1-23-1212/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

06.02.2025

Kohtuasja number

1-23-1212

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Anneli Alekand ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksei Barulitševi süüdistuses KarS § 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KarS § 424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsus

Süüdistatav

Aleksei Barulitšev (endise nimega Aleksei Kozlov),

isikukood: 38907305214; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: vene keel; ei tööta; tõkendit ei ole

kohaldatud; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Viru Maakohtu

04.11.2020. a otsusega nr 1-20-8028 karistatud KarS §

120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi KarS § 74

alusel 1 aasta 5 kuu pikkuse tingimisi katseajaga 1 aasta

ja 6 kuud. Karistus täitmisele pööratud.

Viibib alates 13.08.2024 vahi all teises kriminaalasjas (1-

24-7073)

Apellandid

süüdistatav Aleksei Barulitšev;

süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil, apellatsioon

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma;

kannatanu T.K.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsus osaliselt, s.o Aleksei Barulitševile

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. mõista Aleksei Barulitševile KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 9 kuud

vangistust;

2.2. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

3. Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsuse põhjendused KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg

1 ja § 424 lg 1 objektiivse koosseisu osas asendada läbivalt käesoleva otsuse

põhjendustega.

4. Rahuldada apellatsioonid osaliselt.

5. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsus muutmata.

6. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 329,40 eurot (sh

käibemaks 59,40 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Aleksei Barulitševi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

selles, et tema isikuna, keda on 04.11.2020. a Viru Maakohtu otsusega karistatud KarS § 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 404 lg 1 järgi, tungis 11.11.2020 kella 20.10 paiku Rakvere linnas

XXX korteris kallale oma rasedale elukaaslasele T.K. le ja lõi teda tahtlikult ühe korra lahtise

käega kukla piirkonda ning ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, põhjustades oma

tegevusega kannatanule T.K. le füüsilist valu.

2. Aleksei Barulitševi süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema, ajavahemikul

märts 2021 kuni oktoober 2021, korduvalt helistas ning saatis järjepidevalt SMS-sõnumeid

enda nüüdseks juba endisele elukaaslasele T.K. le, milles tahtlikult ähvardas T.K. t ja tema

pereliikmeid tapmise, tervisekahjustuste tekitamise ning vara rikkumise ja hävitamisega.

Telefonikõnesid tegi Aleksei Barulitšev ka T.K. sugulasele J.T. le ja tema abikaasale, mille

sisuks olid ähvardused T.K. suunal. Samuti saatis Barulitšev T.K. t ähvardavaid sõnumeid

T.K. sõbrannale M.L. le. Ka need ähvardused jõudsid T.K. ni, kellel oli alust karta kõigi

ähvarduste täideviimist.

3. Aleksei Barulitševi süüdistatakse samuti KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema, olles

alkoholijoobes (joove 1.04 mg/l kohta) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust, juhtis 18.07.2021 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G.

Adoffi tänaval suunaga Laada tänava poole mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon

registreerimismärgiga XXX kuni F. G. Adoffi ja Laada tänava ristmikuni, kus Laada 29 maja

juures kaotas alkoholi tarvitamisest põhjustatud vähenenud ja häiritud reaktsioonide ning

funktsioonide tõttu sõiduki üle kontrolli ning põrkas kokku Laada tänavat mööda liikunud

ning sõidu eesõigust omanud mootorsõidukiga Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX .

Alekse Barulitšev rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohus kuulutas 08.01.2024. a otsuse resolutiivosa, millega tunnistas Aleksei

Barulitševi KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ning karistas teda 1 aasta vangistusega. Aleksei

Barulitšev tunnistati süüdi ka KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega ning

KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg

1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.–19.07.2021, s.o 2 päeva vangistust karistusaja

hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse

kandmise algust arvestatakse alates Aleksei Barulitševi poolt karistuse kandmisele asumisest.

4.1.

VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati kannatanu T.K. eraelu kaitseks Aleksei

Barulitševile lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

4.2.

Menetluskuludena mõisteti Aleksei Barulitševilt riigituludesse sundraha 1087,50 eurot

ja kaitsjatasu 1987,20 eurot, s.o kokku 3074,70 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul.

5. Viru Maakohus tegi asjas tervikotsuse 07.05.2024. Maakohus tuvastas, et T.K. ja

Aleksei Barulitševi kooselu kestis ligikaudu aasta ja 15.03.2021 kolis T.K. lastega tema

juurest ära. 2020. aasta novembris elasid T.K. ja Aleksei Barulitšev Rakveres aadressil XXX

koos T.K. poja X.X: iga, keda Aleksei Barulitšev kutsus „päkapikuks“. 11.11.2020 kella

20.10 paiku lõi Aleksei Barulitšev toas alaealise X.X: i juureolekul rasedat T.K. t ühe korra

lahtise käega vastu kukalt ja ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, mille tagajärjel T.K.

tundis valu. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kannatanu valu tundis, kuna see tundub

reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav

tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tal oli kehtiv karistus lähedase isiku

kehalise väärkohtlemise eest. Aleksei Barulitšev pani selle teo toime kaudse tahtlusega. Ta

pidas võimalikuks, et sellised löögid käega kukla piirkonda ja rusikaga alaselja piirkond

põhjustavad kannatanule valu ja nende tulemuseks võivad olla isegi vigastused. Aleksei

Barulitševi käitumises esinevad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

5.1.

Pärast ühisest kodust väljakolimist 15.03.2021 ei jätnud Aleksei Barulitšev T.K. t

rahule, vaid saatis alates märtsist 2021 kuni oktoobrini 2021 endisele elukaaslasele

järjepidevalt SMS sõnumeid, milles ähvardas T.K. t ja tema pereliikmeid tappa ning tekitada

neile tervisekahjustusi. Lisaks sellele ähvardas Aleksei Barulitšev T.K. t läbi tema sugulaste ja

tuttavate, helistades neile ja saates sõnumeid, käskides ähvardused edasi öelda. Ühel korral

viibis T.K. kõne ajal kõrval ja kuulis ise ähvardust, teistel kordadel teavitasid tuttavad teda

ähvardustest. Lisaks sellele ähvardas Aleksei Barulitšev T.K. t 31.08.2021 suuliselt telefoni

teel, öeldes talle kõnedes, et tapab ta ära ja matab ta maha, topib ta hauda ja matab asfaldisse,

tapab päkapiku ära, hakkab teda pussitama, laseb trepikoja õhku, samuti öeldes, et laseb oma

tütre õhku ja tapab nii tema kui ka enda ära. Arvestades seda, et T.K. oli teadlik Aleksei

Barulitševi poolt eelmises kooselus toime pandud elukaaslase kehalistest väärkohtlemistest,

ähvardamisest, elukaaslase esemete süütamisest, samuti seda, et nende kooselu ajal käitus

Aleksei Barulitšev alkoholijoobes olles agressiivselt, kasutas tema suhtes vägivalda, lõhkus

talle kuuluvaid esemeid ja oli äärmiselt negatiivselt meelestatud tema poja suhtes, oli T.K. l

alust karta kõigi ähvarduste täideviimist. Seega esinevad süüdistatava Aleksei Barulitševi

käitumises KarS § 120 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused (teo pani toime otsese tahtlusega), õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Aleksei Barulitšev pani, ähvardades teist inimest tapmisega, tervisekahjustuste tekitamise

ning tema vara olulises ulatuses hävitamisega ja laste tapmise ning tervise kahjustamisega,

toime korduva ähvardamise, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5.2.

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas märkis maakohus, et seadusandja on

sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja KarS § 424 süüteokoosseisule vastav

alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud, sest tõendusliku alkomeetriga Drager

Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 mõõtes tuvastati joove 1.04 mg/l kohta. Kuritegu on

kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Aleksei Barulitševi enda

ütlustega on tõendatud, et ta oli enne sõiduki rooli istumist tarvitanud kanget alkoholi, kuid

asus vaatamata sellele autot juhtima ning ta põhjustas liiklusõnnetuse, mille kõiki asjaolusid

ta ei mäleta. Seega on täielikult tõendatud, et just Aleksei Barulitšev oli see isik, kes juhtis

sõidukit alkoholijoobes, põhjustas liiklusõnnetuse ning kellel puudus sõiduki juhtimisõigus.

Seega esinevad Aleksei Barulitševi käitumises KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

5.3.

Karistuse mõistmisel lähtus kohus karistusseadustiku eriosa normide sanktsiooni

keskmisest määrast. Vaatamata sellele, et seadus näeb ette ka rahalise karistuse võimaluse,

nõustus kohus prokuröriga selles, et seda karistuse liiki ei ole otstarbekas kohaldada, kuna

Aleksei Barulitšev on süstemaatiliselt ja pidevalt jätkanud kuritegude toimepanemist ja ei ole

mõistnud oma süütegude ohtlikkust. Lisaks on tal tasumata rahalisi kohustusi üle 100 000

euro.

5.4.

Maakohus tuvastas Aleksei Barulitševi tegevuses KarS § 424 lg 1 järgi esinevad

kergendavad asjaolud, kuna ta tunnistab end nimetatud teo toimepanemises süüdi,

raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 121 ja § 120 järgi süüdistatav end süüdi tunnistanud

ei ole. Nende süütegude puhul puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud.

Süüteteod on toime pandud – KarS § 424 ja § 120 otsese tahtlusega ja KarS § 121 kaudse

tahtlusega. Arvesse tuleb võtta, et Aleksei Barulitšev pani süüteod toime katseajal. Samuti

seda, et Aleksei Barulitšev kandis liidetava karistuse ehk Viru Maakohtu 04.11.2020. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8028 mõistetud karistuse ära, kuna see pöörati täitmisele Viru

Maakohtu 29.07.2021 kohtumäärusega. Tema süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis

hinnates tuleb asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke

silmas pidades jääb Aleksei Barulitševi süü KarS § 121 lg 2 ja § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel sanktsiooni keskmisest ülespoole. Mõlemad

süüteod on toime pandud katseajal ning nendes ta ennast süüdi ei tunnista. Samas KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo pani Aleksei Barulitšev toime esmakordselt, kuid põhjustas

liiklusõnnetuse ning selle teo eest peaks karistus olema sanktsiooni keskmises määras.

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et Aleksei Barulitševi väärtushinnangute muutmine, oma tegude

sisu ja tagajärgede mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik

üksnes reaalse vangistuse mõistmisega.

Apellatsioon

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid nii süüdistatav kui ka kaitsja. Aleksei

Barulitšev palub teda vangi mitte saata ning võimaldada tal teha karistusena üldkasulikku

tööd. Samuti on ta nõus läbima viharavi ja alkoholisõltuvuse sotsiaalprogrammid. Aleksei

Barulitševil on olemas töökoht Soomes. Tal on uus pere. Ta kahetseb siiralt tehtut ning lubab

edaspidi käituda vastutustundlikult.

7. Kaitsja Leelo Viil märgib apellatsioonis, et nõustuda ei saa Aleksei Barulitševi

süüditunnistamisega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, samuti sellest tulenevalt ka talle mõistetud

karistusega. Tõendatud ei ole Aleksei Barulitševi poolt kannatanu löömine. Kannatanu ja

alaealise tunnistaja ütlused ei riimu. Kannatanu sõnul lõi Aleksei Barulitšev teda vastu kukalt

ja vasaku käega alaselja vasakusse piirkonda. Tunnistaja X.X: i sõnul lõi süüdistatav tema

ema vastu kõhtu. Kuigi tunnistaja on alaealine, ei saa ka tema mälupildid toimunust seostuda

tegelikkusest oluliselt erinevate asjaoludega. Lisaks tuleks ka silmas pidada, et Aleksei

Barulitšev võis konfliktis raskemini viga saada. Nimelt on T.K. selgitanud, et ta tõukas

Alekseid, mille peale Aleksei kukkus ja kui nad X.X: iga ära jooksid, siis ta lamas veel.

Eeltoodust tulenevalt võis kannatanul olla motiiv õigustada enda käitumist ja sellega seoses

anda ütlusi Aleksei vägivaldsuse kohta.

7.1.

Eluliselt ei ole usutav, et kannatanu tundis valu. Tema ütlused ei ole järjepidevad.

Kohtuistungil väitis T.K. korduvalt, et tal oli üksnes ebameeldiv ja valust hakkas ta rääkima

alles pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Tunnistaja L.Y. küsis, kas tal

kõht valutab, kas on vaja kutsuda kiirabi, kannatanu ütles ei. Sellel päeval kannatanu istus

hommikul kella kolme-neljani tema juures, jõi ja ta tantsis. Tunnistaja arvas, et tarbitud

alkohol tekitaski selle, et hakkasid kõhuvalud hommikul. Tuleb ka arvestada, et

joobeseisundis inimese võime tunda valu on vähenenud.

7.2.

Ähvardamise osas kaitsja süüditunnistamist ei vaidlusta. Samas esinevad Aleksei

Barulitševi süüd vähendavad asjaolud. Tõenditest nähtub, et kannatanu T.K. tarvitas

igapäevaselt alkoholi, sh raseduse ajal ning selline käitumine oli süüdistatava jaoks väga

häiriv. Kui kannatanu rasedaks jäi, ei lubanud Aleksei Barulitšev tal enam juua, kuid

kannatanul oli sellest ükskõik. Tunnistaja L.Y. ütluste kohaselt jõi T.K. alkoholi iga päev.

Maakohus märkis, et tunnistaja L.Y. oli enne kohut suhelnud süüdistatavaga ning kohtu

arvates on alust kahtlustada, et teda on mõjutatud. Samas ei ole maakohus veenvalt

põhjendanud, milliste asjaolude põhjal on alust kahelda tunnistaja sellekohaste ütluste

usaldusväärsuses, kuivõrd alkoholi tarvitamist raseduse ajal, sh 11.11.2020 tunnistas ka

kannatanu ise. Aleksei Barulitšev kannatas selle pärast, et T.K. koos lapsega tema juurest ära

läks. Süüdistatav kirjeldas oma tundeid ja põhjendas sõnumite saatmist selliselt, et ta tundis

X. st puudust ja ta tahtis last enda kõrvale. Süüdistatav selgitas, et ta hakkas tablette sööma,

talle määrati kohtu poolt psühhiaater ja viimased kolm-neli kuud tarvitas ta rohtusid, et

närvipinget ei oleks.

7.3.

Veel leiab kaitsja, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu Aleksei Barulitševi süü

suurusele ning lähtunud ebaõigetest eripreventiivsetest kaalutlustest. Süüdistatav on

kriminaalkorras karistatud ühel korral, ta on karistuse täielikult ära kandnud ning sellest õiged

järeldused teinud. Süüdistatav ei ole pärast vabanemist toime pannud mingeid süütegusid ning

tema kohta ei ole ka alkoholi kuritarvitamisega seonduvaid andmeid. Ta on ilmunud

õigeaegselt kohtusse ja vastanud kõikidele küsimustele. Ta ei ole üritanud kannatanuga

kontakteeruda, kuigi tal oli võimalus seda teha. Aleksei Barulitševile tuleks mõista kergem

karistus KarS §-i 74 kohaldamisega.

Menetlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.06.2024. a määrusega Aleksei Barulitševi ja tema

kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata, leides, et need on ilmselgelt põhjendamatud ja neil

puudub igasugune edulootus.

9. Kaitsja Leelo Viili määruskaebuse alusel tühistas Riigikohtu kriminaalkolleegium

10.07.2024 Tartu Ringkonnakohtu määruse. Riigikohus leidis, et jättes sedavõrd puudulikult

põhistatud maakohtu otsuse peale esitatud õiguslikult lubatavad apellatsioonid ilmselt

põhjendamatuna läbi vaatamata, kohaldas ringkonnakohus vääralt KrMS § 326 lg-t 3.

Tegemist on KrMS § 339 lg 2 mõttes olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega.

Riigikohus saatis apellatsioonid menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule

teises kohtukoosseisus.

10.

30.10.2024. a määrusega võttis ringkonnakohus apellatsioonid menetlusse ning andis

pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti, taotlusi ja taandusi kuni 06.12.2024.

Määratud tähtajaks laekusid vaid Aleksei Barulitševi avaldused.

11. Nimelt esitas Aleksei Barulitšev 28.11.2024 ringkonnakohtule kaks avaldust.

Esimeses märgib süüdistatav, et KarS § 121 tegu ei ole ta toime pannud ning palub selles osas

otsuse tühistada. KarS § 120 ähvarduste puhul oli tegu ainult sõnadega. Endiselt taotleb

Aleksei Barulitšev vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Teises avalduses palub Aleksei

Barulitšev, et kohus võtaks T.K. lt ära nende ühise lapse, kuna naine tarvitab suures koguses

alkoholi.

Ringkonnakohtu seisukohad

12. Maakohtu otsus väärib kriitikat. Rohkem kui poole sellest (15 lk 26-st) moodustab

tõendite sisu lahti kirjutamine seostamata neid tõendamiseseme asjaoludega. Otsuse

põhjendavas osas on 6 lõiku seaduse refereeringuid selle kohta, kuidas tõendite hindamine

kohtus toimub ning seejärel 4 lõiku, mida võib mööndustega nimetada tõendite analüüsiks.

Samas on see analüüs ja kohtu järelduste tegemine hüplik, liikudes KarS § 121 koosseisult

järsku KarS § 120 tegudele ning siis taas tagasi kehalise väärkohtlemise juurde. KarS § 424

koosseisu tõendite analüüs on samuti puudulik. Need puudused kujutavad endast kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse rikkumist. Samas ei kujuta ülalmärgitud minetused endast

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis tingiks

kriminaalasja maakohtule tagasi saatmise. Tegu on kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mil ringkonnakohus peab igal üksikjuhul hindama, kas

tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks

arutamiseks (vt ka RKKK 3-1-1-65-14 p 17, 20). Kolleegium on seisukohal, et maakohtu

viga on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav, mistõttu lahendab ringkonnakohus kriminaalasja

ise.

13. Ringkonnakohus lisab seetõttu apellatsioonkaebuse väiteid arvestades KarS § 121 lg 2

p 2, 3 (I), KarS § 120 lg 1 (II) ja KarS § 424 lg 1 (III) kuritegude koosseisupärasuse osas uued

põhjendused. Seejärel annab kolleegium oma hinnangu mõistetud karistustele (IV) ja võtab

seisukoha menetluskulude osas (V). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem

(VI).

(I)

14. Kannatanu T.K. sõnul leidis sündmus aset 11.11.2020, s.o päev enne tema ja

süüdistatava tütre X. sündi. Kannatanu oli naaberkorteris L. juures ja jõi veini. Aleksei

Barulitšev oli purjus ja magas kodus. Ühel hetkel tuli süüdistatav siiski üles ja käskis

kannatanul ära koju tulla. Tüli tekkiski ilmselt sellest, et süüdistatavale ei meeldinud, et

kannatanu L. juures oli. Kannatanu läks oma kodus voodi juurde, kus poeg X.X: oli, ja siis

lõi Aleksei Barulitšev kannatanule lahtise käega vastu kukalt ja vasaku käega alaselja

vasakusse piirkonda. X.X: nägi juhtunut pealt. Peale lööki tõukas kannatanu Aleksei

Barulitševi endast eemale ja ta kukkus maha. Samal ajal võttis X.X: tabureti ning üritas oma

ema kaitsta, lüües sellega Aleksei Barulitševi vastu pead. Küsimuse peale, mida kannatanu

löökide tagajärjel tundis, vastas ta, et tugevat valu ei olnud, vaid oli ebameeldiv. Vastuolu

tõttu avaldati kannatanu poolt eeluurimisel antud ütlused, kus ta rääkis, et tundis valu –

rusikaga löögi järel oli valu kuskil 6/10-st ja lahtise käega löögi puhul 4-5/10-st (dtl 49-53).

Vastuolu selgitas kannatanu sellega, et palju aega on möödunud ja ta unustas. Kannatanu

kinnitas kohtus, et tal oli löökide tagajärjel valus.

15. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tema tollase ülakorrusel elava naabri L.Y. ütlused (dtl

76-). Novembris 2020 tuli kannatanu koos X.X: iga ühel päeval tema juurde ja ütles, et

Aleksei lõi teda, täpsemalt kuhugi selja piirkonda. Samal päeval oli T.K. juba korduvalt

tunnistaja pool käinud ning viimane kord käis Aleksei teda otsimas ja koos mindi koju. T.K.

oli sel päeval palju alkoholi tarvitanud. Süüdistatava joobe kohta ei osanud tunnistaja öelda.

Sündmus toimus päev enne seda, kui T.K. sünnitama läks. Tunnistaja küsis ka T.K. lt, kas tal

löögi tõttu kõht valutab ja kas on vaja kutsuda kiirabi, kuid kannatanu ütles ei. Kannatanu

istus hoopis kella kolme-neljani tunnistaja pool, jõi ja tantsis. Siis hakkasid hommikul

kõhuvalud ja kannatanu läks sünnitama.

16. Kehalise väärkohtlemise toimumist kinnitavad ka kannatanu poja X.X: i ütlused, kes

oli sündmuse toimumise ajal vaid 6-aastane. Tunnistaja rääkis (II kd tl 37–49), et mäletab tüli,

kus Aleksei Barulitšev (tunnistaja ise nimetab teda Ljošaks) riidles temaga ja siis lõi

süüdistatav ema. Küsimuse peale, millega süüdistatav kannatanut lõi, tunnistaja algul vastata

ei oska. Kui tema käes küsitakse, kas ta lõi kätega, vastab tunnistaja jah. Tunnistaja sõnul lõi

Aleksei Barulitšev tema ema vastu kõhtu. Tunnistaja astus ema kaitseks välja ja lõi

süüdistatavat taburetiga vastu pead, kui viimane põrandal istus. Aleksei Barulitšev oli joobes.

Ka ema lõi süüdistatavat ning siis nad jooksid koos ära üleval korrusel elava naabrinaise

juurde.

17. Aleksei Barulitševi sõnul (dtl 97-) sel päeval nende vahel konflikt küll oli, kuid

füüsilist vägivalda ei ole ta kunagi T.K. suhtes kasutanud. Konflikt puhkes X.X: i pärast.

Süüdistatavale ei meeldinud, et X.X: käib pidevalt kodust ära ja mängib palju arvutimänge.

11.11.2020 õhtul hakkaski ta sel teemal T.K. ga vaidlema, et kus laps jälle on (see kord oli

naabri juures). Siis karjus ta X.X: i peale ning T.K. tuli ja hakkas teda sõimama. Pärast seda

läks süüdistatav poodi, ostis alkoholi, jõi ja läks magama. X.X: i jutt taburetiga löömisest on

samuti vale.

18. Ringkonnakohus loeb kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatuks selle, et Aleksei

Barulitšev lõi T.K. t 11.11.2020 õhtul. Selja piirkonda löögist räägivad nii kannatanu kui

tunnistaja L.Y. , kelle poole kannatanu vahetult pärast kuriteosündmust pöördus. Asjaolu, et

alaealine tunnistaja on rääkinud kõhtu löömisest, ei tähenda, et tema ütlused oleksid tervikuna

ebausaldusväärsed. Silmas tuleb pidada seda, et tunnistaja on väga noor, s.o 6-aastane. Tema

ülekuulamine toimus ca 7 kuud pärast kuriteosündmuse toimumist. Tegu on lapsega, kes nägi

pealt, kuidas tema ema lüüakse ning ta astus oma ema kaitseks välja. Selles osas, et tunnistaja

haaras tabureti ja sellega Aleksei Barulitševi vastu pead lõi, riimuvad nii kannatanu kui

tunnistaja ütlused. See, et ta ei suuda täpselt meenutada, kuhu süüdistatav tema ema lõi, võib

tuleneda nii tema east, kuriteosündmusest möödunud ajast kui lapse jaoks ilmselgelt

stressirohkest olukorrast. Lisaks oli tema ema tol hetkel rase ja suure kõhuga, mis võib samuti

selgitada, miks laps oma mälestustes lööki eelkõige just kõhuga seostab. Süüdistatava ütlused

kõnesoleva sündmuse toimumise osas on kolleegiumi hinnangul ebausaldusväärsed, kuna ei

riimu ühegi teise tõendiga.

19. Kuna kannatanu ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda ning tema

ütlused riimuvad ka teiste tõenditega, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Aleksei Barulitšev

lõi kannatanut ühe korra rusikaga alaselja piirkonda ja ühe korra lahtise käega kukla

piirkonda.

20. Süüdistuse kohaselt heidetakse Aleksei Barulitševile ette KarS § 121 lg 1 teist

teoalternatiivi, s.o kehalise väärkohtlemisega kannatanule valu põhjustamist. Kaitsja

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu valu tundis.

21. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat

ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on

subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Samas ei saa KarS § 121

koosseisu kontekstis piirsituatsioonides selle tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt

küsida ka selle järele, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo

tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei

oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata

eitavalt. (RKKKo 3-1-1-50-13 p 12, vt ka 1-16-10326/51, p 27.)

22. Kolleegium leiab, et löögid lahtise käega kukla piirkonda ning rusikaga alaselja

piirkonda ei ole pelgalt väheoluline kehaline kontakt, vaid valu tekkimine oli ka objektiivse

kõrvalseisja seisukohalt löögi tüüpiline tagajärg.

23. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Barulitšev on oma elukaaslase suhtes

kasutanud füüsilist vägivalda ning põhjustanud sellega kannatanule valu. Vaidlus puudub

selles, et T.K. ja Aleksei Barulitšev olid sündmuse toimumise hetkel lähisuhtes – nad elasid

koos ja ootasid ühist last. Kuna Aleksei Barulitševil on kehtiv karistus kehalise

väärkohtlemise eest, on kõnesolev tegu toime pandud korduvalt (juriidiline retsidiiv) KarS §

121 lg 2 p 3 mõttes. Seega on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 teokoosseis täidetud.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuritegu on toime pandud kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Lüües kannatanut rusikaga ja lahtise käega, pidas Aleksei

Barulitšev võimalikuks, et tema tegevus põhjustab kannatanule vähemalt valu. Lisaks teadis

Aleksei Barulitšev seda, et isik kellele ta selliste tegudega füüsilist valu tekitab on tema

elukaaslane ja tulevase lapse ema, s.t tegemist on lähisuhtega.

(II)

25. Ähvardamise osas kaitsja süüditunnistamist ei vaidlusta, kuid on välja toonud Aleksei

Barulitševi süüd vähendavad asjaolud. Aleksei Barulitšev enda süüd ähvardamise kuriteos ei

tunnista ning leiab apellatsioonis, et tegu oli vaid sõnadega. Ringkonnakohus peab vajalikuks

ka käesoleva kuriteo peamised tõendid ja tehtavad järeldused omavahel seostada.

26.

23.03.2021 on koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (II kd tl 24), kust nähtub, et

kannatanu on oma elukaaslase juurest põgenenud, kuna mees oli tema ja laste suhtes

agressiivne, pidevalt solvas ja sõimas neid. Kannatanu kardab oma elu pärast. Viimase nädala

jooksul on naine saanud mitmeid ähvarduskirju, et mees võtab talt elu ära, samuti ähvardab

naise sugulasi.

27. Aleksei Barulitševi poolt T.K. ja tema perekonnaliikmete ähvardamist tõendavad

kannatanu T.K. poolt ülekuulamiste juurde esitatud kuvatõmmised Aleksei Barulitševi poolt

talle ja M.L. le saadetud sõnumitest (II kd tl 1–19), kus süüdistatav ähvardab, et tapab ära nii

kannatanu kui tema sugulased, viib kannatanu ema infarktini, võtab ära tema poja ning laseb

õhku nende trepikoja. Ähvardusi saadavad pidevad solvangud. Tunnistaja M.L. ütluste juurde

on samuti lisatud kuvatõmmised (II kd tl 51–55), kus Aleksei Barulitšev ähvardab pussitada

kääbust (s.o X.X: it). T.K. poolt menetlejale meili teel edastatud kuvatõmmiseid ning helifaili

on vaadeldud 06.10.2021. a protokollis (II kd tl 59–85). Helisalvestiselt kuuldub, kuidas

Aleksei Barulitšev taas kannatanut ja tema poega tapmisega ähvardab. Aleksei Barulitšev

ütleb, et tapab nad ära, matab nad ühte hauda, matab nad asfaldisse, soovib, et nad tuleks

prügimäele ning lubab kannatanut pussitada kuni ta hinge heidab. Sõnumivestlustest nähtub,

kuidas Aleksei Barulitšev on kannatanule saatnud sõnumeid sisuga: „Võin elusalt matta“,

„matan ma teid elusalt“ ning „sinu päkapiku tapan ma koos sinuga“. Lisaks on hulgaliselt

sõimamist. Kriminaalasjas on vaadeldud ka T.K. mobiiltelefonis asuvatele numbritele

saabunud sõnumeid (II kd tl 129–131). Sõnumid sisaldavad samuti ohtralt ähvardusi nii

kannatanu kui tema pere ja sugulaste osas (sh süüdistuse tekstis välja toodud sõnumid).

Aleksei Barulitšev lubab mh kannatanul ja tema pojal kõrid läbi lõigata, nende trepikoja õhku

lasta, neid elusalt põletada, nad hauda ajada, kõigile molli anda jne.

28. Kannatanu ja tema pere ähvardamist on pealt näinud/kuulnud ka tunnistajad J.T. (dtl

67–69) ja D.T. (dtl 70–71). Näiteks helistas Aleksei Barulitšev kannatanule, J.T. vastas

kõnele ja süüdistatav palus kannatanule edasi öelda, et tapab ta ära. Seega oli Aleksei

Barulitševi eesmärk, et ähvardus jõuaks T.K. ni. Tunnistaja M.A. (dtl 91) sai samuti Aleksei

Barulitševilt sõnumeid ja kõnesid. Ähvardavate sõnumite kuvatõmmised edastas tunnistaja

kannatanule omal algatusel. Ähvardused olid suunatud T.K. le ja tema pojale.

29. Tunnistajad J.T. ja L.Y. on menetlejale edastanud helifailid, mis samuti toimunud

ähvardamist tõendavad. J.T. edastatud helifaili on vaadeldud (II kd tl 29–33) ning selle

salvestusel on kuulda, kuidas meesterahvas lubab Tankale, et laseb neid kõiki õhku, terve

trepikoja laseb õhku. Kui naisterahvas ütleb, et sinu tütar on ka selles trepikojas, siis ütleb

meesterahvas, et laseb tema ka õhku. Tegu on T.K. ja Aleksei Barulitševi vahelise vestlusega.

L.Y. edastatud helifailil on kuulda, kuidas X.X: räägib, et tuli tädi juurde ööbima, sest onu

Ljoša (Aleksei Barulitšev) tahtis teda pussitada (II kd tl 34–37).

30. Eeltoodud tõenditega on üheselt kinnitust leidnud, et pärast seda, kui Aleksei

Barulitšev ja T.K. lahku läksid, on süüdistatav kannatanut ja tema pereliikmeid

süstemaatiliselt ähvardanud. Aleksei Barulitšev on ähvardanud nii tapmise, tervisekahjustuse

tekitamise kui vara rikkumisega. Suurem osa ähvardusi on teatavaks tehtud otse nende

adressaadile, s.o kannatanule. Ähvardused, mille süüdistatav edastas T.K. tuttavatele, jõudsid

samuti kannatanuni, ning vähemalt osade puhul oli nende kannatanuni jõudmine Aleksei

Barulitševi eesmärgiks (vt ka RKKKm 1-19-9448 p 9).

31. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtule seisukohal, et kannatanul oli alust karta

ähvarduste täideviimist. Esiteks oli süüdistatav olnud kannatanu suhtes juba füüsiliselt

vägivaldne. Teiseks on kannatanule ja tema tuttavatele edastatud sõnumid jõhkra sisuga ja

väga järjepidevad. Olukorras, kus Aleksei Barulitšev ähvardab korduvalt 6-aastast ära tappa

või tema kõri läbi lõigata, on loogiline järeldada, et kannatanu peab selliseid ähvardusi tegeva

isiku kõiki ähvardusi tõsiseltvõetavaks ning kardab enda ja oma pere elu pärast. Samuti oli

kannatanule teada Aleksei Barulitševi varasem käitumismuster. Nimelt on Aleksei Barulitšev

Viru Maakohtu 04.11.2020. a otsusega (II kd tl 102–107) süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1, §

121 lg 2 p 2 ning § 404 lg 1 järgi. Kõigepealt kasutas ta oma toonase abikaasa suhtes füüsilist

vägivalda. Seejärel helistas ja saatis sõnumeid nii kannatanule kui tema emale, ähvardades

neid ja nende lähedasi tervisekahjustuse tekitamisega, tapmisega ja vara hävitamisega. Lisaks

pani ta põlema oma elukohas korteris hunnikusse tõstetud riided ja muud esemed.

32. Seda, et kannatanu tundis reaalset hirmu, kinnitavad tunnistaja J.T. ütlused (dtl 67),

mille kohaselt hakkas kannatanu värisema, kui Aleksei Barulitšev helistas. Samuti tunnistaja

M.A. ütlused (dtl 93), kelle sõnul T.K. kartis isegi last kooli saata.

33. Kohtu hinnangul on ähvardamine toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Aleksei

Barulitševi sõnakasutus ja väljendusviis, ähvardamise järjepidevus ning selleks kasutatud

vahendid (sõnumid, kõned, kolmandatele isikutele ähvarduste edastamine) võimaldab

järeldada, et Aleksei Barulitšev teadis, mida ta teeb ja tahtis seda. Samuti oli ta teadlik, et

kannatanu võib võtta ähvardusi reaalsena – Aleksei Barulitšev oli kannatanut juba mõned

kuud varem löönud ning kannatanu pidi tema eest põgenema. Umbes kuu aega enne

lahkukolimist lõhkus Aleksei Barulitšev nende kodus ära telefoni ja arvuti (viskas vastu

seina), teleka (viskas haamri vastu telekat) ja põletas kannatanu ning X.X: i asju (dtl 53, 103).

Samuti oli teada, et Aleksei Barulitšev oli sarnaselt käitunud oma eksabikaasaga. Seega oli

süüdistatav oma agressiivset ja vägivaldset käitumist juba kannatanule näidanud ja teadis, et

T.K. l on ainuüksi seetõttu alust teda ja tema ähvardusi karta. Lisaks ütles süüdistatav

kohtuistungil ka ise, et tema arvamusel kartis kannatanu tema ähvardusi (dtl 103).

(III)

34. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises on süüdistatav

kohtuistungil enda süüd tunnistanud (dtl 95). Aleksei Barulitševi sõnul oli ta sel päeval

alkoholi tarvitanud Urmase-nimelise isiku juures. Ühel hetkel tahtis süüdistatav oma koera

Vinni viia ja palus Urmaselt autot laenuks. Urmas ütles, et autol ülevaatust ja kindlustust pole,

kuid süüdistatav sellest ei hoolinud. Enda sõnul tundis Aleksei Barulitšev, et suudab sõita.

Samas on momente, millest süüdistatav ei mäleta midagi. Ta sõitis küljepealt sisse sõidukile

Citroen Berlingo ning politsei kutsuti välja.

35. Lisaks süüdistatava enda ütlustele on kuriteo toimepanemine tõendatud

indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga

(II kd tl 89), tõendusliku alkomeetri väljatrükiga koos taatlustunnistusega (II kd tl 90–91),

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (II kd tl 92), isikusamasuse tuvastamise

protokolliga (II kd tl 93) ja päringuga liiklusregistrist (II kd tl 123). Eelnimetatud tõenditest

nähtub, et Aleksei Barulitšev, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus,

juhtis alkoholijoobes olles 18.07.2021 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G.

Adoffi tänaval suunaga Laada tänava poole mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon

registreerimismärgiga XXX . Aleksei Barulitševil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Drager

Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 mõõtes joove 1,04 mg/l kohta. Laada 29 maja juures

põrkas Aleksei Barulitševi juhitud sõiduk kokku Laada tänavat mööda liikunud ning sõidu

eesõigust omanud mootorsõidukiga Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX .

36. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Aleksei

Barulitševil tuvastatud joove 1,04 mg/l kohta tähendab, et süüdistatav oli alkoholijoobes.

37. Asjas on ülekuulatud ka kaks tunnistajat. Tunnistaja R.P. (dtl 80–82) tundis kohtus

ära Aleksei Barulitševi kui isiku, kes juhtis sõidukit, mis tema Citröen Berlingole sisse sõitis.

Süüdistatav oli silmnähtavalt purjus ning autos kõrvalistuja kohal oli suur hundikoer.

Tunnistaja A.N. (dtl 83–84) oli üks piirivalvuritest, kes väljakutsele reageeris. Ka tema tundis

Aleksei Barulitševi ära kui isiku, kes 18.07.2021 liiklusõnnetuse põhjustas. Vesteldes Aleksei

Barulitševiga oli tunda tugevat alkoholi lõhna ning joove tuvastati nii indikaatorvahendiga kui

pärast jaoskonnas tõendusliku alkomeetriga.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Seega on Aleksei. Barulitšev toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(IV)

39. KarS 56 kohaselt on karistamise aluseks süü. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda

teole, mitte süüdistatava isikule (RKKKo 1-22-227/66 p 10 koos edasiste viidetega).

Ringkonnakohus leiab, et KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud 2 aastat vangistust ei saa

lugeda kohaseks karistuseks ka halva eripreventiivse prognoosi valguses.

40. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 karistusraamidesse (rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune

vangistus) mahuvad väga erineva tagajärjega teod – ühe isiku suhtes ühel korral toime pandud

kehaline väärkohtlemine ja mitme isiku suhtes pikema aja vältel toime pandud tervise

kahjustamine, millest paranemine võib aega võtta kuni 4 kuud. Aleksei Barulitševi toime

pandud kehalise väärkohtlemise teosüü on seda arvestades minimaalne. Teosüüle lisaks

arvestatakse karistuse mõistmisel veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

41. Maakohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad (sama

seisukohta on väljendanud ka prokurör). Maakohus on otsuses tuvastanud, et 11.11.2020 kella

20:10 paiku lõi Aleksei Kozlov toas alaealise X.X: i juureolekul rasedat T.K. t ühe korra

lahtise käega vastu kukalt ja ühe korra rusikaga alaselja piirkonda, mille tagajärjel T.K.

tundis valu. Sellest lausest nähtub 2 raskendavat asjaolu: kuriteo toimepanemine raseda suhtes

(KarS § 58 p 3) ja alaealise juuresolekul (KarS § 58 p 13). Need jäävad esimese astme kohtu

vea tõttu selles asjas arvestamata. Riigikohus on tõlgendanud apellatsioonikohtu pädevust

järgmiselt. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud

apellatsiooni piires. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud

taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda

raskendab. Seega saab ringkonnakohus nende sätete järgi oma algatusel teha uue otsuse

üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks (RKKKo 1-20-3101/99 p 18). Praegusel juhul

arutatakse asja süüdistatava ja kaitsja apellatsiooni alusel. Seega ringkonnakohus kahte KarS

§ 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi mõistetava karistust raskendavat asjaolu ei arvesta.

42. KarS § 120 järgi võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse

vangistuse. Maakohus on põhjendatult mõistnud karistuseks 10 kuud vangistust. Süüdistatav

ähvardas kannatanut väga paljude sõnumitega suhteliselt pika aja vältel. Sealjuures ähvardas

ta nii kannatanu enda kui ka tema lapse tapmisega, kehavigastuste tekitamisega, vara

hävitamisga täites KarS § 120 koosseisu mitu alternatiivi. Süüdistatava sõnakasutus oli

äärmiselt jõhker.

43. Aleksei Barulitševi karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb. Teda

karistati mh sarnaste tegude toimepanemise eest Viru Maakohtu 04.11.2020. a otsusega.

Kriminaalmenetluslik kogemus ja süüdimõistev kohtuotsus ei takistanud teda 7 päeva hiljem

vägivalda tarvitamast oma uue elukaaslase suhtes. Lisaks on tal 7 arhiveeritud

kriminaalkaristust ning vanglakaristust on ta kandnud lausa 4 korral.

44. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsuse

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 mõistetud karistuse osas

ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Aleksei Barulitševile karistuseks 9 kuud

vangistust.

45. Ühe üksikkaristuse tühistamise tõttu on tarvis moodustada uus KarS § 64 lg 1 kohane

liitkaristus. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab ringkonnakohus Aleksei

Barulitševile liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

46. Korduvale vanglakogemusele vaatamata pani Aleksei Barulitšev katseajal toime uue

kuriteo. Kuigi kaitsja on seisukohal, et Aleksei Barulitšev on eelmisest ära kantud karistusest

enda jaoks õiged järeldused teinud, ei toeta käesolevas otsuses tuvastatud asjaolud tema

väidet. Tulenevalt halvast eripreventiivsele mõjule allumise prognoosist nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse

vangistusega. Kuigi Aleksei Barulitšev on palunud mõistetud karistuse asendada üldkasuliku

tööga, ei ole eeltoodud asjaolude tõttu ka asenduskaristuse kohaldamine põhjendatud. Aleksei

Barulitševi eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus. Ta rikkus korduvalt kohustust mitte

tarbida alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Lisaks on küsitav Aleksei Barulitševi

sobivus üldkasulikuks tööks. Riigikohus on öelnud, et isiku probleem alkoholiga võib

takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08 p 13). Kuritegude

toimepanemise asjaoludest tulenevalt on selge, et Aleksei Barulitševil on probleem alkoholi

liigtarvitamisega. Lisaks on õiguskirjanduses leitud, et sõltumata kuriteo raskusest

välistatakse karistusõiguse teoorias üldkasuliku töö kohaldamine vägivalla- ja

seksuaalkuritegude eest (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J.

Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 69 komm 2.3.2). Sellest tulenevalt puudub

kolleegiumil veendumus, et käesoleval juhul suudaks Aleksei Barulitšev temale määratavad

üldkasuliku töö tunnid ära teha ning kriminaalhooldusnõudeid järgida.

(V)

47. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on Aleksei Barulitševi kaitsja Leelo Viil

06.06.2024. a esitanud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse 329,40 euro (sh

käibemaks 59,40 eurot) hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumisele

45 minutit ning apellatsiooni koostamisele 180 minutit. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2024. a

määrusega tasutaotlus rahuldati.

48. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu 329,40 eurot, sh käibemaks 59,40 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel

riigi kanda.

(VI)

49. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus

Viru Maakohtu 08.01.2024. a otsuse osaliselt, s.o Aleksei Barulitševile KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi mõistetud karistuses. Apellatsioonikohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab

Aleksei Barulitševile KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ning KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Kuna maakohtu otsus on

puudulikult põhistatud, asendab ringkonnakohus maakohtu põhjendused KarS § 120 lg 1, §

121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 kuritegude objektiivse koosseisu osas käesoleva otsuse

põhjendustega. Kaitsja ja Aleksei Barulitševi apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)