2-24-116905/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116905

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2461,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046);

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 29.10.2023

sõlmitud krediidilepingust nr 1424562236502 tulenev põhivõlg 2000 eurot, viivis 79,23

eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Jätta rahuldamata intressinõue 258,91 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise nõue 20

euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,90 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 85,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

14,30% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 299,95 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 19.06.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja BB

Finance OÜ ja kostja vahel 29.10.2023 krediidilepingust nr 1424562236502 tulenev

põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 258,91 eurot, viivis 152,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud

50 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ (registrikood 11306564, krediidiandja) ja kostja

vahel 29.10.2023 sõlmitud krediidileping 1424562236502 krediidilimiidiga 2000 eurot.

Kostja allkirjastas lepingu digitaalselt. Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid edastatakse Krediidiandja poolt kliendile

püsival andmekandjal kliendi poolt kinnitatud e-posti aadressile. Leping koos tingimustega on

edastatud kostjale 29.10.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel kinnitatud e-posti aadressile

xxx. Kõik lepingu dokumendid on kostjale kättesaadavad ning soovi korral alla laetavad Hyba

kodulehelt www.hyba.ee iseteeninduse kaudu enda isiklikule kasutajakontole sisse logides kas

Smart-ID või mobiili ID-ga.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 48,54% aastas ja intressimäär 41% aastas.

2.2. Hageja väitel sai kostja selle lepingu alusel laenu 2000 eurot, mis on kostja

arvelduskontole XXXXXXXX välja makstud 29.10.2023.

2.3. Lepingu kohaselt tuli kord kuus tasuda minimaalne osamakse, mis koosnes krediidi

tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Kui

kostjal olid tasumata kolm järjestikust tagasimakset, ütles krediidiandja lepingu üles. Teate

edastas krediidiandja kostjale 09.02.2024 HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx (lisa 8, vt. kohale toimetatud 09.02.2024 kell

10:02:08). Teates oli kirjas, et krediidiandja ütleb lepingu üles 24.02.2024 seisuga. Kostjal oli

selle ajani võimalus võlg tasuda, aga seda ta ei teinud.

2.4. Krediidiandja loovutas nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded 18.03.2024

hagejale.

2.5. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punkti 3 ja üldtingimuste punkti 2.9 alusel enne lepingu üles ütlemist

tehtud võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale edastatud

kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxx 13.12.2023, 11.01.2024, 09.02.2024 ning

tasulised võlateatised (iga kiri 5 eurot) on edastatud kostjale 18.12.2023, 17.01.2024 ja

16.02.2024.

Peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulusid nõuab hageja 35 eurot

tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel. Hageja on saatnud kostjale nõudekirjad: 18.03.2024

(25 eurot, vt. lisa 12), 01.04.2024 (5 eurot), 17.04.2024 (5 eurot) (lisa 14).

2.6. Hageja esitas ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest. Hageja toob välja, et kostja on kokku saamid 2000 eurot, tagasimakseid teinud ei ole

ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku

summas 79,23 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

avaliku e-toimiku 16.08.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14

päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 29.10.2023, digiallkirjastatud konteineris on krediidileping,

krediidilepingu üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on selgitanud, kuidas ja

millal esitati kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal ning on selle kohta tõendina

esitanud ka ekraanikuvatõmmised (dtl 205). Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl

209), et laen 2000 eurot kanti kostja pangakontole üle. Hageja on tõendanud krediidiandja

poolt digitaalselt allkirjastatud tõendiga (dtl 211), et nõue on talle loovutatud. Kohus

kontrollis hagis esitatud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,16%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud krediiditoimiku (dtl 134) ning tõendid registripäringute kohta.

Päringud tehti maksehäireregistritesse, Ametlikesse Teadaannetesse, rahvastikuregistrisse ja

Maksu- ja Tolliametisse. Hageja väitel küsiti kostjalt endalt laenu taotlemisel sissetulekut ja

kohustusi. Rahvastikuregistri päringuga selgitati välja, et ülalpeetavaid ei ole. Maksu- ja

Tolliametist saadud vastuse kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 4076 eurot, ent hageja

väitel lähtuti väiksemast, kostja enda avaldatud sissetulekust (2700) eurot. Oma kohustuseks

oli kostja hageja väitel avaldanud 350 eurot.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud kostja

majandamiskulusid ja finantskohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks

nõudnud ega kogunud kostja pangakonto väljavõtte. Eestis ei ole praegu võimalik

finantskohustuste olemasolu kontrollida muul viisil kui pangakonto väljavõtte kaudu. Ka

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb koguda pangakonto väljavõte ning selle võib

kogumata jätta vaid juhul, kui muud andmed kogumis võimaldavad usaldusväärselt hinnata

nõutud asjaolusid. Üksnes kostja enda poolt oma kohustuste summa märkimine ei ole piisav.

Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud konkreetselt, missugused

finantskohustused tal mitme krediidiandja ees on, mis summas ning milliste kuumaksetega.

Küsides abstraktselt vaid üht numbrit („kohustused“ vms), ei pruugi tarbija aru saada, mida

selle all mõeldakse.

Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei ole täielikult täitnud VÕS § 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustust.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.

5. Kohus tuvastas hageja esitatud tõendite põhjal, et krediidiandja saatis kostjale lepingu üles

ütlemise teate, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks ning kostja oli võlgu kolme

järjestikuse tagasimaksega. Üles ütlemine oli seega kehtiv.

Üles ütlemisega on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja

põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes

kostjalt välja tagastamata põhivõla 2000 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole ümberarvestuses seadusjärgset intressi

arvestanud, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108

ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (2000 eurolt) alates 25.02.2024 (s.o lepingu üles

ütlemisele järgnevast päevast) kuni hagi esitamiseni 19.06.2024, kokku 79,23 eurot.

Hageja on tõendanud, et krediidiandja saatis enne lepingu üles ütlemist iga sissenõutavaks

muutunud tagasimakse kohta ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja. Kostja poolt

allkirjastatud tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et võlateatise tasu on 5 eurot.

Peale lepingu lõppu nõuab hageja võla sissenõudmiskulusid järgmiselt: 18.03.2024 kirja eest

25 eurot, 01.04.2024 kirja eest, 17.04.2024 eest 5 eurot.

Peale lepingu lõppu tehtud sissenõudmiskulude osas sätestab tarbijakrediidi teabeleht, et

pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast, täpsed

alused on toodud lepingus. Hageja viidatud üldtingimuste punktis 2.9 on sätestatud: „pärast

lepingust tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtpäeva saabumist võib krediidiandja nõuda

võla sissenõudmiskulusid järgnevalt: a) kuni 30 eurot, kui võlanõue on kuni 500 eurot; b)

kuni 40 eurot, kui võlanõue on 500-1000 eurot; c) kuni 50 eurot, kui võlanõue ületab 1000

eurot.“

Hageja ei ole seega esile toonud, et lepingus oleks olnud selge kokkulepe, et peale lepingu

lõppu saadetav esimene võlateade on 25 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt välja iga kirja

eest 5 eurot, mis oli tingimustes võlateate tasuna selgelt kirjas.

Kohus rahuldab enne lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

15 eurot + peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskuude hüvitamise nõude 15

eurot VÕS § 115 alusel, arvestades VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid.

6. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 2461,04 eurot. Kohus rahuldas hageja

põhinõude 2000 eurot, viivisenõude 79,23 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku

2109,23 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2461,04 eurot) 85,70%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

14,30% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,70% hageja põhjendatud menetluskuludest

(350 eurot), millele vastab summa 299,95 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik