2-23-14531/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14531

Tsiviilasi

P Ri (R) hagi Saare Golf OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 598,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P R (isikukood xxx)

Kostja Saare Golf OÜ (registrikood 12461806), lepinguline

esindaja I K

Viimase istungi aeg

02.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P Ri hagi.

2. Tuvastada 03.07.2023 P Ri ja Saare Golf OÜ vahel 01.07.2020 sõlmitud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Lõpetada P Ri ja Saare Golf OÜ vahel 01.07.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 03.08.2023.

4. Mõista Saare Golf OÜ-lt P Ri kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 7000 eurot

(bruto).

5. Mõista Saare Golf OÜ-lt P Ri kasuks välja puhkusehüvitis 5098,38 eurot (bruto).

6. Jätta menetluskulud Saare Golf OÜ kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. P R (hageja/töötaja) esitas 27.07.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Saare Golf OÜ

(kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Töötaja

palus mõista tööandjalt välja hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 10 500 eurot,

puhkusetasu 5250 eurot, tasu ületunnitöö eest 2145 eurot ja kahjuhüvitise töö kaotamise eest 21

000 eurot. Töötaja palus tuvastada töötamise registrisse kantud lepingu alguse kuupäev ning

muuta töösuhte alguse kuupäevaks 01.07.2020 ning ametinimetuseks töölepingu järgi peaväljaku

juht.

2. TVK rahuldas 28.08.2023 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 03.08.2023.

TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 7000 eurot (bruto),

puhkusehüvitise 5098,38 eurot (bruto), kahjuhüvitise 7000 eurot. TVK jättis rahuldamata hageja

nõude mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest. TVK kohustas kostjat parandama töötamise

registris kannet hageja tööle asumise aja ja ametinimetuse kohta, märkides töösuhte alguseks

01.07.2020 ning ametinimetuseks peaväljakumeister.

3. Tööandja esitas 12.10.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 05.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 28.11.2023) paludes

tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Hageja

palus mõista kostjalt välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 7000 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise

5098,38 eurot (bruto).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja

kostja juurde tööle peaväljakumeistri ametikohale. Kostja ütles 03.07.2023 avaldusega

töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu ülesütlemine on tühine, sest hageja ei ole töökohustusi

rikkunud. Töötaja ei ole tööandjale peale surunud golfiväljaku hooldamist töötaja abikaasa firma

poolt. Hageja on väljakut nõuetekohaselt hooldanud. Kostja vastupidised väited on alusetud.

Tööandja ei ole mitte kunagi väljaku väidetavalt ebarahuldava seisu tõttu töötajale hoiatusi

teinud. Ebaõige on kostja väide, et väljaku meeskond oli piisavalt suur. Meeskond oli aastaid

alamehitatud. Meeskonnas olid ka alaealised, kes ei tohi väljakul hooldustöid teha. Neil puudus

kvalifikatsioon ja väljaõpe golfiväljakul töötamiseks. Vaatamata hageja korduvatele teadetele ei

ole tööandja taganud tingimusi, et hageja saaks tööülesandeid täita. Alusetud on kostja

etteheited, et hageja ei ole logiraamatut pidanud. Töötajale ei ole tehtud märkusi ega hoiatusi

raamatu mittetäitmise tõttu.

Alusetu on kostja väide, et tema üritas hagejaga 2023. a juulis enne töölepingu lõpetamist

ühendust võtta. Hoopis kostja juhatuse liige ei ole hageja kõnedele vastanud. Hageja ei ole kostja

sõnumeid WhtatsAppi programmis saanud. Pooled ei ole kokku leppinud, et tööalane suhtlemine

toimub rakenduses WhtatsApp. Kostja ei ole hagejale töölepingu lõpetamisel teist tööd

pakkunud. Pärast lepingu ülesütlemist võttis kostja tööle uue töötaja. Hageja oleks võimeline uue

töötaja tööülesandeid täitma.

Töötaja ei ole 2022. a ja 2023. a puhkust kasutanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejal

on õigus saada hüvitist kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et töölepingu lõpetamine on seaduslik. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt

üles töötaja kohustuste rikkumise tõttu. Hageja ülesandeks oli hooldada golfiväljakut. Hageja

tegi oma tööd hooletult, mistõttu muutus golfiväljaku seisund ebarahuldavaks. Kuigi golfiväljak

oli heas seisus, oli alasid, mis olid jäänud tähelepanuta ning millest kostja tegevjuht hagejaga ka

rääkis. Alusetud on hageja vastuväited, et golfiväljaku halb kvaliteet oli tingitud ebapiisavast

meeskonnast. Hooldusmeeskond oli piisav, et väljak korras hoida. Hageja ülesandeks oli juhtida

ja kontrollida golfiväljaku hooajatöölisi. Hageja valis ise hooajatöölised ja teadis, et tegemist oli

alaealiste töötajatega. Alaealised töötajad tegid tööd, mis ei vajanud kvalifikatsiooni. Vaatamata

sellele hakkas hageja oma meeskonda halvustama ja väitma, et meeskond ei olnud piisav

kvaliteetseks muru hoolduseks. Tegelikult oli meeskond piisava suurusega.

Hageja jättis täitmata logiraamatu muruhoolduse kohta. Raamatus tuli näidata

hooldusmeeskonna töötajate, sh hageja tööaega, tehtud tööd, kasutatud tooted, masinad jne.

Hageja kandis raamatusse vaid oma meeskonna töötajate tööaja, mitte aga omaenda tööaega.

Hageja jättis täitmata kasutatud väetiste ja taimekaitsepäeviku, mistõttu on tagantjärgi raske

kindlaks teha mida, kui palju ja millal on väetisi kasutatud.

Hageja on otsustanud oma volitusi ületades öelda 2023. a suvel keset kõrghooaega üles kahe

hooajatöötajatega sõlmitud töölepingud. Hagejal ei olnud õigust lõpetada töölepinguid. Oli

reaalne oht, et kostja võib keset hooaega ilma töötajateta jääda. Kostja üritas hagejaga olukorra

lahendamiseks ühendust võtta, kuid hageja vältis seda. Pooled kasutasid tööalaseks suhtlemiseks

rakendust WhatsApp, kuid hageja blokeeris tööandja sõnumid, mistõttu ei saanud hageja kostja

sõnumeid mitte lõpetada töötajatega lepingud. Lisaks keeldus hageja kostja müügijuhi poolt

väljakule toodud telefoniga kostja tegevjuhile tagasi helistamast.

Kostja võttis 10.07.2023 poole koormusega tööle naisterahva klubi hoone ümber

korrastustöödeks. Enne 10.07.2023 ei olnud kostjal vajadust töötajat sellisele tööle võtta. Kostja

ei saanud ja tal puudus kohustus hagejale nimetatud tööd pakkuda, kuna töökoht loodi pärast

hageja töölepingu lõpetamist. Lisaks tekkis poolte suhetes usaldamatus, mistõttu ei pidanud

kostja hagejale teist tööd pakkuma. Hageja rikkumiste rohkuse tõttu ei olnud kostjal kohustust

hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada.

Hageja puhkusehüvitise nõue on alusetu, sest hageja on 2022. a ja 2023. a puhkust kasutanud ja

kostja on hagejale puhkusetasu maksnud.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



pooled sõlmisid 01.07.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

peaväljakumeistri ametikohale (dtl 306-310);



kostja ütles 03.07.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 312).

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv

ning kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Lisaks on vaidlus selles, kas

hagejal on õigus nõuda hüvitist kasutamata jäänud aegumata 2022. a ja 2023. a põhipuhkuse

eest. Esmalt käsitleb kohus töölepingu ülesütlemise seaduslikkust ja hageja nõuet mõista kostjalt

välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel.

9. TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist

ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks

tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

10. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud)

ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu

erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud. Kostja ei ole avalduses lepingu

lõpetamise põhjuseid välja toonud, kuid selles sisaldub viide TLS § 88 lg 1 p-le 3, mille järgi

võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille

tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus

leiab, et kostja on avalduses töölepingu lõpetamist piisavalt põhjendanud. Seega on tööandja

järginud ülesütlemise formaalset eeldust.

12. Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Avalduses

tugineb kostja TLS § 88 lg 1 p-le 3. Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et töölepingu

lõpetamise on tinginud järgmised asjaolud:



hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid osta sisse muruhooldusteenus hageja

elukaaslase firmalt;



kostja on muutunud hooletuks muruhoolduses, mistõttu on golfiala kvaliteet langenud;



hageja ähvardas lõpetada töölepingud mitme hooldusmeeskonna liikmega golfi kõrghooajal;



hageja eiras vahetu juhi korraldust võtta vastu tööalane kõne.

13. Kohus käsitleb kostja etteheidet, et hageja tegi korduvalt pakkumisi osutada golfimuru

hooldamise teenust oma elukaaslase ettevõtte kaudu.

13.1.

Kostja soovib oma väidet hageja korduvate ettepanekute ja sellega kostjale kaasnenud

kahjulike tagajärgede kohta kostja juhatuse liikme 04.07.2023 seletusega (dtl 380) tõendada.

Kostja juhatuse liikme kirjalik seletus ei ole tõend (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5).

Vastavale asjaolule juhtis kohus hageja tähelepanu 11.09.2024 istungil (11.09.2024 istungi

protokolli ajamärk 01:02:25 (tl 123–125). Kohus ei arvesta vaidluse lahendamisel kostja juhatuse

liikme 04.07.2023 kirjalikku seletust.

13.2.

Kostja selgitas, et hageja tegi 24.04.2023 kirjas ning 26.06–28.06.2023 kirjavahetuses

ettepaneku tellida teenus oma elukaaslase firmalt. Hageja 24.04.2023 e-kirjast kostjale nähtub, et

hageja kurdab alamehitatuse üle ning pakub lahendusena ajutise teenuse sisseostu kaheksaks

kuuks (dtl 315-316). Kirjast ei nähtu, et hageja pakuks teenusepakkujana oma elukaaslase firmat.

26.06–28.06.2023 kirjavahetuses avaldab hageja rahuolematust alaealiste töötajate tööga ning

märgib 26.06.2023 kirjas järgmist: „Ma tahan, et Q siin teeks punkrid Eesti parimateks, tal on

kõik kogemused ja ta on väga kõva töötaja, peame talle lihtsalt lepingut pakkuma“ (tl 141–144).

Viidatud kirjavahetuses tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida leping oma elukaaslasega (Q).

Kohtu hinnangul ei ole hageja ettepanek hinnatav töölepingu või -kohustuste rikkumisena.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kostjat survestanud oma elukaaslaselt teenust tellima.

Tõendamata on kostja väide, et hageja ettepanek oleks häirinud kostja töökorraldust või

kurnanud juhatust. Kui hageja soovitus osta muruhooldusteenus kolmandalt isikult sisse häiris

kostjat, võinuks kostja hagejale hoiatuse teha ja paluda samasisulisi ettepanekuid rohkem mitte

teha. Kostja ei ole hageja hoiatamist tõendanud. Seega ei olnud kostjal õigust tugineda

töölepingu lõpetamisel asjaolule, et hageja on teinud kostjale ettepaneku osta kolmandalt isikult

sisse muruhooldusteenus.

14. Kohus käsitleb kostja etteheidet, et hageja on muutunud hooletuks muruhoolduses, mistõttu

on golfiala kvaliteet langenud, mh hageja ei ole logiraamatut pidanud ja ei ole väetiste

kasutamist näidanud.

14.1.

Kostja müügi- ja teeninduse juht R R andis 02.12.2024 istungil ütlusi, et hageja

ülesandeks oli hoida mänguväljak korras. Väljak kuivas ka eelmisel hooajal ära. 2023. a oli

samamoodi. Näiteks olid teatud hetkel fairway alad liiga kuivanud. Hageja ülesandeks oli pidada

programmis Punctus logiraamatut, kuhu kantakse andmed selle kohta mida ja millal on tehtud,

millised väetamised on tehtud ja millised on tegemata. Logiraamatusse olid märgitud töötunnid,

muid asju sisse ei kantud. Kui hageja lahkus töölt, ei saanud kostja logiraamatust vaadata, mida

ja millal on väljaku hooldamiseks tehtud (tl 190–193).

14.2.

Kohtu hinnangul ei ole golfiväljaku teatud alade välja kuivamine mõjuvaks põhjuseks

töölepingu ülesütlemiseks. Tõendatud ei ole, et väljaku alade kuivamine kahjustaks kostja

tegevust või põhjustaks tööandjale negatiivseid tagajärgi. R. R ütlustest nähtub, et juba eelmisel

hooajal ehk 2022. a oli golfiväljakuga samad probleemid (mõned alad olid liiga kuivanud) nagu

2023. a. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja oli juba 2022. a teadlik, et väljaku teatud

alad võivad olla kuivanud. R. R avaldas kostjale 03.07.2023 esitatud seletuskirjas järgmist:

„Sellise tiimiga on võimalik golfiväljakut hoida rahuldavas seisus, mis võimaldab müüa green

feed hinnaga mis ei ole väga kõrge. Alati on töid mis ka jäävad sellise tiimi koosseisuga

tegemata kuid turunduslikel eesmärkidel tehtud postitustes neid väljapoole ei kuvata. FB

uudistes ja mujal ikka räägime ainul headest asjadest“ (dtl 379). Seletuskirjast nähtub, et

mänguväljaku teatud osadega on ka varem probleeme olnud, sest R. Ra sõnul on alati töid, mis

jäävad meeskonna koosseisuga tegemata. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja hagejale väljaku

seisukorra kohta hoiatusi teinud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks muul viisil kui

hoiatuste tegemisega juhtinud hageja tähelepanu väljaku puudustele ja palunud tal neid

kõrvaldada. Need asjaolud kogumis näitavad, et kostja ise ei pidanud väljaku kuivanud alasid

oluliseks puuduseks hageja töös. Isegi juhul, kui lugeda väljaku teatud alade kuivamist hageja

töökohustuste rikkumiseks, pidanuks kostja enne töölepingu lõpetamist hagejale rikkumise kohta

hoiatuse tegema (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei olnud eriliselt raske kohustuse rikkumisega. Kohtu

ette ei ole toodud asjaolusid, et eelnevat hoiatamist ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi

oodata.

14.3.

Kohtu hinnangul ei saa logiraamatu osaliselt täitmata jätmist pidada mõjuvaks põhjuseks,

mis annaks tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. R. R ütlustega on tõendatud, et

logiraamatu pidamine oli hageja ülesandeks ja et hageja kandis raamatusse vaid töötunde, muid

andmeid (nt tehtud hooldustööd, kasutatud väetised jne) hageja sisse ei kandnud. Kohtule on

esitatud R. R 03.07.2023 kirjalik seletus, millest nähtuvalt on raamatusse viimastel aastatel

sisestatud ainult tööliste töötunnid (dtl 379). Seega on kostja olnud aastaid teadlik, et peale

töötajate töötundide ei ole hageja logiraamatusse muid andmeid sisestanud. Vaatamata sellele ei

ole kostja pööranud hageja tähelepanu vajadusele kanda raamatusse ka muid andmeid. Kostja ei

ole hagejale teinud hoiatusi logiraamatu puuduliku täitmise kohta. Need asjaolud kogumis

näitavad, et kostja ise ei pidanud raamatu mittenõuetekohast täitmist oluliseks puuduseks hageja

töös. R. R ütlustest nähtub, et probleemid logiraamatu ja kasutatud väetiste programmi

mittetäitmise tõttu on tekkinud alles pärast hageja töölt lahkumist, kuna kostja ei saanud

raamatust ja programmist vaadata, milliseid väljaku hooldustöid oli varem tehtud ja milliseid

väetisi oli kasutatud. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et logiraamatu ja kasutatud väetiste

programmi mittenõuetekohane täitmine ei takistanud kostja tööd ja järelikult ei saa seda ka

oluliseks kohustuste rikkumiseks pidada. Isegi juhul, kui lugeda andmete puudulikku sisestamist

hageja töökohustuste rikkumiseks, pidanuks kostja enne töölepingu lõpetamist hagejale

rikkumise kohta hoiatuse tegema (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei olnud eriliselt raske kohustuse

rikkumisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et eelnevat hoiatamist ei saanud tööandjalt hea

usu põhimõtte järgi oodata.

15. Kohus käsitleb kostja väidet, et hageja ähvardas lõpetada töölepingud mitme

hooldusmeeskonna liikmega ning hageja eiras vahetu juhi korraldust võtta vastu tööalane kõne.

15.1.

Kohtule on esitatud hageja ja kostja juhatuse liikme P Ni vahel 26.06–28.06.2023

toimunud kirjavahetus. Hageja selgitas 26.06.2023 kirjas, et kaks meeskonna alaealist töötajat ei

ole hageja hinnangul nõuetekohaselt tööd teinud. Vaatamata sellele peab neile tasu topelt

maksma. Hageja avaldab soovi lõpetada kahe hooajalise töötajaga sõlmitud lepingud. Hageja

teeb kostja juhatuse liikmele ettepaneku avaldada oma mõtteid. Hageja selgitab, et ta ei taha neid

kahte poissi, ettevõtte maksab kohutavate tulemuste eest raha, kostjal ja hagejal on hea maine,

mida peab hoidma (tl 142, tõlge tl 144). Selle peale P. N vastas järgmist: „Hull, kui me ei saa

poisse punkreid riisuma panna, pole ok“ (tl 141 pöördel, tõlge tl 143 pöördel). 27.06.2023 kirjas

avaldab hageja, et see ei ole kulutõhus maksta inimestele maine kahjustamise eest. Hageja

selgitab, et võimatu on töötada lastega, kes ei tunne huvi golfi vastu ja kellel pole tööeetikat, kes

mõnikord tööle ei ilmu. Hageja avaldab, et ta teatab K, et tema leping on lõpetatud ja L, S jäävad

palle tegema, niitma jne. Hageja selgitab, et ta vahetab need mõlemad välja usaldusväärse

professionaali vastu (tl 141 pöördel, tõlge tl 143 pöördel). Samal päeval vastas P. N hagejale, et

hullumeelsus on, kui hageja ei saa poisse lihtsaid töid tegema panna. Selline süsteem on olnud

aastaid. Vahel on probleeme olnud, aga töötajate vallandamise ei tohiks olla lahendus (tl 141,

tõlge tl 143). Hageja saatis 28.06.2023 P. Nile kirja, kus selgitas, et alaealised töötajad ei anna

lisaväärtust, kui meeskond on väike. Tuleb leida inimene, kes lapsi juhendaks, õpetaks ja

kontrolliks (tl 141, tõlge tl 143).

15.2.

Eeltoodud kirjavahetuses toimub dialoog hageja ja kostja juhatuse liikme vahel. Hageja

avaldab arvamust, et alaealised töötajad ei tule tööga toime ja avaldab soovi ühe töötajaga

tööleping lõpetada ning panna kaks teist töötajat lihtsamat tööd tegema. Kostja juhatuse liige

sellega ei nõustu. Kirjavahetuses ei ähvarda hageja töötajatega töölepingud lõpetada, vaid juhib

kostja tähelepanu tekkinud probleemidele ja pakub välja võimalikud lahendused, nt vahetada

alaealised töötajad professionaali vastu. Asja materjalide järgi ei ole hageja teatanud töötajatele

töölepingute lõpetamisest.

15.3.

Kostja selgitab, et tema juhatuse liige pelgas, et hageja vallandab hooajalised alaealised

töötajad ning asus hagejaga kontakti otsima. P. N hakkas hagejale rakenduses WhatsApp

sõnumeid saatma. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte hageja ja P. Ni vestlusest WhatsApp´s,

millest nähtuvalt saatis kostja juhatuse liige 03.07.2023 hagejale mitu sõnumit (tl 137), kuid

hageja ei saanud neid kätte. TVK 28.08.2023 istungil avaldas hageja, et tema blokeeris aprillis

tööandja, kui tema saatis öösel sõnumeid (dtl 459–462). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et

kostja oleks üritanud hagejaga ühendust võtta alates 27.06.2023 kuni 02.07.2023. Hageja on küll

blokeerinud kostja juhatuse liikme WhatsApp´is, kuid kostjal oli võimalik töötajaga muude

sidevahendite (nt telefon või e-post) kaudu ühendust võtta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

hageja ja kostja juhatuse liige on intensiivselt e-kirjavahetust pidanud. Kui kostja sai hageja

26.06-27.06.2023 kirjadest teada, et hageja ei ole rahul alaealiste meeskonnatöötajate tööga ja

avaldab soovi vähemalt ühe töötajaga tööleping lõpetada, oli kostjal juba alates 27.06.2023

võimalus anda hagejale teada, et tööandja ei aktsepteeri hageja käitumist. Alternatiivselt oli

kostjal võimalik hagejat hoiatada. Kui kostja pelgas hageja poolt töötajate vallandamist, oli

kostjal võimalik teavitada töötajaid, et hageja potentsiaalsed avaldused hagejate töölepingute

lõpetamise kohta ei ole tööandjaga kooskõlastatud ja need ei ole kostja nimel esitatud.

15.4.

Olukord jätkus 03.07.2023, kui kostja saatis hagejale WhatsApp´is sõnumeid, mida

töötaja ei ole kätte saanud. Kostja juhatuse liige üritas hagejaga telefoni teel ühendust võtta, kuid

hageja ei võtnud kõnet vastu. Tunnistaja R. R avaldas 02.12.2023 istungil, et kostja juhatuse liige

helistas talle 03.07.2023 ja palus hagejale telefoni üle anda, sest P. N tahtis hagejaga rääkida

hageja soovist hooajaline alaealine töötaja vallandada. Nii kaua kui tunnistaja hageja juurde läks,

kõne katkes. Siis tunnistaja palus hagejal P. Nile helistada. Hageja ei tahtnud seda teha (tl 190–

193). Samal istungil selgitas tunnistaja ka seda, et hageja näitas tunnistajale oma telefoni ja

selgitas, et ta oli 03.07.2023 üritanud mitu korda kostja juhatuse liikmele helistada, kuid ei

saanud teda kätte (tl 190–193). Tunnistaja selgitus riimub kohtule esitatud hageja telefonikõnde

väljavõttega, millest nähtuvalt üritas hageja 03.07.2023 kahel korral kostja juhatuse liikmele

helistada (tl 151-152). Kohus möönab, et 03.07.2023 oli tegemist pingelise olukorraga, kus

hageja ja kostja juhatuse liige ei saanud kontakti.

15.5.

Hinnates 26.06–03.07.2023 aset leidnud sündmusi kogumis on kohus seisukohal, et

hageja ja kostja juhatuse liikme vahel on tekkinud kommunikatsiooni probleem, kus töötaja ja

tööandja ei saanud pingevabalt lahendada ära tekkinud lahkarvamus küsimuses, kas jätkata tööd

hooajaliste alaealiste töötajatega, mida soovis tööandja või lõpetada vähemalt ühe töötajaga

sõlmitud tööleping ja suunata teisi lihtsamaid töid tegema ning võtta alaealiste töötajate asemele

professionaal, mida soovis hageja. Hageja käitumine tekkinud olukorras ei ole hinnatav

töökohustuste rikkumiseks, mis andnuks tööandjale aluse tööleping erakorraliselt üles öelda.

16. Isegi juhu, kui lugeda kostja etteheiteid hagejale kohustuste rikkumiseks, on need sellist

laadi, mida oleks saanud selge kommunikatsiooni ning vajadusel ka hoiatus(t)ega lahendada.

Kostja etteheiteid hagejale ei saa pidada olulisteks rikkumisteks, mille tõttu saaks töösuhte

erakorraliselt ilma hoiatamata üles öelda. Arvestades asjaolu, et hageja oli peaväljakumeister ja

seda, et hagejal on pikaaegne kogemus, mida tunnistab ka kostja, on arusaadav kui töötaja juhib

juhtkonna tähelepanu puudustele ja teeb parandusettepanekuid. Vastavat tegevust ei ole võimalik

töötajale ette heita ja põhjendada sellega töölepingu ülesütlemist.

17. Kohus asub seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 03.07.2023

avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine eeltoodud

põhjustel, pole vaja kontrollida, kas kostja pidi enne töölepingu lõpetamist hagejale teist tööd

pakkuma (TLS § 88 lg 2).

18. Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu

lõpetamise üle.

18.1.

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi

lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks

lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo

08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).

18.2.

Hageja töötas 01.07.2020 sõlmitud lepingu alusel ca kolm aastat. Kostja pidi hagejale

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p

2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.07.2023. Kui kostja oleks järginud

etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 03.08.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel

poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 03.08.2023.

19. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kahe kuu

keskmise töötasu ulatuses 7000 eurot (bruto; 3500 eurot x 2 kuud). Kostja ei ole hageja nõutava

hüvitise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

TLS § 109 lg 1 alusel 7000 eurot. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et muuta hüvitise suurust.

20. Kohus käsitleb hageja nõuet mõista kostjalt välja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse

hüvitis. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis 2022.

a 28 kasutama jäänud põhipuhkuse päeva eest ja 2023. a 14 kasutama jäänud põhipuhkuse päeva

eest kokku 5259 eurot (bruto).

21. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, kes koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta (TLS

§ 69 lg-d 1 ja 2). Kostja selgitas, et hageja on 2022. a ja 2023. a talvel puhkust ära kasutanud.

Hageja on seevastu seisukohal, et tema käis ka 2022. a detsembris ja 2023. a jaanuaris väljakul

tööülesandeid täitmas. Kostja esitas R. R 03.07.2023 seletuskirja, mille järgi puhkab kogu tiim

igal aastal detsembrist veebruarini vastavalt sellele kui palju puhkusepäevi on kogunenud (dtl

379). Seletuses puuduvad andmed hageja puhkuse kasutamise kohta. Seletus ei tõenda, et hageja

kasutas talvel puhkust. R. R selgitas 02.12.2024 istungil, et kõik töötajad puhkavad talvel ja et

hageja puhkas samamoodi (tl 190–193). Hageja sai täispuhkust kasutada. Samas ei osanud R. R

istungil hageja puhkust 2023. a täpselt öelda. Tunnistaja eeldas, et hageja puhkas 28 päeva (tl

190–193). Tunnistaja seletusest nähtub üldine korraldus puhkuse kasutamise kohta. Tunnistaja

ise ei olnud kindel selles, kas hageja kasutas talvel põhipuhkust ära. Tunnistaja üksnes eeldas

seda. Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ütlused, et hageja kasutas põhipuhkuse ära.

22. Tööandja kohustuseks on tagada kokkulepitud puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Samas

tuleb vaidluse korral tööandja tõenditesse kriitiliselt suhtuda. Oma väite – hageja on põhipuhkuse

ära kasutanud – tõendamiseks on kostja esitanud erinevaid tõendeid, nt 11.08.2023 põhipuhkuse

tõend (dtl 377), hageja töötasu arvestus 2021. a, 2022 ja 2023. a (dtl 378), hageja tööajaarvestus

2022. a ja 2023. a (tl 136, tl 145). Kohus toob välja, et kostja esitatud 11.08.2023 põhipuhkuse

tõend sisaldab vastuolulisi andmeid. Selles märgitakse, et hageja kasutas 27.12.2022–25.01.2023

puhkust, kuid 19.01.2023 viibis töökohustuste täitmisel Saaremaal (dtl 377). Vastuoluliste

andmete tõttu ei ole viidatud tõend usaldusväärne ja kohus seda ei arvesta. Kohtul puudub

võimalus kontrollida ka muudes kostja esitatud dokumentides (nt tööajaarvestus) esitatud

andmete õigsust. Kostja on küll esitanud hageja töötasu arvestuse, kuid see ei tõenda tasu

maksmist ja kas hagejale maksti töötasu või puhkusetasu. Kostja ei ole kohtule esitanud puhkuse

ajakava, hageja puhkuseavaldusi ja dokumente hagejale puhkusetasu maksmise kohta.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamata on, et hageja on 2022. a ja 2023. a

põhipuhkuse ära kasutanud.

23. TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt on töötajal õigus saada Vabariigi Valitsuse määruse nr 91

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ järgi arvutatud puhkusetasu. Keskmise

kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvestamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu

töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures riigipühad ei lähe

arvesse.

24. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on juuli, mis tähendab, et keskmise arvutamiseks tuleb

võtta jaanuari- kuni juunikuu töötasud. Kohus lähtub puhkusehüvitise arvutamisel hageja

töötasust 3500 eurot (bruto). See teeb üheks kalendripäevatasuks 121,39 eurot (6 x 3500 ÷ (181 –

8)), mis tähendab, et 42 kalendripäeva (28 päeva 2022. aastal ja 14 päeva 2023. aastal) eest on

avaldajal õigus saada 5098,38 eurot (bruto). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse 5098,38 eurot (bruto).

25. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 2).

26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik