2-21-16782/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16782

Kohtuasi

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi hagi

H.G ja M.D vastu kahju hüvitise ja sellelt viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

31.07.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

apellatsioonkaebuse hind 3 259 826 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts

(registrikood 10009120), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Lembit Tedder ja Tavo Tiits

Kostja I H.G (isikukood XXX)

Kostja II M.D (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi

Rajamäe-Parik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11.12.2024 kohtuistungil poolte

lepinguliste esindajate osavõtul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Interchemie Werken De Adelaar Eesti

aktsiaseltsi kanda.

4. Mõista Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsilt välja menetluskulude

hüvitis 2910 eurot 86 senti (km-ga) H.G kasuks.

2-21-16782

5. Mõista Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsilt välja menetluskulude

hüvitis 2910 eurot 86 senti (km-ga) M.D kasuks.

6. H.G-le ja M.D-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Interchemie

Werken de Adelaar Eesti aktsiaseltsil tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts (hageja) esitas 26.10.2021 Harju

Maakohtule H.G (kostja I) ja M.D (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 3 018 358,20 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni

ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I 10.12.1999–02.09.2021 hageja juhatuse liige, tema

abikaasa kostja II on olnud alates 27.11.2018 hageja nõukogu liige. Kostja I sõlmis

19.10.2020 hageja esindajana E-Betoonelement OÜ-ga projekteerimise töövõtulepingu hoone

projekteerimiseks Nuia tn 2, Tallinn asuvale kinnistule ning 12.04.2021 Inseneribüroo Telora

OÜ-ga käsunduslepingu, millega hageja kohustus tasuma omanikujärelevalve teenuse eest

seoses ehitustöödega Nuia kinnistule ravimitööstuse hoone rajamiseks. Tehingute tegemisest

kostja I hageja nõukogu ei teavitanud ning nõukogu nõusolek puudus.

2.1. Nuia kinnistu oli 21.11.2017–13.05.2021 OÜ Eesti Farmaatsia Grupp (edaspidi EFG)

ainuomandis, EFG juhatuse liige ja ainuosanik on kostja II. 29.04.2021 sõlmisid kostja I

hageja esindajana ning kostja II EFG esindajana notariaalselt tõestatud lepingu Nuia

kinnistust ½ mõttelise osa müümiseks hagejale. Lepingu kohaselt pidi hageja kandma

ostuhinna 615 536 euro ulatuses projekti- ja investeerimiskulusid kinnistu arendamiseks. Ka

selle tehingu tegemiseks nõukogu nõusolek puudus. 08.07.2021 saatis hageja nõukogu

esimees kostjale I e-kirja, milles andis korralduse Nuia kinnistul viivitamatult ehitustööde

peatamiseks, hageja tasutud summade tagastamiseks ning keelas ilma nõukogu

kooskõlastuseta hageja arvelt mistahes kulutuste tegemise seoses Nuia kinnistuga. Samuti

keelas ta otsesõnu EquipNet Ltd-lt tehaseliini ostmise ja vastava ostuarve tasumise. Kostja I

lubas ehitustegevuse alates 12.07.2021 peatada ning liini mitte osta. 16.07.2021 sõlmis kostja

I aga hageja esindajana nõukogu nõusolekuta ehitustöövõtulepingu E-Betoonelement OÜ-ga,

2-21-16782

mille esemeks olid ehitustööd Nuia kinnistule tootmis- ja laohoone rajamiseks maksumusega

3 950 000 eurot. 18.08.2021 tasus kostja I hageja vahenditest EquipNet Ltd-le tootmisliini

ostuarve 920 346,33 eurot. 23.08.2021 sõlmisid kostja I hageja esindajana ning kostja II EFG

esindajana nõukogu nõusolekuta lepingu Nuia kinnistu ½ mõttelise osa hagejale

tagastamiseks. Hageja kontolt on tasutud arveid seoses Nuia kinnistule lao- ja tootmishoone

rajamisega kokku vähemalt 3 018 358,20 eurot. Lisaks E-Betoonelement OÜ-le ning

Inseneribüroo Telora OÜ-le on tasutud arveid ka teistele teenusepakkujatele.

2.2. 29.04.2021 tehing on nõusoleku puudumise tõttu tühine, st hageja osa Nuia kinnistust

kunagi ei omandanud. Kulutuste tegemisega võõrale kinnistule rikkus kostja I oma hoolsus- ja

lojaalsuskohustust hageja suhtes. Soetatud tootmisliin ei olnud hagejale vajalik. Ebavajaliku

liini hoiustamine põhjustas hagejale suuri püsikulusid. Tulevikus võib hageja olla sunnitud

tehaseliini utiliseerima, sest tehaseliini müük pole õnnestunud. Hageja on olnud alati valmis

müüma tehaseliini mõnele erapooletule ostjale, kes pole hageja otsene konkurent ja kelle

huvid pole hageja huvidega vastuolus. Paraku ostuhuvilised on puudunud.

2.3. Kostja II rikkus oma kohustusi hageja ees seeläbi, et ei teavitanud ülejäänud nõukogu

liikmeid viivitamata kostja I poolt kavandatud tehingutest ning esindades 29.04.2021 ja

23.08.2021 tehingutes EFG-d, tegutses kostjaga I kooskõlastatult, eelistades hageja huvidele

isiklikke huve. Kostja II pidi hageja nõukogu liikmena olema teadlik, et Nuia kinnistu

arendustegevusega seotud lepingute sõlmimiseks ja maksete tegemiseks puudus hageja

nõukogu nõusolek. Võõrale kinnistule tehtud kulutuste ulatuses on hagejal tekkinud kahju,

sest hageja ei ole saanud nende kulutuste eest mistahes vastusooritust. Sisuliselt investeeris

hageja oma konkurendile tehase ehitamisse, mis hagejale endale vajalik polnud. Kostja I

rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui ta lisaks nõukogu nõusoleku puudumisele asus ka

teadlikult eirama nõukogu keeldu uut tehast mitte rajada. Arvestades, et 29.04.2021 Nuia

kinnistu müügileping ja 23.08.2021 müügilepingu tagasitäitmise kokkulepe on sisuliselt

hageja ja tema nõukogu liikme kostja II vahelised tehingud, siis olnuks nende tehingute

tegemiseks vajalik ka hageja aktsionäride üldkoosoleku nõusolek. Esmakordselt said nõukogu

liikmed JP ja MG 19.10.2020, 12.04.2021 ja 29.04.2021 lepingute sõlmimisest teada alles

2021. a suvel.

2.4. EFG poolt 27.12.2021 hagejale tehtud kaks rahaülekannet ei mõjutanud hageja

kahjunõude olemasolu ega nõude suurust kostjate vastu. 27.12.2021 rahaülekannetega ei

täitnud EFG hageja kahjunõuet kostjate vastu. Kostjate endi väitel tegi EFG need

rahaülekanded hageja ja EFG vahelise Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmiseks.

Teisisõnu soovis EFG kostjate kinnituse kohaselt täita oma enda rahalise kohustuse hageja

ees. Arvestada tuleb, et kostjate kontrolli all olev EFG on vastavad maksed teinud hagejale

äärmiselt ebaselgel ja vaieldaval õiguslikul alusel, mistõttu hagejal võib tekkida kohustus

need maksed EFG-le tagastada. On võimalik, et EFG arvelt hagejale maksete tegemisega on

kostjad tekitanud EFG-le kahju. Hagejal puudub Nuia kinnistu müügilepingu tühistamisest

tulenev tagasitäitmise nõue EFG vastu, sest mh on tühine tagasitäitmise kokkulepe. Enamiku

arenduskuludest tasus hageja kolmandatest isikutest teenusepakkujatele, mitte EFG-le.

Hagejal on õigus nõuda hagi aluseks olevate maksete hüvitamist koos käibemaksuga, sest

tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Arvestades ka kostja I pahauskset käitumist

tehaseliini ostutehingu tegemisel, oleks kahjuhüvitisest tehaseliini ostukulu mahaarvamine

vastuolus hea usu põhimõttega ja kahju hüvitamise eesmärgiga. Hagejal puuduvad EFG vastu

lepingulised ja lepinguvälised nõuded. Isegi, kui hagejal oleks EFG vastu mõni nõudeõigus

lepinguvälisel alusel, siis puudub sel nõudel hageja jaoks sisuline väärtus, sest nõue ei ole

ilmselt põhjendatud ja nõude edukas maksmapanek EFG vastu oleks äärmiselt ebatõenäoline.

EFG majandustegevus on tänaseks seiskunud, millest annab tunnistust maksustatava käibe ja

2-21-16782

töötajate puudumine juba alates 2022. a II kvartalist. Samuti on EFG jätnud esitamata kahe

viimase majandusaasta aruanded. Esineb tõsine risk, et kostjate kontrolli all olev EFG asub

end varatuks muutma. EFG 01.02.2022 avaldus ei välista, et EFG-l on hageja vastu

tagasinõudeõigus seadusest tuleneval alusel. Võimalik nõue võiks olla käsitletav kasuna VÕS

§ 127 lg 5 mõttes, kui nõudel oleks mingisugune väärtus. Hageja on valmis oma väidetava

nõude EFG vastu loovutama, kuid kui kostjad sellega ei nõustu, siis tuleb eeldada, et väidetav

nõue EFG vastu on väärtusetu.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja nõukogu ei ole mitte kunagi võtnud vastu mistahes otsuseid peale juhatuse liikme

volituste pikendamise, üle 20 aasta on ka aktsionäride koosolek võtnud vastu otsuseid üksnes

nõukogu liikmete volituste osas. Hoolimata sellest on kostja I juhatuse liikmena ehitanud üles

äriühingu ja teinud kõik selleks vajaminevad tehingud, sh igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvad tehingud, aktsionäride vaheliste suuliste kokkulepete alusel. Kostja I tühistas

29.04.2021 tehingu ja kandis kinnistu tagasi 23.08.2021 notariaalse tehinguga hageja

peaaktsionäri esindaja MG otsese suulise korralduse alusel 17.08.2021 toimunud koosolekul,

mis kajastub ka tema poolt edastatud 24.08.2021 nõudekirjas.

3.2. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Etteheidetavate tegude kogumi kaudu sai hageja

29.04.2021 tehinguga oma omandisse ½ Nuia kinnistu kaasomandist, mille väärtus on 5 913

000 eurot. Asjaõigusleping omandi üleandmiseks oli igal juhul neutraalsena kehtiv. Hagejal

on tehingu tühisusest või tühistamisest tulenev tehingu tagasitäitmise nõue EFG vastu.

Kahjuks saab olla vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse

väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Menetluse kestel on EFG teinud hagejale

kaks rahaülekannet Nuia kinnistule tehtud kulude hüvitamiseks summades 2 217 214,12 eurot

ja 50 903,28 eurot ning täitnud tasaarvestuse teel hagejale kohustuse tagastada kinnistu ostuga

seotud käibemaks. EFG on pakkunud ka käibemaksuosa hüvitamist hagejale, kui hageja esitab

vastava arve. EFG on kinnitanud, et 2 217 214,12 euro ülekanne tuleb EFG ja hageja vahel

sõlmitud 23.08.2021 notariaalse lepingu tühisuse korral lugeda tasutuks hageja poolt Nuia

kinnistule tehtud kulude hüvitamiseks. Hagi nõudest 920 346,33 euro suurune osa ei ole aga

üldse seotud Nuia kinnistuga, vaid on kulutus Glaxo tehaseliini ostmiseks. MG andis selleks

ostuks 30.04.2021 kostjale I oma kirjaliku nõusoleku. Kulutuse vastu omandas hageja

tehaseliini, mille väärtus on ostuhinnaga vähemalt võrdne, mis tuleb arvestada väidetavast

kahjust maha. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saaks kahju vähendada tehaseliini müümisega.

Kahjunõudest suure osa (ligi 20%) on hageja riigilt käibemaksutagastusena tagasi saanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 30.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 8551,40 eurot,

kostja II kasuks 8551,40 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Ühtlasi tühistas maakohus 28.10.2021

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-16782 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus

arestis hageja kasuks kostjale I kuuluvad osalused äriühingutes Cetera OÜ (registrikood

16313095), nimiväärtuses 1250 eurot ja Velfen OÜ (registrikood 14942444), nimiväärtuses

1250 eurot, seadis hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 887 000 eurot kostjale II kuuluvale

kinnisasjale registriosa nr-iga 816802 ning arestis hageja kasuks kostjale I kuuluvad

2-21-16782

väärtpaberikontod Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi

krediidiasutuste filiaalides ning Eesti väärtpaberite keskregistris 860 651,10 euro ulatuses.

5. Maakohus tuvastas, et:



kostja I oli 10.12.1999–02.09.2021 hageja ainus juhatuse liige;



kostja I abikaasa kostja II on olnud alates 27.11.2018 hageja nõukogu liige;



kostja I sõlmis hageja esindajana järgmised lepingud:

-

07.09.2020 ja 12.04.2021 töövõtulepingud AS-iga E-Betoonelement Nuia

kinnistule tehase projekteerimiseks;

-

12.04.2021 käsunduslepingu Inseneribüroo Telora OÜ-ga omanikujärelevalve

teostamiseks seoses tehasehoone ehitustöödega.

6. Maakohus leidis, et kostja I rikkus eeltoodud lepingute sõlmimisega ning kulutuste

tegemisega uue tehase rajamiseks äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat

kohustust mitte teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma nõukogu

nõusolekuta. Pooled ei vaielnud, et hageja tegevusalaks on veterinaarravimite ja -toodete

valmistamine ning et seoses kostjale I etteheidetavaga nõukogu otsuseid vastu võetud ei ole.

Uue tehase rajamine on igapäevasest majandustegevusest väljuv tegevus, mistõttu võis kostja

I sõlmida eelnevalt nimetatud lepingud ning teha seonduvaid muid kulutusi ainult nõukogu

nõusolekul.

7. Maakohus leidis, et pooled vaidlesid, kas Glaxo tehaseliin, mille eest tasus hageja

18.08.2021 makse EcquipNet Ltd-le 783 951 GBP ehk 920 346,33 eurot oli mõeldud uue

rajatava tehase jaoks. Maakohus tuvastas MG 08.07.2021 vastuse alusel, et kostja I soetas liini

eesmärgiga paigaldada see uude tehasesse. Asjaolu, et kostja I selgitas 27.08.2021 vastuses

hageja nõudekirjale, et liinis sisalduvad mh ka seadmed, mida saab paigaldada juba

olemasolevasse tehasesse, ei muuda liini soetamise esialgset eesmärki. Ka uue tootmishoone

sisseseade soetamine oli maakohtu hinnangul igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing,

milleks pidanuks tulenevalt ÄS § 306 lg 2 kohaselt olema nõukogu nõusolek. Ühe nõukogu

liikme e-kiri ei asenda nõukogu otsust, samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kõik nõukogu

liikmed oleksid andnud kirjalikus vormis nõusoleku tehingu tegemiseks. Seetõttu ei olnud

asjakohane poolte vaidlus selle üle, kas 08.07.2021 seisuga oli võimalik nõusolek veel tagasi

võtta. Kostja I rikkus mh Glaxo tehaseliini soetamisega ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat

kohustust. Põhjendatud ei ole etteheide kostjale I seoses nõukogu korralduste täitmata

jätmisega. Esitatust ei nähtu, et nõukogu oleks teinud seoses uue tehase ehitamisega, sh

tehaseliini soetamisega, mistahes otsuseid, sh mingite tehingute või toimingute tegemist

juhatusel keelanud või andnud muid korraldusi. Kohus leidis, et MG kui nõukogu esimehe või

enamusaktsionäri esindaja tegevus ei olnud samastatav nõukogu tegevusega.

8. Maakohus nõustus hagejaga, et Riigikohtu seisukohast (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p

10) tuleb lähtuda ka aktsiaseltsi ja nõukogu liikme puhul, kuivõrd regulatsioon ning huvide

konflikti tekkimise oht on analoogsed. EFG majanduslikud huvid ühtivad selle ainuosaniku

huvidega, eelduslikult kuulus EFG osa tehingute tegemise ajal kostjate kui abikaasade

ühisvarasse (abieluvaraleping sõlmiti 08.10.2021), st 29.04.2021 ja 23.08.2021 tehingute

tegemiseks pidanuks olema nii üldkoosoleku kui ka nõukogu nõusolek. Kostja I rikkus

29.04.2021 ning 23.08.2021 tehingute tegemisega nii ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat

kohustust kui ka ÄS § 307 lg 4 järgset esindusõiguse piirangut. Maakohus leidis, et kostja II,

tehes EFG esindajana 29.04.2021 ning 23.08.2021 tehingud, pidi hageja nõukogu liikmena

olema teadlik, et nende tehingute tegemiseks nõukogu nõusolek puudub. Samuti pidi kostja II

2-21-16782

29.04.2021 lepingust teada saama edasiste kulutuste tegemise kavatsusest seoses Nuia

kinnistuga, milleks samuti nõukogu nõusolek puudus. Kostja II oleks hoolsalt ning hageja

suhtes lojaalselt toimides saanud takistada tehingute tegemist nende tegemisest keeldumisega.

Kostja II saanuks informeerida nõukogu esimeest tehingute tegemise ning kulutuste kandmise

kavatsusest, tehes ettepaneku kutsuda kokku nõukogu koosolek otsustamaks korralduse

andmise vm abinõu üle juhatuse õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning edasiseks

vältimiseks. Nimetatu tegemata jätmisega rikkus kostja II järelevalve teostamise kohustust.

9. Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled, kas hagejal on EFG vastu nõudeõigus seoses hageja

poolt kulutuste tegemisega uue tehasehoone rajamiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et

29.04.2021 tehing oli seoses nõukogu ja üldkoosoleku nõusoleku puudumisega nii ÄS § 307

lg 3 kui ka ÄS § 318 lg 6 alusel tühine, sh oli tühine kinnisasja käsutustehing, mistõttu hageja

EFG kaasomanikuks vaatamata kinnistusraamatu kandele ei saanud. Seoses nõusolekute

puudumisega on tühine ka 23.08.2021 tehing, millega lepiti kokku tagasitäitmises. Maakohus

ei nõustunud hagejaga aga selles, et hagejal ei saa olla seoses 29.04.2021 tehingu tühisusega

EFG vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja tasus kolmandatest isikutest

teenusepakkujatele. Hageja esitatud asjaoludel on EFG poolt saadud tööd või teenused tehase

ehitamiseks Nuia kinnistule, mille eest hageja tasus. Nähtuvalt 29.04.2021 lepingust võttis

hageja kohustuse seoses edasiste kuludega, kokkulepped seoses varasemate kuludega

puudutasid üksnes müüja ehk EFG poolt tehtud kulutusi, mistõttu saab enne 29.04.2021

tehtud kulutuste osas hagejal olla nõue EFG vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel. Hageja nõuded

EFG vastu seoses kulutuste tegemisega Nuia kinnistule ei olnud väärtusetud. Võttes arvesse

EFG 27.12.2021 hagejale tehtud makseid ei ole võimalik nõustuda hageja käsitlusega, mille

kohaselt võimalikud nõuded on väärtusetud tulenevalt EFG majanduslikust olukorrast. EFG

majanduslik olukord on 27.12.2021 maksete tegemist võimaldanud. Nõudeõiguse

väärtusetuse eeldus on igal juhul ümber lükatud olukorras, kus kohustatud isik on asunud

nõuet täitma. 27.12.2021 maksekorraldustega on tõendatud, et EFG on asunud hageja

kulutuste hüvitamise nõudeid täitma, mistõttu ei saa nõudeõigused olla väärtusetud.

10. Maakohus asus seisukohale, et kulutuste tegemisega Nuia kinnistule tehase ehitamiseks

enne 29.04.2021 ega 29.04.2021 tühise tehingu alusel ei olnud hagejale kahju tekkinud, sest

hageja omandas iga kulutuse tegemisega nõude hüvitise saamiseks EFG vastu ning tõendatud

ei ole, et vastavad nõuded oleksid väärtusetud või vähema väärtusega, kui hageja poolt kantud

kulutused. Omandades kulutuse tegemisega sama väärtusega nõudeõiguse, ei halvenenud

hageja varaline olukord kulutuste tegemisega.

11. Maakohus leidis, et pooltel on vaidlus, kas hagejale tekkis kahju seoses Glaxo liini

soetamisega. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja ei tõendanud, et tema poolt omandatud

liin oleks väärtusetu või vähema väärtusega, kui selle eest tasutud ostuhind. Asjaolu, et hageja

ise liini oma tootmistegevuses käesoleval ajal kasutada ei soovi, ei muuda seda väärtusetuks.

21.10.2022 e-kirjast nähtuvalt on kostja I hagejale teatanud, et liini ostmisest on

potentsiaalselt huvitatud Hollandi ettevõte Alfasan. Veenev ei olnud hageja väljatoodu, et

müümine Alfasanile oli välistatud seoses asjaoluga, et tegemist on samuti veterinaarravimeid

tootva ettevõttega ehk hageja konkurendiga, kes paigaldaks tõenäoliselt liini Nuia kinnistule

rajatavasse tehasesse ning asuks seda kasutades oma turuosa hageja arvelt suurendama.

Ravimite tootmise liini ostmisest saavadki eelkõige olla huvitatud ravimite tootmisega

tegelevad ettevõtted. Hageja on viidanud ärisaladusele, kuid ei ole esitanud asjaolusid ega

tõendeid selle kohta, et oleks liini tervikuna või mõnda osa müüa üleüldse proovinud.

Ulatuslike hoiukulude jätkuv kandmine viitab sellele, et liin ei ole hageja jaoks väärtusetu.

Kahju tekkimine ka seoses Glaxo liini soetamisega ei ole tõendatud.

2-21-16782

12. Maakohus leidis, et kui kahju ei ole tekkinud, siis ei olnud täidetud ka kahju hüvitamise

nõude tekkimise eeldused ning hageja argumendid seoses võimaliku kahjuhüvitise

vähendamise vastuolust hea usu põhimõttega ei ole asjakohased. Seetõttu jättis maakohus

hagi rahuldamata.

13. Maakohus jättis kõik menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Asjas ei olnud alust kohaldada menetluskulude jaotamisel analoogiat

TsMS § 168 lg 5 ja 6 seoses EFG poolt tasutuga pärast hagi esitamist. Hagi esemeks olevaid

nõudeid, s.o kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu, hagejal kunagi ei tekkinud. Tegemist ei

olnud olukorraga, kus nõuded oleksid lõppenud pärast hagi esitamist. Põhjendatud ei olnud

kohaldada ka TsMS § 169 lg-t 3 seoses hagi tagamise määrusega toimunud

määruskaebemenetluse kuludega. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebus jäi rahuldamata, ei

võimaldanud järeldada, et määruskaebuse esitamine olnuks ilmselt asjakohatu, põhjendamatu

või menetlusosaliste õiguseid kuritarvitades tehtud toiming. Maakohus leidis, et hüvitamisele

kuuluv menetluskulu kokku oli 17 102,80 eurot, millest kohus mõistis vastavalt kostjate

taotlusele kummagi kostja kasuks hagejalt välja pool, s.o 8551,40 eurot.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldatakse ning mõistetakse kostjatelt

solidaarselt välja hageja kasuks 3 018 358,20 eurot, sh viivise põhinõudelt alates 26.10.2021

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palub jätta

jõusse Harju Maakohtu 30.06.2023 otsuse resolutsiooni p-des 7.1–7.3 nimetatud hagi

tagamise abinõud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ei saa uut otsust teha, tühistada

maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kõik

menetluskulud, sh apellatsiooniastme menetluskulud, palub hageja jätta solidaarselt kostjate

kanda.

15. Hageja märkis, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja I on talle hagis etteheidetavate

tehingute ja kulutuste tegemisega rikkunud süsteemselt ja pikaajaliselt hageja juhatuse liikme

kohustusi, mille tõttu olid hageja ja EFG vahel 29.04.2021 Nuia kinnistu ½ mõttelise osa

müügileping ja 23.08.2021 notariaalne leping Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmiseks

tühised. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja II on rikkunud hageja nõukogu liikme

kohustusi ÄS § 316 lg 1, § 317 lg 6 ja § 327 lg 1 mõttes. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti

VÕS § 127 lg-t 1 ja VÕS § 128 lg-d 1 ja 3 ning jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 4, mille tõttu

on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejatele pole tekkinud hagi aluseks olevat varalist

kahju.

15.1. Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et kostjate kohustuste rikkumise tõttu halvenes

hageja varaline olukord pärast kahju põhjustanud sündmuseid, s.o pärast hageja pangakontolt

Nuia kinnistu arenduseks ebaseaduslikult tehtud makseid, nendele maksetele vastava summa

võrra (3 018 358,20 eurot). Kohus pole hageja varalist diferentsi enne kahju põhjustanud

sündmusi ja vahetult pärast kahju põhjustanud sündmusi korrektselt hinnanud. Selle tõttu jäi

tuvastamata, et kostjate kohustuste rikkumise tõttu tekkis hagejale otsene varaline kahju.

Isegi, kui diferentsihüpoteesi kohaselt pole hagejale kahju tekkinud (millega hageja ei

nõustu), pidanuks maakohus kahju olemasolu siiski jaatama normatiivsetel kaalutlustel.

15.2. Maakohus on kahjunõude eelduste kontrollimisel ajanud segamini kahju tekkimise fakti

(s.o kahju olemasolu tuvastamise VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 mõttes) ning

hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramise põhimõtted (s.o mahaarvamisele kuuluva

2-21-16782

võimaliku kasu hindamise VÕS § 127 lg 5 mõttes). Kohus pidanuks esmalt tuvastama kahju

tekkimise fakti, kuid selle asemel asus kohus kohe analüüsima, kas hagejal võib kõrvuti kahju

hüvitamise nõudega olla kolmandate isikute (nt EFG) vastu nõudeõigusi alusetu rikastumise

sätete alusel. Alusetust rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu ei välista kahju

hüvitamise nõuet. Alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust hinnatakse alles

kahjuhüvitise suuruse määramisel VÕS § 127 lg 5 alusel mitte aga kahju olemasolu

tuvastamisel (RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-134-09, p 11). Kohus pidanuks tuvastama, et

kostjate poolt tekitatud kahju on põhjuslikus seoses kostjate kohustuste rikkumisega ja vastav

kahju kuulub seega hüvitamisele VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 alusel. Kostjate poolt tekitatud kahju

oli kostjatele ettenähtav või vähemalt pidi olema ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju

ettenähtavuse küsimus ei ole isegi oluline, sest asjaolud ja kostjate kohustuste rikkumise

iseloom kinnitavad üheselt, et kostjad on hagejale kahju tekitanud tahtlikult või vähemalt

raske hooletuse tõttu. Kostjate kahju hüvitamise kohustust pole kahju tekitamise järgselt

osaliselt ega täielikult ära täidetud kostjate või mõne menetlusvälise kolmanda isiku poolt.

16. Teiseks jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormuse ning kohaldas ebaõigesti VÕS §

1028 lg-t 1, VÕS § 1032 lg-t 2 ja VÕS § 1042 lg-t 1 lugedes hageja väidetavad nõudeõigused

EFG vastu vähemalt sama väärtuslikuks, kui olid hageja kahjunõude aluseks olevad

kulutused. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid, sh kasu saamist seoses kahju tekitamisega, peab tõendama kahju tekitaja (seega

kostjad, mitte hageja). Selline tõendamiskoormuse jaotus on kooskõlas ka TsMS § 230 lg-ga

1. Kostjad pole põhjendanud ega tõendanud seda, kas ja millises ulatuses tuleks hageja

väidetavaid nõudeõiguseid EFG vastu hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel

arvesse võtta. Kostjad pole põhjendanud ega tõendanud ka kahjuhüvitise vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid, sh kahjuhüvitisest mahaarvamisele kuuluva tasu olemasolu (tagasinõude

väärtust) VÕS § 127 lg 5 mõttes. Antud asjas puuduvad kahjuhüvitise vähendamise aluseks

olevad asjaolud.

16.1. Maakohus jättis ekslikult tuvastamata, et hageja väidetav(ad) nõudeõigus(ed)

menetlusvälise isiku EFG vastu on hageja jaoks sisuliselt väärtusetud. Kostjad ei ole

tõendanud vastupidist. Hageja leiab jätkuvalt, et tal puudub EFG vastu Nuia kinnistu

müügilepingu tagasitäitmise nõue või on selline nõue hageja jaoks sisuliselt väärtusetu, sest

nõude esitamise ja nõude rahuldamise eeldused ei ole ilmselt täidetud. Alusetu rikastumise

nõude eeldused VÕS § 1028 lg 1 mõttes pole eeldatavalt täidetud, sest hageja võlausaldajana

pole EFG-le kui võlgnikule teinud sooritusi, mida oleks võimalik EFG-lt tagasi nõuda. Hageja

kontolt tehti õigusliku aluseta maksed (st Nuia kinnistu arenduskulude eest tasumised)

peaasjalikult kolmandatest isikutest teenusepakkujatele, mitte EFG-le. Hageja hinnangul

saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel EFG kui saaja vastu nõude esitada soorituse tegelik üleandja,

kelleks olid kolmandad isikud. Hageja ei ole ise EFG-le midagi üle andnud ning seetõttu pole

alust rääkida ka üleantu natuuras tagastamise võimalusest, mistõttu pole VÕS § 1032 lg 2

kohaldamise eeldused täidetud ning maakohtu seisukoht vastava sätte alusel nõude esitamise

võimalikkusest EFG vastu on ebaõige ja põhjendamata. Isegi, kui muud nõude eeldused

oleksid täidetud (millega hageja ei nõustu), jättis maakohus VÕS § 1032 lg 2 kohustusliku

eeldusena analüüsimata EFG poolt saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise

ajal. Saadu harilik väärtus ei ole kindlasti samastatav hageja Nuia kinnistu arenduseks tehtud

kulutuste summaga ning igal juhul pidanuks kohus oma seisukohti saadu hariliku väärtuse

osas põhjendama. Kohus pole isegi tuvastanud, milliseid töid ja teenuseid sai EFG hageja

tehtud kulutuste eest. Kohus jättis arvestamata ka hageja selgituse, et miljonitesse eurodesse

küündiva rahalise nõude täitmine EFG poolt oleks tulevikus ebatõenäoline EFG puuduliku

maksevõime tõttu ja sellega, et EFG võib muuta end võimaliku kohtuvaidluse korral varatuks.

2-21-16782

16.2. Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamiskohustust, jättes ilma põhjendusi

esitamata tähelepanuta hageja selgitused, et EFG tegi hagejale 27.12.2021 rahaülekanded

ilmselt ekslikult ilma, et EFG oleks olnud selleks tegelikult kohustatud. EFG tugineb makse

tegemise alusena 23.08.2021 Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmise kokkuleppele, mis oli

algusest peale tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 mõttes, mistõttu

tehinguga ei kaasnenud pooltele õiguslikke tagajärgi. Vastavaid kulusid polnud ka reaalselt

tehtud tolle tühise tehingu alusel, mistõttu polnud EFG-l mingit kohustust neid

rahaülekandeid selle tehingu alusel teha. Hageja ja EFG vahel puudub kokkulepe

rahaülekannete osas EFG tagasinõudeõiguste välistamiseks. Hageja ja kostjate vahelised

suhted on pöördumatult kahjustunud ning hagejal puudub igasugune kindlus ja usaldus oma

kohustusi rikkunud kostjate ja nende kontrolli all oleva EFG vastu. Kostjate senist

pahatahtlikku käitumist arvestades peab hageja täiesti reaalseks, et EFG esitab hageja suhtes

rahalise nõude makstu tagasisaamiseks. EFG tehtud maksed hagejale ei muuda olematuks

kostjate tekitatud varalist kahju hagejale.

17. Kolmandaks jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hageja seisukohad, et

väidetavate nõudeõiguste kasuna mahaarvamine on välistatud ainuüksi seetõttu, et see oleks

vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) ja kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg

5). Kostjad on hagejale kahju tekitamisel käitunud äärmiselt pahauskselt, kasutades hageja

rahalisi vahendeid pikaajaliselt oma isiklike huvide realiseerimiseks. Kulutused tehti

ebaseaduslikult huvide konfliktis ja vastupidiselt hageja huvidele võõrale kinnistule ilma

vastusooritust saamata. EFG tehtud rahaülekanded hagejale ei ole käsitletavad kahjunõudest

mahaarvamisele kuuluva kasuna. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on rõhutatud, et

kolmandate isikute makseid ei saa reeglina kannatanu (hageja) kasuna arvesse võtta, olgu

need maksed tehtud kas vabatahtlikult, lepingulisel või seadusest tuleneval alusel. EFG

maksete mahaarvamine kahjuhüvitisest oleks võimalik ainult juhul, kui tegemist oleks VÕS §

78 olukorraga, kus EFG oleks kostjate kui võlgnike eest täitnud kostjate kahju hüvitamise

kohustuse. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kuna EFG tehtud maksete

eesmärk polnud täita kostjate kahju hüvitamise kohustust, pole hageja kahjunõue kostjate

vastu nõude osalise täitmisega osaliselt lõppenud. Kuigi hageja sellega ei nõustu, siis säilib

hagejatel EFG tehtud maksete kahjunõudest mahaarvamisele kuuluva kasuna kostjate vastu

endiselt kahjunõue suuruses 750 240,8 eurot, millele lisanduvad hagis esitatud viivisenõue ja

hageja õigusabikulude hüvitamise nõue.

18. Neljandaks on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejale pole tekkinud kahju seoses

Glaxo tehaseliini ostutehinguga. Kuigi kostja I oleks pidanud hageja huvidele mittevastava

Glaxo tehaseliini ostutehingu tegemata jätma, tegi ta vahetult enne juhatuse liikme kohalt

tagasiastumist hageja pangakontolt tehaseliini müüjale ebaseadusliku ettemakse 783 951 GBP

(920 346,33 eurot), mis moodustas kokku 70% tehaseliini ostuhinnast. Sellega tekitas kostja I

hagejale otsese varalise kahju 920 346,33 eurot VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kohus on tehaseliini

väärtuse kui kahjuhüvitise vähendamise aluseks oleva asjaolu (väidetava kasu) tõendamisel

ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormuse, sest kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama kostjad.

18.1. Maakohus on ekslikult eeldanud, et Glaxo tehaseliini omand on vähemalt sama

väärtuslik, kui selle eest tasutud ostuhind. Tehaseliini ei olnud hagejal endal

tootmistegevuseks tarvis ja see seisab siiani kasutult. Kuna tehaseliin polnud mõeldud mitte

hageja vaid hagejaga konkureeriva ravimitehase jaoks, puudub ebavajalikul tehaseliinil hageja

jaoks mistahes väärtus ning hageja sellest mingeid eeliseid ei saa. See liin ei mahu isegi

hageja tehasesse. Tehaseliini omamine on hagejale hoopis koormav ja kahjulik, sest

ebavajaliku liini hoiustamise eest on hageja sunnitud tasuma igakuiselt hoiustamistasu

2-21-16782

6881,55 eurot, millele tulevikus võivad lisanduda ka tehaseliini utiliseerimiskulud. Hagejal ei

jäänud üle muud, kui veelgi suurema kahju vältimiseks tehaseliini ostutehing lõpule viia, st

tasumata ostuhinna osa müüjale EquipNet Ltd-le ära tasuda. Hageja ja kostjad pole suutnud

leida tehaseliinile ühtegi sellist erapooletut ostjat, kes poleks hageja otsene konkurent ning

kelle huvid pole hageja huvidega vastuolus, siis tuleb eeldada, et tehaseliini pole võimalik

mõistlikel turutingimustel võõrandada ja tehaseliin on hageja jaoks väärtusetu. Kostjad ega

kohus ei saa hagejale ja hageja juhatusele peale sundida ühingule kahjuliku ja potentsiaalselt

seadusvastase tehingu tegemist, eesmärgiga vabaneda ise kahju hüvitamise kohustusest.

Hageja ei soovinud kõnealust liini, selle liini ost tekitas hagejale kahju ja hagejal on õigus

nõuda eelneva eest kostjatelt hüvitist.

18.2. Isegi, kui tehaseliin poleks täiesti väärtusetu, jättis maakohus hindamata hageja

seisukoha, mille kohaselt oleks tehaseliini võimaliku väärtuse kasuna mahaarvamine

kahjuhüvitisest vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga VÕS § 127 lg 5 tähenduses. Praegusel

juhul on tegemist nn pealesunnitud rikastumise olukorraga, kus hagejal ei olnud objektiivselt

võimalik tehaseliini omandist võimaliku kasu saamist vältida. Samuti on Riigikohus

analoogses kaasuses rõhutanud, et eseme väärtus (maksumus) tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel

jätta kahjuhüvitisest maha arvamata, kui kannatanul võivad tulevikus selle esemega

seonduvalt tekkida täiendavad kulutused, mille hüvitamiseks peaks ta kahju põhjustaja

(kostjad) vastu esitama uue nõude (RKKKo 15.03.2010, 3-1-1-11-10, p 8.2).

18.3. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 6 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt on

tehaseliini võimaliku väärtuse mahaarvamine kahjunõudest hea usu põhimõtte vastane. Kostja

I on tehaseliini ostmisel tegutsenud teadlikult hageja nõukogu ja enamusaktsionäri korralduste

ja hageja õigustatud huvide vastaselt, rikkudes sellega oluliselt TsÜS §-s 32 sätestatud

kohustusi. Maakohtu otsusest kumab läbi meelevaldne seisukoht, et hageja endine juhatus

võis oma abikaasast hageja endise finantsjuhi kaasabil seadust rikkudes osta hageja n-ö

miljoni euro eest hagejale täiesti kasutu tootmisliini, mis lõpptulemis oli mõeldud

konkureerivasse Nuia ravimitehasesse ning selle eest ei järgne vastutust.

19. Viimaseks leiab hageja, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga.

Hagejal on kohustus tagastada haginõude aluseks olevate kulutustega seotud käibemaks

riigile. Hagejale on tekkinud kõigi Nuia kinnistu arendamiseks tehtud kulutuste ulatuses

otsene varaline kahju, mistõttu tuleb see VÕS § 127 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eesmärki

arvestades tervikuna (sh käibemaksuga) hagejale hüvitada. Vastasel juhul ei asetataks hagejat

olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Hagejale jääks käibemaksu ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed

tagastamata.

Vastustaja seisukoht

20. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

21. Kostjate hinnangul väidetav majanduslik kahju puudub. Hageja on käsitlenud oma

väljaminekuid, kuid on jätnud hagi aluses mainimata väidetava kahju sündmustiku käigus

saadu. Sellest ei ole kahju õiguslikult võimalik järeldada. Hagejal ei esinenud ainult kulud,

vaid ta sai ka vastusooritused. Väidetav kahju ei saa olla ka saabunud, mistõttu on hagi

õiguslikult perspektiivitu. Hageja huvidega oli vastuolus tegelikkuses see, et investeering

pööratakse tagasi. Hagejal on tehingu tühisusest või tühistamisest tulenev tehingu

tagasitäitmise nõue EFG vastu. Hagis ei ole toodud, et tagasinõudeõigus EFG vastu oleks

2-21-16782

osaliselt või täielikult väärtusetu, vaid esitletakse seda selliselt, et nõuet ei olegi. Hageja

tõendab majanduslikku üle 3 miljoni euro suurust hagiavaldust maksekorralduste nimekirja ja

maksetega, esitamata isegi arveid ning iseenda nõudekirjadega, mistõttu on hagi täielikult

tõendamata. Lisaks esineb hagis hulgaliselt ebaõigeid väiteid seoses ehitusprojekti

jätkamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka

ringkonnakohtus.

23. Hageja nõue rajaneb väidetel, et kostja I rikkus hageja juhatuse liikmeks ja kostja II

nõukogu liikmeks olemise ajal oma kohustusi ja nad põhjustasid sellega hagejale kahju.

Hageja etteheidete kohaselt tegi kostja I hageja juhatuse liikmena selle nõukogu nõusolekuta

tehinguid ning kandis vastusoorituseta kulutusi kogusummas 3 018 358,20 eurot eesmärgiga

rajada uus ravimitehas Nuia tn 2, Tallinn asuvale kostja I abikaasa kontrolli all olevale

ühingule EFG-le kuuluvale kinnistule, mille suhtes hagejale ei kuulunud ka piiratud

asjaõigusi. Seejuures kostja II, kuuludes samal ajal hageja nõukogusse, esindas enda kontrolli

all olevat ühingut hagejaga tühise tehingu tegemisel, millega seoses hageja vastusooritust

saamata kulutusi tegi ega rakendanud meetmeid kulutuste tegemise ärahoidmiseks.

24. Maakohus leidis õigesti, et kostjate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

õiguslik alus on kostja I suhtes ÄS § 315 lg 2 ja kostja II suhtes ÄS § 327 lg 2. Maakohus ei

eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas kostja I juhatuse liikme

esindusõiguse piirangu ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ja rikkumise ning kostja II

nõukogu liikme järelevalve teostamise kohustuse rikkumise. Kuigi kostjad ei nõustu vastuses

apellatsioonkaebusele täielikult maakohtuga selles, et nad oma kohustusi rikkusid, on nende

arvates oluline hinnata, kas neile etteheidetav tegevus tõi kaasa majandusliku kahju. Seega

apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas on tõendatud, et kostjate rikkumise

tagajärjel tekkis hagejale kahju.

25. Oma kohustust rikkunud juhtorgani liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamise

eeldusena peab aktsiaselts suutma tõendada (TsMS § 230 lg 1) lisaks ametisuhtest tuleneva

kohustuse rikkumisele ka nimetatud rikkumise tulemusena aktsiaseltsile varalise kahju

tekkimise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka äriühingu juhtorgani liikme tekitatud

kahju suuruse kindlakstegemisel kehtib VÕS § 127 lg 1, mida arvestades ei ole hageja

praegusel juhul kahju tekkimist tõendanud. VÕS § 127 lg 1 sätestab diferentsihüpoteesist

lähtuva põhimõtte, mille kohaselt hüvitatav on kogu tegelikult tekkinud kahju ning eeldab

kõigi kahju hüvitamisega seotud asjakohaste aspektide tuvastamist ja tõendamist. Maakohus

kontrollis õigesti poolte väidete alusel asjakohasest Riigikohtu praktikast juhindudes, kas

hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt

isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu ning kas tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna

nõutavast summast väiksem, kui rikkujate tegevuse tulemusel tehtud kulutused.

26. Maakohus analüüsis etteheidetud tehinguid ja tehtud kulutusi ning tuvastas, et kulutuste

tegemisega Nuia kinnistule tehase ehitamiseks enne 29.04.2021 ega 29.04.2021 tühise tehingu

alusel ei ole hagejale kahju tekkinud, sest hageja omandas iga kulutuse tegemisega nõude

hüvitise saamiseks EFG vastu ning tõendatud ei ole, et vastavad nõuded oleksid väärtusetud

või vähema väärtusega, kui hageja poolt kantud kulutused. Maakohus ei ole seejuures eksinud

2-21-16782

menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid. Maakohus on hageja väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab

kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.

27. Kolleegium ei nõustu kaebuse väidetega, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-t

1 ja § 128 lg-t 1 ja 3. Iseenesest on õige, et pärast hageja pangakontolt Nuia kinnistu

arenduseks tehtud ebaseaduslikke makseid vähenes hageja vara tema pangakontolt tehtud

maksete summa võrra, mida saab käsitada sel hetkel hageja kahjuna, kuid arvestades, et

omandades kulutuse tegemisega sama väärtusega nõudeõiguse, ei ole diferentsihüpoteesi

põhimõttest tulenevalt hageja varaline olukord kulutuste tegemisega halvenenud. Seega ei ole

hüvitatavat kahju tekkinud.

27.1. Nagu märgitud peab äriühingu juhtorgani liikme tekitatud kahju suuruse

kindlakstegemisel lähtuma kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivate sätete sisust ning

tuvastama ühingu varalise diferentsi. Praegusel juhul on võimalik määrata kahjuhüvitis

reaalselt tekkinud ja tõendatud kahju põhjal. Hageja väited ei anna alust diferentsihüpoteesist

kõrvale kalduda ja lugeda õiguslikus mõttes kahju tekkinuks (hageja kaebuses viidatud

normatiivne kahju), sest tagasinõudeõiguse väärtuse arvestamata jätmine tooks kaasa kahju

tekitamise juhtumi tõttu kahjustatud isiku kasu saamise. Kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikas, samuti ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud

poole karistamine (vt RKTKo 21.12.2005, nr 3-2-1-137-05 p 11).

27.2. Õige on kaebuse viide Riigikohtu seisukohale (RKTKo 09.11.2016, nr 3-2-1-114-16 p

15), et alusetust rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu ei välista kahju hüvitamise

nõuet, kuid Riigikohus on nii nimetatud kui ka seal viidatud lahendites selgitanud, et kui

isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt

isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud

õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla

vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on

kahjuna nõutavast summast väiksem (vt RKTKo 12.01.2004, nr 3-2-1-135-03, p 16). Ka

juhul, kui järgida hageja käsitlust, mille kohaselt tuleks esmalt tuvastada õiguslikus mõttes

kahju tekkimine, misjärel on võimalik sellest VÕS § 127 lg 5 alusel tagasinõudeõigus

tuvastatud väärtuses maha arvata, tulemus sellest kolleegiumi hinnangul ei muutu, sest

tagasinõudeõiguse väärtus ei ole kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega ei aktualiseeru

vastutuse tekkimise seisukohalt oluline põhjusliku seose küsimus (VÕS § 127 lg 4).

27.3. Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja ja EFG vahel sõlmitud lepingud on tühised, on

hagejal EFG vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue kas 29.04.2021 lepingu alusel üleantu

tagastamiseks (VÕS § 1028 alusel) või enne lepingu sõlmimist EFG kinnisasjale õigusliku

aluseta tehtud kulutuste hüvitamiseks VÕS § 1042 lg 1 alusel ning põhjendatud ei ole hageja

väide, et nõue on väärtusetu.

27.3.1. Vaidlustatud ei ole maakohtu poolt maksekorralduste alusel (dtl 707, 708) tuvastatud

asjaolusid, et EFG tegi hagejale 27.12.2021 kaks makset vastavalt summades 2 217 214,12

eurot ja 50 903,28 eurot, millest 2 217 214,12 eurot tasuti kulutuste hüvitamiseks seoses

ehitustöödega Nuia kinnistul (27.12.2021 e-kiri koos lisadega dtl 701-706, 01.02.2022

avaldus dtl 759). Seega on hagejale makstud raha kokku 2 268 117,40 eurot. Kostjad esitasid

EFG 01.02.2022 tahteavalduse ja kinnituse selle kohta, et EFG maksekorraldus hagejale

summas 2 217 214,12 eurot selgitusega „Nuia 2 Tallinn kulude hüvitamine vastavalt

2-21-16782

23.08.2021 notariaalsele lepingule“ tuleb OÜ Eesti Farmaatsia Grupp ja hageja vahel sõlmitud

23.08.2021 notariaalse lepingu tühisuse korral lugeda hagejale tasutuks hageja poolt kinnistule

Nuia 2 Tallinn tehtud kulude hüvitamiseks. Seega nähtub üheselt, mille katteks EFG makse tegi

ja kostjad märgivad õigesti, et hageja ei ole summat EFG-le ka tagastanud. Ringkonnakohus

jääb seisukohale, et EFG maksete tegemise eesmärk on maksekorralduste selgituste ja EFG

01.02.2022 avalduse põhjal piisavalt selge: EFG on teinud maksed 23.08.2021 notariaalse

lepingu täitmiseks, millega lepiti kokku 29.04.2021 lepingu tagasitäitmises ja EFG poolt tema

kinnistule tehtud kulutuste hüvitamises hagejale; kui aga 23.08.2021 notariaalne leping peaks

osutuma tühiseks, tuleb vähemalt 2 217 214,12 euro suurune makse lugeda tehtuks hageja

poolt Nuia tn 2 kinnistule tehase ehitamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Seega on EFG

vähemalt 2 217 214,12 euro ulatuses soovinud täita alternatiivselt kas hageja nõude

23.08.2021 notariaalse lepingu täitmiseks või hageja alusetu rikastumise nõude. Eelnevat

arvestades ei ole sisulist vahet, kummal õiguslikul alusel on hageja nõue EFG vastu

põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud, et EFG maksetel oleks võinud olla mingi muu

eesmärk, sh et EFG-l oleks olnud hageja ees mingeid muid kohustusi, mille täitmiseks need

maksed võisid olla tehtud. Eelnev ei toeta hageja kahtlust, et EFG tegi rahaülekanded ilmselt

ekslikult. Ohtu, et EFG võiks tehtud maksed tagasi küsida, ei ole hageja põhistanud ning asja

materjalid sellise ohu esinemist ei kinnita. Samuti ei ole hageja välja toonud, millisel

õiguslikul alusel võiks hagejal tekkida kohustus maksed EFG-le tagastada. Eelnevat

arvestades on ainetu ka hageja arutelu VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel võimalikult

esitatavate nõude eelduste väidetava mittetäitmise ja nõude maksmapaneku eeldusliku edutuse

kohta, samuti etteheited tõendamiskohustuse ebaõige jaotamise kohta. Arvestades, et hageja

kahjunõude suurus on 3 018 358,20 eurot, kusjuures sellest 920 346,33 eurot peab hageja

Glaxo tehaseliini ostutehinguga seonduvaks kahjuks, saab lugeda, et Nuia kinnisasjale tehtud

kulutuste eest on hageja juba saanud rahalise hüvitise 2 268 117,40 eurot, millega hageja nõue

on selles ulatuses lõppenud.

28. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et ka juhul, kui käsitada EFG poolt tehtud makseid

mahaarvamisele kuuluva kasuna, säilib hagejal kostja vastu endiselt kahjunõue 750 240,80

eurot (=3 018 358,20 - 2 268 117,40). Kolleegium ei nõustu hagejaga ja põhjendab seda

järgmiselt. Hageja peab esitatud kahjunõudest 920 346,33 eurot Glaxo tehaseliini

ostutehinguga seonduvaks kahjuks (vt ka dtl 135-136). Vaidlust ei ole, et hagejale anti 920

346,33 euro eest vastusooritusena Glaxo tehaseliini omand ja valdus. Seega on hageja

tehaseliini omanik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema

poolt omandatud liin oleks väärtusetu või vähem väärt, kui selle eest tasutud ostuhind ning

seda ei väära asjaolu, et hageja viis ostutehingu lõpuni veelgi suurema kahju ärahoidmiseks.

Asjaolu, et hageja tehaseliini ise vajamata, on vaatamata tehtud pakkumustele subjektiivsetel

kaalutlustel nõus müüma seda vaid teatud kriteeriumitele vastavatele ostjatele, ei muuda

objektiivselt tehaseliini väärtust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole Glaxo

tehaseliini ostutehinguga kahju tekkimist tõendanud, mistõttu ei ole hageja kahjunõue ka

selles osas põhjendatud.

29. Kaebuses heidetakse maakohtule ka ette, et analüüsitud ei ole hagi aluseks olevate

maksete hüvitamist koos käibemaksuga ja hageja viitab maakohtu menetluses esitatud

seisukohtadele (12.09.2022 menetlusdokumendi p-id 2.4.18-2.4.21 ja 17.03.2023

menetlusdokumendi alapeatüki alapeatükis 2.4). Kolleegiumi hinnangul on etteheide alusetu,

sest viidatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja ei ole kahjunõude aluseks olevate,

talle esitatud/tasutud arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud või ta

on selle küll maha arvanud, kuid hiljem käibedeklaratsioone selles osas muutnud.

2-21-16782

30. Seega, kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades leidis maakohus kolleegiumi arvates õigesti,

et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud ja sellest juhindudes jättis maakohus põhjendatult

hagi rahuldamata. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

32. Kostjate lepinguline esindaja esitas 14.12.2024 menetluskulude nimekirja. Sellest

nähtuvalt on kostjatele osutatud õigusabi kogusummas 5821,72 eurot alates 16.09.2022

tunnihinnaga 192 eurot (sh käibemaks), alates 01.01.2024 tunnihinnaga 195,2 eurot (sh

käibemaks) ning alates 16.09.2024 tunnihinnaga 219,6 eurot (180 eurot + km). Kostjate

esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

1. 16.–21.09.2023 maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumine (3 tundi) ning vastuse

koostamine apellatsioonile (13,66 tundi) 16,66 tundi;

2. 08.05.2024 kohtuasja seisu ülevaatamine, taotluse koostamine istungi määramiseks

0,25 tundi;

3. 04.09.2024 kohtuasja seisu ülevaatamine, kliendile kõne, taotluse koostamine istungi

määramiseks 0,25 tundi;

4. 06.12.2024 apellandi 05.12.2024 menetlusdokumendiga ja tõenditega tutvumine,

kõrvutamine kohtuasja teiste tõenditega 2,75 tundi;

5. 09.12.2024 kliendiga nõupidamine, apellandi 05.12.2024 menetlusdokumendi tõendite

läbivaatamine koos kliendiga, kliendilt juhiste küsimine, apellandi 05.12.2024

menetlusdokumendile vastamise vajaduse analüüs 1,75 tundi;

6. 10.12.2024 ettevalmistamine 11.12.2024 kohtuistungiks 2,5 tundi;

7. 11.12.2024 ringkonnakohtu istungil esindamine 2 tundi;

8. 11.12.2024 kliendiga nõupidamine 0,5 tundi;

9. 14.12.2024 kohtuistungi protokolliga tutvumine, parandustaotluse esitamise vajaduse

analüüs, kliendiga nõupidamine 1,5 tundi;

10. 16.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi.

33. Hageja palus kohtul hinnata menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kostjate

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

34. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kostjate esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasumäär (menetluse kestel 192

eurot–219,6 eurot tunnis käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase

keerukusega asja puhul. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus

põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning pole põhjust pidada ühelegi toimingule märgitud ajakulu

ülemääraseks ega põhjendamatuks.

2-21-16782

35. Tulenevalt eespool märgitust on kostjate põhjendatud ja vajalik kulu

apellatsioonimenetluses 5821,72 eurot (km-ga), millest kohus mõistab vastavalt kostjate

taotlusele kummagi kostja kasuks hagejalt välja pool, s.o 2910,86 eurot (km-ga). Kostjad on

kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

36. Kostjad on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)