2-24-116675/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-116675;

OÜ GS Core hagi H.E. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 6842,36 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ GS Core (registrikood 16183586; aadress Jõe tn.2a,

Tallinn, 10143 Harjumaa)

Hageja esindaja

Alar Liivamägi (info@gscore.ee)

Kostja

H.E. (isikukood XXX; aadress XXX

elbrechtheidi076@gmail.com)

Kostja eestkostja

Elva Vallavalitsus (Kesk 32, Elva)

eestkostespetsialist A.R. (e-post: alo.rebane@elva.ee)

Kostja esindaja riigi õigusabi

korras

vandeadvokaat Meelis Masso

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Mõista kostjalt H.E. hageja OÜ GS Core kasuks lepingust nr BL2362793 tuleneva

põhivõla tasumiseks ja Hageja kantud menetluskulude osaliseks hüvitamiseks

kompromissisummana välja 6517,10 eurot, mis tuleb tasuda neljakümne kaheksa

igakuise osamaksena, tasudes alates 15.02.2025 kuni 15.12.2028 iga kuu 15.

kuupäevaks 135,77 eurot ja 15.01.2029 135,91 eurot.

1.2. Osamaksed peab kostja tasuma hagejale ülekandega OÜ GS Core pangakontole:

EE112200221076533241 Swedbank AS. Ülekande selgituseks tuleb märkida “ H.E.,

leping BL2362793, tsiviilasi 2-24-116675“.

1.3. Tähtajaks tasumata summalt peab kostja maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras iga viivitatud päeva eest.

1.4. Kompromissis sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel muutub

Kompromissis nimetatud võlg, st kõik tasumata osamaksed ja neilt arvestatud viivis,

täiendava teavituseta koheselt sissenõutavaks ning hageja võib kogu võla

sissenõudmiseks ilma täiendava teavitamiseta algatada täitemenetluse.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 195 eurot OÜ GS Core kontole nr

EE252200221082378306 Swedbank AS-s;

2.2 menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda;

2.3 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.5 saata määruse koopia Rahandusministeeriumile.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb

tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8.Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised

sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või

hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu (TsMS § 150 lg 3).

Hageja poolt tasutud riigilõivust 390 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu

tagastada pool, s. o 195 eurot.

9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

11.Tartu Maakohtu 1.07.2024 määrusega anti tsiviilasjas 2-24-116675 H.E.-le menetlusabi

advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) ja määrata H.E.-le tema esindamiseks

tsiviilasja kohtumenetluses riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud.

12.TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on

tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning on põhjendatud menetluskulud, mis

tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda, ülejäänud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

13.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik