2-24-13425/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13425

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi M Ei (E) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

28 628,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja K T

Kostja M E (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M Eilt Holm Bank AS-i kasuks M Ei ja Holm Bank AS vahel 06.07.2023

sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 23 857,76 eurot, intress summas 1

279,01 eurot, sissenõudmiskulud summas 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

564,26 eurot ning alates 06.09.2024 viivis põhivõlgnevuselt (23 857,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud M Ei kanda.

4. Välja mõista M Eilt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud summas 1 400 eurot.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 05.09.2024 (täpsustatud 31.10.2024) Harju Maakohtule hagi M Ei

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.07.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 25 706,03 eurot,

millest 23857,76 eurot moodustab põhivõlg, 1279,01 eurot intress, 564,26 eurot viivis ja 5,00 eurot

menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lisaks palus hagejakostjalt välja mõista jooksva

viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras (12,25% aastas ehk 0,033562% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast

kuupäevast, s.o alates 06.09.2024 tasumata põhivõlalt (23857,76 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis

on ühe aasta eest arvestatuna 2922,61 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 11.11.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 11.01.2025 (TsMS § 326 alusel). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli

14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja

vahel 06.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx (mille alusel väljastati kostjale laen summas 25 000

eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis

toodud asjaolude kohaselt kontrollis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud

andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud

maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (mõlema andmetel puudusid

kostjal kehtivad maksehäired), lisaks kontrolliti kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust

Maksu- ja Tolliameti päringuga ning küsiti kostja konto väljavõtet. Krediiditaotluses märkis kostja

igakuiseks sissetulekuks 2045 eurot ning kohustusteks 0 eurot. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena

tuvastas hageja, et kostja sissetulekuks on 2045,00 eurot ning kostjal igakuiseid kohustusi ei ole.

Hageja võttis kostjale laenu andmisel arvesse kostja sissetulekut summas 2045 eurot. Kostja

igakuiseks kohustuseks arvestati 396,40 eurot, mis on elatusmiinimum (kuna taotlusest ja konto

väljavõttelt nähtuvalt kostjal igakuised kohustused puudusid). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime

laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav ning hageja on järginud lepingu sõlmimisel

täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagis toodud asjaolude kohaselt hindas võlausaldaja

kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja veendus

kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud,

et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta,

sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 28 628,64 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot tasuda

riigilõiv summas 1 400 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv

summas 1 400 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 400 eurot, mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik