2-24-16108/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-16108

Kohtuasi

D.T hagi Julianus Inkasso OÜ vastu võlasuhte

puudumise tuvastamiseks, maksehäirete registrist

andmete eemaldamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

D.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: D.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kaupo Süvaoja

Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D.T taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil.

Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus osas, milles maakohus jättis hagi

menetlusse võtmata järgnevate nõuete osas ning saata asi vastavate nõuete osas

menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule:

3.1. hageja nõue kohustada kostjat eemaldama hageja võlad Taust.ee portaalist;

3.2. hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2024 määruse resolutsioon muutmata,

kuid muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

2-24-16108

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.T (hageja) esitas 22.10.2024 Harju Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu,

milles hageja palub tuvastada, et poolte vahel puudub võlasuhe, kohustada kostjat eemaldama

hageja võlad Taust.ee portaalist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud Taust.ee portaalis hageja kohta kaks

maksehäiret (võlgnevus 143,60 eurot, nõude kuupäev 01.09.2017, ja võlgnevus 412,78 eurot,

nõude kuupäev 26.06.2022). Mõlema võlgnevuse puhul on märgitud nõudjaks kostja. Hagejal

ei ole kostja ees võlgnevusi. Lisaks on Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr

2-18-354 vabastatud hageja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (sh

võlgnevus Aktiva Finants Group OÜ ees 160,13 eurot ja võlgnevus Bigbank AS ees 1035,12

eurot, mis on loovutatud Aktiva Finants Group OÜ-le). Hageja kohustustest vabastamisega on

vastavad võlasuhted lõppenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 alusel ja hagejal puuduvad

võlgnevused, mida oleks alust kajastada Taust.ee portaalis. Seetõttu on kostja avaldanud

hageja kohta ebaõigeid andmeid ning hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Hageja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §

366). Taust.ee portaalis maksehäirete avaldamine näitab hagejat negatiivses pildis, kui hageja

peaks mingil põhjusel laenu taotlema.

3. Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja esindab käsunduslepingu alusel Aktiva

Finants Group OÜ-d ning Taust.ee portaali sisestatud võlgnevuste puhul on sissenõudjaks

Aktiva Finants Group OÜ. Kostja on Taust.ee portaalis üksnes maksehäire avaldaja. Taust.ee

portaalis on avaldatud Harju Maakohtu 19.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354

tunnustatud Aktiva Finants OÜ (praeguse ärinimega Aktiva Finants Group OÜ) nõue 160,13

eurot ning Bigbank AS (praegune võlausaldaja Aktiva Finants Group OÜ) nõue 1035,12

eurot. Kuna võlasuhte pooleks on Aktiva Finants Group OÜ, mitte kostja, siis on hagi esitatud

vale kostja vastu. Kuna Harju Maakohtu 02.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-18-354, millega

hageja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastati, jõustus 21.09.2024,

siis on kostja märkinud Taust.ee portaalis maksehäired staatusega „lahendatud 21.09.2024“.

Seega lõppes hageja kohustuse rikkumine 21.09.2024 ning 21.09.2024 seisuga oli hageja

võlgade tasumise kohustusest vabastatud. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 p 5

kohaselt on lubatud maksehäire avaldamine kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest.

Seega ei avalda kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid ja maksehäirete avaldamine staatusega

„lahendatud“ on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Hageja väited mainekahju/mittevaralise

kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kui hagejale on tekkinud kahju, on see tingitud

hagejast endast ja tema varasemate kohustuste rikkumisest.

2-24-16108

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 31.10.2024 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning jäeti

menetluskulud hageja. Maakohus jättis hageja 22.10.2024 menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

p 1 alusel keelduda. Kostja esindas käsunduslepingu alusel võlanõuete sissenõudmisel

võlausaldajat Aktiva Finance Group OÜ-d ja avaldas hageja kohta kaks maksehäiret

maksehäireregistris Taust.ee. Tegemist oli Aktiva Finants OÜ nõudega 160,13 eurot ja

Bigbank AS-i nõudega 1035,12 eurot. Mõlemad nõuded olid esitatud hageja

pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-18-354. 02.09.2024 määrusega lõpetas kohus hageja

kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas hageja tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Kostja ei ole antud juhul avaldatud maksehäirega seonduva võlasuhte

pool (võlasuhte pooleks on Aktiva Finance Group OÜ). Lisaks eeltoodule on andmed

avaldatud Taust.ee portaalis õiguslikul alusel ja lähtuvalt IKS § 10 lg 2 p-s 5 sätestatust on

kõnealuseid andmeid sõltumata tsiviilasja nr 2-18-354 tehtud 02.09.2024 määrusest lubatud

avaldada kuni 5 aastat.

6. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Seoses hagi menetlusse

võtmisest keeldumisega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja palus vaadata määruskaebuse läbi istungil.

8. Taust.ee portaalis oleks pidanud avaldajaks märkima Aktiva Finance Group OÜ, mitte

kostja. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi ega õigussuhet kostjaga. Hageja kohta

maksehäirete avaldamine Taust.ee portaalis on ebaõige, kuna hagejal puuduvad võlgnevused,

hageja on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastatud.

Menetluse edasine käik

9. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9.1. Kostja ei ole võlausaldajaks, vaid maksehäire avaldajaks käsunduslepingu alusel. Seega

ei saa kostja suhtes tuvastada võlasuhte puudumist. Hageja saab esitada hagi võlasuhte

puudumise tuvastamiseks Aktiva Finance Group OÜ vastu. Seega on hagi esitatud vale kostja

vastu.

9.2. Olukorras, kus kostja ei avalda ebaõigeid andmeid, puudub alus hagi rahuldamiseks.

Kostja on tõendanud, et maksehäire on märgitud staatusega „lahendatud“ ning tegemist ei ole

ebaõigete andmetega, kuna hageja vabastati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

02.09.2024 määrusega, mis jõustus 21.09.2024. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt on lubatud

kõnealuseid maksehäired avaldada kuni 5 aastat.

9.3. Hageja väited mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 127 lg 6

esimese lause kohaldamiseks peab olema tõendatud põhjuslik seos kahju ning kahju tekitaja

poolt kannatanud isiku õiguste rikkumise vahel.

2-24-16108

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt

tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks kohustamisnõude

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kui muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

12. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja taotluse asja lahendamiseks istungil. TsMS §

667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist

vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes mõistlik. Ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal.

Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

13. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et kostja on õigusliku aluseta avaldanud hageja osas

Taust.ee portaalis kaks maksehäiret. Hageja märgib, et tal ei ole kostja ees kohustusi ning

lisaks on hageja Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 vabastatud

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kostja on selgitanud, et ta ei ole hageja

võlausaldajaks, vaid maksehäire avaldajaks käsunduslepingu alusel. Hageja võlausaldajaks oli

Aktiva Finance Group OÜ. Aktiva Finance Group OÜ ja kostja vahel on käsundusleping ning

Aktiva Finance Group OÜ on volitanud kostjat tegema võlgade sissenõudmiseks vajalikke

toiminguid. Kostja on selgitanud, et Taust.ee portaalis on avaldatud maksehäiretena Harju

Maakohtu 19.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-354 hageja pankrotimenetluses

tunnustatud nõuded. Kuna Harju Maakohtu 02.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-18-354,

millega hageja vabastati pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, jõustus 21.09.2024,

siis on kostja märkinud Taust.ee portaalis maksehäired staatusega „lahendatud 21.09.2024“.

Olgugi, et hageja on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastatud, siis on

kostja hinnangul maksehäirete avaldamine Taust.ee portaalis on korrektne, kuna IKS § 10 lg 2

p 5 kohaselt on lubatud maksehäireid avaldada kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest.

Seega ei avalda kostja hageja osas ebaõigeid andmeid.

14. Hageja soovib, et kostja eemaldaks Taust.ee portaalist tema kohta kaks maksehäiret

(kohustamisnõue). Samuti soovib hageja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist (mittevaralise kahju hüvitamise nõue). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus keeldunud nende nõuete osas hagiavalduse menetlusse võtmisest

ennatlikult ning asi tuleb selles osas saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

15. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 371 lg

2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine

ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus märgib, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1

või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus

ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud

asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt RKTK

13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Kohus ei saa TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel hinnata

tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid

2-24-16108

hindamata otsustada selle üle, kas hageja nõue on põhjendatud, tuleb see välja selgitada ja

tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452/16, p 11;

RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10; RKTKm 12.062024, 2-23-11584, p 9).

16. Ringkonnakohus märgib esiteks, et hageja nõuded on materiaalõiguslikult võimalikud.

Hageja kohustamisnõude materiaalõiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1055 lg 1 (vt ka

RKTKo 09.12.2010, 3-2-1-127-10, p 11; RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 27) ning

mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047, § 1043 koosmõjus

§-ga 131 ja § 134 lg-tega 2, 5 ja 6 (vt ka RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 35).

17. Teiseks võib maakohtu määruse põhjendustest järeldada, et maakohtu hinnangul on

kostjal õigus Taust.ee portaalis IKS § 10 lg 2 p-i 5 järgi hageja andmeid avaldada kuni 5

aastat kohustuse rikkumise lõppemisest ning seega puudub hagil perspektiiv.

17.1. IKS § 10 lg 1 järgi on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine

kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning

üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust

ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS §

10 lg 2 p 5 näeb ette, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine ei ole

lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.

17.2. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja tugineb sellele, et tal on õigus hageja andmeid

avaldada IKS § 10 lg 2 p 5 järgi, peab maakohus andma hinnangu sellele, kas kostja poolt

andmete avaldamine on sõltuvalt asjaoludest proportsionaalne, kuna IKS § 10 lg 2 p-s 5

nimetatud viieaastane tähtaeg on võimalik maksimaalne, mitte automaatne aeg võlaandmete

avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Seda saab maakohus teha aga asja

sisulise lahendamise käigus, mitte hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Kohus ei saa TsMS

§ 371 lg 2 p 1 kohaldamisel hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt.

17.3. Ringkonnakohus selgitab, et andmete edastamine ei või IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt olla

andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav ka siis, kui kohustuse rikkumisest ei ole

veel möödunud rohkem kui viis aastat. Kuigi käesoleval juhul võib olla andmete avaldamine

maksehäireregistris hageja võlgnevuse kohta lubatav hageja krediidivõimelisuse ja

maksekäitumise hindamiseks (IKS § 10 lg 1), siis tuleb avaldamise proportsionaalsuse

hindamisel võtta arvesse ka seda, et mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete

töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige

eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele

edastamise vajadus (vt TlnRnKm 18.01.2023, 2-22-6314, p 48).

17.4. Samuti on Andmekaitse Inspektsioon oma „Maksehäirete avaldamise“ juhises (lk 9-10)

selgitanud, et IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastane tähtaeg on võimalik maksimaalne,

mitte automaatne aeg võlaandmete avaldamiseks pärast kohustuse rikkumise lõppemist.

Konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi

asjaolude pinnalt. Võlaandmete avaldamise pikkuse valikul tuleb arvestada rikkumise tõsidust

ning andmete avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele.

Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg,

isiku üldine maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus

võlausaldajaga nõude sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või

vastupidi võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla

sissenõudmiseks. Seega tuleb iga maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja

2-24-16108

andmesubjekti üldiselt kirjeldavate omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema

valmis andmete avaldamise pikkust põhjendama. Võlaandmete avaldamine maksimaalses

määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral.

Oluline, et isegi, kui maksehäireregister on välja töötatud nö tüüpkriteeriumid avaldamise

kestvuse osas, siis hiljemalt andmesubjekti vastuväite saamisel tuleb avaldamise aja

põhjendatust uuesti hinnata.

17.5. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja sisulise lahendamise käigus anda hinnang

sellele, kas IKS § 10 lg 2 p 5 alusel hageja andmete avaldamine on sõltuvalt asjaoludest

proportsionaalne, võimaldades menetlusosalistel esitada selle kohta oma seisukohad.

18. Maakohtu määruse resolutsioon on põhjendatud osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast hageja tuvastusnõuet (hageja palus tuvastada, et poolte vahel puudub

võlasuhe). Siiski muudab ja täiendab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse

põhjendusi. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul

peab kohus kohustamisnõude lahendamise raames andma hinnangu pooltevahelise õigussuhte

olemasolule või selle puudumisele. Seega aitab hageja õiguslikku huvi tagada samas

menetluses esitatud kohustamisnõue, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte või

selle puudumise tuvastamine. Kuna hagejal on võimalik oma eesmärk saavutada

kohustamisnõude maksmapanemisega, siis eraldi tuvastusnõude esitamine ei ole vajalik (vt

RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 37, 38; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14; RKTKo

06.12.2023, 2-22-1081, p 13). Kuna hagejal puudub eraldi õiguslik huvi tuvastusnõude

esitamiseks, siis on tuvastusnõude menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud (TsMS §

371 lg 2 p 2).

19. Hageja märgib määruskaebuses, et Taust.ee portaalis oleks pidanud avaldajaks märkima

Aktiva Finance Group OÜ, mitte kostja. Hagejal ei ole kostja ees võlgnevusi ega õigussuhet

kostjaga. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul on

kostja selgitanud, et kostja kliendiks on Aktiva Finance Group OÜ, kellega kostjal on

käsundusleping ning kes on volitanud kostjat tegema võla sissenõudmiseks vajalikke

toiminguid. Seega on kostja märkimine hageja võla sissenõudjana portaalis Taust.ee

õiguspärane (TlnRnKo 21.12.2023, 2-21-15984, p 42; TlnRnKm 12.10.2022, 2-22-765).

20. Eeltoodust tuleneval leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ja

asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks kohustamisnõude

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Vajadusel võib maakohus määrata hagejale

TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks (vt RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574/19, p

11). Maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata osas, milles maakohus keeldus

tuvastusnõude menetlusse võtmisest, kuid selles osas on muudetud ja täiendatud maakohtu

määruse põhjendusi.

21. Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise

tulemusele. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et menetlus ühe nõude osas

lõpetatakse, tuleb menetluskulud kõigi nõuete kohta jaotada asja tervikuna lahendamisel

(TsMS § 173 lg 1 esimene lause koostoimes §-ga 2; RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p

12.2). Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluse kestel kulude osaline jaotamine segadust

ega teeniks menetlusökonoomiat (vt RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p-d 11–12.2; RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 66; RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 49).

2-24-16108

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause

kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks osaliselt tagasi maakohtule, saab määruse peale kaevata

üksnes osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt