2-24-14957/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja C.M-i (isikukood XXX; elukoht xxx Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Indrek Lepsoo (OÜ INC Partner,
Legislator headnote
AI generated2-24-14957/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja C.M-i (isikukood XXX; elukoht xxx Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Indrek Lepsoo (OÜ INC Partner,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
P A N K R O T I M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
06. veebruar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-14957
Tsiviilasi
C.M-i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
avaldaja/võlgnik C.M (ik XXX; elukoht xxx XXX-i,
xxxxxxxxxxxxx; e-post XXX)
usaldusisik Indrek Lepsoo (OÜ INC Partner; telefon 509
7167, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
9. jaanuar 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja C.M-i (isikukood XXX; elukoht xxx
XXX-i, xxxxxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada C.M-i kohustustest vabastamise
menetlus.
2. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Indrek Lepsoo (OÜ INC Partner,
telefon 509 7167, e-post XXX).
3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26. veebruaril 2025 kell 13.00 J. Liivi 4 Tartu
kohtumaja saalis nr 105. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Indrek Lepsoo võib
osaleda virtuaalselt.
4. Kohustada C.M-i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue
pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu
jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama
haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,
sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude
mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel
nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes
edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule
võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja
võlanimekiri.
7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku
nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule
esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. jaanuaril 2026.
8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule
täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.
Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat
menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas
need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale.
9. Määrata usaldusisiku Indrek Lepsoo tasu suuruseks 1000 eurot, millele lisandub
käibemaks 220 eurot, kokku 1220 eurot.
10. Anda võlgnikule menetlusabi ja tasuda käesoleva määruse resolutsiooni punktis 9
märgitud usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 805,20 eurot (sh käibemaks), riigi
vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta OÜ INC Partner (registrikood 11008111)
arveldusarvele EE662200221024695063.
11. Usaldusliku tasust 414,80 eurot mõista välja võlgnikult C.M .
12. Määrus saata resolutsiooni p 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja haldurile ning edastada resolutsiooni
p 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Saata määrus Tartu Maakohtu
kinnistusosakonnale.
Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD
1. C.M esitas 02.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade
ümberkujundamise menetluse. Kohus võttis avalduse 12.11.2024 menetlusse ja nimetas
võlgnikule usaldusisiku.
2. Usaldusisiku 19.12.2024 aruande kohaselt on võlgniku varaks ühisvarasse kuuluv
korteriomand asukohaga xxx XXX, xxxxxxxxxxxxx (registriosa nr. xxxxxx) – turuväärtus ca
10 000,00 eurot (võlgniku abikaasa A. C.M suri xxxxxxxxxx.a) ja rahalised vahendid
arvelduskontol 23,47 eurot seisuga 08.11.2024. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgniku
igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 714,79 eurot. Võlgnik on avaldanud, et omab 14
327,94 euro suurust nõuet tütre M. C.M (pankrotis) vastu (võlgniku poolt võetud kohustused
on võetud tütre M. C.M (pankrotis) huvides, nõude suurus vastab võlgniku
maksejõuetusavalduses märgitud kohustuste summale). Tartu Maakohtu 23.05.2024.a.
määrusega tsiviilasjas nr. 2-24-5068 kuulutati välja M. C.M pankrot, pankrotihaldurilt saadud
info kohaselt võlgnik M. C.M (pankrotis) pankrotimenetlusse nõuet esitanud ei ole. Nõude
laekumine ei ole tõenäoline. Võlgnikul muu vara puudub. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara
tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 13
935,82 eurot, millele lisanduvad viivised. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt
maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis tuleks välja kuulutada pankrot ja
algatada kohustustest vabastamise menetlus. C.M on avaldanud kohtule, et ta soovib võlgade
ümberkujundamise menetlust. Pärast arutelu usaldusisikuga teavitas võlgnik, et soovib võlgade
ümberkujundamise menetluse asemel jätkata pankrotimenetlusega ja algatada kohustustest
vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust jätta
pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
3. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 10 töötunni eest 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Usaldusisik palub tasust 805,20 eurot (sh käibemaks) hüvitada menetlusabi korras riigi
vahenditest. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb -
OÜ INC Partner (registrikood 11008111, a/a nr. EE662200221024695063).
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, vaadanud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt
maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest
vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45
sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse
algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal
pankroti väljakuulutamisega.
Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise
menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti
väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
5. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse
läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei
suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti
välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud
võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd
tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis).
FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses
võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise
järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või
kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta
ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta
esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni
usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike
kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste
hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri
ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri
ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud
kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks
ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised
kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3
kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude
lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu
sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud
äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse
käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja
hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 10 tundi. Kohus leiab, et
arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud
ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.
Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse
alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,
tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on
kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul
ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva
seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja
võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata
halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2
sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS §
183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude
kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast
või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi
omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,
juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri
tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi
tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta
suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,
sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks
kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise
halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse
lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni
usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2024 aastal on kuupalga alammääraks 820 eurot.
15. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik
usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule
menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 805,20 eurot ning
hüvitada usaldusisiku tasu summas 805,20 eurot (660 eurot ja käibemaks 145,20 eurot) riigi
vahenditest. Kohus määrab tasu OÜ INC Partner kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb
Usaldusisiku tasust 414,80 eurot mõista välja võlgnikult C.M .
Kohtu selgitused võlgnikule
Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:
1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses
pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,
sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse
täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise
kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on
varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85).
2) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel
kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).
PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida
teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara
käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see
eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest
osavõtu kohustuse) täitmist.
Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):
1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha
vahetusest;
3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;
4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta.
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab
kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest
vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks
ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist
menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui
võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on
rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Eveli Vavrenjuk
kohtunik