4-24-3256/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3256

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing ja Merili Riga

Väärteoasi

Tõnu Tähemaa väärteoasi nr 2780,24,015098

meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 88 järgi

teo toimepanemise aeg 19.09.2024

Menetlusalune isik

Tõnu Tähemaa

isikukood 36805272714

elukoht: XXX

XXX

tel XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja

Tarvo Säälik

asukoht Riia 132, Tartu, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada süüdi Tõnu Tähemaa meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 88 järgi

ning mõista karistuseks rahatrahv 180 (ükssada kaheksakümmend) trahviühikut (üks

trahviühik 4 eurot), s.o summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.

2. KarS § 66 lg 1 alusel on Tõnu Tähemaal õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud

rahatrahvi tasuda osade kaupa, tasudes trahvi 6 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisele järgnevast kuust, igas kuus 120 eurot kuu viimaseks kuupäevaks.

3. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr

EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99925400000220

ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend – Tõnu

Tähemaale kuuluv mootorpaat Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga

XXX XXX ja seada Transpordiameti Liiklusregistrisse sõiduki käsutamise

keelumärge.

5. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja teha kättesaadavaks

kohtuvälise menetleja esindajale ning edastada mootorpaadi käsutamise

keelumärke tegemiseks Transpordiameti Liiklusregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus

Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Gabriel K. vormistas 19.09.2024 väärteoasjas nr 2780,24,015098 väärteoprotokolli (lk 4),

mille kohaselt Tõnu Tähemaa väikelaeva veesõiduki juhina liikles Emajõel, laevatataval

siseveekogul, veesõidukiga olles lubatud normi ületavas joobeseisundis. Väikelaeva

veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi määr 1,03 mg/l. Sellega pani

Tõnu Tähemaa toime MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo, rikkudes MSOS § 45 lg 4 ja

lg 41 p 1 nõudeid.

10.10.2024 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48 alusel menetlemiseks Tartu

Maakohtule, leides, et kuna menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid

Tõnu Tähemaa pole teinud nendest soovitud järeldusi ega loobunud õigusrikkumiste

toimepanemisest, ja tal on kehtivad karistus samalaadse süütegude eest, siis taotleb

kohtuväline menetleja lisaks isiku karistamisele rahatrahviga ka Tõnu Tähemaale kuuluva

mootorpaadi Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX ja paadiveoki TIKI

BE600-L registreerimisnumbriga XXX X konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel.

II KOHTU SEISUKOHT

MSOS § 45 lg 4 sätestab, et väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel

liigeldes olla joobeseisundis.

Eespool viidatud seaduse ja paragrahvi lõike 41 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks

väikelaeva või muu veesõiduki juht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

MSOS § 88 näeb ette vastutuse veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Tõnu Tähemaa juhtis veesõidukit, olles eelnevalt

tarvitanud alkoholi. Tõnu Tähemaa avaldas kohtus, et ta tunnistab oma süüd.

2 (7)

Veesõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tõendatud järgmiste tõenditega.

Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt (tl 6) mõõdeti Tõnu Tähemaal 19.09.2024

alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumber ARSH-0004 joovet ja kell 15:21

mõõdeti näiduks 1,13 mg/l. Maha arvates laiendmääramatuse 0,10 mg/l oli lõplikuks

tulemiks 1,03 mg/l, mis on enam kui MSOS § 45 lg 41 p-s 1 sätestatud piirmäär.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

Teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Enn Virk

on korduvalt läbinud tõendusliku alkomeetri ja ka pädeva mõõtja koolitusi. Metrosert

taatlustunnistus kinnitab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE ARSH-0004 ehk

mõõtevahendi kordustaatluse läbimist ja nõuetele vastamist. Seega mõõdeti joovet vastava

koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud.

Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

Veesõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 8) nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri

piirkonnapolitseinik Gabriel Kisar otsustas 19.09.2024 kõrvaldada Tõnu Tähemaa veesõiduki

Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX juhtimiselt MSOS § 796 lg 1 p 2

alusel. Tõnu Tähemaa kõrvaldati kuni aluse äralangemiseni.

Tunnistaja Marko K.N, kes töötab laevakaptenina ja tegutseb ka abipolitseinikuna, avaldas

kohtus järgmist. Tõnu Tähemaaga on ta kokku puutunud rohkem kui 19.09.2024 sündmusel.

Nimetatud kuupäeval teostati koos piirkonnapolitseinik Gabriel K.ga jõepatrulli. Kuskil 10-

11 mindi välja ja liiguti Tartust Peipsi järveni ning tagasi Tartu poole. Kuskil 2-3 paiku

Kantsi kõrtsi juures tuli vastu kummipaat, mis oli varasemalt tunnistajale tuttav. Kui alus

lähenes, anti talle vilkuritega peatumismärguanne. Alus jäi seisma ja selgus, et paadis oli

Tõnu Tähemaa, kellel oli plaanis minna ööbima kuskile loodusmatkaraja äärde, mis on

Emajõe-Suursoos. Tõnu Tähemaa avaldas tunnistajale, et ta on alkoholi joonud, ja palju.

Saamas palus, et tema suhtes ei alustataks menetlust. Indikaatorvahendiga kontrollides oli

Tõnu Tähemaa esmane joove üle ühe mg/l kohta väljahingatavas õhus. Selle peale kutsuti

patrull tõendusliku alkomeetriga Kavastu parve juurde. Seal oli lõplik joove 1,03 mg/l. Kuna

Tõnu Tähemaal oli palju asju paadis, siis jäi paat menetlustoimingute hetkeks Kavastu

paadisadama mingisuguse külaliskai äärde, hiljem toodi Karlova sadamasse. Kuna Tõnul oli

13. septembril olnud täpselt sama juhus umbes sama joobega, siis selle asemel, et jätta ta

paati magama, otsustati helistada valvemenetlejale, kes andis korralduse võtta paat

vallasasjana hoiule, kuna on reaalne oht, et inimene võib rikkumisi veel toime panna.

Tunnistaja arvamuse kohaselt oli oht isiku elule sellises olukorras väga suur. Tõnu Tähemaa

oli tunnistajale avaldanud, et ta elabki seal kummipaadis, sest ei saa xxxx tänava korteri

naabritega hästi läbi. Päeval sõidab, joob, õhtul sõidab ninaga kaldasse, telgib, ja nii oli ta

enda sõnade kohaselt kaks kuud teinud. Tõnu Tähemaa jäi tunnistaja paadi peale ja sõideti

Tartusse Karlova sadamasse. Rebase slipis tõsteti Tõnu Tähemaa paat välja ja tema

nõusolekul pandi temale kuuluva paadi haagisele. 15. septembri sündmuse kohta rääkis

tunnistaja, et siis juhtus Tõnu Tähemaaga sarnane asi - Tõnu oli alkoholi tarvitanud, tal oli

üpriski suur joove ja ta oli Tartus Karlova sadamast teisel pool jõge Annelinna pool paadiga

kaldas kõrkjates. Kiusuks tahtis ennast nagu ära peita, et politsei teda otsiks, kuid otsida ei

3 (7)

olnud vaja, päästeamet tõi ta sealt teiselt poolt jõge ära. Paat pukseeriti Karlova sadama

külaliskai kohale. 19. septembril oli Tõnu Tähemaa tunnistajale selgitanud, et 15. septembril

tegi ta seda puhtalt kiusuks või kättemaksuks nii päästeametile kui ka politseile. 15.

septembril talle väärteomenetlust ei alustatud, sest patrullpolitseinikud ei näinud, et ta oleks

paadiga sõitnud.

Tõnu Tähemaa avaldas kohtuistungil, et ta ei oska põhjendada seda, miks ta oli alkoholijoobes

olles paadiga 19.09.2024 Emajõel. Ta märkis, et võib-olla lollusest. Praegu käib ta psühhiaatri

vahet, et saada aru, mis asi ajendab teda selliseid lollusi tegema. Tunnistas, et sarnaseid

juhtumeid nagu 19.09.2024 oli 2024 aastal korduvalt. Tõnu Tähemaa sõnul pole tal enda

arvates alkoholiga probleeme, kuid ta ei saa isegi aru, et millepärast ta ei tunneta alkoholi

kogust, mis ta on endale sisse kaaninud. Psühhiaatri juures käib seoses probleemidega, mis on

seotud alkoholi tarbimisega ja alkoholijoobes tegutsemisega. Tõnu Tähemaa sõnul on tema

igakuine sissetulek hetkel xxx eurot. Kuna hetkel on tervisega probleemid, siis tööl ta ei käi.

Viimati töötas 2024 suvel – remontis autosid. Varasemate trahvide kohta avaldas Tõnu

Tähemaa, et need on teda ikka mõjutanud. Ta saab aru, et alkoholijoobes Emajõele paadiga

minna ei tohi, kuid see asi juhtub ikkagi jälle. Loodab, et psühhiaatrid aitavad tal aru saada,

miks ta nii käitub. Alkomeetrid on tal kodus olemas. Veekogul käimine on Tõnu Tähemaa

sõnul ainuke asi, mis talle jäänud on, et närve puhata, lihtsalt lõõgastuda. Seoses paadihaagise

konfiskeerimisega avaldas Tõnu Tähemaa, et see pole rikkumisega seotud. Selle paadihaagise

andis ta vabatahtlikult politsei kasutusse, ta oleks võinud seda ka varjata. Paadi

konfiskeerimisega on nõus. Tõnu Tähemaa täpsustas ka seda, et tegemist pole mootorpaadiga,

vaid mootoriga paadiga. Kui ta peaks sealt oma isiklikke asju hakkama küljest ära võtma, mis

ta ise on paigaldanud, siis järelikult peaks ta ka mootori küljest ära võtma.

Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt on nii Tõnu Tähemaale kuuluv mootorpaat

Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX kui ka paadiveok TIKI BE600-L

registreerimisnumbriga XXX XXX 19.09.2024 teisaldatud Riia 132 (tl 5). Selle kohta on

samal kuupäeval vormistatud vallasasja hoiulevõtmise protokoll (tl 10).

Mootorpaadis olnud esemed on Tõnu Tähemaa 24.09.2024 PPA Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonnas kätte saanud (tl 14).

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Tähemaa juhtis 19.09.2024 kell 14:40

Emajõel, s.o laevatataval siseveekogul, mootorpaati Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga

XXX XXX seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi määr 1,03 mg/l,

seega oli ta lubatud normi ületavas joobeseisundis, millise teoga täitis MSOS § 88 objektiivse

koosseisu.

KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS §

16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus leiab, et Tõnu Tähemaa pani MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese

tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd, kuid ei oska põhjendada, miks ta

19.09.2024 selliselt käitus. Joobeseisundis olles oleks ta saanud jätta paadiga Emajõele

minemata või juba Emajõel olles alkoholi tarvitanuna saanud ka paadi kaldale juhtida ning

veeta seal päeva, vajadusel ka öö, et olla suuteline nõuetekohases seisundis mootorpaati

juhtima. Arvestada tuleb ka Tõnu Tähemaa joobe suurust, mis oli mitte vähem kui 1,03 mg/g,

mis on tunduvalt üle lubatud määra. Sellises joobes isik saab aru, et ta on alkoholijoobes

4 (7)

ning ta ei tohi mootorpaati juhtida. Tõnu Tähemaa teadis, et ta oli tarvitanud palju alkoholi,

seega pidi ta teadma, et on alkoholijoobes. Sellist teadmist iseloomustab asjaolu, et ta palus

tunnistaja K.N-i , et tema suhtes ei alustataks menetlust. Seega teadis Tõnu Tähemaa, et ta

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult

subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut Tõnu Tähemaad tuleb toimepandu eest karistada.

MSOS § 88 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Tõnu Tähemaa süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et tema joove oli suur. Tegemist

oli varasügises ajaga, kus Emajõel liigeldakse veel üsna tihedalt. Seega saab asuda seiskohale,

et Tõnu Tähemaa süü on keskmisest suurem.

Tõnu Tähemaa tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Menetlusalune isik kahetses tehtut, seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku

kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes.

Karistusregistri väljavõttest (tl 25-26) nähtuvalt on Tõnu Tähemaal neli kehtivat

väärteokaristust, kõik kvalifitseeritud MSOS § 88 järgi. Teod on toime pandud perioodil

13.08.2023 kuni 13.09.2024, seega pisut enam kui aasta jooksul. Tõnu Tähemaale on

määratud erineva suurusega rahatrahve, mis on käesoleva ajani tasumata. Tõnu Tähemaal on

üks kehtiv kriminaalkaristus ja seegi on seotud alkoholijoobes juhtimisega, sel korral küll

mootorsõiduki juhtimisega, teo kvalifikatsioon KarS § 424 lg 2 järgi.

Tõnu Tähemaad iseloomustavast materjalist nähtub, et joobes olekus veekogul olemist on

olnud enamgi. Esile on toodud 15.09.2024 juhtum, kus tugevas joobes (1,35 mg/l) Tõnu

Tähemaa oli paadiga jõel või jõekaldal ja nõudis abi. Kutsele reageerisid nii Päästeamet kui

ka politseiametnikud.

Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul

on mootorpaadi juhtimine siseveekogul lubatud alkoholi piirmäära ületades ohtlik rikkumine

ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus, sest seab ohtu nii joobes isiku enda kui ka

teised veekogul liiklejad. Juhtides mootorpaati seisundis, kus inimese organismis on alkoholi

üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid veekogul,

tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Seega tuleb mõistetava karistusega

anda ühiskonnale selge signaal, et korduval sellist liiki süütegude toime panemisel on ranged

tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest mõista

varasemast rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab Tõnu Tähemaad

õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist.

Kuna varem korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei ole suutnud mõjutada Tõnu

Tähemaad uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et sel korral oleks

põhjendatud määrata rahatrahv sanktsiooni maksimaalsele määrale lähedases määras. Samas

peab kohus enne lõpliku trahvimäära suuruse otsustamist vajalikuks võtta seisukoha

kohtuvälise menetleja taotluse osas, mis puudutab Tõnu Tähemaale kuuluvate mootorpaadi

Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX ja paadiveoki TIKI BE600-L

registreerimisnumbriga XXX XXX konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel.

5 (7)

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti

kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale.

Riigikohtu üldkogu poolt 12.12.2014 asjas 3-1-1-82-14 avaldatud seisukoha järgi on

konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju

süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu

ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid

õigusjärelmeid kogumis.

Tõnu Tähemaa avaldas kohtuistungil, et ta ei vaidle mootorpaadi konfiskeerimisele vastu. Ta

leidis, et kui tal paati pole, siis pole tal ka võimalust veekogule minna ja uusi süütegusid

toime panna. Samas ei nõustunud ta paadiveoki konfiskeerimisega, leides, et paadiveokiga

pole ta talle etteheidetavat väärtegu toime pannud.

Kohtu hinnangul mõistab Tõnu Tähemaa, et alkoholijoobes võib ta ka tulevikus toime panna

uusi käesoleva väärteoga sarnaseid tegusid. Just sel põhjusel nõustus ta ka paadi

konfiskeerimisega.

KarS § 83 lg 1 mõttes on kohtul õigus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

Käesoleval juhul pani Tõnu Tähemaa MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava teo toime

mootorpaadiga Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX . Väikelaeva

detailandmete päringu vastuse (tl 19) kohaselt kuulub nimetatud mootorpaat Tõnu Tähemaale.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mootorpaadi konfiskeerimine põhjendatud just

seetõttu, et arvestades Tõnu Tähemaa poolt pisut enam kui aasta jooksul toime pandud viit

samaliigilist tegu, on olemas reaalne oht, et ta võib samalaadseid õigusrikkumisi toime panna

ka edaspidi. Seega peab kohus põhjendatuks KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tõnu

Tähemaale kuuluva mootorpaadi Nordline RIB 460 registreerimisnumbriga XXX XXX

Kohtuväline menetleja taotleb ka Tõnu Tähemaale kuuluva paadiveoki TIKI BE600-L

registreerimisnumbriga XXX XXX konfiskeerimist. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole

paadiveoki näol tegemist süüteo toimepanemise vahendiga. Tõsi on see, et paadiveoki abil

viis Tõnu Tähemaa mootorpaadi Emajõe äärde, kuid talle etteheidetav tegu seisneb

mootorpaadi joobeseisundis juhtimises, kus paadiveokil pole teo toimepanemise asjaoludega

mingit puutumust. Sel põhjusel ei pea kohus paadiveoki konfiskeerimist võimalikuks. Lisaks

eeltoodule leiab kohus, et ka juhul kui KarS § 83 lg 1 kohaselt oleks paadiveoki

konfiskeerimine lubatud, pole see ebaproportsionaalsuse tõttu põhjendatud.

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas, kus kohus peab põhjendatuks Tõnu Tähemaa

mootorpaadi konfiskeerida, tuleb talle mõista karistusena rahatrahv mitte sanktsiooni

kõrgemas määras vaid koostoimes konfiskeerimisega pisut üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohus karistab Tõnu Tähemaad rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o summas 720 eurot.

Tõnu Tähemaa avaldas, et ta hetkel ei tööta ja tema sissetulek on 360 eurot. Eeltoodust

lähtuvalt leiab kohus, et on alus anda Tõnu Tähemaale KarS § 66 lg 1 alusel õigus käesoleva

kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasuda osade kaupa, tasudes trahvi 6 kuu jooksul alates

otsuse jõustumisele järgnevast kuust, igas kuus 120 eurot kuu viimaseks kuupäevaks.

6 (7)

Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta KarS § 85 lg 3 kohaselt

käsutamiskeeluna, tuleb Transpordiameti Liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise

keelumärge.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

kohtunik

7 (7)