2-23-15016/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15016

Tsiviilasi

Xi hagi Yi vastu 18 000 euro nõudes

Hagi hind

Menetlustoiming

18 000 eurot

Aegumise kohaldamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), elukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja: Krista Paal, Krisanne

Juristide Õigusabi MTÜ; e-post: xxx

Kostja: Y (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx

Kostja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko

(isikukood XXX), Romento OÜ; e-post:

info@romento.ru

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta aegumise tõttu rahuldamata Xi hagi Yi vastu 18 000 euro nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Mõista hagejalt Xilt kostja Y kasuks välja menetluskulud 625 eurot.

4. Hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja X esitas 23.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja Yi vastu 18 000 euro nõudes (dtl 2-

3). Harju Maakohus võttis hagi 17.01.2024 määrusega menetlusse (dtl 17-19).

2. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 20.11.2015 kostja arvele 18 000 eurot eesmärgiga osta

hageja tütrele Cle ja tema tulevasele abikaasale kostjale Yile korter Tallinnasse XXX (dtl 1-10,

14-15). Korteriomandi soetamise ajal oli hageja tütar veel abielus teise mehega ning hageja ei

saanud korteriomandi soetamiseks ettenähtud sissemaksu kanda hageja tütre arvele. Hageja

kandis korteri sissemaksuks ettenähtud 18 000 eurot kostja pangaarvele (dtl 7). Peale raha

laekumist ostis kostja 08.12.2015 korteri oma omandisse (dtl 8). Kostja ja hageja olid

suusõnalise kokkuleppe korras leppinud kokku, et kostja kingib peale hageja tütrega abiellumist

1/2 mõttelist osa korteriomandist hageja tütre omandisse.

3. Kostja ja hageja tütre abielu sõlmiti 18.11.2016 Tallinna Perekonnaseisuametis (dtl 6) ning pere

hakkas elama XXX Tallinn korteris. Hageja pöördus korduvalt peale abielu sõlmimist kostja

poole, et viimane täidaks oma kohustust ja kingiks kinkelepingu alusel 1/2 korteriomandist

hageja tütrele. Kostja, lubadustele vaatamata, seda ei teinud ja keeldub seda jätkuvalt tegemast.

4. Kostja ja hageja tütre abielu lahutati 16.12.2022 (dtl 4-5) ning hageja pöördus taaskord kostja

poole 18 000 euro tagasinõudes. Kostja eitas igasuguseid eelnevaid kokkuleppeid ning ei

tunnista hageja poolset nõuet ja keeldub tagasi maksmast 18 000 eurot, mis tehti korteri

soetamisel esimese sissemaksena. Kuna peale abielu lahutamist (16.12.2022) hageja tütar koos 3

lapsega pidi lahkuma nende ühisest kodust ja kostja keeldub ka 18 000 euro suuruse summa

tagastamisest, leiab hageja, et kostja on antud juhul alusetult rikastunud hageja vara arvelt, kuna

keeldub summat 18 000 eurot tagastamast (dtl 1-10, 14-15).

Kostja vastus hageja 23.10.2023 hagiavaldusele, aegumise vastuväide ja taotlus vaheotsuse

tegemiseks

5. Kostja arvates on hagi põhjendamatu ja selles esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele (dtl 20-

25). Kostja 08.02.2024 vastuse kohaselt abiellus kostja hageja tütrega 18.11.2016, kuid

faktiliselt oli kostja abielusuhetes hageja tütre Cga juba 2015 kevadest. Pooled elasid koos ja

üürisid korterit Lаsпаmäel. Kuna hageja tütar kunagi ei töötапud ega soovinud töötada ja tal oli

veel kaks last eelmisest abielust, oli kostja sunnitud kandma kõiki kulusid hageja tütre ja tema

laste ülalpidamiseks, kui ka maksma korteri üüri.

6. Nimelt sel põhjusel kostja sugulased ja hageja tütre sugulased otsustasid aidata noort perekonda

2-toalise korteri ostmisel. Seetõttu kostja ema A kandis 18.11.2015 kostja arvelduskontole 16

000 eurot, kostja isa B kandis 20.11.2015 kostja kontole 15 000 eurot ja hageja kandis

20.11.2015 kostja kontole 18 000 eurot (dtl 24). Kõik sugulased, sealhulgas ka hageja ise,

teatasid, et kõik kostja arvelduskontole ülekantud summad on kingitus kostjale 2-toalise kоrtеri

omandamiseks, et kostja koos abikaasaga saaksid elada omaette korteris. Hageja kinkis kostjale

18 000 eurot tänutähеks selle eest, et kostja pidas oma vahenditest üleval hageja tütart ja tütre

kahte alaealist last, samuti kandis kostja ise korteri üürikulusid.

7. Kostja vanemad kandsid kostjale üle korteri ostmiseks 31 000 eurot, hageja kandis 18 000 eurot.

Kuna korteri hind oli 60 000 eurot, pidi kostja võtmа laenu veel 11 000 eurot. Abielu ajal

maksis kostja ise selle laenu pangale tёiеs ulatuses õigeaegselt tagasi. Kostja kandis 30.11.2015

notarile 2-toalise korteri ostuks 44 900 eurot (dtl 24). Ettemaks 15 100 eurot oli juba tasutud.

8. 08.01.2017 sündis hageja tütrel ja kostjala ühine poeg D (dtl 25). Pooled elasid abielus 6 aastat.

2022 aasta lõрus soovis hageja tütar abielu lahutada. Kohus lahutas abielu 16.12.2022. Abielu

jooksul kulutas kostja hageja mittetöötava tütre ja tema laste ülalpidamiseks ilmselt tunduvalt

suurema summa kui 18 000 еurоt, mille hageja kinkis kostjale.

9. Ei vasta tegelikkusele hageja väited selle kohta, et kostja võttis endale kohustuse kinkida

abikaasale ½ mõttelist osa korteriomandist. Kostja kulutas oluliselt rohkem kui poole korteri

ostuhinnast, peale selle kostja ise pidas üleval hageja tütart ja tema lapsi nii еnnе abielu kui ka

рärаst abielu sõlmimist. Hageja ei ole kostja poole pöördunud ühegi nõudmisega abielu jooksul

(dtl 20-25).

10. 22.04.2024 kohtule esitatud seisukohas leiab kostja, et käesolevas vaidluses on tegemist alusetu

rikastumisega mitte kinkelepinguga, siis kostja palub kohut kohaldada hageja hagi suhtes

aegumist ning jätta nõuе rahuldamata (dtl 47-49). Kui hageja nõuab kostjalt 18 000 еurо

tagastamist alusetu rikastumise alusel (kuna kostja ei ela hageja tiitrega koos), algab aegumise

kulgemine 2019 detsembrist. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust гikastumisest tuleneva пõudе

aegumistähtaeg оn kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal оn

alusetust rikastumisest tulenev nõuе. Seega saabus aegumistähtaeg hageja пõudе järgi 2022

detsembris. Kuna hageja esitas käesoleva hagi alles 2023 oktoobris, järеlikult hageja on

aegumistähtaja mööda lasknud (dtl 47-49).

Hageja seisukoht kostja aegumise väidetele

11. 05.09.2024 toimunud kohtuistungil avaldas hageja kostja vastuväitele aegumise kohta, et

hagejale sai peale hageja tütre ja kostja abielu lahutamist 16.11.2022 selgeks, et hageja tütar

sellele korterile mingisugust õigust ei oma. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna ta sai

oma õigustest teada alles pärast 16.11.2022 (kohtuistungi protokoll, dtl 63-67).

12. Hageja kinnitab, et tegemist ei olnud kinkega, vaid maksekorraldusel on täpselt kirjas, milleks

hageja selle raha üle kandis. Hageja on nõus, et kohus lahendab esmalt aegumise küsimuse.

13. Kostja väide, et raha anti kingitusena selle eest, et kostja pidi ülal pidama hageja tütart ja tema

kahte last, on üdini vale väide, sest kostja ei pidanud neid üleval. Hageja tütrega ei elanud koos

mitte kaks last, vaid üks. Vanem tütar elas ja elab tänaseni vanavanemate juures. Kõikidele

lastele, kes ei olnud kostja lapsed, makstakse elatist, laste toetust. Mingit kostjapoolset

ülalpidamise juttugi ei ole olnud. Raha oli konkreetselt antud selleks, et osta xxx korter ja hiljem

jagada see võrdselt abikaasade vahel, kui abielu hageja tütre ja kostja vahel on sõlmitud (dtl 63-

67).

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus teeb käesolevas asjas kostja taotluse ja TsMS § 449 lg 2 alusel vaheotsuse, mis on

lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

16. Nõude aegumise osas seisukoha võtmisel juhindub kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 143-s sätestatust, mille kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule vastuväited nõude aegumise kohta, mida

kohus käsitleb taotlustena.

17. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise

jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib

tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

18. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes, mille kohus loeb tuvastatuks:

-

hageja tütar C (ik XXX) ja kostja abiellusid 18.11.2016 ja nende abielu lahutati

16.12.2022 (dtl 6);

-

hageja kandis 20.11.2015 kostjale 18 000 eurot üle, mida kinnitab maksekorraldus

(dtl 7);

-

18 000 eurot panustati ühise eluaseme ostmiseks XXX Tallinnas;

-

2019 detsembris hageja tütar lahkus kostja juurest Tallinnas, XXX majast elamast.

19. Pooled vaidlevad selles üle, kuidas ja kelle vahel sõlmiti kokkulepe korteri XXX 1/2 mõttelist

osa korteriomandist üleandmiseks hageja tütrele või kas hageja kostjale üle kantud raha näol oli

tegemist kinkega. Poolte vahel on vaidlus, kas nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema peale

abielu lahutamist 16.12.2022 või aegumine algas detsembrist 2019, kui paar tegelikult lahku

kolis. Kokkuvõtlikult on vaidlus selles, kas hageja 23.10.2023 kohtule esitatud nõue on aegunud

või mitte.

20. Hageja on esitanud nõude alusetust rikastumisest tuleneva nõude normide alusel. Vastavalt

TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtule

nähtuvalt on nõude aluseks alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus on pooltele kohaldatava

õigusega seonduvat selgitanud 05.09.2024 kohtuistungil (dtl 63-67).

21. Kohus saab TsMS § 449 lg 3 alusel teha vaheotsuse kohtule esitatud tõendite pinnalt. Kohus

kvalifitseerib esmalt pooltevahelised õigussuhted (I), seejärel tuvastab, millal hageja sai teada

või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (II). Viimasena käsitleb

kohus nõude aegumist (III) ja menetluskuludega seonduvat (IV).

I

22. Kohtupraktika järgi tuleb aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena kohtul hagi aegumise

tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (Riigikohtu 01.10.2008

kohtuotsus nr 3-2-1-63-08, p 14). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad

tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest

toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest

tegudest. Õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu

ülesanne sõltumata poolte väidetest (Riigikohtu 17.03.2021 otsus asjas nr 2-16-16764, p 11).

23. Hageja on kostjale kandnud 20.11.2015 üle summas 18 000 eurot eesmärgiga osta hageja tütrele

Cle ja tema tulevasele abikaasale - kostjale Yle - korter Tallinnasse XXX. 20.11.2025 tehtud 18

000 euro ülekande selgituseks on kirjutatud „KORTERI OSTMISEKS XXX“ (dtl 7). Nimetatud

korteriomandi omanik on e-kinnistusraamatu andmetel 08.12.2015 tehtud kandega kostja Y

(isikukood XXX) (dtl 8).

24. Hageja väitel oli suulise lepinguga kokku lepitud, et korteriomandist ½ kannab kostja peale

abielu sõlmimist hageja tütre omandisse. Kuivõrd kostja korteriomandist poolt hageja tütrele

kandnud ei ole, leiab hageja, et kostja on alusetult rikastunud.

25. Kostja väitel oli raha ülekanne hoopis tänutähеks selle eest, et kostja pidas oma vahenditest

üleval hageja tütart ja tütre kahte alaealist last. Seega kostja hinnangul on tegu kinkega. Lisaks

hagejale on korterit aidanud osta ka kostja enda vanemad. Kostja väitel kestis abielu 6 aastat.

Kohtule nähtuvalt algas kooselu 2015 aastast ja kestis faktiliselt kuni 2019, so kokku 4 aastat.

26. Hageja väidab, et kostja ei ole pidanud üleval hageja tütart ja tema kahte last, hageja tütrega ei

elanud koos mitte kaks last, vaid üks laps. Vanem tütar elas ja elab tänaseni vanavanemate

juures. Kõikidele lastele, kes ei olnud kostja lapsed, makstakse elatist ja laste toetust. Hageja

20.11.2015 tehtud ülekande selgitusse on märgitud, et raha on korteriomandi ostuks, mitte aga

hageja tütre ja tema laste ülalpidamisekulude katteks (dtl 7).

27. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega

täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud;

3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva

sättega või sellise sätte eesmärgiga. Seega peab alustust rikastumisest tuleneva nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused, mille tõendamiskoormis on hagejal: teisele

isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud (st esineb sooritus),

mis on tehtud ilma õigusliku aluseta; st kohustust mida sooviti sooritusega täita ei ole olemas,

seda ei teki või langeb ära see pärast soorituse tegemist. Seega peab hageja tõendama, et ta

tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis

langes hiljem ära. Vastava nõude esitamiseks peab olema selge, milles sooritus seisnes ning

milline kohustus ära langes või jäi tekkimata. Kostja saab esitada vastuväite VÕS § 1018 lg 2 ja

VÕS § 1033 lg 1 alusel.

28. Riigikohus on praktikas selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja

väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut

kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1

kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes

ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 10.12.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-10632, p 11.1 ja seal viidatud kohtupraktika).

29. Hageja on tõendanud, et on kandnud 20.11.2015 kostjale summa 18 000 eurot korteriomandi

ostuks. Hagejal puudus kohustus maksta kostjale 18 000 eurot. Perekonnaseaduse (PKS)

kohaselt on perekonna ülalpidamise kohtus abikaasadel ja laste ülalpidamise kohustus

esmajoones nende vanematel. Seega puudus hagejal seadusest tulenev kohustus oma täisealise

tütre, tema (varasemast abielust) laste, kui ka kosja lapse ülalpidamiseks. Hageja on tõendanud,

et ei tema ise ega tema tütar ei ole korteriomandi kaasomanikuks saanud.

30. Juhul kui poolte vahel puudus kokkulepe hageja tütrele korteromandi kaasomandi osa

omandamiseks, ei olnud hagejal kohustust tasuda oma tütre, tema laste, tema kostjast abikaasa

ja kostja enda lapse olme- ja eluasemekulusid. Kostja esitatud tõendilt (dtl 24) nähtuvalt on

kostja hageja antud raha eest tasunud korteri ostuks. Kostja on saanud 08.12.2015 korteriomandi

omanikuks ning seega rikastunud. Kohtule ei nähtu kostjapoolset vastusooritust.

31. Juhul kui poolte vahel oli vastav kokkulepe, on pooltevaheline võlaõiguslik kokkulepe

kinnisasja kaasosa (tütre nimele) omandamiseks TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühine, sest AÕS § 119

lg 1 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema

notariaalselt tõestatud. Sellisel juhul võib hageja nõude alus olla VÕS § 1028 lg 1, sest

võlaõigusliku kokkuleppe tühisuse tõttu puudus hagejal kostjale raha maksmiseks õiguslik alus.

TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seda ei

pea pooled täitma. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

32. Seega tulenes pooltevaheline õigussuhe lepinguvälistest võlasuhetest (VÕS § 1027 jj) ning

seetõttu kuuluvad TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kohaldumisele TsÜS-is sätestatud alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumise sätted.

II

33. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev

nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud

alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama.

34. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi

teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise

toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru

nõude olemasolust (Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 46). Alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumist reguleerib TsÜS § 151 ja olukorras, kus täidetakse

olematut kohustust, on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu

alusetu täitmise (rikastumise) ajaga ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude

olemasolust (Riigikohtu 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12). Seega algas

alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg alusetu makse tegemisega.

35. Hageja kandist kostjale 20.11.2015 üle summa 18 000 eurot. Kostja sai korteriomandi

omanikuks 08.12.2015 tehtud kandega. Kohtu hinnangul on sai hageja teada alusetust

rikastumisest tuleneva nõude olemasolust alusetu makse tegemisega kostjale ehk 20.11.2015.

36. Lisaks märgib kohus, et hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostja ja hageja olid suusõnalise

kokkuleppe korras leppinud kokku, et kostja kingib peale hageja tütrega abiellumist 1/2

mõttelist osa korteriomandist hageja tütre omandisse. Kuna hageja tütar ja kostja abiellusid

18.11.2016, ei ole eluliselt usutav, et hageja sai teada asjaolust, et kostja tema tütre nimele

korteriomandi kaasosa ei vormista, alles peale lahutust 16.12.2022. Liiatigi kolisid hageja tütar

ja kostja lahku juba aastal 2019 ehk faktiline kooselu lõppes 2019. aastal.

37. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hageja alusetu rikastumise nõude teadasaamise

ajahetk hageja poolt kostjale 18 000 euro makse teostamise aeg ehk 20.11.2015.

III

38. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks, et vältida nõude aegumist, tuleb

nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 23.10.2023 (dtl

1-10).

39. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev

nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud

alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama.

40. TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates

ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135

lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse

saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui

tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta

vastaval kuul ja päeval. TsÜs § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, leotakse tähtpäev

saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

41. Riigikohus on leidnud, et hagi esitamine kostja vastu nõude rahuldamiseks on käsitatav ühtlasi

tahteavaldusena nõude maksmapanekuks ja seetõttu tuleb kohaldada ka TsÜS § 136 lg-t 8, mille

järgi tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäeva sattumisel

riigipühale või muule puhkepäevale loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval

esimesel tööpäeval (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-144-13, p 14).

42. Hageja teostas makse 20.11.2015. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 tuleb TsÜS § 151 lg 1

kohaselt hageja nõude aegumistähtaja algust arvestada seega alates 15.11.2015 kella 00.00.

Nõude aegumistähtaeg lõppes kolme aastase aegumistähtaja puhul järelikult 15.11.2018 kell

24.00. Hageja esitas hagiavalduse kohtule esmaspäeval 23.10.2023, seega hilinenult.

43. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hagiavaldus on esitatud hilinenult ning hageja nõue kostja

vastu on aegunud. Kohus rahuldab seega kostja aegumise kohaldamise taotluse ning kohus jätab

hageja hagi kostja vastu aegumise tõttu rahuldamata.

44. Kohus hindas ja arvestas käesoleva lahendi tegemisel üksnes neid tõendeid, millised olid

asjakohased hageja nõude ja aegumise kohaldamise põhjendatuse hindamisel. Muude tõendite

hindamist kohus vaheotsuse tegemisel vajalikuks ei pidanud.

IV

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

47. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

48. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses jurist, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.

49. Kostja on 13.09.2024 esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 70-72) kohaselt käesolevas

menetluses kandnud menetluskulusid summas 700 eurot (s.o õigusabikulud 7 h x 100 eurot).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja Roman Maksimenko, ROMENT0 OÜ,

osutanud õigusabi teenust järgmiselt: 1) hagimaterjalide tutvumine (29.08.2024) 3,5 tundi –

350 eurot; 2) kliendiga konsulteerimine (31.08.2024) 1,5 tundi – 150 eurot; 3) kliendi

esindamine kohtuistungil (05.09.2024) 1 tund – 100 eurot; 4) menetluskulude nimekirja

koostamine (12.09.2024), 1 tund – 100 eurot.

50. Kohus on seisukohal, et kõik kostja esindaja toimingud on olnud küll vajalikud, kuid osaliselt

tuleb vähendada neile kulunud aega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud

osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti

kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise

esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule

esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka

muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h

konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning

asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja

põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

51. Kohtu hinnangul on 12.09.2024 menetluskulude nimekirja, mis koosneb neljast kulureast,

koostamisele 1h kulutamine on arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu põhjendamatu ja

ülepaisutatud. Kohus vähendab nimetatud kirje juures ajakulu 45 minuti võrra. Mõistlik ajakulu

eelpool nimetatud toimingu teostamiseks on 15 minutit.

52. Kohus vaatleb menetluskulusid tervikuna – arvestades esindaja turu keskmist tunnihinda (100

eurot), koosmõjus toiminguteks kulunud ajaga, on hageja esinduskulud kokkuvõttes mõistlikud.

Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu kokku 0,75 h võrra. Hageja põhjendatud

esinduskulud on seega 625 eurot (6,25 x 100), mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

53. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 13.09.2024

esitatud menetluskulude nimekirjas nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus

rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

54. TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik