2-25-367/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-367

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva

Kostja I: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kostja II: Y (isikukood XXX, elukoht xxx)

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Revensen OÜ ning X (kostja I), Y (kostja II) koos nimetatuna pooled,

vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostjad tunnistavad nende vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet summas

1144,97 eurot, millest põhivõlg on summas 694,97 eurot, menetluskulud on

summas 240,00 eurot ja ½ riigilõivust 210,00 eurot.

1.2. Kostjad kinnitavad, et tasuvad solidaarvõlgnikena võlgnevust Revensen OÜ ees

summas 1144,97 eurot järgmiselt:

15.02.2025 – 381,65 eurot,

15.03.2025 – 381,65 eurot,

15.4.2025 – 381,67 eurot.

1.3. Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX

LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-25-367 “.

1.4. Maksekohustuse rikkumise korral on Revensen OÜ-l õigus täiendava teavituseta

koheselt täitemenetluses sisse nõuda kõik kompromissist tulenevad tasumata

summad ning lisanduva viivise.

1.5. Kui kostjad ei tasu resolutsiooni punktis 1.2. märgitud kohustust tähtaegselt, siis

vastutavad kostjad täitmata kohustuse ees solidaarselt ning kostjad on

kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,022% päevas kuni nõude

täitmiseni.

1.6. Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist ja hageja arvelduskontole

summa 1144,97 eurot tähtaegset laekumist puuduvad hagejal mistahes nõuded

kostjate I ja II vastu.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-367.

4. Tagastada riigilõiv 210,00 eur Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX

selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-367”.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamiseks. Pooled

jõudsid 06.02.2025 kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva

kohtumäärusega kinnitab. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei

pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled

paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit

pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431

lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega

kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja

selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille

kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte

enda kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

8. TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik