2-22-15909/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-15909

Tsiviilasi

E.Z-i hagi H.P vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.Z-i apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): E.Z (isikukood XXX)

Vastustaja (kostja): H.P (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2023. a otsus muutmata.

2. Jätta E.Z-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud E.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.Z (hageja) esitas 11. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagi H.P (kostja) vastu, milles

palus tuvastada X H.P (testaator) 2. juunil 2022 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse

testamendi tühisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tegi X H.P 14. veebruaril 2022 notariaalse testamendi, millega nimetas

oma vara ainupärijaks hageja. 2. juunil 2002 tegi testaator tunnistajate juuresolekul

allakirjutatud koduse testamendi kostja kasuks. Testaator suri 30. juulil 2022. Hageja leiab, et

2. juuni 2022 testament on tühine, sest testamendi tegemisel rikuti vorminõudeid. Testaator ei

allkirjastanud testamenti, ega kirjutanud testamendile omakäeliselt kuupäeva. Testamendi

tegemise juures olnud tunnistajad ei vasta PärS §-s 23 ette nähtud nõuetele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et testamendi tegemisel ei rikutud vorminõudeid. Juhul kui vorminõudeid rikuti,

ei too need rikkumised kaasa testamendi tühisust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda.

Kohus märkis, et see, kellele oma vara pärast oma surma jätta, on pärandaja otsustada.

Seadusandja on pärimisseaduses reguleerinud viimse tahte avaldamise võimalused ja sellele

kohalduvad vorminõuded. PärS § 23 lg-s 1 on sätestatud koduse testamendi kehtivuse

eeldusena kirjalik vorm, st et pärandaja peab olema testamendi oma käega allkirjastanud.

Kohus viis hageja taotlusel läbi käekirjaekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt on koduse

testamendi tõenäoliselt allkirjastanud X H.P. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on

väike. Vaidlustatud allkirjal ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad

olulised lahknemised.

Maakohtu hinnangul ei saanud hageja esitatud 2022. a oktoobri e-kirjavahetusest hageja ja

F.F. vahel tuvastada X H.P allkirja ehtsust või võltsitust. Kirjast ei selgu, kes ja milliste

andmete alusel on allkirjale hinnangu andnud. Anonüümse isiku kaudselt antud arvamus ei

saa tõendada allkirja mitteehtsust või ehtsust, liiatigi ümber lükata kahe riiklikult tunnustatud

eksperdi tehtud ekspertiisi tulemust.

Kohus leidis, et hageja väide testamendi tühisuse kohta on ümber lükatud käekirjaekspertiisi

31. augusti 2023 ekspertiisiaktis nr XXXXXXXXXX toodud eksperdiarvamusega, milles

eksperdid jõudsid järeldusele, et tõenäoliselt on 2. juuni 2022 kuupäevaga kodusele

testamendile alla kirjutanud X H.P.

Kohus oli seisukohal, et testamendi koostaja märgitud kuupäeva ning tunnistajate

testamendile märgitud kuupäevade alusel on võimalik tuvastada testamendi koostamise aeg.

Hageja leidis, et testament on tühine, sest sellele märgitud kuupäeva ei kirjutanud testaator.

PärS § 25 lg 2 kohaselt oleks kodune testament tühine vaid juhul, kuid testamendis ei ole

märgitud selle tegemise aega ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada

testamendi tegemise aega. Testamendile on märkinud kuupäeva muu isik, mitte testaator.

Siiski on koduse testamendi tegemise aega võimalik tuvastada läbi selle, et tunnistajad A.A. ja

B.B. on testamendile märkinud kuupäeva „02.06.2022“. Samuti on testamendile märkinud

sama kuupäeva testamendi kirjutanud isik.

Hageja väitel ei võinud A.A. ja B.B. olla koduse testamendi tunnistajateks, sest pärijaks

määratud H.P tütre K.N. „pikaajalise vabaabielu abikaasa“ on A.A. ja tütretütre D.D.

„pikaajalise vabaabielu abikaasa“ C.C. isa on B.B..

Maakohus leidis, et PärS sätestab keelu alaneja sugulase abikaasale, mitte elukaaslasele.

Mõistet „pikaajaline vabaabielu abikaasa“ Eesti õiguskord ei tunne. Kostja selgitas, et

testaatori pärijaks määratud abikaasa H.P tütar ei olnud vabaabielulises suhtes tunnistaja

A.A.ga. Kui H.P tütre K.N. elukaaslane oleks A.A., ei oleks seaduses sätestatud keeldu

rikutud, sest keeld kehtib alaneja sugulase abikaasale. Samuti võis testamendi tunnistajaks

olla pärija H.P lapselapse D.D. elukaaslase isa B.B.. Järelikult võisid tunnistajad A.A. ja B.B.

olla X H.P 2. juuni 2022 koduse testamendi tunnistajateks.

Hageja ei esitanud ühtegi tõendit oma väitele, et testaator ei pruukinud aru saada testamendile

allkirja andmise tähendusest ja tagajärgedest. Notar Kairi Aarik on 14. veebruaril 2022

notariaalse testamendi tegemise ajal veendunud testaatori teo- ja otsusevõimes. Puudub alus

seada testaatori otsusevõime kahtluse alla koduse testamendi tegemise ajal, mis leidis aset

vaid neli kuud hiljem.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei selgitanud kohus, miks ta jättis osad

võrdlusmaterjalid ekspertidele edastamata. Võrdlusmaterjali suurema hulga puhul oleks

eksperdid võinud jõuda teistsuguse tulemuseni.

Hageja avastas kohtutoimikuga tutvudes kostja kirja kohtule, mida e-toimikus ei ole. Kohus

oleks pidanud andma hagejale täiendava aja tunnistajate ülekuulamise taotlemiseks. Kostja

kirjas sisalduv vale, et hageja kostjat aastaid šantažeeris, kujundas kohtule hageja suhtes

negatiivse eelhoiaku.

Kohus võttis ebaõigesti asja juurde 3 päeva määratud tähtajast hiljem esitatud kostja

seisukoha. Kohus võttis kostja kirja koos uute väidetega vastu, kuid ei andnud hagejale

võimalust vastaspoole väidete ümberlükkamiseks. Uued väited olid testamendi kehtivuse

hindamisel tähtsad.

Testamendi kehtivus tuvastati vaid ühele tõendile – kostja allkirja ehtsusele tuginedes.

Allkirja ehtsust ei tuvastatud ilma kahtluseta, vaid testamendi allkirjastas X H.P tõenäoliselt.

Testamendi tegemist ja selle aega ei saanud tõendada vaid testamendi kehtivusest huvitatud

tunnistajatega.

Maakohus selgitas, et abikaasa ja elukaaslane on erineva tähendusega mõisted. Maakohus

oleks pidanud siiski PärS § 23 lg-t 4 tõlgendama viisil, et abikaasa ja elukaaslane on

samastatavad. Ei ole lubatav, et kohus lähtub tunnistaja isikutele seatud piirangute

tuvastamisel vaid sellest, mis on seaduses kirjas. Lähtuda tuleb ka normi eesmärgist.

Maakohus leidis, et puudub alus seada testaatori otsusevõime koduse testamendi tegemise ajal

kahtluse alla. Maakohus põhjendas seda sellega, et hageja ei esitanud asjaolu kohta tõendeid.

Hageja ei pidanud nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitama, sest kostja avaldas oma

seisukohas, et X H.P ei olnud väidetavalt võimeline ümbritsevast adekvaatselt aru saama.

Olukorras, kus kostja tõi esile pärandaja halva vaimse tervise, pidi kostja tõendama, et

testamendi allakirjutamise hetkel vaimutegevuse häireid ei esinenud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Hageja väited kohtu erapoolikuse ja poolte ebavõrdse kohtlemise kohta on subjektiivsed ning

põhjendamatud. Kohus rahuldas hageja taotluse korraldada ekspertiis. Kohus märkis, et kui

eksperdid peavad vajalikuks täiendavate päringute tegemist, on pooltel võimalik esitada

täiendavate päringute jaoks informatsiooni. Eksperdid täiendavaid päringuid ei teinud.

Tulenevalt ekspertiisi korrast on võrdlusmaterjalina vajalik 5 allkirja ning ekspertiisis kasutati

võrdlusena 9 allkirja. Ekspertiisi viis läbi kaheliikmeline koosseis, kes jõudis ühele

arvamusele. Hageja teatas pärast ekspertiisi, et temal ekspertiisi tulemusi arvestades

täiendavaid taotlusi ei ole.

Etteheited kirjavahetuse varjamisest on alusetud. Kostja edastas seisukoha istungi vajalikkuse

suhtes. Pärast seda andis kohus hagejale tähtaja teatamiseks, kas ta on nõus kirjaliku

menetlusega. Hageja istungit ei soovinud.

Ei vasta tõele, et kostja ei esitanud oma viimast seisukohta õigeaegselt. Kostja esitas pärast

tähtaega vaid viimase seisukoha paranduse, mis puudutas menetluskulude jaotust.

Hageja märkis õigesti, et kostja on menetluses välja toonud asjaolu, et X H.P oli alkoholismi

tõttu halva vaimse tervisega. Koduse testamendi tegemise eelselt oli testaatori füüsiline tervis

halvenenud, alkoholi tarvitamine lõppenud ning testaator oli alkoholi tarbimise lõpetamise

tõttu adekvaatses seisundis. Maakohtu menetluses avaldatuga pidas kostja silmas testaatori

vaimset seisundit hageja kasuks tehtud testamendi eelselt. Menetluses ei olnud vaidlust

testaatori otsustusevõimetuse tuvastamises, mis oleks kaasa toonud nii varasema kui ka

hilisema testamendi tühisuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Hageja esitas hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja

sellele, et pärandaja 2. juunil 2022 tehtud tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament ei

ole kehtiv, arvestades PärS §-st 23 tulenevaid nõudeid, asjaolu, et tunnistajateks olid isikud,

kes on kostja lähedased ja testamendil puudus kuupäev. Samuti on hageja seisukohal, et

kohus rikkus menetlusnorme, kui edastas vaid valitud dokumendid võrdlusmaterjalina

eksperdile ja ei arvestanud teise eksperdi arvamusega. Hageja heidab kohtule ette ka seda, et

e-toimikus puudub kostja kiri (pabertoimikus lk 122) ja kohus arvestas kostja 19. novembril

2023 hilinemisega esitatud parandatud versiooni seisukohtadest ning kohus vaatas asja läbi

kirjalikus menetluses. Hageja seadis kahtluse alla ka testaatori vaimse seisundi.

8. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud ekspertiisi määramisel, sh

võrdlusmaterjali valikul, menetlusnorme. Maakohus määras pooltele tähtaja

originaaldokumentide esitamiseks, mis on koostatud 2. juuni 2022 kuupäevale lähedasel ajal

ja millel on kontrollitav pärandaja omakäeliselt kirjutatud tekst ja/või allkiri. Maakohus

tagastas põhjendatult pooltele kõik originaaldokumendid, mis olid koostatud rohkem kui 10

aastat enne 2. juunit 2022. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kohtul oli kohustus esitada

kõik poolte esitatud originaaldokumendid võrdlusmaterjalina eksperdile, kes ise oleks

otsustanud, milliseid dokumente ta kasutab. TsMS § 297 lg 2 järgi võib kohus anda ekspertiisi

suhtes korraldusi. Kohus määrab, missugused asjaolud võtab ekspert oma hinnangu andmise

aluseks (TsMS § 297 lg 3).

8.2. Maakohus hindas tõendeid õigesti, kui märkis, et F.F. saadetud e-kirjast saab välja

lugeda, et allkirja ja käekirja osas on vaja teha uuringuid. F.F. avaldus „Nii palju võin

eksperdi sõnade järgi öelda, et allkiri ei ole tema oma“ (tl 29), ei ole käsitletav eksperdi ega ka

asjatundja arvamusena. Maakohus määras hageja taotlusel käekirjaekspertiisi ja 31. augusti

2023 ekspertiisiaktis nr XXXXXXXXXX toodud eksperdiarvamuses jõudsid eksperdid

järeldusele, et tõenäoliselt on 2. juuni 2022 kuupäevaga kodusele testamendile alla kirjutanud

X H.P.

8.3. Hageja tõi esile, et e-toimikus puudus 11. septembril 2023 kohtule saadetud kostja kiri.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohus ei ole seda kirja hagejale nähtavaks teinud.

Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud kiri on e-toimikus (digitoimikus) ja KIS-s olemas,

kuid maakohus ei teinud seda hagejale nähtavaks. Ringkonnakohus tutvus kirjaga ja märgib,

et viidatud kirjas soovib kostja asja kiiremat lahendamist kirjalikus menetluses ja kiri ei

sisalda asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Kuigi kirja tonaalsus on hageja suhtes

kallutatud ja kiri ei sisalda asjas olulisi faktiväiteid, oleks maakohus pidanud selle hagejale

nähtavaks tegema. Ringkonnakohus tegi nimetatud kirja hagejale ka nähtavaks.

8.4. Kohus ei ole seotud poole taotlusega menetluskulude kandja määramise osas. Asja

materjalidest nähtub, et kostja esitas oma seisukohad tähtaegselt ja pärast tähtaega 19.

novembril 2023 esitas seisukohad uuesti põhjusel, et tema seisukohtades esines

menetluskulude kandja osas näpuviga, mille ta parandas.

8.5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohus oleks pidanud asja läbi vaatama

kohtuistungil. Pooled nõustusid maakohtus kirjaliku menetlusega. Kostja viitas halvale

tervisele ja teatas kohtule, et ta ei pea mitte mingil juhul võimalikuks kohtuistungi pidamist

ning tal ei ole selleks ka kedagi volitada, muuhulgas puuduvad tal selleks ka võimalused (dtl

198). Maakohus määras seejärel pooltele tähtaja täiendavate taotluste esitamiseks ja märkis, et

kohtule ei ole esitatud taotlusi, mille lahendamiseks või tõendi kogumiseks tuleks pidada

kohtuistung. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 esimese lause järgi võib

kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus palus hagejal

teatada, kas ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 363 lg 1 p 4) (dtl

200). Hageja teatas, et tal täiendavaid taotlusi ei ole ja palus kohtu abi kompromissi

sõlmimiseks. Kohtuistungil asja läbivaatamist hageja ei taotlenud (dtl 203).

8.6. Hageja väitel on kodusele testamendile tunnistajana alla kirjutanud A.A. pärijaks

määratud H.P (kostja) tütre K.N. pikaaegse vabaabielu abikaasa ja B.B. on pärija (kostja)

tütretütre D.D. pikaaegse vabaabielu abikaasa C.C. isa. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et nimetatud isikud võisid olla testamendi tunnistajad ja nende suhtes ei tulene

PärS § 23 lg-st 4 keeldu olla testamendi tunnistajateks.

8.7. Õige ei ole ka hageja seisukoht, et testament on tühine, kuna kuupäev ei ole kirjutatud

testaatori poolt. Maakohus märkis õigesti, et testamendi tegemise aeg on tuvastatav

testamendile tunnistajate kirjutatud kuupäevade järgi.

8.8. Maakohtus ei tuginenud pooled koduse testamendi kehtivuse hindamisel testaatori

tervisele ega teo- või otsusevõime puudustele. Ringkonnakohus jätab sellekohase hageja

kahtluse tähelepanuta.

9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)