3-25-216/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-216

Haldusasi

X. X taotlus vangistusseaduse sätte põhiseadusvastaseks

tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale ning Tallinna Vanglale (teadmiseks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 27.01.2025 Tallinna Vangla kinnipeetava X. X taotlus

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks vangistusseaduse (VangS) säte, mis lubab vanglal

kinni pidada raha, mis on saadetud kinnipeetavale vanemate või tuttavate poolt. Taotluse

esitaja hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse tehingusse sekkumisega ning säte rikub

muu hulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 8.

1. Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 määrusega jäeti X. Xa kaebus käiguta (resolutsiooni p

1) ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks 5 päeva kõnealuse määruse

kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas

ta soovib vaidlustada mõnd konkreetset Tallinna Vangla tegevust ning jaatava vastuse korral

esitada kohtule nõuetekohane kaebus. Määruse resolutsiooni p-s 3 selgitas kohus, et puuduse

kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.

2. Tallinna Halduskohtu 28.01.2025 kohtunõudega kohustati Tallinna Vanglat hiljemalt

31.01.2025 selgitama, kas X. X on vaidlustanud Tallinna Vangla toimingut, millega on talle

vanemate/tuttavate poolt saadetud rahast teatud summa kinni peetud ning jaatava vastuse

korral selgitada, kas vangla on isiku pöördumistele vastanud ning kas kohtueelne menetlus on

läbitud.

3. X. X selgitas 28.01.2025 kohtule, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust

tunnistamaks VangS § 44 lg-t 2 osaliselt põhiseadusvastaseks. Samuti, et ta ei tea, kes seda

3-25-216

võiks enne kohut lahendada ning kirjeldatav taotlus oleks preventiivse mõjuga. Samal

kuupäeval esitas X. X kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi õigusabi andmise

taotlus“.

4. Tallinna Vangla 30.01.2025 vastuse kohaselt on vangla dokumendiregistri andmetel

esitanud kinnipeetav alates 01.10.2024 kokku 12 pöördumist, kuid nende hulgas otseselt

kõnealust teematõstatust ei ole. Samas on vanglale Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

laekunud X. Xa kaebus, milles ta muu hulgas toob välja, et rahaliste vahendite haldamine

vahekontol on õigusvastane. Vangla esitas kohtule asjakohased dokumendid.

5. X. X avaldas 31.01.2025, et kaebaja ei ole vanglaga kõnealust vaidlust pidanud, kuna

vangla ei saa nagunii oma toimingut põhiseadusvastaseks lugeda ning et vangla vastuses

toodud pöördumised ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Samuti, kui kohus leiab, et

kohtueelne menetlus on vältimatu, siis saata see avaliku teabe seaduse järgi vanglale

lahendamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. Kohus selgitas varasemalt 28.01.2025 määruses, et halduskohus peab küll vaidlust

lahendades hindama kohaldatavate normide põhiseaduspärasust ning võib jätta asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), ent konkreetse normi põhiseadusvastaseks

tunnistamist on võimalik nõuda üksnes "oma kohtuasja läbivaatamisel" s.t selgelt piiritletud

kaebuse lahendamise raames (vt ka Riigikohtu 03.03.2011 otsus põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas nr 3-4-1-15-10, p 13 jj). Samuti, et halduskohtule võib esitada kaebuse

vastavalt HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud kaebuse liigile ning üksnes oma õiguse kaitseks

(HKMS § 44 lg 1). Ka peale kaebuse käiguta jätmist ei ole kaebaja esitanud enda

subjektiivsete õiguste kaitseks kaebust, mille raames oleks võimalik hinnata kaebaja poolt

nimetatud normi põhiseaduspärasust. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide

põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli vormis. Ka Riigikohus on märkinud, et

halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette

nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus

nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1

lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise

vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President,

õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

8. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

9. Kaebaja on esitanud 28.01.2025 kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „riigi õigusabi

andmise taotlus“. Arvestades, et X. X toob taotluses välja, et soovib enda vabastamist

riigilõivu tasumisest, ei käsitle kohus kõnealust taotlust kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.

Kuivõrd kuulub X. Xa kaebus tagastamisele, tuleb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata jätta (HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 3).

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2(3)

3-25-216

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)