s kastis.

Kalalaeval on N. S., kellel on 18.10.2023 kalapüügi kohta täidetud kalapüügipäevik, foto lk 3.

Kalalaevalt tõstetakse kalakastid kai peale foto lk 3. Kahes kastis on särjed, kala pannakase ühte

kasti foto lk 4. Tühi kalakast kaalutakse eraldi, kaalule asetatakse kalakasti koos kalaga. Foto

lk 5.

Kohtuistungil ei vaielnud menetlusalune isik faktidele, et jah, laeval olid särjed umbes kast,

sorteerimisest võttis ta ise osa ja nägi särge. Kuna sorteerimine toimus kl 10.11 paiku siis eelteate

tegemisel ajaks kl 16.23-26 läks tal meelest ära, et särjekogus oli ka kastis, puhtalt inimlikul

põhjusel. Mõrra osa vajus selle kasti peale ja talle jäi see kasti märkamata.

Vaidlus tekkis kohtuliku arutamise käigus toimingu kellaaja kohta. Menetlusaluse isiku ütlusi

silmas pidades, arvas kaitsja, et keskkonnaameti ametnike toimingud olid läbiviidud hiljem mitte

protokollis näidatud ajal.

Kalade massi mõõtmise protokollist lk 6 nähtub, et kaalutud särjekoguse tulemus on 45,03 kg,

kaalumine toimus kl 17:26-17:27. Mitteautomaatkaal nr N1780449.

LK 7, mitteautomaatkaal PB nr N17840449 on taadeldud 08.12.2022.

Ülalnäidatud faktilised asjaolud ei ole menetlusaluse isiku ega tunnistajate ütlustega ümber

lükatud. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil ütlustes, et kl 16:26 esitatud eelteates ei ole ta

särjekoguseid näidanud, sest kalakast jäi tema poolt märkamata, kuna mõrra osa kattis selle.

Sisuliselt vaidlustab isik kaebuses asjaolu, millal ta esitas tema arvates nõuetekohase eelteate

särjekoguse kohta, väites kaebuses, et igal juhul nõuetekohane eelteate oli esitatud enne randumist.

Kohtuliku arutamise tulemina on kaitse positsioon oli korrigeeritud selle mõttes, et 1-tunneline

etteteatamise ajavahemik oli rikutud küll.

Kohus märgib, et särje kohta teate esitamine toimus kl 17:28 häirekeskuse kaudu. Kas selles osas

ei ole vaidlust, et teate särjekoguste kohta oli esitatud hiljem, mitte kl 16:23-26. Selline asjaolu

kellaaja osas ei ole millegagi ümber lükatud ega olnud vaidlustatud. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist nähtub, et kl 17.15 oli laev kai ääres ja alustati sündmuskoha vaatlusega. Seega

kuidagi ei saa väita, et eelteade särjekoguse kohta oli esitatud enne randumist, sest vaatlusega

alustati 13 minutit enne kui kalalaeva kapten esitas kl 17:28 teate särjekoguse kohta

häirekeskusele. Kohus märgib, et menetlustoimingu protokolli andmeid ei ole võimalik edukalt

vaidlustada protokollis sisalduva fakti lihtsa eitamisega stiilis, et kellaeg on protokollis näidatud

valesti. Välitingimustes vaatluse tegemine ja selle fikseerimine algab ilmselt mustandi-märkmete

tegemisega ja hiljem koostatakse arvutikirjas protokolli. Menetlejal puudub igasugune vajadus ja

huvi hakata nihutama toimingu tegemise aega tegelikkusest varasemale ajale. Seda põhjusel, et

järelevalve üheks eesmärgiks kontrollida, kas tund aega tagasi eelteates näidatud kalakogused ja

kalaliigid vastavad tõele. Kohus ei välista, et välitingimustes toimingu käigu fikseerimisel võivad

esineda näpuvead. Käesolevas juhtumis ei ole ühtki asjaolu, mis annaksid aluse kahelda

sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kala massi mõõtmise protokolli õigsuses.

9 / 17

Kohus selgitab veel korra, ei ole oluline süüteokoosseisu täimise seisukohalt, kas eelteade esitati

kas 1 min enne randumist, 10 minutit enne randumist või hoopis 2 minutit peale randumist, sest

nõuetekohane eelteate on selline, mis on esitatud 1 tund enne maale tulekut või sadamasse.

Kaebuse esitajale selgitab kohus, et juhul, kui lugeda, et eelteade on esitatud lõplikult kl 17:28

muuhulgas ka hinnangulise särjekoguse kohta kilogrammides, siis ka sel juhul on eelteade esitatud

rikkumisega Määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 ( üks tund enne samamasse või maale tulekut) ja

määruse nr 92 § 12 lg 6.

Juhul, kui lugeda, et eelteade oli esitatud 1 tund enne saadmasse tulekut ehk kl 16.23-16:26, ka

sel juhul ei vastanud see nõuetele, sest kapten N. S. jättis eelteatesse näitamata särje

hinnangulise koguse kilogrammides, sellega ongi rikutud määruse nr 155 § 20 lg l p 3 ja määruse

nr 92 § 12 lg 1 p 3,4 ja lg 6, et Peipsi järvel kalapüügil tuleb eelteade esitada, milles näidata

püütud kala hinnangulised kogused liigiti kilogrammides.

Kohus märgib, et isikule 31.10.2024 koostatud väärteoprotokollis, lk 15, on süüdistusena

näidatud, et isik jättis esitamata eelteates 45,03 kg särge, rikkudes määruse nr 155 § 20 lg 1 p

3 sätet. Kohus ei tohi väljuda isikule esitatud faktiliste asjaolude kogumist, küll võib faktilisi

asjaolusid teatud osas täpsustada, osutada õigele õigusnormile blanketses süüteokoosseisus ja

anda faktilistele asjaoludele oma õigusliku hinnangu (praktika 4-17-3969/37 pp 7-8.2 , 3-1-1-28-

16 p 7). Tekstist nähtub, et kohtuväline menetleja esitas isikule süüdistuse nimelt selles, et isik

jättis eelteates näitamata hinnangulised särjekogused. Seega, süüdistus puutub nimelt 18.10.2023

kl 16:26 häirekeskuse kaudu esitatud eelteadet (mitte aga hilisemat kl 17.28 esitatud n.ö

“täpsustatud” teadet). Just sellele, kl 16:26 esitatud eelteate asjaoludele annabki kohus õigusliku

hinnangu.

Menetlusaluse isiku ütlustega, et ta on kutseline kalur ja oli laeva kapten, et ta kala sorteerimisel

nägi särge, et ta esitas eelteate 18.10.2023 kl 16:26 kalakoguste kohta, kuid jättis esitamata

särjekoguste kohta, sest ei näinud neid mõrra hõlma all;

tunnistaja K.i ütlustega, et kalareisil püüti ka särge ja toimetati sadamasse kastides; sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, et kl 17:15 alustatud vaatlusega avastati kalalaeval sadamas kastid

särjesaagiga, kaaluti ja saadi 45,03 kg;

kalateate väljavõttega, et eelteade esitati nelja kalaliigi kohta kl 16:26, särje kohta ei ole

näidatud, sadamasse saabumise aeg planeeriti kl 17:23, kl 17.28 esitati teade särjekoguste kohta

40 kg,-

ülalnäidatud tõenditega on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et 18.10.2023 olles kalalaeva kapten

kalalaeval kalareisil Peipsi järvel, jättis N. S. kl 16:26 esitatud eelteates näitamata püütud

särjekogust hinnanguliselt 40 kg, rikkudes sellega VV määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3, mille

kohaselt eelteates tuleb näidata kalakoguseid kalaliigiti hinnanguliselt kilogrammides ( alates

01.07.2024 on selline nõue jätkuvalt kehtestatud VV määrusega nr 92 § 12 lg 1 p 3,4).

Selline tegu vastab objektiivsest küljest kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi ettenähtud

väärteokoosseisule – kutselise kalapüügiga seotud andmete korra rikkumine.

Subjektiivsest küljest väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud

tegu, KarS § 15 lg 3.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on vastava teo toime pannud, tegutsedes ettevaatamatusest selle

hooletuse vormis, KarS § 18 lg 3 mõttes. Seda lõpuks möönis kaitsekõnes kaitsja ise. Kohus

peab usaldusväärseks menetlusaluse isiku väidet, et kl 16:26 eelteate esitamisel ei teadnud ta, et

jätab näitamata ühe kalaliigi, nimelt särjesaagi, hinnangulise koguse kilogrammides. Selline

10 / 17

menetlusaluse isiku väide ei ole millegagi ümber lükatud. Vastupidi, tunnistaja K. on väitnud, et

kalakastile oli peale vajunud mõrra osa ja see särjekast jäigi märkamata. Sellises olukorras on

kohtu arvates võimalik, et kapten ei näe kalaliiki kastis. Samas, kui ta oleks tähelepanelikuma ja

kohusetundlikuma suhtumisega, oleks ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ette näinud.

Hinnangulise koguse kilogrammides kalaliigiti näitamiseks oleks piisav, kui menetlusalune isik

võtaks mõrra osa maha või eemaldaks kõrvale ja oleks oma pilguga kontrollinud saaki kastide

kaupa – särjed olid kastis sorteeritud ja hästi nähtavad, üks kalatäis kast ja teises kastis veidi särge.

Seda enam, et kala sorteerimisel kell 10-11 paiku nägi menetlusalune isik särge. Kohus ei näe

ühtegi tõsiselt võetavat asjaolu, mis oleks menetlusaluse isiku jaoks takistuseks nõuetekohase

andmete esitamisel.

Kaebuses on puudutatud keelueksimuse teemat.

Eeskätt selgitab kohus, et eksimust puudutavad õigusnormid on KarS § 17 – eksimus

süüteokoosseisupärastes faktilistes asjaoludes; § 31 - eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus; §

39 – eksimus teo keelatuses.

KarS § 17 eksimuse olemasolu või selle puudumist tuleb analüüsida koosseise subjektiivsele

küljele hinnangu andmisel. Õigusnorm sätestabki, et kui isikule ei ole teada süüteokoosseisule

vastav asjaolu, ei saa rääkida tahtlikust teost, sel juhul isik vastutabki ettevaatamatusest

toimepandud süüteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik selgitas kohtumenetluses, et ta ei

teadnud, et ta jätab näitamata eelteates särjekoguseid, sest ei näinud neid katte all. Kohus pidaski

seda usutavaks ja leidis, et eelteates särjekoguste näitamata jätmine ongi toime pandud

ettevaatamatusest.

KarS § 31 ettenähtud õigusevastasuse eksimusele ei ole alust tugineda, sest kaebuses ega

menetlusaluse isiku poolt ei ole toodud ühtki asjaolu, mida isik oleks endale ekslikult ette

kujutanud ja mida saaks käsitleda õigusvastasust välistavate asjaoludena. Õigusvastasus on

välistatud hädakaitse, hädaseisundi ja kohustuste kollisiooni puhul ehk KarS § 27-30 sätestatud

juhtudel. Käesoleva kohtuasjas ei ole alust analüüsida menetlusaluse isiku hädakaitset,

hädaseisundit või kohustuste kollisiooni. Õigusevastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus

tuvastanud.

Menetlusalune isik on teo toimepanemises süüdi, sest ta on KarS § 33 mõttes süüvõimeline isik –

vähemalt 14-aastame ja süüdiv KarS § 34 mõttes.

Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku süüd välistab just KarS § 39 ettenähtud eksimus teo

keelatuses. Kohus leiab, et kaebuses esitatud argument on loogiliselt vigane - kohtule püütakse

selgitada, et kutseline kalur, kalalaeva kapten ei teadnud, et ta peab järgima kalapüügi andmete

esitamise reegleid. Kaebuse esitaja soovis kohtule tõendada, et “N. S.le ei saa antud juhul ette

heita sedagi, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust”, järelikult

väärteomenetlus tuleb lõpetada süüd välistava asjaolu esinemise tõttu. Argument on asjakohatu.

Menetlusalusele isikule oli absoluutselt selge, et õigusnormist tulenevaks kohustuseks on esitada

andmed 1 tund enne sadamasse tulekut hinnanguliselt kilogrammides kalaliigiti. Sellele osutab

tema objektiivne tegevus – ta oli võimeline täitma kalapüügipäevikut ja teadis tol ajal kehtinud

kohustusest esitada vajadusel päevik järelevalveteostajale ja tegigi sega esimesel nõudel ehk allus

täielikult järelevalvele; kl 16:23-16:26 edastas ta, vastavalt õigusnormi nõuetele, 1 tund enne

planeeritut sadamasse tulekut hinnangulised andmed häirekeskuse kaudu ( selline võimalus oli

õigusnormis ette nähtud VV määruse nr 155 § 20 lg 3). Ka kohtuistungil kinnitas menetlusalune

isik, et jah eelandmeid tuli esitada telefonile 1313 tund aega enne saabumist, see on kohustuslik.

Seega oligi kutselisele kalurile, kelleks on N. S., ilmselge, et hinnanguliste kalaliigiti

11 / 17

kilogrammides andmete näitamata jätmine on ebaseaduslik. Väita, et ta ei teadnud, et andmete

esitamata jätmine on ebaseaduslik, oleks alusetu.

Keelueksimuse teemat (KarS § 39 mõttes) on kohtupraktikas käsitletud. Lahendis 4-23-3193/28

pp 17,19 on Riigikohus selgitanud teatud valdkonnas tegutsev isik peab endale selgeks tegema

valdkonda puudutavat õiguslikku regulatsiooni. Maakohus leiab, et reeglina on perspektiivitu

tugineda argumendile, et kutseline kalurile, kes on ka kalalaeva kapten, ei ole teada kalapüügi ja

selle aruandlust puudutavad õiguslikud normid.

Kohus leiab, et tegelikult soovis kaebuse esitaja tugineda just KarS § 17 ettenähtud eksimusele –

süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine, isik ei teadnud, et ta jätab särjekoguseid eelteates

näitamata. Seda teemat on kohus juba analüüsinud ja tegelikult selle argumendiga ka nõustunud.

Muid süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistus

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahiga summa 600 eurot mis on 150 trahviühikut. Kuna

kalapüügiseaduse § 77 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk

summas kunu1200 eurot. Seega määratud rahatrahv j on sanktsiooni keskmises määras.

Kergendavaks asjsoluks on isiku kahetsus. Kohtuistungil selgitas isik, et ta kahetseb, et nii juhtus,

et ta jättis särjekoguse märkamata. Kohtu jaoks ei ole kahtlust, et isik suhtub reeglitest

kinnipidamisesse piisava tõsidusega. Ta ei püüdnudki varjata kohtu ees, et kala sorteerimisel kl

10.11 paiku nägi ta särge kalasaagis, kui eelteate esitamisek ajaks jättis särjekoguse näitamata

eksimuse tõttu, kast oli mõrra all. Ta vastas ka kohtuistungil, et tuleb olla tähelepanelik, lk 55.

Raskendavaid asjalusid ei ole.

Tegemist on üheepisoodilise süüteoga. Kalavarudele ei ole süütegu kahju tekitanud ega kalavaru

ohtu seadnudki. Tegemist on väärteokoosseisuga, mida kehtestatud õigusnormi kaitseala hõlmab

kalapüügiga seotud andmete esitamist ja on suunatud kalanduses vajaliku järelevalve tõhusaks

tagamiseks. Käesolevas juhtumis ei olnud järelevalve märgatavalt takistatud või raskendatud.

Eelteade iseenesest oli esitatud 1 tund enne sadamasse tulekut ja keskkonnaametnikud said õigel

ajal kohale saabuda ja alustada kontrolli. Kalasaagi vaatlusel ja ühe kalaliigi kaalumisel oligi

avastatud rikkumine – ühe kalaliigi kilogrammides eelteates näitamata jätmine.

Kohus arvestab, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest.

Kohus hindab süü suurust ja leiab, et see on kindlasti alla keskmise ja pigem miinimumlähedane.

12 / 17

Kohus arvestab N. S. isikut. Varasemalt ei ole ta karistatud kriminaal- ega väärteokorras. Isik on

kutseline kalur ja senini on tema käitumine kalurina oli laitmatu. Ei saa arvata, et isiku puhul

esinevad olulised riskid edaspidigi sarnaste süütegude toimepanemiseks. Pigem on kohtu arvates

tegemist üksikjuhtumiga, millest tuleb menetlusalusel isikul teha õigeid järeldusi, olla edaspidi

tähelepanelikum kalapüügi aruandluses.

Kohus näeb menetlusaluse isiku ütlustest kohtuistungil, et tegelikult on ta oma rikkumisest aru

saanud ja annab sellele ka õige hinnangu, et edaspidigi tuleb olla tähelepanelikum. Isiku

suhtumist teole näitab ka asjaolu, et 18.10.2023, kui näitamata kogused olid avastatud kalalaeval,

püüdis isik aruandlust nö vastavusse viia ja esitas teate ka õigel ajal näitamata jäänud

särjekoguse kohta.

Arvestades süü suurust (pigem minimaalsele lähedane), isikut (varasemalt ei ole karistatud),

kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei

paneks enam toime uusi, eeskätt kalapüügi seadusest tulenevaid süütegusid, leiab kohus, et

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse määr, sanktsiooni keskmine määr, ei vasta

karistamise eesmärkidele ega üldse teoga vastavuses. Karistuse määr peab vastama süü suurusele

(pigem minimaalne), isikule (varasemalt ei ole karistatud), karistamise eesmärkidele (ei isik ei

paneks toime uusi süütegusid ja õiguskord oleks kaitstud) ja kohtu arvates võiks karistuse ehk

rahatrahvi määr olla 40 trahviühiku ulatuses ehk 160 eurot ehk umbes üks kuuendik

maksimummäärast.

Kaebuses on alternatiivselt esitatud taotlus lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel

otstarbekuse kaalutlustel.

Kohtuväline menetleja on sellele vastu, leides, et tegemist on tõsise rikkumisega Euroopa

Nõukogu määruse ja kalapüügiseaduse mõttes, ja menetlejal puudub kaalutlusõigus rikkumise

tõsiduse kaalumiseks või hindamiseks. Selliste rikkumiste puhul on alati avalik huvi olemas.

Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et tal on mitte ainult võimalus hinnata tõsiduse määra,

vaid ta on kohustatud seda tegema igal konkreetsel juhul. Euroopa Nõikogu määruse 1005/2008

art 3 lg 2 näeb ette:

„Lõikes 1 nimetatud tegevusi käsitatakse artikli 42 kohaselt tõsiste rikkumistena olenevalt vastava

rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse

selliseid kriteeriume nagu põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine.“

Määruse art 42 lg 2 näeb ette konkreetselt: „Rikkumise tõsiduse määrab kindlaks liikmesriigi

pädev asutus, võttes arvesse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.“

Kohus peab vajalikuks tuletada kohtuvälisele menetlejale meelde kohtupraktikas võetud

seisukohti ja selgitada veel korra, et süüteo toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema

karistus, 4-18-5832/18:

“28. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo

toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1

kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei

ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse saab sellel alusel

lõpetada ka Riigikohus, kes lahendab väärteoasja kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel. (Vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-11-14, p 13 ja 1. novembri

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15.)

29. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati L. R. LS § 223 lg 1 kui raskeimat karistust ettenägeva

sätte alusel rahatrahviga, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra - täpsemalt vastab

määratud rahatrahvi suurus sanktsiooni raskusest ühele kolmandikule. Karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Väärteokoosseisud on teoühtsuse mõttes realiseeritud ühe

13 / 17

teoga ja ettevaatamatusest. Väärteoasja materjali hulgas pole andmeid selle kohta, et menetlusalust

isikut oleks varem liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud.

30. Väärteo tehiolusid, sh tagajärje raskust, ja L. R. iseloomustavaid andmeid silmas pidades pole

võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kuigi L. R. rikkus hoolsuskohustust,

lõi soodusolukorra liiklusõnnetuse tekkimiseks raudteeülesõidukoha hoiatussüsteemi rike.

Vähetähtis pole arvesse võtta, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustusi ka menetlusaluse isiku

sõiduk. Samuti ei tingi karistamist avalik menetlushuvi. Nendel põhjustel on otstarbekas

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.“

Kohus selgitab, et Euroopa Nõukogu määruse mõttes tõsise rikkumise puhul on oluline tuvastada,

kas isiku süü on selles tõsises rikkumises suur või vähemalt märkimisväärne ja kas isiku

käitumine vajab ilmtingimata korrigeerimist läbi karistamise. Teisisõnu kohus püüab kohtuvälisele

menetlejale selgeks teha, et rikkumine tõsidus Euroopa määruse mõttes ei tähenda, et konkreetse

isiku süü konkreetses rikkumises on automaatselt suur või vähemalt oluline ja selle asja

menetlemiseks ja isiku karistamiseks oleks alati automaatselt olemas avalik huvi.

Kohus on tuvastanud, et isiku süü suurus ei olegi suur-oluline, vaid pigem minimaalne. Kohtu

arvates on kohtuväline menetleja karistuse määramisel reeglitega eksinud ja on määranud teole ja

isikule mittevastavat karistus. Õige ja õiglane karistus oleks kohtu arvates 40 trahviühiku ulatuses

160 eurot, see on umbes 1/3 keskmisest määrast. Tegemist on üheepisoodilise teoga, mis on toime

pandud ettevaatamatusest. Kahju tekitatud ega ohtu loodud ei ole. Isik tunnistas viga ja peale

randumist ja keskkonnaametnikega suhtlemist püüdis andmeid parandada, esitades andmed

särjekoguse kohta- 40 kg särge, mis on 1 kalakast.

Kohus ei näe siin ka avalikku huvi isiku karistamiseks. Tegu oli toime pandud 18.10.2023, sellist

lihtsat juhtumit menetleti ebamõistlikult pikalt, aasta aega, ja väärteoprotokolli koostamiseni jõuti

alles 31.10.2024, kusjuures alates 20.10.2023 kuni 31.10.2024 ei olnud menetleja teinud ühtegi

menetluslikku toimingut ega liigutust, nagu ka ühtki aeganõudvat toimingut tehtud ei olnud. Ka

pärast 18.10.2023 ei ole isik ühtki süütegu toime pannud ( vähemalt kohtule ei ole selliseid

juhtumeid teada). Isik jättis esitamata andmed särjekoguse kohta – särje kui kalaliigi kohta ei ole

ette nähtud püüdmise keeluaegu ega eraldi kvoote. Seega on täiesti alusetu menetleja otsuses

tehtud viide süüd suurendavale asjaolule, et särje näitamata jätmine on tähtis kvootide

jälgimiseks. Selle kalaliigi riiklikud üldkvoodid on aastate lõikes olnud täitmata, vähemalt nii

väitis kutseline kalur tunnistaja O. I., kohtuvälise menetleja poolt ei ole see asjaolu ümber lükatud.

Kohus ei näe milline siin võiks olla avalik huvi konkreetse isiku karistamiseks. Kohtuvälise

menetleja argument, et menetlejal puudub kaalutlusõigus kui rikkumise tõsidus tuleneb Euroopa

määrusest ja nende menetleja jaoks on sellistes asjade menetlemiseks alati avalik huvi olemas, ei

ole kohtu arvates tõsiseltvõetav ja näitab, et menetleja ei tunne vahet, mis on Euroopa Liidu

keskkonnaõigusega sätestatud liikmesriigi kohustused meetmete ja sanktsioonide kehtestamiseks

ja mis on siseriiklik karistusõigus, mille kohaselt isiku süü aluseks on konkreetne tegu, selle

faktilised asjaolud, seda ka siis kui karistuse kohaldamine on seotud Euroopa Liidu õiguse

valdkonnaga.

Riigikohus on rõhutanud lahendis 3-1-1-65-16 p 23:

„Nõustuda ei saa kohtuvälise menetleja väitega, mille järgi tuleb väärteomenetlus läbi viia

erandeid tegemata ja et I. P. karistamine oli vajalik võrdse kohtlemise tagamiseks (võrreldes

nõuetekohast hinnakirja omavate taksojuhtidega). Konkreetses asjas tehtav otsustus isiku

karistamise vajalikkuse kohta sõltub muu hulgas teo tehioludest, isiku süüst, teda

iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest. See tähendab, et

ka sarnastel asjaoludel toimepandud tegude puhul on menetleja lähtuvalt talle antud

kaalutlusõigusest pädev rakendama erinevaid menetlusõiguslikke järelmeid (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-120-13, p 15). Kohtuvälisele

14 / 17

menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see

poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16). Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel

lõpetamist ei välista ka asjaolu, et menetlusalune isik pani teo toime kutsetegevuses (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-11, p 14).“ Ehk asjaolu, et

isik on kutseline tegelane, ei suurenda kuidagi automaatselt tema süü suurust ega takista menetluse

lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel.

Kohus leiab, et kaebuses esitatud taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel

on igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei näe, et isik vajaks käesoleva ajal

mõjutamist karistamise kaudu. Alates 18.10.2023 möödunud aeg näitas, et ka ilma karistuseta on

isik võimeline kalanduses kehtivatest reeglitest kinni pidama ja neid järgima.

KOHTU MEETMED

Väärteomenetlus kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi ettenähtud teos, et N. S., olles kalapüügil

Peipsi järvel ja kalalaeva kapten, jättis kalapüügipäevikusse näitamata kalakogused kakaliikide

kaupa kilogrammides, nimelt 40 kg särge, rikkudes sellega VV määruse nr 155 § 16 lg 14 sätet,

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Väärteomenetlus kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi ettenähtud teos, et N. S., olles kalapüügil Peipsi

järvel 18.10.2023 ja kalalaeva kapten jättis eelteates näitamata hinnanguliselt kilogrammides

kalakoguse, nimelt 40 kg särge, millega rikkus VV määruse nr 155 § 20 lg 1 p 3 (alates

01.04.2024 VV määruse nr 92 § 12 lg 1 p 3,4), lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 näidatud alusel

otstarbekuse kaalutlustel.

MENETLUSKULUD

Kaitsja poolt on kohtule esitatud taotlus isiku õigusabikulude hüvitamiseks summale kokku

1972,74 eurot koos käibemaksuga, lk 44-49. Esitatud on arved ja maksekorraldused.

Menetlusalune isik suhtes on väärteomenetlus osaliselt lõpetatud tema teos väärteokoosseisu

puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sel juhul aktualiseerub VTMS § 23 järgi ettenähtud

meede - isikule hüvitatakse tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kohtu hinnangul on süüdistuse maht vähenenud seoses väärteomenetluse osalise lõpetamisega

koosseisu puudumisega vähemalt poole võrra. Sisuliselt lõpetatud on osa, mis puudutas andmete

näitamata jätmist kalapüügipäevikusse, süüdistusse jäänud osa, mis puudutab sama andmete

näitamata jätmis eelteates.

Seega hüvitamisele kuulub pool valitud kaitsja makstud õigusabikuludest ( see on 986,37 eurot

koos käibemaksuga) eeldusel, et tasu ise on mõistlik, kusjuures ei ole oluline kas isik on juba

õigusabikulu kandnud või tal on õigusabikulud alles tekkinud, oluline, et esitatud oleksid kas

kulu kandmist või tekkimist kinnitavad dokumendid, 1-19-31/63 p 27; käesolevas kohtuasjas selles

osas ei tekki kohtul ühtki kahtlust, sest kaitsja esitas õigusabikulu tekkimist kinnitavad

dokumendid, arved ja maksekorraldused ( hüvitatav õigusabikulude summa peab olema

proportsionaalne süüdistuse osale, milles on isik õigeks mõistetud, RKKK 04.03.2021 määrus nr

1-20-470, p 29).

15 / 17

18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse

tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot (sellele

lisandub käibemaks). Vastavalt arvetele, vandeadvokaat A. Valk osutatud õigusabi tunnihind on

150 eurot ilma käibemaksuta, mis on igati mõistlik. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta

asja maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p

10. Kohus leiab, et iseenesest ei ole käesoleva kohtuasi keerukas ega mahukas, selles ei tekkinud

keerulisi õiguslikke ega tõenduslike situatsioone. Tegemist on olukorraga, milles isik jättis

ettevaatamatusest näitamata eelteates üht kalaliiki koguse kilogrammides - üks kast särge, mida

isik ei ole tegelikult kunagi vaidlustanud kui fakti. Sellele faktile seatud õiguslik regulatsioon

samuti ei ole õiguslikult keerukas ega mitmetimõistetav, mis kutsuks vaielda.

Õigusabi osutamisele näidatud aeg on kokku 10,5 tundi, mis katab 3 tunni mahus kohtuistungi ja

selleks ettevalmistamise ( kusjuures kohtuistungi reaalne aeg ongi 3 tundi, seega ettevalmistamise

aeg ei ole tegelikult arvestatud, kuigi kaitsja oli istungiks valmis), 7,5 tundi on kliendiga

nõupidamised, abi isiku ülekuulamisel, transpordi kulud, toimiku läbitöötamine, konsultatsioon,

kaebuse koostamine.

Kohus leiab, et iseenesest on õigusabi osutamisele kulutatud aeg 10,5 tundi mõistlikkuse piirides.

Millele kohus soovib tähelepanu juhtida, see on osutatud õigusabi kvaliteet.

Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei olnud esitatud õigusabi alati vastaval kvaliteedi tasemel.

Kohus peab vajalikuks osutada järgmisele.

Esitatud kaebusest nähtub, et õigusabi osutamisel ei olnud kaitse endale selgeks tehtud õigusliku

eksimuse teemat (asjaolude mitteteadmine KarS § 17, eksimus õigusevastasuses ja keelueksimus),

kuigi vastav kohtupraktika on selles osas hästi arenenud. Samuti on kaitse poolt olnud taotletud 3

tunnistajate ülekuulamist ( ühest tunnistajast loobuti kohtuistungi alguses), kelle ütlused ei ole

kohtuliku arutamise tulemina uue sisulise tõenduskogumi loonud- ehk kaitse tunnistajad andsid

ütlused selle kohta, milles puudus faktiline vaidlus (menetlusalune isik esitas kalapüügi osas

andmed kuid hilinemisega, sadamas olid kalakogused kaalutud).

Asjakohaseks tuleb pidada taotlused lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel või vähendada

karistust, selleks aga puudus vajadus taotleda istungimenetlust ja kasvatada selle kaudu

kaitsealuse õigusabikulusid – seadus näeb ette võimaluse läbi vaadata kohtuasja kirjalikus

menetluses.

Kaitse ei kontrollinud kaebuse esitamisel isiku vastutuse aluseks olevate õigusaktide kehtivust ja

sisu, jättes kaebuses näitamata, et kalapüügipäeviku täitmise rikkumises tuleb menetlus lõpetama

esimesel võimalusel, sest vastav õigusnorm on kehtetuks tunnistatud. Õigluse mõttes, tuleb

mainida, et ka professionaalne kohtuväline menetleja ei teinud endale vaevu juhtida tähelepanu

asjaolule, et vastutuse alusel olev õigusakt on otsuse tegemisel ajaks olnud juba kehtetuks

tunnistatud ja kehtima hakkas muu õigusakt.

Sellise kvaliteediga õigusabi osutamine, summas 986,37 eurot, väärib vähendamist kuni 700

euroni, mis kuulub isikule hüvitamisele VTMS 23 alusel.

Kohus selgitab kaitsjale, et VTMS § 23 alusel kuulub õigusabi summa isikule hüvitamisele ainult

siis, kui menetlus on lõpetatud VTMS § 29 p 1-3, 5-6 alusel. Menetluse lõpetamisel VTMS § 30

16 / 17

alusel, otstarbekuse kaalutlustel, kannab õigusabikulusid isik ja hüvitamisele need ei kuulu ( 4-20-

1259/16 p 36).

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

17 / 17