2-22-13303/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-22-13303

X hagi Y vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Karlis Kolk (e-post XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal (e-post tarmo.friedenthal@heedentsik.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ja Y vahel 03.02.2025 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:

1.1.

Y tasub X-ile 1199,28 eurot, st ½ hageja poolt hagis nõutavast tagatisrahast.

1.2.

Y tasub eelnevas punktis viidatud summa kohtu poolt kompromissi kinnitamise

määruse jõustumise päevale järgneval päeval X-i arveldusarvele IBAN nr-ga

XXXXXXXXXXX.

1.3.

Pooled avaldavad, et pärast Y poolt 1199,28 euro tasumist X-ile käesolevas

kompromissilepingus sätestatud tingimustel, puuduvad pooltel teineteise vastu

mistahes nõuded ja pretensioonid, mille aluseks on 15.09.2020 eramu üürileping või

selle täitmise asjaolud (negatiivne võlatunnistus). Kõik poolte 15.09.2020

üürilepingust tulenevad või sellel põhinevad nõuded teineteise vastu loetakse

kompromissilepingu täitmisega lõppenuks.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13303.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebuse 1

(ühe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 07.09.2022 hagiavalduse Harju Maakohtusse, mille kohaselt pooled

vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on alusetult kinni pidanud hageja poolt üürilepingu alusel

tasutud tagatisraha ning selle üle, kas tagatisraha kinnipidamine oli põhjendatud tulenevalt

üüripinna kasutamisel tekitatud puudustest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja

menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise

õiguse lühendamises ühele päevale kohtumääruse kättetoimetamisest

arvates.

8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud

ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik