2-24-8191/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-8191

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasi

C. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur A. hagiavaldus

B. vastu kinnisasja kinkelepingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja omandi üleandmisele

kohustamiseks ning kinnistusraamatu kannete tegemiseks

nõusoleku andmisele kohustamiseks

Tsiviilasja hind

23 500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C. (isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara

pankrotihaldur A. (isikukood: XXX, e-post XXX);

Kostja: B. (isikukood XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu C. pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri A. loobumine hagist B. vastu C. ja B.

vahel 03. veebruaril 2023. a sõlmitud kinnisasja (registriosa nr XXX, asukoht XXX)

kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kostja kohustamiseks anda

kinnisasja omand tagasi pärandajale ning anda kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalikud

nõusolekud.

2. Menetluskulud jäävad kostja B. kanda. Hageja kinnitusel on kostja kohtuvälise kokkuleppega

menetluskulude hagejale hüvitanud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Vabastada B. 610 euro suuruse riigilõivu, mille tasumisest pankrotihaldur hagiavalduse

esitamisel oli vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on C. (surnud XXX) pärandvara pankrotihalduri A. hagi B.

vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kostja kohustamiseks

kinnisasja omand pärandvarasse (pärandaja omandisse) tagasi anda ning anda nõusolekud

kinnistusraamatu registriossa B. kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse C. (isikukood XXX,

surnud XXX.a). Hageja taotles hagi tagamiseks seada vaidlusalusele kinnisasjale keelumärge

ning tasus hagi tagamise riigilõivu 70 eurot.

2. 10. jaanuaril 2025 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, milles teatab, et pooled

Tsiviilasi nr 2-24-8191

sõlmisid kohtuväliselt kompromissi, mille alusel tasus kostja C. pärandvara (pankrotis)

pankrotivara hulka 13 800 eurot, mille arvel on võimalik rahuldada kõik pankrotimenetluses

tunnustatud võlausaldajate nõuded, katta pankrotimenetluse kulud ning lõpetada

pankrotimenetluse. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud, siis hageja

loobub hagist. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.

3. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja küsis temalt selle kohta arvamuse. Kohus

selgitas kostjale, et kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist hageja nõuded

rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda, sh võidakse kostjalt välja mõista riigilõiv, mille

tasumisest pankrotihaldur riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 51 alusel oli vabastatud.

4. Kostja B. 03. veebruaril 2025 vastuväiteid menetluse lõpetamisele ei esitanud. Kostja selgitas, et

enne kokkuleppe sõlmimist A. kinnitas kostjale, et summa 13 800 eurot on lõplik summa ja sinna ei

lisandu enam ühtegi kulu. Sellest summast oli võlausaldajate nõudeid kokku summas 7103,96 eurot,

ülejäänu ehk 6696,04 eurot olid menetluskulud, millest kostja arvates võiks piisata. Kostjale

teadaolevalt pidi see summa sisaldama hagi tagamise riigilõivu 70 eurot. Kostja teatas, et tema

majanduslik seis on hetkel väga halb, tal ei ole võimalik tasuda riigile riigilõivu. Kostja on lapseootel

ja tööle nii pea ei saa, viimased sündmused on väga suure augu rahaasjadesse löönud, mistõttu kostja

taotleb teda menetluskulude hüvitamisest vabastada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse

määrusega. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Praeguses asjas hageja loobub hagist seetõttu, et on kostja on nõude tasunud pärast

hagi esitamist ja kostjale kättetoimetamist. Seega jäävad kulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude

suuruse. TsMS § 174 lg 1 teise lõike kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

8. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

Hageja menetluskuluks selles asjas on 70 eurot hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõivu.

Hagiavalduse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumisest oli pankrotihaldur RLS § 22 lg 2 p 51 alusel

vabastatud. Lepingulist esindajat hagejal menetluses ei olnud.

Hagist loobumise avalduses hageja kinnitab, et kostja makstud summa on piisav võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kõigi kulude katmiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 5

kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt tasutakse massikohustused ja pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

enne jaotiste alusel raha väljamaksmist. Seega saab järeldada, et kostja makstud summaga on hõlmatud

ka hageja tasutud 70 euro suurune hagi tagamise riigilõiv.

Kuna hüvitatavad menetluskulud pooltel puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust.

9. TsMS§ 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-8191

kasuks väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tsiviilasja hinnaga 23 500 eurot hagi esitamisel nõutav

riigilõiv on 1260 eurot (kohus kostjale selgitusi andes lähtus hagiavalduses märgitud ekslikust

hagihinnast 20 000 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 1050 eurot, tegelik hagihind on 20 000 +3500 =

23 500 eurot).

10. Riigilõivu tasunud hagejal oleks hagist loobumise korral TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õigus taotleda

riigilt poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et seda proportsiooni tuleb arvestada ka kostjalt

riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel juhul, kui hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastatud. Seega tuleks kostjalt riigituludesse välja mõista 1260 eurost ½ ehk 610 eurot.

11. TsMS § 190 lg-test 3 ja 4 tulenevalt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud,

mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse, kui hageja loobub hagist ja asjas menetlus lõpetatakse

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 190 lg 7 järgi kohus võib

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et selle asja asjaolusid (asjas istungeid ei toimunud, vaidlus lahenes umbes poole aasta

jooksul kohtuväliselt poolte kokkuleppega, mille alusel kostja tasus pankrotivarasse suurema

rahasumma, kostja on praegu lapseootel ning majanduslikult raskes olukorras), on põhjendatud ja

õiglane vabastada kostja 610 euro riigilõivu riigile hüvitamise kohustusest.

12. TsMS § 442 lg 5 (koostoimes § 463 lg-ga 2) alusel kohus lahendab menetlust lõpetavas

kohtumääruses rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja taotlusel kohus 24.

mai 2024 määrusega seadis hagi tagamiseks vaidlusalusele kinnisasjale keelumärke kinnisasja

käsutamise keelamiseks pankrotihaldur A. kasuks. Haldur on kompromissläbirääkimiste käigus

andnud nõusoleku keelumärke kustutamiseks ja kinnistu võõrandamiseks. Kinnistusraamatu andmetel

on 24. mai 2024 kohtumääruse alusel kinnistu registriosa nr XXX III jakku kantud keelumärge

kinnisasja käsutamise keelamiseks 13. jaanuaril 2025 kustutatud pankrotihalduri avalduse alusel.

Kinnisasi on võõrandatud uuele omanikule, XXX-le. Kuna hagi tagamise määruse alusel seatud

keelumärge on hageja avalduse alusel kinnistusraamatust juba kustutatud, ei ole kohtul vajadust

otsustada hagi tagamise abinõude rakendamise lõpetamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)