3-25-189/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-25-189

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-189

Määruse kuupäev ja koht

6.02.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi

tähemärgiga.

Taotleja: X

Vastustaja: Kambja Vallavalitsus

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus

lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse

Kambja vallale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse laekus 23.01.2025 X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks,

mille esemeks on Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024 korraldus nr 711, millega otsustati

korraldada avalik elektrooniline enampakkumine Künka kinnisasja (katastritunnus

28301:001:0936) võõrandamiseks ja Kambja Vallavalitsuse 9.01.2025 korraldus nr 24,

millega kinnitati elektroonilise enampakkumise tulemused. Kaebaja palub kohtul rakendada

abinõusid, mis on vajalikud õiguste kaitsmiseks kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole Kambja Vallavalitsus teavitanud Künka kinnisasjal

asuvate plekk-garaažide omanikke sellest, et vald kavatseb panna 28.11.2024 korraldusega nr

711 kinnisasja müüki. Selle tulemusena võib nurjuda plekk-garaažide omanike algatus

taastada Künka kinnisasjal garaaži-hooneühistu (mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975.

a (garaažikooperatiiv Erika) ja 1999. a sundlikvideeritud. Lisaks Künka kinnisasjal on park,

mis asub korteriühistu lähedal, mille esindajaks on taotleja. Seega kinnisasja müümisega võib

kaduda ka korteriühistu liikmete võimalus viibida kõrghaljastuse alal. Taotleja teatas, et esitas

8.11.2024 korralduse nr 711 ja 9.01.2025 korralduse nr 24 peale vaide.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.01.2025 määrusega käiguta esialgse õiguskaitse taotluse ja

andis taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kolm päeva alates kohtumääruse

kättesaamisest. Taotlejal tuli tasuda taotluse esitamise eest riigilõiv summas 20 eurot ja

põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust, sh selle kohaldamise vajadust ja esitada tõendid

garaažiomandi kohta.

3-25-189

3. Taotleja esitas kohtule 27.01.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas kohtule,

et tema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus seisneb selles, et Künka kinnisasja müük

kahjustab otseselt nii korteriühistu (Kambja vald, Räni alevik, Kogre tee 4 korteriühistu)

liikmete kui ka kohalike elanike ja garaažiomanike huve, mis väljendub otseses materiaalses

kahjus garaažiomanikele, aga samuti selles, et võib kaduda võimalus viibida elukoha lähedal

kõrghaljastuse alal pargis.

4. Tartu Halduskohus kohustas 28.01.2025 määrusega Kambja Vallavalitsust esitama kohtule

hiljemalt 4.02.2025 seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas koos selgitustega.

5. Kambja Vallavalitsus esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele 4.02.2025. Kambja

Vallavalitsus oli arvamusel, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne,

arvestades taotleja subjektiivsete õiguste sisuliselt olematut riivet käesolevas asjas. Lisaks

leidis vald, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ei ole võimalik, arvestades, et Künka

kinnistu on müüdud.

6. Taotleja esitas 30.01.2025 kohtule avalduse, milles täpsustas, et sai korralduse nr 711 ning

otsuse nr 64 kätte 30.12.2024.

Kohtu seisukoht

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse

staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3

esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad

eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal

olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus

vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Eelduste täitmata

jätmise korral jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

8. Kohus märgib, et Kambja valla selgituse kohaselt on Künka kinnistu osas notariaalne ostu-

müügileping sõlmitud ning kinnistu on müüdud.

Kuigi X ei ole esitanud kohtule sooritatud tehingu osas tõendeid, tegi kohus iseseisvalt

kindlaks, et e-kinnistusraamatu andmete kohaselt, mis esinesid 5.02.2025 seisuga, oli Künka

kinnisasja (katastritunnus 28301:001:0936) omanikuks endiselt X. Küll e-kinnistusraamatus

on märge, et 04.02.2025 on registreeritud kinnistamisavaldus nr 8796202550 seoses notari

Andres Ott tehinguga nr 274/2025.

Eelnev kinnitab Kambja valla väidet, et Künka kinnisasja müümise osas on sõlmitud

notariaalne ostu-müügileping, mille järgi on võimalik pidada Künka kinnistut Kambja valla

poolt müüduks. Samas ei ole veel omandi üleminekut toiminud (asjaõigusseaduse § 119 lg 2)

Eelnev aga ei tähenda kohtu hinnangul seda, et taotlejal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus.

Nimelt sätestab HKMS § 251 lg 1 p 4, et kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna vara

arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke.

Samas, HKMS § 5 lg-st 2 tulenevalt, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud

vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse

resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli

3-25-189

suunatud. Seega iseenesest ei tähenda kinnisaja müük haldusakti alusel, mille õiguspärasust

kontrollitakse kas vaide- või halduskohtumenetluses, automaatselt esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumist.

9. Taotleja selgitas kohtule, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus selles, et kinnisasja

müügi korral võib nurjuda plekk-garaažide omanike algatus taastada Künka kinnisasjal

garaaži-hooneühistu (mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975. a (garaažikooperatiiv

Erika) ja 1999. a sundlikvideeritud. Lisaks Künka kinnisasjal on park, mis asub eluhoone

(korteriühistu) lähedal, kelle esindajaks on kaebaja. Seega kinnisasja müümisega võib kaduda

ka korteriühistu liikmete võimalus viibida kõrghaljastuse alal.

10. Kohus on seisukohal, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus vaid osas, mis

puudutab väidet seoses võimaliku kõrghaljastuse kadumisega korteriühistu lähedal. Selles

osas on kaebaja seadusest tulenev õigus kaitsta korteriomanike huve, mis on kinnitatud

korteriühistu koosoleku protokolliga ja tulenevad otseselt seadusest. Samas ei välista ka kohus

menetlusosaliste väiteid silmas pidades, et väidetav kõrghaljastus, mis on seni olnud Künka

kinnisasjal, võib selle kinnistu müügi tulemusena kaduda.

11. Osas, mis puudutab plekk-garaažide omanike nurjunud algatust taastada Künka

kinnisasjal garaaži-hooneühistu, ei näe kohus taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Esiteks ei

ole kaebaja esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et 1) ta on olemasolevate

plekk-garaažide omanike poolt valitud nende esindajaks halduskohtumenetluses; 2) tõendite

olemasolu selle kohta, et plekk-garaažide omanikud on kaebaja poolt esindatavad isikud.

Pelgalt kaebaja väitest, et plekk-garaažide omanikud on korteriühistu liikmed antud juhul ei

piisa jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle. Korteriühistu liikmed võivad aja

möödudes muutuda korteriomandi müügi tulemusena, kuid sellega ei kaasne plekk-garaažide

omandi üleminekut. Samas ei ulatu kaebaja volitused kaitsta korteriühistu liikmete õigusi

selleni, et tema saaks kaitsta korteriühistu esindajana ka võimalike plekk-garaažide omanike

õigusi. Teiseks ei ole peale garaažikooperatiivi Erika ja 1999. a sundlikvideerimist loodud uut

garaaži-hooneühistut, mille esindajaks oleks taotleja. Garaaži-hooneühistu loomine sõltub

garaažide omanike tahtest, mitte sellest, kas maa, kuhu garaažid paigaldatud on, kuulub

garaažide omanikele.

Kohus märgib, et alates 1999. aastast ehk 26 aasta jooksul garaaži-hooneühistut loodud ei ole.

Ilma garaaži-hoonestusühistut moodustamata ei ole maa erastamine, mis on garaažide all,

enam võimalik.

Kohus rõhutab, et puuduvad ka tõendid selle kohta, et mõni plekk-garaaž, mis asub Künka

kinnisasjal, kuuluks kaebajale.

Seega leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud kohtule kas enda või tema poolt teiste

esindatavate isikute plekk-garaažide omandiõigust, aga samuti nende isikute esindusõigust ja

tegelikku garaažide kasutamist (ei ole maha jäetud jne), mistõttu puudub kaebajal vastavas

osas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Lisaks toonitab kohus, et maareformiseaduse

(MaaRS) § 22 lg 1 sätestab, et ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on

antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad

ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud

kitsendusi, samuti elamu-, korteri, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete

ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. MaaRS § 40 lg 1 sätestab, et avaldusi maa

erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa

erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise

teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Haldusasja materjalide

kohaselt ei ole Künka kinnisasjal olevate plekk-garaažide omanikud garaaži-hoonestusühistut

3-25-189

loonud ega esitanud kuni 2006. aasta 1. juunini maa erastamise avaldusi. Seda kõike

arvestades ei näe kohus alust arvata, et Künka kinnisasja võõrandamise otsustamise hetkel,

aga samuti ka nüüd esineks taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna Künka kinnisasja

ostueesõigusega erastamine ei ole hetkel võimalik sõltumata 28.11.2024 korraldusest nr 711.

Eelnevat arvestades tuleb nõustuda Kambja vallaga selles, et taotleja õiguse riive on antud

juhul olematu.

12. Kohtule ei ole näha, et kaebaja vaie oleks perspektiivikas. Kambja vallale esitatud vaides

ei ole taotleja viidanud sellele, et tema tahteks oleks korteriühistu liikmete esindamine selle

lähedal asuva kõrghaljastuse säilitamise nimel. Taotleja põhjendas vaiet vaid sellega, et

soovib taastada garaaži-hooneühistu, kuid ei ole vaidele lisanud omandiõigust ega

esindusõigust kinnitavaid dokumente. Seda ei ole kaebaja teinud ka halduskohtumenetluses.

Ühiselt ei ole selge, kas vald ennistab rikutud vaide esitamise tähtaega.

13. Kohtu hinnangul ei kaalu korteriomanike huvi viibida kõrghaljastuse alal avalikku huvi

üles, mis esineb seoses tulu saamisega valla eelarvesse vallaomandi müümisest. Maa- ja

Ruumiameti poolt avaldatud fotodest ei ole näha, et Künka kinnisasja territooriumil oleks

loodud park. Samas ei ole näha, et müüdud kinnistu oleks jalutamiseks kõlblik. Kinnistul

asuvad küll valdavas osas puud ja plekk-garaažid, mis üldiselt ei kinnita seda, et kinnistut

oleks kasutatud näiteks jalutamiseks või muu kõrghaljastusalana vaba aja veetmiseks

ümbritsevate korterühistute elanike poolt jne.1 Samas on tegemist suhteliselt väiksese pinnaga

kinnisasjaga, mille lähedal on olemas ka teised kõrghaljastusega kinnistud. Järelikult ei kao

Künka kinnisasja müümisel korteriomanike võimalus viibida kodu lähedal

kõrgehaljastusalal.2

14. Plekk-garaažide eemaldamisega seoses märgib kohus, et need on võimalik omanike poolt

eemaldada neid lammutamata ehk tegemist ei ole kinnisasjale püsivalt paigaldatud

konstruktsioonidega, mistõttu nende omanike õiguse riive seoses kinnisasja müümisega ei ole

intensiivne ega kaalu üles avalikku huvi Künka kinnisasja müümise vastu.

15. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise eeldusi. Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

16. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

1https://www.google.com/maps/@58.3635586,26.6714365,3a,75y,260.97h,81.52t/data=!

3m7!1e1!3m5!1sjUa_w_HpCsHr2nndh-RhaQ!2e0!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-

pa.googleapis.com%2Fv1%2Fthumbnail%3Fcb_client%3Dmaps_sv.tactile%26w

%3D900%26h%3D600%26pitch%3D8.478024194254516%26panoid

%3DjUa_w_HpCsHr2nndh-RhaQ%26yaw%3D260.97400189976463!7i16384!8i8192?

entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDIwMy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

2https://www.google.com/maps/@58.3644774,26.6716627,3a,75y,179.61h,78.72t/data=!

3m7!1e1!3m5!1sF0zYRQ6eFBc44yoRMH_i4w!2e0!6shttps:%2F%2Fstreetviewpixels-

pa.googleapis.com%2Fv1%2Fthumbnail%3Fcb_client%3Dmaps_sv.tactile%26w

%3D900%26h%3D600%26pitch%3D11.284822980533377%26panoid

%3DF0zYRQ6eFBc44yoRMH_i4w%26yaw%3D179.61116950002645!7i16384!8i8192?

entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDIwMy4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D