4-25-174/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

14. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-174

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Väärteoasi

T.S liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja LS § 242

lg 2 järgi

Menetlusalune isik

T.S , isikukood XXX ; XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX;

töökoht: XXX; väärteokorras karistatud korduvalt, viimati

PPA Lõuna prefektuuri 07.11.2024. a otsusega LS § 227

lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Karistus

täidetud 29.12.2024.

Kinni peetud 13.01.2025 kell 13.13 kuni 14.01.2025 kell

14.00

Kaitsja

Severinas Jakubauskas

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja

Tarvo Säälik

LÕPPOSA

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 110-

111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada T.S LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi ning mõista

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 päeva aresti.

2. KarS § 68 lg 2 alusel arvata T.S kinnipidamine 13.01.2025 kell 13.13

kuni 14.01.2025 kell 14.00 karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 6

päeva aresti.

3. KarS § 69 lg-te 1, 2 ja 3 alusel asendada T.S-ile kandmata arest 6 tunni

üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

4. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb T.S-il olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

53084867 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

5. Selgitada T.S-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

6. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta lisakaristusena T.S-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui

kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.01.2025.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaat sellele salvestatuga väärteoasja juurde.

8. Edastada kohtuotsus T.S-ile , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile

ning täitmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kantseleis alates 06.02.2025. a kell 10.00.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse

pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad

apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist

kasutada apellatsiooniõigust, siis kohtuotsust tervikuna ei koostata.

KOHTU SEISUKOHT

1.

13.01.2025. a väärteoprotokollis heidetakse T.S-ile ette LS § 69 lg 3 ja § 16 lg

1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritavate

rikkumiste toimepanemist ehk seda, et tema juhtis 13.01.2025 kell 13.11 Tartu maakonnas

Kambja vallas XXX juures mootorsõidukit BMW 530D XDrive reg.nr. XXX isikuna, kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35mg ning viisil,

millega ta tekitas sõiduki ülejuhitavuse, mis seisnes sõiduki tagarataste teega sidestuse olulises

vähenemises ning tagarataste läbilibisemises. Oma tegevusega tekitas ta liiklusohtliku

olukorra, millega ohustas vahetus läheduses asunud inimesi ja/või teisi sõidukeid.

2. T.S kinnitas istungil, et on etteheidetavates rikkumistes süüdi. Ta vajutas

13.01.2025 XXX sõidukit BMW juhtides liiga palju gaasi ja külg läks ette. Gaasi vajutamine

võis olla sihilikult, aga ta ei tundnud, et oleks nii palju vajutanud. Selline tegevus kindlasti

ohustab inimesi. Eelmisel õhtul jõi ta kella 18.30-st poolteist pudelit veini ja läks kella 00.00

paiku magama. XXX hakkas ta sõitma poolt tundi enne rikkumist. Ta ei tundnud, et oleks

joobes.

3. Lisaks T.S ütlustele on kohtu käsutuses teisigi tõendeid, mis kinnitavad tema poolt

väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja poolt edastatud videosalvestistelt on näha,

kuidas Tartus Lõunakeskuse juures liigub kahe sõiduki vahel ringteele tume sõiduk, mis

kaotab ringil juhitavuse, s.t sõidukil liigub külg n-ö ette. Seejärel on näha, kuidas

politseipatrull järgneb sõidukile ja peatunud sõiduki BMW roolist toimetatakse

politseisõidukisse T.S. Politseisõidukis tuvastatakse tal tõendusliku alkomeetriga joove.

4. T.S kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kinnitavad ka 13.01.2025

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja menetlusaluse isiku kinnipidamise protokollis

sisalduvad andmed. Neist nähtuvalt kõrvaldati T.S eeltoodud kuupäeval kell 13.13 Optika

2 (5)

tn 24, Tartu maakond juures BMW 530D XDrive reg. nr. XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2

alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis. Ta peeti samas kohas ja ajal ka menetlusaluse isikuna

kinni.

5. T.S-il alkoholijoobe esinemist kinnitab tõendusliku alkomeetri tulemus. 13.01.2025

kontrolliti tema joovet kell 13.32 kuni 13.36 kahel korral ja saadi väikseimaks tulemuseks 0,40

mg/l kohta. Sellest laiendmääramatuse mahavõtmisel jäi lõplikuks näiduks 0,35 mg/l kohta.

Joobe tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Dräger Alcotest 9510 seeria nr ARTF-0023 oli

vastavalt taatlustunnistusele nr TTRC-24/00156 kehtivalt taadeldud ja mõõtmised teostanud O.

R. oli 13.01.2025. a teatiselt nähtuva alusel pädevaks mõõtjaks, kuna on läbinud vastavad

mõõtealased koolitused.

6. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et T.S juhtis 13.01.2025 kell 13.11 Tartu

maakonnas Lääneringtee 27 juures mootorsõidukit BMW 530D XDrive reg.nr. XXX, kui tema

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l kohta. Sellega rikkus ta

LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi

0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. Seega

realiseeris ta LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu. Lisaks on tõendatud, et sõiduki juhtimisel

vajutas T.S gaasi selliselt, et sõiduk kaotas juhitavuse, s.o sellel läks külg n-ö ette. Ehk

siis juhtis ta sõidukit viisil, millega tekitas selle ülejuhitavuse, s.t sõiduki tagarataste sidestus

teega vähenes ja tagarattad libisesid läbi. Sellise tegevusega ohustas ta nii vahetus läheduses

olnud inimesi ja/või teisi sõidukeid, rikkudes LS § 16 lg-s 1 sätestatud nõuet ja realiseerides

LS § 242 lg 2 objektiivse koosseisu.

7. Subjektiivsest küljest pani T.S talle etteheidetavad rikkumised toime tahtlikult. T.S

oli teadlik, et on eelneval õhtul tarvitanud küllaltki suures koguses alkoholi, kuid asus

vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Seejuures, kuigi ta asus sõiduki rooli alles järgmisel

päeval lõunasel ajal, oli temal tuvastatud joove (0,35 mh/l kohta) kohtu hinnangul piisavalt

suur, et T.S pidi aru saama, et ta ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit

juhtida. Seda enam, et kohtu hinnangul näitab tema sõiduki juhtimine, s.o n-ö

päise

driftimine

päeva ajal suurema liiklustihedusega kohas, et T.S joove oli piisavalt suur, et ta ei

hinnanud selle foonil olukorda adekvaatselt. Ehk siis pani ta antud rikkumise kohtu hinnangul

toime otsese tahtlusega. T.S juhtimisõigust puudutavaid andmeid vaadates selgub, et tal

on pikemat aega olnud olemas mootorsõiduki juhtimise õigus. Seejuures nähtub tema poolt

istungil avaldatust, et ta töötab XXX ning tööülesannete täitmise raames sõidab ta autoga ringi

ja võtab mõõte ning pärast käib-paigaldab mööda Eestit XXX. Ehk siis on tegemist isikuga,

kes juhib pidevalt mootorsõidukit ja seda ilmselt ka erinevates ilmastikuoludes. Süüksarvatava

rikkumise osas selgitas T.S , et vajutas sihilikult gaasi ja külg läks ette. Arvestades siia

juurde, et ta juhtis sõidukit talvisel ajal ning rikkumise osas tehtud videosalvestistelt on näha,

et rikkumise piirkonnas oli lumine ning teekattel oli lahtist lund, pidi ta kohtu hinnangul gaasi

vajutades pidama vähemalt võimalikuks ja möönma, et tema sõiduk võib kaotada juhitavuse,

s.t et selle külg võib liikuda ette. Ehk siis tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega.

8. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja seega tuleb T.S-i

toimepandu eest karistada. T.S poolt toimepandud rikkumistest on raskeim LS §

224 lg 2 rikkumine ning seega tuleb vastavalt KarS § 63 lg-s 1 sätestatule määrata talle selle

järgi karistus. Antud rikkumise eest on karistusena nähtud ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut,

arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt sama paragrahvi

lõige 3 punktis 1 sätestatule võib süüteo esmakordselt toime pannud isikule kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

3 (5)

9. Hinnates T.S süü suurust võtab kohus arvesse, et T.S juhtis mootorsõidukit

valgel ja lõunasel ajal ning piirkonnas, kus liiklustihedus on tavapäraselt küllaltki suur.

Arvestada tuleb sedagi, et videosalvestistelt nähtuvalt oli antud piirkonnas teekattel lahtist

lund, kuid sellest hoolimata otsustas T.S kahe sõiduki vahel ringteele sõites vajutada

gaasi selliselt, et tema sõiduk kaotas juhitavuse, s.t selle külg liikus ette. Seejuures oli T.S

tarvitanud ka alkoholi – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 mh/l kohta. Ehk

siis oli tema käitumine ohtlik nii temale endale kui ka teistele liiklejatele ning nende varale.

Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistust

kergendavana võtab kohus arvesse kahetsust KarS § 75 lg 1 p 3 mõttes. Seega, arvestades

kuriteoasjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist, kuid karistust kergendavana

kahetsuse esinemist, hindab kohus T.S süü keskmiseks.

10. Kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtub T.S-i iseloomustavana,

kuigi antud karistus on arhiveeritud, et teda on Põhja prefektuuri 17.02.2023. a otsusega

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades, s.o sama rikkumise eest,

mida talle pannakse süüks ka käesoleval ajal. Lisaks on T.S-il käesolevalt ja oli ka

13.01.2025 rikkumise toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste

rikkumiste, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumiste eest kohaldati talle

09.06.2024. a ja 24.06.2024. a otsusega karistuseks rahatrahvi ning 07.11.2024. a otsusega

juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Peale eelnevate andmete nähtub, et enne 13.01.2025. a

rikkumisi oli T.S-ile 02.01.2025. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,019032 määratud

karistus 08.12.2024 toimepandud LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 rikkumiste eest. See otsus ei

olnud 13.01.2025 rikkumiste toimepanemise ajal küll jõustunud, kuid võimaldab kohtu

hinnangul siiski tõdeda, et T.S andis oma käitumisega taas põhjust heita talle ette

väärtegude toimepanemist. Samuti, kuigi T.S on kõik talle karistuseks määratud

rahatrahvid tasunud ning oli 13.01.2025 rikkumiste toimepanemise ajaks kandnud ära ka talle

karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmise, ei saa vaadata mööda sellest, et ta oli

juhtimisõiguse tagasi saanud alles 29.12.2024, s.o vähem kui kuu enne 13.01.2025 rikkumisi.

Arvestades eelnevaid andmeid ja T.S-ile käesolevas asjas etteheidetavaid rikkumisi võib

seega teha järelduse, et T.S on viimasel ajal rikkunud õiguskorda küllaltki aktiivselt ning

varasemalt kohaldatud karistused, s.o rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole talle

ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud nendest

hoolimata liiklusalaste rikkumise toimepanemist. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et

nõustuda ei saa ei menetlusaluse isiku ega tema kaitsjaga, et T.S-ile oleks kohaseks

karistuseks rahatrahv. Nõustumisväärne on kohtuvälise menetleja seisukoht, et teda tuleb

karistada toimepandu eest arestiga.

11. Vastavalt KarS §-s 48 sätestatule võib väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti

kuni kolmkümmend päeva. Tuginedes eeltoodule kogumis nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga, et varem aresti mitte kandnud T.S-ile on toimepandu eest kohaseks

karistuseks 7 päeva aresti, millest tuleb arvestada maha tema kinnipidamine KarS § 68 lg 2

alusel. Samas, kuivõrd T.S ei ole varasemalt aresti kandnud ega teinud ka üldkasulikku

tööd, peab kohus, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, põhjendatuks anda talle võimaluse kanda

see karistus ära vabaduses, tehes üldkasulikku tööd. T.S on andnud töö tegemiseks ka

nõusoleku. Siinkohal märgib kohus aga, et kui T.S oma käitumist ei muuda ja jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, tuleb tal arvestada võimalusega, et uute rikkumiste eest

võidakse talle suure tõenäosusega määrata karistuseks aresti, mis tuleb ka kinnipidamiskohas

reaalselt ära kanda.

12. Nagu nähtus, on T.S-i liiklusalaste rikkumise toimepanemise eest karistatud

põhikaristusena nii rahatrahvide kui ka alles hiljuti juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Sellest hoolimata on T.S pannud toime uued liiklusalased rikkumised. Ehk siis ei ole J.

4 (5)

T.S liiklusalaste rikkumise toimepanemine juhuslikku laadi, vaid pigem tema

väljakujunenud käitumiseks ning eelnevad karistused ei ole teda rikkumiste toimepanemisest

hoiduma pannud. Seejuures juhtis ta 13.01.2025 mootorsõidukit päevasel ajal suurema

liiklustihedusega piirkonnas ning tema joobeaste oli küllaltki kõrge (0,35 mg/l kohta) ja

selliselt, et tema juhitud sõiduk kaotas juhitavuse, minnes külglibisemisse. Sellise tegevusega

ohustas ta nii ennast kui ka teisi isikuid ja nende vara. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et

selleks, et mõjutada T.S-i edasiselt mitte õiguskorda rikkuma ehk siis suunata teda

õiguskuulekusele ning maandada tema ohtlikkust nii talle endale kui ka teistele isikutele ning

nende varale, on põhjendatud ja vajalik kohaldada talle lisakaristusena ka juhtimisõiguse

äravõtmist. Kuivõrd viimati võeti T.S-ilt põhikaristusena juhtimisõigus ära 1 kuuks, mis

talle seaduskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, ning käesolevas asjas võtab kohus temalt

juhtimisõiguse ära lisa-, mitte põhikaristusena, ei ole põhjendatud seda rakendada

maksimaalses määras. Seda enam, et vastasel juhul ei vastaks T.S-ile mõistetud põhi- ja

lisakaristus nende kogumis enam tema süü suurusele. Seega, arvestades T.S süü suurust,

varasemat karistatust ja iseloomustavaid andmeid, võtab kohus, mõjutamaks T.S-i enam

rikkumisi toime mitte panema, temalt lisakaristusena juhtimisõiguse ära ettenähtud

minimaalses määras.

13. Kokkuvõtlikult tuleb T.S süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 2 järgi

ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel tuleb

tema kinnipidamine 13.01.2025 kell 13.13 kuni 14.01.2025 kell 14.00 arvestada karistusaja

hulka, lugedes kandmata karistuseks 6 päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 2 ja 3 alusel asendada

kandmata arest 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

14. Käesolevas väärteoasjas tehtud videosalvestised on talletatud DVD plaadile. Kohus on

seisukohal, et DVD plaat sellele salvestatuga tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel väärteoasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

5 (5)