2-23-15699/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15699

Tsiviilasi

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei hagi Igor

Rosenfeldi vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

5712 eurot 56 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Igor Rosenfeldi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Igor Rosenfeld (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Eestimaa Ühendatud Vasakpartei

(registrikood 80060022), lepinguline esindaja Keijo

Lindeberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Igor Rosenfeldi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Igor Rosenfeldi kanda. Mõista

Igor Rosenfeldilt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks menetluskulude katteks

välja 448 eurot 35 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (hageja) esitas 6. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi

Igor Rosenfeldi (kostja) vastu kahjuhüvitise 5100 euro 50 sendi ning kahjuhüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni

põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega hageja

asendusliikmeks kostja. Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7562

vabastati kostja juhatuse asendusliikme kohalt ning määrati uueks asendusliikmeks Keijo

Lindeberg.

Kostja tegi hageja arvelduskontolt kokku 5100 euro 50 sendi ulatuses ülekandeid ning võttis

välja sularaha. Hageja juhatus nõudis 17. augustist 2023 – 19. septembrini 2023 kostjalt

korduvalt nimetatud kulutuste kohta raamatupidamisdokumentide üleandmist. Kostja ei

andnud üle ühtegi raamatupidamisdokumenti, sh puuduvad hageja juhatusel kõik arved ja

lepingud, mille alusel kostja hageja raha kasutas. Kostja põhjustas hagejale oma tegevusega

otsese varalise kahju 5100 eurot 50 senti.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja vastu nõude esitamine ei eelda

revidendi otsust. Käesolevalt hagejal puudub revident, kuna revidendi volitused lõppesid ja

uut revidenti ei ole valitud. Hageja üldkoosoleku läbiviimine on korduvalt ebaõnnestunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja juhatuse asendusliikme K. Lindebergi ülesandeks oli

läbi viia hageja üldkoosolek, et valida hagejale uus juhatus. Rohkem volitusi Harju Maakohus

K. Lindebergile ei andnud.

Kostja oli hageja juhatuse asendusliige 12. augustist 2022 – 9. augustini 2023. Sel ajal esitati

kõik hageja majandustegevuse aruanded erakondade rahastamise järelevalve komisjonile ja

äriregistrile. Kostja ja hageja Tartu liikmete tegevuse tulemusena osales hageja 2023. a

Riigikogu valimistel, mille tagajärjel hakkas hagejale alates 5. aprillist 2023 laekuma riigilt

rahaline toetus 2500 eurot kuus. Enne 2023. a aprilli hagejal raha ei olnud ja hageja tegevus

tugines annetustele.

Kostja maksis oma rahast kõik hageja kulud 2020. a juunist – 2023. a aprillini, sh: 1) rohkem

kui 5600 euro eest kõik hageja 2020. a – 2023. a juriidilised kulud; 2) vähemalt 3700 euro

ulatuses kostja annetustest hageja kulud 2022. a septembrist – 2023. a aprillini, nt erakonna

konverentsi ja üldkoosolekute korraldamine ja 2023. a valimiskampaania läbiviimine; 3)

kostja maksis erinevaid erakonna arveid oma arvelduskontolt. Kokku kulutas kostja oma

rahalistest vahenditest 2020. a juunist – 2023. a aprillini (riikliku toetuse algus) hageja

arenguks vähemalt 10 000 eurot.

Raha, mis kostja võttis hageja arvelt, kasutati hageja huvides. 20. juunil 2023 kulutati Kvartali

postkontoris 600 eurot ja 50 senti hageja 27. juuni 2023 üldkoosoleku ettevalmistamiseks

ümbrikute, markide jmt ostmiseks. 500 euro suuruse ülekandega V.H. Peljuhhovskale hüvitati

tema 2023. a Riigikogu valimiskampaania kulud. Kostjale 28. juunil 2023, 11. juulil 2023 ja

5. augustil 2023 tehtud ülekanded kokku 3320 eurot ning 10. juulil 2023 hageja

arvelduskontolt tehtud sularaha 680 euro väljamakse tulenesid sellest, et hageja Tartu grupi

26. juuni 2023 koosolekul otsustati kostjale välja maksta kuni 2023. a septembrini kostja

kantud juriidiliste kulude katteks 5600 eurot.

K. Lindeberg esitas 2023. a septembris kostjale nõude esitada hageja raha kasutamisega

seotud hageja raamatupidamise lisadokumendid. Kostja vastas, et esitab dokumendid hageja

uuele juhatusele. K. Lindeberg ületas oma volitusi. Enne kohtusse pöördumist pidi hageja

rahalist olukorda kontrollima hageja revident, juhatus ja üldkoosolek. Revidendi aruande

kinnitab üldkoosolek. Alles siis, kui üldkoosolek revidendi aruannet ei kinnita, on hageja

esindajal õigus pöörduda kohtusse.

Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista perioodi 2023. a aprill – 2023. august töötasu 500

eurot kuus, kokku 3000 eurot. Sellele lisandub saamata jäänud puhkusetasu ja viivis. Eeltoodu

tuleb hageja nõudest maha arvestada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. mai 2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja varalise kahju hüvitise 5100 eurot 50 senti ja kahjuhüvitiselt viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 6. novembrist 2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja 2485 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled, et kostja määrati Harju Maakohtu 12.

augusti 2022 määrusega hageja juhatuse asendusliikmeks ning Harju Maakohtu 9. augusti

2023 määrusega vabastati kostja hageja juhatuse asendusliikme kohalt ning uueks

asendusliikmeks määrati K. Lindeberg.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et K. Lindeberg ületas hagiavaldust esitades oma volitusi.

Harju Maakohus ei määranud K. Lindebergi hageja juhatuse liikmeks tähtajaliselt ega andnud

K. Lindebergile volitusi vaid kindlate toimingute tegemiseks. K. Lindebergil tuli täita lisaks

Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega määratud ülesandele ka juhatuse liikmele

seadusest tulenevaid kohustusi.

K. Lindeberg esitas hageja nimel 13. septembril 2023 kostjale päringu, milles palus mh

tagastada hageja pangakontole sealt võetud raha või esitada raha kasutamise kohta

kuludokumendid. K. Lindeberg palus esitada kuludokumendid ka hageja pangakontolt

kolmandatele isikutele tehtud ülekannete kohta. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale raha ei

tagastanud ega ühtegi nõutud raamatupidamisdokumenti ei edastanud.

Hageja nõue kostja vastu on erakonna juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Hageja nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32

lg 2 esimene lause. Hageja pidi tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, mille

tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Seejärel oli kostjal võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostjal oli hageja juhatuse

liikmena kohustus olla hoolas ning lojaalne ning mitte kasutada hageja rahalisi vahendeid

hageja huvide vastaselt.

Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja tasus 20. juunil 2023 Kvartali

postkontoris 600 eurot 50 senti, tegi endale 28. juuni 2023 – 5. august 2023 ülekandeid kokku

3320 eurot, tegi 1. juulil 2023 500 euro suuruse ülekande V.H. Peljuhhovskale ning võttis 10.

juulil 2023 kontolt sularahas välja 680 eurot.

Kostja tõendina esitatud hageja Tartu grupi 26. juuni 2023 koosoleku protokolli p-st 3

nähtuvalt otsustati erakonna eelarvest teha väljamaksed neile, kes kandideerisid Riigikogu

valimistel ja kulutasid oma vahendeid reklaamile, sh V. Peljuhhovskale 500 eurot. Tegemist

ei ole hageja üldkoosoleku otsusega. Nn Tartu grupil puudus õiguslik pädevus võtta vastu

otsuseid, mis puudutavad hageja raha kasutamist. Protokollil ega selles kajastatud otsusel ei

ole õiguslikku tähendust.

Kostja väitis, et tasus hageja eest hageja juriidilisi kulusid, mille otsustas pärast hagejale riigilt

toetuse saamist endale tagastada. Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et kandis hageja eest

juriidilisi kulusid. Kostja esitatud tabel juriidiliste kulude kohta sisaldab vaid loetelu ÕPS

Tartu Ühingu arvetest, kuid sellelt ei nähtu arvete seos hageja ega kostjaga.

Kostja selgitas, et enne riigilt toetuse saamist puudusid hagejal rahalised vahendid. Kostja

kandis hageja eest juriidilisi kulusid ning tegi annetusi rohkem kui 4000 eurot. Kohtu

hinnangul jättis kostja tähelepanuta, et hagejale tehtud annetused ei ole raha, mida saab hiljem

endale tagasi võtta. Annetatud raha on annetuse saajale loovutatud ega kuulu annetajale.

Kostja ei tõendanud veenvalt, et tegi hageja pangakontolt nähtuvad toimingud hageja huvides.

Kostja rikkus hageja ees oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning hageja kandis varalist kahju

5100 eurot 50 senti, sest tema vara on selles ulatuses vähenenud. Hageja kahju hüvitamise

nõue kostja vastu on MTÜS § 32 lg 1, 2 ja VÕS § 127 lg 1, lg 4 alusel põhjendatud.

Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka viivisenõue.

Kostja palus hageja nõudest maha arvestada kostja töötasu ajavahemikul aprill 2023 – august

2023, kokku 3000 eurot. Tegemist on tasaarvestuse vastuväitega. Kohus leidis, et

tasaarvestuseks ei ole alust. Kostja selgitas menetluse kestel, et tegi hageja asendusliikme

tööd tasuta. Soov tasu saada tekkis alles 26. märtsil 2024, koos sooviga see tasaarvestada.

Kostjal ei olnud hagejaga kokkulepet tasu maksmise kohta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning

tsiviilasja saatmist tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises koosseisus.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt määrati hageja juhatuse asendusliige K. Lindeberg

ametisse tähtajaliselt ning tema volitused ei kehti. K. Lindebergile anti vaid volitused hageja

üldkoosoleku kokkukutsumiseks, juhatuse liikmete valimiseks ja nende kandmiseks

äriregistrisse.

Kostja töötas hageja juhatuse asendusliikmena ilma palgata ning korraldas 2 üldkoosolekut,

kus oli rohkem osavõtjaid kui K. Lindebergi korraldatud üldkoosolekul. Kostja kulutas hageja

huvides oma raha 10 000 eurot. K. Lindeberg saab väga suurt palka, ei ole panustanud hageja

arengule ühtegi eurot, kasutab kostja hangitud rahalisi vahendeid ning on kulutanud erakonna

vahenditest 25 000 eurot.

Kostja ei eelistanud isiklikke huvisid hageja omadele. Tänu kostja tegevusele hakkas hageja

saama Riigikogu valmistel eduka esinemise tõttu riiklikku toetust 2500 eurot kuus. Sellega

tekitas kostja hagejale 120 000 eurot tulu.

K. Lindebergil ei olnud alust nõuda kostjalt raamatupidamisdokumente. Vastavalt hageja

põhikirjale oli õigus dokumente nõuda revidendil ning lõpliku hinnangu kuludele annab

üldkoosolek.

Kohus määras VÕS § 127 lg 1 mõttes varalise olukorra diferentsi ajalised piirid valesti.

Periood algas kostja juhatuse asendusliikmeks määramisega ning lõppes juhatuse

asendusliikme ülesannete lõppemisega. Perioodi alguses puudus hagejal riiklik toetus ja rahad

ning perioodi lõpus oli riiklik toetus hagejale 2500 eurot kuus. Seega hageja majanduslik

seisund ei halvenenud.

Kostjale on vajalik võrdse kohtlemise printsiibi alusel määrata töötasu. Kostja ei ole kunagi

väitnud, et ta ei taha hageja juhatuse asendusliikme töö eest tasu.

22. jaanuaril 2025 esitas kostja kirjalikud seisukohad. Kostja seab kahtluse alla hageja

esindaja motiivid hageja esindamisel.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Hageja hinnangul on valdav enamus apellatsioonkaebuse väidetest asjasse puutumatud.

Asjaolu, et kostja ei soovinud juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest tasu, nähtub

kostja 23. detsembri 2023. a menetlusdokumendist, milles ta märgib, et ta 12. august 2022 –

9. august 2023 hageja asendusliikme töö eest mingit palka ei saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega pea vajalikuks kõiki neid korrata.

7. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on VÕS §

115 lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2. Samuti kontrollis maakohus õigesti nõude eeldusi:

juhatuse liikme kohustuse rikkumine (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud

varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127

lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest (MTÜS § 32 lg 2 teine lause) (vt

RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, p 12). Kostja ei tõendanud, et ta tegutses

mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo 02.12.2015,

3-2-1-133-15, p 12).

8. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindaja K. Lindeberg ületas hagiavaldust

esitades oma volitusi. Maakohus selgitas õigesti, et lisaks Harju Maakohtu 9. augusti 2023

määruses määratud ülesandele tuleb juhatuse asendusliikmel täita ka juhatuse liikmele

seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti ei määratud K. Lindebergi hageja juhatuse liikmeks

tähtajaliselt. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada

mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhatuse asendusliikmeks määratud K. Lindebergil oli õigus esitada hageja nimel kostja vastu

hagi.

Kostja etteheited hageja juhatuse asendusliikme K. Lindebergi tegevusele ei ole käesolevas

tsiviilasjas asjakohased. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas K. Lindebergil oli alust nõuda

kostjalt raamatupidamisdokumente, sest kostjal oli võimalik väljamaksete aluseks olevad

algdokumendid esitada tõendina kohtumenetluses. Samuti ei lükka hageja nõude aluseks

olevaid asjaolusid ümber see, kas kostja töötas ilma palgata ning korraldas 2 üldkoosolekut.

Asjaolu, kas kostja tegevuse tulemusena saadi hagejale riigi toetus, ei ole samuti asjakohane.

Hagejale rahalise toetuse saamine ei lükka ümber erakonna juhatuse liikme kohustust tagada,

et juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja

väljamakseid tehtaks õiguslikul alusel.

Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et kohus oleks pidanud võrdlema hageja varalist

olukorda kostja hageja juhatuse asendusliikmeks määramisest kuni juhatuse asendusliikme

ülesannete lõppemiseni. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva

varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise

olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui

rikkumist ei oleks toimunud (vt RKTKo 04.05.2010, 3-2-1-33-10, p 19; RKTKo 17.10.2013,

3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-197-13, p 22; RKTKo 06.05.2015,

3-2-1-38-15, p 21). Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju tekkimist ning

selle ulatust ei mõjuta see, kas hageja üldine majanduslik olukord kostja juhatuse liikmeks

olemise ajal paranes või halvenes. Varalise olukorra muutust tuleb tuvastada rikkumistele

eelneva ja järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Kostja ei tõendanud vaidlusaluse raha

kasutamist hageja huvides. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tulemusel halvenes hageja varaline olukord ulatuses, milles hageja vara ei

kasutatud hageja huvides.

Maakohus ei saanud määrata kostjale tagantjärgi juhatuse liikme tasu. MTÜS § 281 lg 1 II

lause kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord

üldkoosoleku otsusega. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud väidet, et hageja üldkoosolek

määras talle juhatuse liikme tasu. Kostja ei saa ilma üldkoosoleku otsuseta hageja vastu tasu

saamise nõuet esitada. Seetõttu ei ole võimalik juhatuse liikme tasu nõudega ka tasaarvestus.

9. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on esitanud

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus

esindajakulu 539 eurot 85 senti. Esindaja ajakulu oli 2 tundi 57 minutit tunnitasu määraga 150

eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu määr

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse hinda ning on seega TsMS § 175 lg 1 järgi

põhjendatud ja vajalik.

Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendamatu menetlustoiming kohtule 8. juulil 2024 taotluse

koostamine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ajakuluga 30 minutit.

Ringkonnakohus ei küsinud hagejalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta

seisukohta. Arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumentide mahtu on hageja

lepingulise esindaja teiste toimingute ajakulu mõistliku suurusega. Põhjendatud ajakulu on

kokku 2 tundi 27 minutit. Seega peab ringkonnakohus hageja põhjendatud menetluskuludeks

448 eurot 35 senti (367 eurot 50 senti + km 22%), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)