2-23-136236/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.02.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-136236

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi Q.D vastu

võla nõudes

Hagihind

hagi hind 5545,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure, registrikood

11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, telefon: 675

58 20);

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post: xxx, telefon:

xxxx);

Kostja: Q.D (isikukood XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Q.D-lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure,

registrikood 11542046) kasuks välja 5545,02 (viis tuhat viissada nelikümmend viis eurot ja 02

senti), millest 4582,19 eurot on põhivõlgnevus, 453,04 eurot on intressivõlgnevus, 474,79

eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 35 eurot on võla sissenõudmise kulu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Q.D-lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure,

registrikood 11542046) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

595 (viissada üheksakümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlana 4582,19 eurot, intressina 453,04 eurot, viivisena

474,79 eurot ja võla sissenõudmise kuluna 35 eurot. Hageja nõude aluseks oli OÜ-ga Omaraha

sõlmitud laenuleping. OÜ Omaraha teeb kliendile enne laenu andmist krediidivõimelisuse hindamise

ning kontrollib kliendilt saadud andmeid asjakohastest andmebaasidest. Tegu on väikelaenulepinguga,

mis ei ole elamu kinnisvaraga seotud tarbijakrediit, vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva

tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja

erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht.

2. Omaraha OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust, millest

tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. KAVS § 50 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et krediidiandja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto

väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Oluline on, et

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks

krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

3. Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed

oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse

analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas kostja oma esitatud andmete

tõesust. Sellest tulenevalt vastutab kostja lepingu sõlmimisel esitatud andmete tõele vastavuse eest.

Finantsinspektsiooni juhendi punktist 5.5 lähtuvalt oli krediidiandjal õigus laenutaotluse menetlemisel

eeldada, et kostja teadis oma krediidi eesmärki ja finantsseisundit.

4. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenu R203888605 puhul on

tegemist Omaraha.ee portaalis väljastatud laenude refinantseerimisega, et vähendada kliendi igakuist

kuumakset. Antud laenu puhul ei ole kliendi pangakontole tehtud väljamakset. Kokku on pandud

kliendi laenud S193230848, S203640914, S203678761 ja S203700154. Omaraha OÜ kontrollis

põhjalikult kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse enne refinantseerimislepingu sõlmimist olnud

lepingute S193230848, S203640914, S203678761 ja S203700154 sõlmimisel arvestatud kostja tausta,

maksehäireid ning kostja esitatud andmeid.

5. Enne lepingu S193230848 sõlmimist märkis kostja taotlusel andmed oma sissetuleku 1000 eurot,

finantskohustuste 0 eurot, muude kohustuste 400 eurot ja ülalpeetavate puudumise kohta, peale mida

kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo

Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi kontrolli kostja maksevõime

hindamiseks, milles võeti arvesse kostja sissetulek 1001 eurot Pensioniregistri päringu järgi ning

kohustuste summa 536,20 eurot (Omaraha sise-eeskirjades kehtestatud elatusmiinimum 207 eurot +

kehtivate laenude osamaksete summa 329,20 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 464,80 eurot.

6. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel,

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu

Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

7. Enne lepingu S203640914 sõlmimist märkis kostja taotlusel samad andmed oma sissetulekute,

kohustuste ja ülalpeetavate kohta. Seejärel kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest

andmebaasidest, tehes päringu AS-le Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikontole.

Krediidiandaja tegi kontrolli kostja maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse järgnevad andmed:

sissetulek 1077 eurot Pensioniregistrist saadud andmete järgi, kohustused kokku 551,02 eurot

(Omaraha sise-eeskirjades kehtestatud elatusmiinimum 207 eurot + kehtivate Omaraha laenude

osamaksete summa 344,02 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 525,98 eurot.

8. Enne lepingu S203678761 sõlmimist märkis kostja taotlusel andmed oma sissetulekute ja kohustuste

kohta, misjärel kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-le

Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister ja Pensionikontole. Krediidiandaja tegi kontrolli kostja

maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1077 eurot, kohustused

kokku 563,79 eurot (Omaraha sise-eeskirjades kehtestatud elatusmiinimum 207 eurot + kehtivate

Omaraha laenude osamaksete summa 356,79 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 513,21 eurot.

9. Enne lepingu S203700154 sõlmimist märkis kostja taotlusel andmed sissetuleku 1000 eurot,

kohustuste 150 eurot ja ülalpeetavate puudumise kohta, peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja

andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-le Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister,

Pensionikontole. Krediidiandaja tegi kontrolli kostja maksevõime hindamiseks, milles võeti arvesse

järgnevad andmed: sissetulek 1077 eurot ja kohustused kokku 574,44 eurot (Omaraha sise-eeskirjades

kehtestatud elatusmiinimum 207 eurot + kehtivate Omaraha laenude osamaksete summa 367,44 eurot).

Kostja maksevõimeks hinnati 502,56 eurot.

10. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel,

sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu

Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

11. Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse

tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud

ning teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust,

samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -

vahendaja hooletuseks.

12. Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu

üldtingimustega ja teabelehega, sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel 07.04.2020 olemasolevate

laenude S193230848, S203640914, S203678761 ja S203700154 refinantseerimiseks lepingute

muutmise kokkuleppe nr R203888605. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas

6171,60 eurot, mis koosnes lepingute S193230848, S203640914, S203678761 ja S203700154 põhiosa

jäägist, perioodiga 5 aastat ja krediidikulukuse määraga 35,1% aastas. Krediidi kulukuse määra on

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et

krediidisumma on 6171,60 eurot, intressimäär 30,50% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 0

eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus.

13. Kokkulepitud intressimäära osas lähtuti Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3

välja toodud intressimäärast, mis on 30,50% aastas (laenutingimustes on intressimäär ümardatult

31%). Hagiavalduses märgitud summad on õiged ning arvestatud kostja tehtud tagasimaksete ning

laenutoote spetsiifikast lähtuvalt summade arvutusega 5 kohta peale koma. Maksegraafikutes ja

lepingutes kuvatakse aga summad 2 kohta peale koma, millest võivad tuleneda minimaalsed

summalised erisused.

14. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud

maksegraafiku alusel (lepingu üldtingimuste punkt 9.1).

Kostja tegi lepingu katteks

maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 6061,53 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud

1589,41 eurot, intressi katteks 4440,22 eurot ja viivise katteks 31,90 eurot.

15. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu

edastas Omaraha OÜ kostjale 31.05.2023 teatise, millega andis talle täiendava 14 kalendripäevase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise

võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Teatisega anti

kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks.

16. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enam kui kolme järjestikuse ehk

07.03.2023, 07.04.2023, 07.05.2023 ja 07.06.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 15.06.2023, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu

hagejale. Antud teatise edastamisega saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS

§ 170 mõttes.

17. Hageja palus põhivõlgnevusena välja mõista 4582,19 eurot ehk laenusumma 6171,60 eurot –

tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 1589,41 eurot. Laenusaaja laenutingimustele lisatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 2 tulenevalt kuulub arvestatud intress

tasumisele igakuiselt põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval. Intressi arvestatakse laenujäägilt kogu

laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga 30,50% aastas. Hageja palus kostjalt välja mõista

lepingust tulenev tasumata maksegraafikujärgne intress alates 07.03.2023 kuni 07.06.2023 kokku

summas 453,04 eurot. 07.03.2023 tuli intressi tasuda summas 116,58 eurot, 07.04.2023 summas

114,41 eurot, 07.05.2023 summas 112,17 eurot ja 07.06.2023 summas 109,88 eurot.

18. Vastavalt laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 kaasnes

maksetega hilinemisel laenuandjale õigus nõuda viivist lepingujärgse intressimääraga samas määras või

seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise lepingu

põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, mis on 30,50% aastas (päevamääraga

0,084%) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas

474,79 eurot. Viivist on arvestatud võla jäägilt 4581,19 eurolt, viivitatud päevi oli 124 alates 16.06.2023

kuni 17.10.2023.

19. Tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 alusel on osamaksete tasumisega viivitamise korral

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu

lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale. Tulenevalt

eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu

summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti- kui ka

posti teel tasulisi nõudekirju 03.07.2023 (25 eurot), 10.07.2023 (5 eurot) ja 18.07.2023 (5 eurot),

millega seoses on hageja kandnud kulusid. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 396 lõikele 1, § 397 lõikele 1,

§ 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, §-le 82, § 101 lg 1 punktile 4. Samuti viitas hageja VÕS § 113 lõikele 1 ning

§ 1132 lõikele 2.

20. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on viidanud hagi lisale 7, mis on lepingu nr

S203678761 maksevõime hindamise dokument, mitte kostja tahteavaldus. Lepingu üldtingimuste

punktist 2.4 tulenevalt oli laenutaotlus laenusaaja portaali vahendusel esitatud õiguslikult siduv

tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Üldtingimuste punktist 2.7 tulenevalt loeti laenusaaja

laenutingimusi laenusaaja allkirjastatud tahteavalduseks, millele vastavatel tingimustel oli laenusaaja

nõus laenu võtma. Üldtingimuste punktist 2.6 tulenevalt olid Eritingimused osaks laenusaaja

laenutingimustest ning investori investeerimistingimustest, mis vastavalt üldtingimuste punktile 8.6

lisati laenulepingule.

21. Üldtingimuste punktis 2.5 tulenevalt loeti laenulepinguks laenusaaja ja investori allkirjastatud

dokumente, mis kinnitasid laenusaaja ja investori tahteavaldusi kokkulepitud tingimustel laenu

taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosnes eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest.

22. Üldtingimusi on laenusaajal võimalik allkirjastada ka Omaraha PIN-koodiga või lihtsalt nendega

nõustumisel, lisades linnukese nõustumise kasti. Kostja on lepingu allkirjastanud portaali PIN koodiga,

mis edastati lepingu sõlmimisel sisestatud ja kinnitatud kostja telefoninumbrile XXX. PIN koodi

kasutamine võrdub digitaalse allkirjastamisega. Seega moodustavad laenutaotlus, eritingimused ja

üldtingimused tervikuna lepingu ning neid ei saa käsitleda eraldiseisvate dokumentidena.

23. VÕS §-s 404 ja §-s 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud laenutaotluses,

eritingimustes, laenutingimustes ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, mis moodustavad

lepingu lahutamatu osa. Laenuleping nägi ette, et lepingu sõlmimisega luuakse laenusaajal

virtuaalkonto, mida saab kasutada portaali kaudu laenulepingute alusel tehtud tehingute üle arvestuse

pidamiseks (üldtingimuste punkt 2.11). Seega olid laenutoote spetsiifikast tulenevalt kõik lepinguga

seotud dokumendid laenutaotlejale kättesaadavad laenusaaja portaalis.

24. VÕS § 4031 lõike 1 punktist 7 tuleneb kohustus avaldada tarbijale krediidi kulukuse määr ja tarbija

makstav kogusumma. Tarbija makstava kogusumma mõiste defineerib direktiivi (2008/48/EÜ) art 3

punkt h. Nimelt on tarbija makstav kogusumma krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa

tarbija jaoks. Tarbija makstav kogusumma hõlmab kõiki krediidi tagasimaksmiseks ja kõiki muid

krediidiga seotud kulusid. Kostja krediidi kulukuse määr oli arvutatud eeldusel, et krediidisumma on

6171,59 eurot, intressimäär on 30,50% aastas, lepingu kestvus on 60 kuud, lepingutasu on 0 eurot ning

kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus.

25. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 2 on välja toodud, et kõigi kostja krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 11 983,99

eurot. Sama nähtub lepingutest S193230848, S203640914, S203678761, S203700154. Lepingu

S193230848 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 2 on välja toodud, et kõigi tarbija

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 877,84

eurot. Lepingu S203640914 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 2 on välja toodud,

et kõigi tarbija krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma on 748,74 eurot. Lepingu S203678761 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktis 2 on välja toodud, et kõigi tarbija krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma on 629,47 eurot. Lepingu S203700154 Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktis 2 on välja toodud, et kõigi tarbija krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 9 874,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub

alus VÕS §-s 408 lg 4 kohaldamiseks.

26. Lepingu

S193230848 alusel on laenusumma 540 eurot kostja arvelduskontole

EE462200221018817417 üle kantud 24.09.2019. Laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt on

kinni peetud lepingutasu 10,80 eurot, tagatisfondi tasu 16,20 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Lepingu

S193230848 katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 93,42 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 32,87 eurot ja intressi katteks on arvestatud 60,55

eurot.

27. Lepingu

S203640914

alusel on laenusumma 420 eurot kostja arvelduskontole

EE462200221018817417 üle kantud 30.01.2020, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest

tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 8,40 eurot, tagatisfondi tasu 12,50 eurot ja

ülekandetasu 0,50 eurot. Lepingu S203640914 katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas

28,54 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 7,29 eurot ja intressi katteks

21,25 eurot.

28. Lepingu

S203678761

alusel on laenusumma 340 eurot kostja arvelduskontole

EE462200221018817417 üle kantud 10.02.2020, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest

tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 10,20 eurot ja ülekandetasu

0,50 eurot. Lepingu S203678761 katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku 18,24 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 2,73 eurot ja intressi katteks 15,51 eurot.

29. Lepingu

S203700154

alusel on laenusumma 4950 eurot kostja arvelduskontole

EE462200221018817417 üle kantud 14.02.2020, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest

tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 99 eurot, tagatisfondi tasu 148,50 eurot ja

ülekandetasu 0,50 eurot. Lepingu S203700154 katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas

275,98 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 35,51 eurot ja intressi katteks

240,47 eurot.

30. Lepingute S193230848, S203640914, S203678761, S203700154 alusel on kostja saanud kokku

laenu 6250 eurot ja tagasimakseid on lepingute katteks tehtud kokku 416,18 eurot. Lepingu

R203888605 katteks, millega refinantseeriti laene S193230848, S203640914, S203678761,

S203700154, on tagasimakseid tehtud kokku summas 6061,53 eurot.

31. Kostja leiab, et laenuandja ei hinnanud piisava hoolsusega tema krediidivõimelisust. Lisaks väidab

kostja, et Omaraha OÜ poolt arvestati krediidivõimelisuse hindamisel väiksemate kohustuste

summaga, kui ta oli märkinud. Kostja väited ei vasta tõele. Kostja kohustus taotluses märkima tõesed

andmed sissetulekute, finantskohustuste, muude kulude kohta. Kostja kinnitas esitatud andmete

õigsust, lisades linnukese vastavasse kasti. Kostja taotlustes märgitud andmed majapidamiskulude ja

finantskohustuste kohta olid väiksemad, kui laenulepingute osamaksete summad ja Omaraha

elatusmiinimum kokku. Omaraha arvestas seega kohustustes suuremat summat, kui kostja oli välja

toonud, kuna kostja ei märkinud enda taotluses finantskohustusi, mis olid kostjal juba Omaraha

lepingutega. Laenu taotledes ei ole märgitud, et Omaraha kohustusi ei peaks laenaja taotlusesse

märkima.

32. Kostja märkis enne lepingu S193230848 sõlmimist taotluses kohustusteks kokku 400 eurot, kuid

laenuandja arvestas suuremate kohustuste summaga ehk 536,20 euroga. Kostja märkis enne lepingu

S203640914 sõlmimist taotlustes kohustusteks kokku 300 eurot, kuid laenuandja arvestas suuremate

kohustuste summaga ehk 551,02 euroga. Kostja märkis enne lepingu S203678761 sõlmimist taotlustes

kohustusteks kokku 300 eurot, kuid laenuandja arvestas suuremate kohustuste summaga ehk 563,79

euroga. Kostja märkis enne lepingu S203700154 sõlmimist taotlustes kohustusteks kokku 150 eurot,

kuid laenuandja arvestas suuremate kohustuste summaga ehk 574,44 euroga. Eeltoodust tulenevalt

võib väita, et kostja ise on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõikele 3.

33. Hageja on tõendanud hagiavalduse lisadega 1 kuni 9, et esialgne võlausaldaja on kostja

majanduslikku võimekust hinnanud piisava hoolsusega. Krediidiandja võimalused laenutaotleja

majandusliku võimekuse hindamiseks on piiratud. Need võimalused sõltuvad laenuvõtja enda antud

teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud

asjaoludest. Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt laenuandja hooletus. Kui taotluse

täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged.

Puudub alus nõude ümberarvestuseks vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule.

34. 08.11.2024 osundas hageja, et kuna kostja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul vastanud, ei ole

hagejal võimalik esitada enda seisukohta või täiendavaid tõendeid. Hageja on proovinud kostjaga

ühendust saada kompromissi sõlmimise eesmärgil, kuid see pole õnnestunud. Hageja teatas, et ta on

nõus kompromissiga, milles kostja tasub põhivõla jäägi 4582,19 eurot igakuiste osamaksetega (so.

kostjale sobiva osamakse suurusega) ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

35. Antud juhul oli lepingu R203888605 puhul tegemist sellise refinantseerimislepinguga, millega ei

antud laenusaajale raha juurde ning refinantseerimiskokkuleppe ülemmäär ei suurenenud

märkimisväärselt. Refinantseerimislepingu R203888591 puhul oli krediidi kulukuse määr (28,10%,

refinantseeritavate lepingute ehk lepingu S193230848 puhul oli see 24,8%, lepingu S203640914 puhul

30,9%, lepingu S203678761 puhul 35,4% ja lepingu S203700154 puhul 40,8%). Seega krediidiandaja

ei pidanud refinantseerimislepingu puhul kostja krediidivõimelisust uuesti hindama.

36. Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Omaraha OÜ on

Finantsinspektsooni järelevalve all tegutsev krediidivahendaja, kes järgib tarbijakrediidi väljastamisel

igakülgselt krediidiandjate- ja vahendajate seaduses (KAVS) krediidiandjatele kehtestatud

tegevusnõudeid. Finantsinspektsioon on asjakohase asutusena ja finantsekspertidest koosneva

asutusena pädev hindama krediidiasutuste tegevuse õiguspärasust krediidi väljastamisel.

37. Vastutustundliku laenamise põhimõtted olid lepingute sõlmimise ajal sätestatud VÕS §-s 4032 ning

neid nõudeid on Omaraha OÜ laenude andmisel järginud. Nimetatud regulatsioon ei näinud ette,

millistest konkreetsetest allikatest saadud teabe alusel tuleb laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine

läbi viia. VÕS § 4032 lg 11 sätestas, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja

võetava rahalise kohustuse suurusele.

38. KAVS § 50 lg 3 tulenevalt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija

esitatud teavet. Seejuures on pangakonto väljavõtte küsimine nõutav vaid juhul, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (KAVS § 50 lg 4). Krediidiandjal ei ole

võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad ega

nähtavad või mida laenusaaja ei avalda. Krediidiandja on selgitanud kostjale lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud kirjalikult. Kostja on allkirjastanud lepingu ja

kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

39. Omaraha OÜ lähtus proportsionaalsuse põhimõttest. Võttes arvesse kostja taotletud

laenusummasid (24.09.2019 taotletud 540 eurot, 30.01.2020 taotletud 420 eurot, 10.02.2020 taotletud

340 eurot, ja 14.02.2020 taotletud 4950 eurot, oli Omaraha OÜ sisereeglite kohaselt lubatud anda

krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. See ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud.

Omaraha OÜ tugines tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning samuti tehti päringud

kontrollimaks ega kostjal ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.

40. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse skoore, mille määramisel arvestatakse andmeid

Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Omaraha OÜ koostööpartneti Holm Bank andmebaasis. Lisaks

arvestatakse kliendi vanust, kinnisvara olemasolu ja laenuandja reitingut. Laenuandja reiting tekib

laenuandja laenude tasumise korrektsusest. Kõigi nende andmete põhjal tekib kliendile skoor

(automaatskoor) vahemikus 0-1000. Mõju skoorile näitab, kui palju see parameeter on skoori

(baasskoori) mõjutanud. Mida kõrgem on skoor, seda parema intressi ja laenulimiidi klient saab.

Maksimaalselt lubatud laenulimiiti saab klient kasutada ühe korraga või mitme erineva lepinguga

kasutusele võtta. Maksimaalse lubatud limiidini jõudmiseks (limiit vastavalt skoorile) tuleb kliendil

tasuda kõiki võetud laene korrektselt. Samuti mõjutab maksimaalselt antava laenulimiidi suurust

eelnevate laenude korrektne tasumine. Iga laenu andmisel võtab laenuandja arvesse sissetulekuid

41. Selleks, et kliendil tekiks limiit vastavalt skoorile 10 000 eurot, pidi klient tasuma varem võetud

laene korrektselt. Antud juhul oli kostja täitnud varasemaid maksekohustusi korrektselt, lepingute

skoorid olid kõrged. Lepingu S193230848 automaatskoor oli 960, mõju skoorile 60, maksimaalne

limiit 10 000 eurot ja lepingu limiit 1 664,41 eurot. Lepingu S203640914 automaatskoor oli 960, mõju

skoorile 60, maksimaalne limiit oli 15 000 eurot, lepingu limiit 6 157,50 eurot. Lepingu S203678761

automaatskoor oli 960, mõju skoorile 60, maksimaalne limiit oli 15 000 eurot, lepingu limiit oli 5

745,03 eurot. Lepingu S203700154 automaatskoor oli 960, mõju skoorile 60, maksimaalne limiit oli

15 000 eurot ja lepingu limiit oli 5 407,61 eurot.

42. Lepingute sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to

Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lepingu S193230848 puhul oli krediidi- ja muude varaliste kohustuste osakaal sissetulekust 34,36%

(olemasolevad laenukohustused 329,20 eurot + uue lepingu kuumakse ca 14,71 eurot/sissetulekuga

1001 eurot). Lepingu S203640914 puhul oli krediidi- ja muude varaliste kohustuste osaksaal

sissetulekust 33,11% (olemasolevad laenukohustused 344,02 eurot + uue lepingu kuumakse ca 12,62

eurot/sissetulekuga 1077 eurot).

43. Lepingu S203678761 puhul oli krediidi- ja muude varaliste kohustuste osaksaal sissetulekust

34,11% (olemasolevad laenukohustused 356,79 eurot + uue lepingu kuumakse ca 10,57

eurot/sissetulekuga 1077 eurot. Lepingu S203700154 oli krediidi- ja muude varaliste kohustuste

osakaal sissetulekust 49,53% (olemasolevad laenukohustused 367,44 eurot + uue lepingu kuumakse ca

166,03 eurot/sissetulekuga 1077 eurot). Selline kohustuste osakaal lepingute sõlmimisel oli mõistlik.

Eestis peetakse üldiselt mõistlikuks, et igakuised finantskohustused (sh laenud, liisingud ja muud

kohustused) moodustaksid kuni 40–50% inimese või leibkonna netosissetulekust.

44. Kostja ja krediidiandja vahel on lepingud sõlmitud 2019-2020, seega on krediidiandja teostanud

kliendi krediidivõimelisuse hindamise sel ajal kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide

kohaselt. 4 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused

nõuded võrreldes tänasega, mistõttu leiab hageja, et ei saa kohaldada täna kehtivaid nõudeid aastaid

tagasi tehtud krediidiotsustele.

45. Refinantseerimislepingut sõlmides lähtus laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel lepingu

sõlmimise ajal kehtinud Finantsinspektsiooni juhatuse 13.06.2016 otsusega nr 1.1-7/68 kehtestatud

soovitusliku juhendi punktist 11.7, mille kohaselt, kui krediidiandja -või vahendaja teeb otsuse

kasutusele võetavate meetmete või makseraskuste tõttu krediidilepingu restruktureerimise kasuks, peab

ta arvestama tarbija individuaalset olukorda, huve ja õigusi ning tema võimet summa tagasi maksta.

Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed võivad hõlmata ühte või mõlemat punktides 11.7.1 -

11.7.2.5. toodud meedet.

46. Refinantseerimisleping R203888605 sõlmiti kostja enda palvel. Kostja soovis kõiki laene

koondada üheks laenuks ning saada laenuandjalt parema kuumaksega pakkumist. Seega kostjal olid

tekkinud makseraskused, mille tõttu laenuandja tuli kostjale vastu, pakkudes võimalust refinantseerida

eelnevad laenud. Refinantseerimislepinguga ei suurendatud kostja kohustusi, vaid tegu oli

tingimustega, millega võimaldati kostjale soodsamatel tingimustel laenu tagasi maksta.

47. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi, oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti

tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal

põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita lepingutest tulenevad

kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, mistõttu jääb hageja oma kõigi seni esitatud seisukohtade juurde.

48. Kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et laenuandja rikkus lepingu R203888605

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg

7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani, mis lepingu sõlmimisel oli

0% ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada.

Arvestades, et viimase kehtivast lepingust R2038886051 tulenev laenusumma oli 6171,60 eurot ning

kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 6061,53 eurot, kujuneks hageja põhinõudeks 110,07

eurot (6171,60 eurot – 6061,53 eurot).

KOSTJA VASTUVÄITED

49. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tarbija ja hageja esitas nõude tarbijakrediidilepingu alusel.

Kostja viitas VÕS § 404 lõikele 2 ja leidis, et hageja esitatud ja kostja digitaalselt allkirjastatud

tahteavalduses puudus brutosumma. Brutosumma oli märgitud kostjale edastatud Euroopa

tarbijakrediidiinfo teabelehes, mis oli tahteavaldusele lisatud. Kostja leidis, et kuna summa oli

märgitud teabelehes, ei ole VÕS § 404 lõikes 2 toodud kohustus täidetud. Kuigi kohustuslik teave oli

toodud teabelehes, ei võinud VÕS § 404 lõikes 2 toodud nõudest kõrvale hoida. Teabeleht täidab vaid

lepingueelse teavitamise eesmärki ning see ei ole eraldiseisev tahteavaldus. Lepingus puudus viide

sellele, et lepingueelne teave muutub lepingu osaks.

50. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404

või 405 sätestatud andmetest. Samal ajal VÕS § 408 lg 2 ütleb, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3

sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama. Kostja sai laenu kätte. Sel juhul brutosumma puudumisel kohaldatakse VÕS

§ 408 lg 4, millega loetakse intressimääraks seaduses sätestatud intressimäär. Kostja laenu- ja

intressimaksed tuleb seetõttu ümber arvutada seaduses sätestatud määra alusel.

51. Kõik kostja tasumised on läinud laenu põhiosa katteks. Vastavalt hagiavaldusele on kostja teinud

maksegraafikujärgseid makseid kokku summas 6061,53 eurot. Laenu summa oli 6171,60 eurot, mis

tähendab, et kostja võlgneb vaid 6171,60 eurot - 6061,53 eurot = 110,07 eurot.

52. Krediidilepinguga R203888605 refinantseeriti lepinguid nr S193230848, S203640914,

S203678761 ja S203700154. Kostja esitas tahteavaldused lepingute S193230848, S203640914,

S203678761 ja S203700154 sõlmimise kohta. Kõigis puudus brutosumma. VÕS § 408 lg 4 alusel tuleb

intressi määraks lugeda seaduses sätestatud määr ja tagasimaksed tuleb ümber arvutada. Laenusummad

lepingute alusel olid 540 eurot + 420 eurot + 340 eurot + 4950 eurot = 5250 eurot. Lepingud oli

sõlmitud ajavahemikul 24.09.2019 - 14.02.2020 ja refinantseeriti 07.04.2020. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli aastatel 2019 ja 2020 0%, mis ümberarvestuse puhul tähendab, et kostja tehtud

tagasimaksed alates 24.09.2019 kuni refinantseerimise momendini 07.04.2020 lähevad täies ulatuses

põhivõlgnevuse katteks. Täielikul ümber arvutamisel on kostja tasunud isegi enam, mistõttu on hagi

alusetu.

53. Kostja sõlmis krediidivahendaja Omaraha OÜ-ga kokku kolm refinantseerimislepingut. Lisaks

lepingule R203888605 oli 07.04.2020 sõlmitud refinantseerimisleping R203888591, millega oli

refinantseeritud varem sõlmitud lepingud S181662894 ja S181736950. Selle kohta esitati hagi

tsiviilasjas nr 2-23-136238. Kostja samuti sõlmis refinantseerimislepingu R203888604, millega

refinantseeriti varem sõlmitud lepingud S192445933 ja S192854382. Selle alusel esitati hagi

tsiviilasjas 2-23-136237.

54. Ajavahemikul 24.09.2019 – 07.04.2020 tegi kostja Omaraha OÜ-le tagasimaksed kokku summas

2645,09 eurot. Kostjal puuduvad andmed, kuidas jagati tagasimaksed kõikide lepingute vahel. Kostja

pidas võimalikuks, et Omaraha OÜ infosüsteem jagas iga tagasimakse mitme lepingute vahel.

Sellepärast taotles kostja, et hagejat esitaks tasumised iga lepingu kohta eraldi.

55. OÜ Omaraha hindas kostja krediidivõimelisust formaalselt. Kostja kahtles, kas hindamine oli

piisav. Hageja viitas, et Omaraha OÜ sise-eeskirjades oli kehtestatud elatusmiinimumiks 207 eurot.

Kostja korteriarve talvel on ca 150 eurot, mis tähendab, et igapäevaste kulude katmiseks (toit, riided,

eluase jms) jäi 57 eurot kuus ehk 1,90 eurot päevas, mis on ebareaalne.

56. Esimese lepingu S193230848 sõlmimisel deklareeris kostja, et tema sissetulek on 1000 eurot ja

igakuised majapidamiskulud 400 eurot. Vastavalt hagiavaldusele olid kostjal juba siis igakuised

finantskohustused Omaraha OÜ ees summas 329,20 eurot. Vaba jääk, mis sobis täiendava krediidi

saamiseks, oli 1000 eurot – 400 eurot – 329,20 eurot = 270,80 eurot. Hageja aga väidab, et kostja

maksevõimeks hinnati 464,80 eurot. Samasugused vead ilmnevad, kui teha kontrollarvutusi teiste

lepingute kohta.

57. Kostja leidis, et krediidivahendaja Omaraha OÜ ei täitnud krediidivõimelisuse hindamise

kohustust nõuetekohaselt. Tuginedes VÕS § 4034 lg 6 ja lg 7 tuleb laenulepingute intress ümber arvuta

seadusjärgse intressi määra alusel.

58. Lõplikes seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab kohus ise kontrollima. Krediidiandja

küsis vaid kostjalt andmeid tema sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, samuti

kogus andmeid tema maksehäirete ja pensioni kohta. Seega krediidiandja ei kogunud andmeid kostja

varalise seisundi kohta (näiteks kinnis- ja vallasvara kohta) isegi vaatamata sellele, et

krediidihinnangus on märgitud, et tarbija omab kinnisvara. Samuti ei kontrollinud krediidiandja, kas

kostjal on muid tulusid peale palga ja muid varalisi kohustusi peale finantskohustuste.

59. Kostjale esitatud küsimused “Igakuine keskmine sissetulek”, “Igakuised majapidamiskulud” ja

“Igakuised finantskohustused” olid väga üldised ja ebatäpsed. Ei olnud selge, millise perioodi kohta

tuleb esitada andmed keskmise sissetuleku kohta ning kas andmeid majapidamiskulude ja

finantskohustuste kohta küsitakse viimase kuu või mõne muu perioodi kohta. Samuti ei olnud

arusaadav, millise perioodi kohta arvutatakse andmeid keskmise netopalga kohta. Krediidiandja oleks

pidanud võtma kosta regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse piisava ajavahemiku.

60. Kostjalt oleks tulnud küsida tema konto väljavõtet. Konto väljavõtte küsimine oleks pidanud olema

kohustuslik ja hageja ei ole tõendanud, et krediidiandjal oli piisav teave kostja krediidivõimelisuse

adekvaatseks hindamiseks. Kuna kogutud andmed olid ebapiisavad, on krediidiandja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud nii

refinantseerimislepingu R203888605 kui ka esialgsete lepingute S193230848, S203640914,

S203678761 ja S203700154 sõlmimisel. Tähtsust ei ole sellel, kas tegu oli refinantseerimise

lepingutega või mitte, sest ka nende sõlmimisel tuli järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

61. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et Omaraha OÜ sisereeglite järgi võis laenu andja ilma

pangakonto väljavõtet küsimata. Sisereeglid võisid olla vastuolus vastutustundliku laenamise

põhimõttega. Krediidiandja ei saa kontrollida teatud andmeid (finants- ja muid kohustusi) ilma konto

väljavõtteta, kuna selliseid andmeid ei ole võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest ega muudest

allikatest. Sissetuleku ja kohustuste andmete kontrollimine on krediidiandjale kohustuslik ja kohustuse

eiramine tähendab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

62. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kuna lepingud sõlmiti aastatel 2019 kuni 2020, kehtisid 4

aastat tagasi krediidiandjatele krediidilepingute sõlmimisel teistsugused reeglid. VÕS § 4034 hakkas

kehtima alates aastast 2016 ja Finantsinspektsiooni juhend, millele hageja viitas, ilmus samuti 2016.

aastal. Selle juhendi punktides 7.7.1, 7.13 ja 9.8 on öeldud, et krediidiandja peab kasutama tarbija

kontoväljavõtte andmeid krediidivõimelisuse hindamiseks, kontrollimiseks ja kogumiseks.

63. Andmed kostja pensioni kohta lepingu R203888605 sõlmimisel ei olnud aktuaalsed ja ajakohased,

kuna leping sõlmiti 2020. a aprillis, kuid palgaandmed olid kogutud sama 2020. a jaanuaris. Kostja

kahtles, et tema krediidivõimelisust kontrolliti enne lepingu sõlmimist. Krediidihinnangu ajaloost

nähtub, et krediidivõimelisust hinnati 08.04.2020 kell 10:58, kuid leping R203888605 oli sõlmitud

07.04.2020, mis tähendab, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisuse alles pärast lepingu

sõlmimist. See tähendab, et lepingu R203888605 sõlmimisel ignoreeris krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.

64. Vastutustundliku laenamise rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus intressikokkuleppe

osas. See tähendab, et leping jääb kehtima, kuid hageja 09.12.2024 kirjas esitatud vähendatud nõue

summas 110,07 eurot on alusetu. Leping sõlmiti 07.04.2020 kestvusega 5 aastat. Kostja pidi osaliselt

tühise lepingu alusel tagastama laenu hiljemalt 07.04.2025. Sisuliselt peab kostja tagastama vaid laenu

põhisumma, kuna VÕS § 94 sätestatud intressimäär lepingute sõlmimise ajal oli 0%.

65. Hageja kinnitas 09.12.2024 kirjas, et kostja on tagastanud 6171,60 eurost juba 6061,53 eurot.

Laenujääk oli hagi esitamise hetkel 17.10.2023 ja praegu on 110,07 eurot (6171,60 eurot – 6061,53

eurot). Kui laenu tagastamise tähtaeg on endiselt 07.04.2025 (kuna leping on tühine vaid

intressikokkulepe osas, kuid ülejäänud osad on kehtivad) ja kostja peab tagastama vaid 110 eurot,

puudus kostjal 2023. a ja praegu lepinguline võlgnevus. Seetõttu on tühine ja alusetu 15.06.2023

lepingu ülesütlemine.

KOHTU PÕHJENDUSED

66. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

67. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et OÜ Omaraha on loovutanud hagejale nõuded kostja

vastu, mis tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Omaraha ja kostja

vahel sõlmitud krediidilepinguga nr R203888605 refinantseeriti varasemad krediidilepinguid nr

S193230848, S203640914, S203678761 ja S203700154. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja pidi

tarbijakrediidilepingu alusel tegema laenuandjale makseid laenusumma ja intressi tasumiseks kokku

lepitud maksegraafiku alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei tasunud maksegraafiku

alusel osamakseid, mistõttu saatis Omaraha OÜ talle 31.05.2023 teatise, et kui kostja võlgnevust 14

kalendripäeva jooksul ei tasu, ütleb laenuandja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, teatas

Omaraha OÜ kostjale 15.06.2023, et ütleb lepingu erakorraliselt üles.

68. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevusena

tarbijakrediidilepingu alusel 4582,19 eurot, intressina 453,04 eurot, viivisena 474,79 eurot ja võla

sissenõudmise kuluna 35 eurot.

69. Hageja leidis, et lepingute sõlmimisel täitis Omaraha OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtet,

sest arvestas kostja avaldatud andmeid, tegi päringuid registritesse, arvestas kostja varasemaid

kohustusi Omaraha OÜ ning arvutas sellest tulenevalt välja kostjale antava laenu suuruse. Seadusest ei

tulenenud kohustust nõuda tarbijalt igal juhul konto väljavõtte esitamist ning tarbijal endal lasus

kohustus esitada laenuandjale tõeseid andmeid. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud ja kostja täitis

pika aja jooksul lepingutest tulenevaid kohustusi. Refinantseerimislepinguga kostja kohustusi ei

suurendatud ning kui tarbija rikub krediidilepingust tulenevaid kohustusi, ei tulene sellest automaatselt

laenuandja hooletust laenu väljastamisel.

70. Kostja leidis esmalt nõudele vastu vaieldes, et kuna laenu brutosumma oli toodud kostja

tahteavaldusele lisatud Euroopa tarbijakrediidiinfo teabelehes, ei olnud täidetud VÕS § 404 lõikes 2

märgitud kohustus ning intress tuleb ümber arvestada. Menetluse käigus asus kostja täiendavalt

väitma, et OÜ Omaraha hindas tema krediidivõimelisust formaalselt ega kontrollinud, kas kostjal on

muid tulusid ja vara peale palga ning muid kohustusi peale finantskohustuste. Kostjale esitatud

küsimused igakuiste sissetulekute ja kulude kohta olid üldised ning ebatäpsed. Kuna intress tuleb

ümber arvutada ja kostjal tuleb tasuda vaid 110 eurot, puudus alus laenulepingu ülesütlemiseks ja

laenu tagastamise tähtaeg on endiselt 07.04.2025.

71. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda nõuet jätta rahuldamata. Kohus selgitas 11.09.2024

(dtl 138-139) kostjale vajadust täiendavalt põhistada vastuväiteid hageja nõudele. Vaatamata kohtu

selgitustele jäid kostja üldsõnaliste vastuväidete juurde. Esmalt ei nõustu kohus kostja väitega, et tema

tahteavalduses lepingu sõlmimiseks puudus krediidi kogukulu suurus ainult seetõttu, et see oli

märgitud Euroopa tarbijakrediidiinfo teabelehes.

72. VÕS § 404 lg 2 p 21 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

muuhulgas märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi

tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik

krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud mõni VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue

või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et

VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediidi kasutama. Samas tuleneb VÕS § 408 lõikest 4, et kui VÕS § 408

lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi

kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui puuduvad andmed tarbija

poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab

tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale

teatavaks tegema.

73. Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimustest (dtl 43-49) nähtub, et tingimuste punkti 1.2.3

olid need tingimused portaali vahendusel sõlmitud laenulepingute lahutamatuks osaks. Punkti 2.7 järgi

oli laenusaaja laenutingimuste osaks laenusaaja allkirjastatud tahteavaldus, millele vastavatel

tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. Punkti 4.1. järgi pidi portaali sisenemiseks ja selle

teenuste kasutamiseks isik registreerima end portaali kasutajaks. Punkti 4.3 järgi pidi isik

registreerumisel valima endale kasutajanime ja parooli, mida kasutaja võis edaspidi kasutada portaali

sisenemisel ühe võimaliku isiku tuvastamise vahendina. Tingimuste punkti 8.1. järgi koosnes laensaaja

ja investori vaheline laenuleping eraldi allkirjastatud üldtingimustest ja eritingimustest, mis

moodustavad laenulepingu.

74. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte Omaraha portaalist (dtl 122), millest nähtub, et kostjale edastati

üldtingimused allkirjastamiseks 25.11.2017 ja 06.02.2019. Teisest portaali väljavõttest nähtub (dtl

123), millised dokumendid on kostjale portaali vahendusel teatavaks tehtud.

75. 07.04.2020 allkirjastas kostja laenulepingute muudatuste kokkuleppe nr R203888605 (dtl 51-55),

mille kohaselt soovis kostja laenusaajana muuta laenulepingute S193230848, S203640914,

S203678761 ja S203700154 tingimusi. Kokkuleppe kohaselt oli uueks laenu summaks 6 171,60 eurot

ja intressiks 31% aastas, mis sisaldas laenuintressi ja vahendustasu. Laenu periood oli 5 aastat ja

krediidi kulukuse määr 35,1% aastas. Laenuga refinantseeriti varasemad laenulepingud. Kostja esitas

kohtule ka oma allkirjastatud tahteavaldused varasemate laenulepingute kohta (dtl 91-109). Hageja

esitatud tõenditest nähtub, et varasemate laenulepingute alusel kanti laenusummad kostjale üle

24.09.2019 (dtl 125), 30.01.2020 (dtl 132), 10.02.2020 (dtl 134) ja 14.02.2020 (dtl 136). Seega oli

kostja varasemate laenulepingute alusel laenu summad kätte saanud. Refinantseerimislepingu alusel

kostja kohustused ei suurenenud.

76. Koos laenulepinguga allkirjastas kostja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, milles oli

märgitud konkreetse laenu osas, et krediidi summa on 6 171,59 eurot, leping kehtib 5 aastat, igakuine

maksegraafikujärgne makse on 201,57 eurot ja intressi arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi

vältel. Infolehes on selgelt märgitud, et kõiki tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 11 983,99 eurot. Fikseeritud intressimäär oli

30,50% aastas. Kohus leiab, et kuigi kõigi maksete kogusumma oli eraldi välja toodud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, oli tegemist kostja tahteavalduse osaga, sest tegu oli kostja

tahteavalduse osaga. Omaraha OÜ üldtingimused olid laenulepingu osaks ning nende tingimuste

punkti 8.5 järgi tuli laenu saajal allkirjastada talle koostatud laenupakkumine, kui see talle sobib.

Laenulepingu tingimustest ega seadusest ei tulene, et laenusaaja tahteavalduse osaks, milles on

märgitud krediidi kogukulu, ei või olla talle eelnevalt laenuandja saadetud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht. Kuna laenuleping sõlmiti nõuetekohaselt, puudub alus lugeda leping tühiseks

või arvutada ümber intressi suurus.

77. Kohus samuti ei nõustu kostja väidetega, et kuna laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb intressi suurus ümber arvutada. VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

78. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma

kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele.

79. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab

esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

80. Kohus osundab, et eelviidatud sätetest tuleneb ka tarbija kohustus esitada krediidiandjale õige ja

täielik teave oma krediidivõimelisuse hindamiseks. Samuti ei tulene eelviidatud sättest krediidiandjale

kohustust võtta tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tingimata aluseks tema pangakonto väljavõte.

81. Omaraha OÜ näol oli tegemist krediidiandja ja vahendajaga KAVS § 2 lg 1 mõistes. KAVS § 50 lg

1 näeb ette, et arvestades VÕS § 4034 lõike 1 punktis 1 ja lõigetes 4 ja 10 sätestatut, saab krediidiandja

või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest

siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad

teabe saamise allikad. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 näeb ette, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

82. Eeltoodud sätetest tuleneb samuti, et krediidiandjal ei ole seadusest tulenevat tingimusteta

kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust nimelt ja ainult konto väljavõtte kaudu. KAVS § 50

lõike 4 järgi tuleb konto väljavõtet andmete kontrollimiseks kasutada vastava võimaluse olemasolul

ning siis, kui muu kogutud teave ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus nõustub

siinkohal hageja seisukohaga, et kuna tegu oli väikesemahuliste krediitidega, mida väljastati

lihtsustatud viisil, ei olnud konto väljavõtte nõudmine tarbijalt mõistlik ega vajalik. Konto väljavõtte

nõudmine oleks olnud asjakohane siis, kui muu kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

ei oleks olnud piisav.

83. Ka Riigikohus on leidnud, et KAVS § 50 lg 4 järgi tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

küsida konto väljavõtet, kui muu teave ei ole tarbija krediidivõime hindamiseks piisav (RK TKo 2-21-

13098 p 18). Riigikohus on ka leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud,

siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

84. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja kohta kogutud teave oli piisav tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. Konto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda seda, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Kohus nõustub hageja väitega, et ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimine ei garanteeri, et tarbija lepingulisi kohustusi täidab ning lepinguliste

kohustuste täitmata jätmisest ei tulene automaatselt krediidiandja hooletust tarbija krediidivõimelisuse

kontrollimisel.

85. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas 24.09.2019 krediidiandjale krediiditaotluse (dtl

29), milles avaldas, et tema igakuine keskmine sissetulek on 1000 eurot, igakuised

majapidamiskohustused 400 eurot ja igakuiseid finantskohustusi tal ei ole. Kostja soovis saada laenu

540 eurot viieks aastaks. Taotluses kinnitas kostja esitatud andmete õigsust.

86. Kostja taotluse alusel koostatud krediidihinnangu ajaloost (dtl 30-31) nähtub, et kostja omas

kinnisvara ning tema keskmine netopalk oli seisuga 16.05.2019 943 eurot, seisuga 24.09.2019 1001

eurot ja seisuga 20.01.2020 1077 eurot. Päringute väljavõtetest nähtuvalt (dtl 32-33) puudusid kostjal

seisuga 24.09.2019 maksehäired või maksuvõlad. Krediidiandja tegi kostja taotluse ja andmete alusel

krediidivõimelisuse hinnangu, mille järgi oli kostja automaatskoor laenu andmiseks 960, mis kehtis

kuni 25.09.2019 ja millest tulenevalt oleks tema laenulimiit olnud 10 000 eurot. Sellest oli kasutatud

limiit 8 335,59 eurot. Vabaks limiidiks hinnati 1 664,41 eurot. Arvesse võeti kostja varasem kohustus

summas 536,20 eurot, laenuandja elatusmiinimum 207 eurot ja kehtivate laenude osamaksete summa

329,20 eurot. Kokkuvõttes leiti, et sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks.

87. 30.01.2020 esitas kostja uue laenutaotluse (dtl 34), milles ta märkis oma keskmiseks sissetulekuks

1000 eurot ja igakuiste kulude suuruseks 300 eurot. Taotluses soovis kostja saada krediiti 420 eurot

viieks aastaks. Igakuiste finantskohustuste suuruseks märkis kostja 0 eurot ning kinnitas esitatud

andmete õigsust. Krediidiandja koostatud hinnangust 30.01.2020 (dtl 35-36) nähtub, et kostja

sissetuleku suuruseks tuvastati 1077 eurot. Kostja automaatskooriks hinnati 960 kuni 31.01.2020 ning

laenulimiidiks vastavalt skoorile 15 000 eurot. Kasutatud limiit oli 8842,50 eurot ja vaba limiit 6

157,50 eurot. Maksevõime hindamisel arvestati kostja varasemat kohustust summas 551,02 eurot, OÜ

Omaraha elatusmiinimumi 207 eurot ning kehtivate osamaksete summat 344,02 eurot. Maksehäired

kostjal puudusid.

88. 10.02.2020 esitas kostja taotluse krediidi 340 euro saamiseks viieks aastaks. Kostja avaldas

taotluses, et tema igakuine sissetulek on 1000 eurot ja igakuiste kohustuste summa 300 eurot (dtl 37).

Kostja kinnitas esitatud andmete õigsust. Krediidiandja 10.02.2020 hinnangust (dtl 38-39) nähtub, et

kostja krediidiskooriks hinnati 960 kuni 11.02.202 ja laenulimiidiks vastavalt skoorile 15 000 eurot.

Kasutatud limiit oli hinnangu järgi 9 254,97 eurot ja vaba limiit 5 745,03 eurot. Arvesse võetud kostja

kohustuse suuruseks oli 563,79 eurot, elatusmiinimum oli 207 eurot ja kehtivate laenude osamaksete

summa oli 356,79 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud.

89. 14.02.2020 esitas kostja järjekordse krediiditaotluse (dtl 40), milles avaldas, et tema keskmine

sissetulek on 1000 eurot koos. Igakuiste majapidamiskulude suuruseks avaldas kostja seekord 150

eurot. Kostja taotles krediiti summas 4 950 eurot viieks aastaks. Krediidiandja 14.02.2020 hinnangus

(dtl 41-42) on skooriks leitud 960, krediidi limiidiks 15 000 eurot, kasutatud limiidi suuruseks 9

592,39 eurot ja vabaks limiidiks 5 407,61 eurot. Arvesse võeti kostja sissetulek 1077 eurot,

elatusmiinimum 207 eurot, kohustused 574,44 eurot ja kehtivate Omaraha laenude osamaksete summa

367,44 eurot. Kehtivad maksehäired kostjal puudusid.

90. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja igal korral hinnanud kostja krediidivõimelisust

tema enda esitatud andmete ja andmebaasidest kättesaadava info alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja avaldatud andmed olid õiged ehk kostja avaldas õigesti oma sissetulekute suuruse. Kostjal

puudusid varasemad maksehäired.

91. Hageja esitas kohtule ülevaate kõigist kostja teostatud maksetest alates 07.04.2020, laenude

refinantseerimistest ja kostjale saadetud meeldetuletustest (dtl 56-69, dtl 126-130). Viimase

laenulepingu järgse makse tegi kostja 09.02.2023. Varasemalt esines kostjal graafikujärgsete maksete

tasumisega lühiajalisi viivitusi ning kostja oli ka võtnud maksepuhkust. Kostja ise esitas kohtule oma

AS Swedbank konto väljavõtte ajavahemikul 01.01.2018 kuni 01.01.2020 (dtl 110-111), millest

nähtuvad laenuandjale OÜ-le Omaraha tehtud maksed. Konto väljavõttest ei saa järeldada, et kostjal

oleks sel ajal olnud teisi finantskohustusi. Makseid on kostja selle väljavõtte kohaselt teinud igakuiselt.

Väljavõttest nähtuv viimane makse sellelt kontolt on tehtud 28.12.2021.

92. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on tõendanud seda, kuidas laenuandja kostja

krediidivõimelisust hindas, ei saa kostja paljasõnaliselt tugineda üksnes asjaolule, et temalt ei küsitud

konto väljavõtet. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida laenuandja oleks jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel tähelepanuta. Asjaolu, et kostja krediidivõimelisust hinnati kohaselt,

nähtub juba asjaolust, et kostja täitis pika ajaperioodi jooksul oma laenulepingutest tulenevaid

kohustusi. Millisel põhjusel jättis kostja kohustused 2023. aastal täitmata, asjas kogutud tõenditest ei

nähtu, mistõttu ei saa kohus ka järeldada, et kostjal puudus juba lepingute sõlmimise ajal võimekus

kohustusi täita. Ainuüksi krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest ei saa kohtu

hinnangul järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kuna kohus ei tuvasta

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, puudub alus arvestada ümber lepinguline intress.

93. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.05.2025 saatis laenuandja kostjale avalduse, milles teatas, et

kui kostja ei tasu võlgnevust 14 kalendripäeva jooksul, ütleb laenuandja temaga sõlmitud lepingu üles.

Kirja saatmise ajaks oli kostja jätnud tasumata kolm üksteisele järgnevat tagasimakset (dtl 70).

15.06.2023 saatis laenuandja kostjale juba lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teatise (dtl 71).

Teatise kohaselt oli kostja põhiosa võlgnevus selleks ajaks 4582,19 eurot, intressivõlgnevus 453,04

eurot, viivis ülesütlemise päeva seisuga 12,53 eurot ja võla sissenõudmise kulu 3 eurot. Kuna kostja

jättis laenulepingujärgsed maksed tasumata, on laenuleping temaga kehtivalt üles öeldud. Asjas

kogutud tõenditest ka nähtub, et kohtusse pöördumisele eelnevalt saatis hageja kostjale nõudekirju

03.07.2023 (dtl 76-77), 10.07.2023 (dtl 73-74) ja 18.07.2023 (dtl 75).

94. Kuna kostja on laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning kohus ei ole tuvastanud ühtegi

asjaolu, mis vabastaks kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest või võimaldaks ümber arvutada

intressimaksed, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena 4582,19 eurot, intressivõlgnevusena 453,04 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivisena 474,79 eurot.

95. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Võla sissenõudmiseks tehtud toiminguid ja

kulutuste suurust ei pea võlausaldaja tõendama, kuid hageja on tõendanud käesolevas asjas kostjale

korduvate võla meeldetuletuste saatmist. Hageja nõue mõista kostjalt välja võla sissenõudmise kuluna

35 eurot kuulub rahuldamisele. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5545,02 eurot.

96. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik